Veljo Tormis (0)

Veljo Tormis
-koorihelilooja
-õppis: orelit /koorijuhtimist/kompositsiooni Tallinnas ja Moska konservatooriumis
Looming
-äratas ellu hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ja muutis selle paljudele eestlastele igapäevaseks ja mõistetavaks
-esimesed teosed mõjutatud neoklassitsismist (2 avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959 ) ja kasutas ka dodekafooniat (ooperis ’’ Luigelend ’’ / laulutsüklis ’’Kümme haikut’’)
-üks parimatest kammerooperitest ’’Luigelend’’ (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti
-segakooritsükkel ’’Kolm laulu eeposest’’ (on tunda sümfoonilist arendust)
-meeskooriteosed ’’Hamleti laulud’’ / ’’ Maarjamaa ballaad’’ (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid)
-liittsüklid naiskoorile ’’Looduspildid’’ / ’’Järv tare taga’’ (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna)
-rahvalaulud ’’Kihnu pulmalaulud’’ / ’’Meestelaulud’’
-hiidtsükkel ’’Eesti kalendrilaulud’’ koosneb 5 alltsüklist ’’ Mardilaulud ’’/ ’’Kadrilaulud ’’ / ’’Vastlalaulud’’ / ’’Kiigelaulud’’ / ’’Jaanilaulud’’ (aluseks kalendripäevadega seotud tavandilaulud/ varieeritud kordamine/ teoses ühinevad loodus ja rahvalaul )
-1970 kujunes välja soome- ugri folkloorile ja regilaulule toetuv autoristiil ( rahvaviis ja teda saatev nn foon)
-kasutab eeslaulja ja koori vaheldumist/ esikohal varieerumine/ liikumist paralleelselt kvartides, kvintides, oktaavides, kvartsekstakordides, kolmkõlades
-varasemas loomingus lisavad pinget värvikad klastrid
-suursari ’’Unustatud rahvad ’’ koosneb kooritsüklitest ’’Liivlaste pärandus’’ / ’’ Vadja pulmalaulud’’ / ’’ Isuri eepos’’ / ’’ Ingerimaa õhtud’’ / ’’ Vepsa rajad’’ / ’’ Karjala saatus’’ (põhineb soome-ugri väikerahvaste folklooril)
-rahvalauluaineline looming: kantaat - ballett ’’Eesti ballaadid ’’ (lavažanr/ ühendatud regilaul ja tants/ läbivaks on saatusemotiiv)
-’’Raua needmine ’’ / segakoorile ’’Läti burdoonlaulud’’/ meeskoorile ja suurelle trummile ’’ Pikse litaania’’/ meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele ’’ Kalevala XVII runo’’
-’’Raua needmine’’ (kirjutatud tenorile, baritonile, segakoorile ja šamaanitrummile/ lähtematerjal pärineb ’’Kalevalast’’/ sisaldab 97 regivärsivormis rida/ räägib kaasajast, elust ja inimestest
-looming põhineb ka eesti luulel
-miniatuurtsüklid häälele ja klaverile ’’Neli kildu’’ / ’’Kolm lille ’’/ ’’Kümme haikut’’
-kooriteosed meeskoorile ja flöödile ’’Kolm mul oli kaunist sõna’’/ segakoorile ’’Dialektilised aforismid’’
-kirjutanud ka poliitilise alatooniga tekste
-laulude sõnumis tajutav mure eestlaste tuleviku ja eksistentsi pärast
-kantaat ’’Lenini sõnad’’ ühendkooridele
-laul ’’Eestirahva erakonnamäng’’ meeskoorile ja naishäältele (temaatiliseks materjaliks rahvalaul)
-üldinimlikke, surma ja armastuse teemat käsitlevad kooriteosed ’’ Kullervo sõnum’’ / ’’ Tormise mere loits ’’/ ’’Sampo tagumine ’’ (filosoofilised helitööd, milles kajastub mütoloogilise inimese kogu maailm)
-ballaad ’’Piiskop ja pagan’’ solistidele ja meeskoorile (põhineb keskaegsel sekventsil ja runolaulul)
-kantaat solistidele, segakoorile, sümfooniaorkestrile ’’Sünnisõnad ’’ (ühendas kõik rahvaviisidel põhinevad lõigud)
-kirjutas muusikat filmidele ’’Kevade’’/ ’’Indrek’’/ ’’Suvi’’/ ’’Naine kütab sauna’’
-jätkab Mart Saare ja Cyrillus Kreegi rahvaviisikäsitlust