Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Veljo Tormis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Veljo Tormis #1 Veljo Tormis #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bunnu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Veljo Tormis

Saare ja Cyrillus Kreegi laule mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.Aastatel 1942­1944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950­ 1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.Aastail 1951­1956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.1955­1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 1956­1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974­1989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja

Muusika
thumbnail
22
doc

Veljo Tormis

Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis........................................................................................

Muusika
thumbnail
6
docx

Veljo Tormis

Keila Kool Referaat Veljo Tormis Koostas :Jaana Põllu 12 D klass 2010 Sisukord · Elulugu · Looming · Tunnustused · Tsüklid · Kasutatud materjal Veljo Tormis Elulugu Veljo Tormis (sündinud 7.augustil 1930 Kuusalus Harjumaal) .Helilooja,peamiselt koorikomponist,kogu maailmas üks huvitamaid koorimuusika loojaid 20

Muusika
thumbnail
2
doc

Veljo Tormis

muusika. Põhjuseks soov iga teosega midagi öelda. Tema jaoks on sõnad muusikas väga tähtsad. Tormis tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, näiteks klastrid (heli- kobarad, kus korraga kõlab mitu kõrvuti asetsevat nooti), kõnelähedase laulu, sosistamise ja muud hääleefektid. Samas polnud uudse helikeele otsingud helilooja jaoks kõige olulisemad, ta kirjutas ka traditsioonilises helikeeles töid. Juba õpinguaastail paelus Veljo Tormist folkloor ja rahvaviisid. Ühel suvel Kihnu saarel viibides, sai ta osa ehtsast kihnu pulmast, mida peeti muistsete kommete kohaselt. Ürgne regilaul oma õiges keskkonnas jättis talle võimsa mulje. Seepeale asus ta tõsisemalt läbi töötama folkloorialast materjali ja seda järjest enam ka oma loomingus kasutama. Tormise koorilooming jaguneb kahte valdkonda: folkloorne, mille aluseks regilaul ja mittefolkloorne, mille aluseks on luuletajate tekstid.

Muusikaajalugu
thumbnail
2
doc

Veljo Tormis

Raud suikus soos, kuna sündis sepp Ilmarinen, sepp tagus rauast terariistad, kuid võttis raualt lubaduse , et ta ei hakka kurja tegema. Mesilase asemel lendas raua peale herilane ning tilgutas madude mürki. Raud sai vihaseks, murdis sõna ja lõikas lihasesse. Nüüd on targal raua üle võim, ta manitseb rauda ja käsib tehtu parandada. * Barcelonas olümpiamängudel maailmakoor esitas seda, korrati, kuna läks rahvale peale. Üks omanäolisemaid teoseid Veljo Tormise loomingus on kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid". See on loodud uudses zanris, kus on ühendatud regilaul ja tants. Algmaterjaliks on regilaululised jutustavad rahvalaulud, läbivaks teemaks emade, tütarde ­ üldse naise elu ja saatus. See teos on omamoodi krooniks Tormise regilauluainelisele loomingule. Veljo Tormis on pidanud oma eluülesandeks vana eesti regilaulu taaselustamist ja selle esitamist tänasele kuulajale. Tema looming on tutvustanud regilaulu ja eesti rahva väga vana

Muusika
thumbnail
6
doc

Veljo Tormis

Veljo Tormis Referaat Sisukord Elulugu 3 Looming 5 Kasutatud kirjandus 6 2 Elulugu Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud 7.08.1930. aastal Kuusalus ja üles kasvanud Vana- Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948

Muusika
thumbnail
7
pptx

Veljo Tormis

elutööpreemia viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis. · 2005 Rahvusmõtte auhind · 2009 Muusikapreemia · 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk · 2016 Välisministeeriumi kultuuripreemia Filmist ,,Kevade" · https://www.youtube.com/watch?v=gLP6fAE9cqM · Veljo Tormis - Raua Needmine (Curse Upon Iron) (1986)https:// www.youtube.com/watch?v=PGLAr4Ja44I Aitäh!

Muusika
thumbnail
3
docx

Veljo Tormis

Moskva konservatooriumis. · Paljug heliteosed olid keelatud, samas aga olid noodid raamatukogus saadaval ning ebasobivaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. · Tormise kompositsiooniõpetaja oli Vissarion Sebalin. · Ta nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt käituda. · Tormis hakkas juba Tallinnas rahvaviise uurima ja kodust eemal olles suurenes see huvi veelgi. · Veljo eeskujuks oli Ester Mägi, kes temaga samal ajal õppis Moskvas. · Moskvast naastes asus ta tööle Tallinna Muusikakoolis, kus ta töötas aastatel 1956-1960. · Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti tutvuda uuema muusikaga, mis kontserdisaalist ning õppekavast puudus. · Tormis sattus 1958. aastal Kihnu pulma, mis peeti muistsel kombel ja ürgne regilalul tõelises keskkonnas rabas teda.

Muusika



Lisainfo

õpingud, looming

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun