Urmas Sisask - Referaat (1)

Urmas Sisask
referaat
Elulugu
Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga – sellest sai üks tema suur kirg , mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garšenki’lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala " Kassiopeia ". Ta oli siis vaid 14-aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril , mis toa remondi tõttu oli õue lageda taeva alla tõstetud.
1980. aastal lõpetas Urmas Sisask Tallinna Muusikakeskkooli, samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos " Klaverikontsert ". 21-aastaselt käis juba kontsertvälisreisil. 1985. lõpetas René Eespere kompositsiooniklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Samal aastal valmis tema esimene sümfoonia ning Urmas Sisask kolis Jänedale.
Jäneda lossitorni on Sisask kohandanud ainulaadseks "muusikaliseks planetaariumiks", kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab loeng-kontserte. Aastatega on see koht kujunenud väga populaarseks ning ekskursioonitellimusi on rohkem kui helilooja suudab vastu võtta.
Looming
Sisaski looming on siiski lai, esindatud on mitmed žanrid, ta on kirjutanud a capella koori-, kammer - ja orkestrimuusikat, on valminud ka mõned teosed lastele. Suur osa tema loomingust on seotud just tähistaevaga, see kajastub juba tema esimestes suuremates teostes: "Tähistaeva tsükkel" klaverile, 1987; "Plejaadid" klaverile, 1989; "Linnutee galaktika " kahele klaverile, 1990; "Andromeeda galaktika" klaverile (kaheksale käele, 1991). Kuid ainult astronoomiat ei seota muusikaga, vaid Urmas Sisaski loomingus on olemas ka teine tahk , ta on kogunud palju populaarsust 24 vaimuliku laulu koondnimetusega "Gloria Patri " (1988). Ja koorilooming on see, mis Sisaskile on toonud palju rahvusvahelist kuulsust ja tuntust. See on lihtne ja siiras, hellitav helimaailm, mis justkui pärinekski (XX sajandi lõpukiirust arvestades) ühest teisest galaktikast. Segakoorilaulud: "Ave Maria", "Eesti vobla – forell", "Mõtelda on mõnus", "Jõulupalve", "Kui armsast Jõulupuu nüüd hiilgab", "Üle kodumäe"; poistekoorilaulud: "Kiitkem südamest Mariat"; poistekoorile ja solistile "Heliseb väljadel".
"Teos on nagu lapsetegemine, see käib kähku!" on Sisask öelnud. Oma sõnul ei ole tal selleks vaja muud kui head tähtedeseisu ja inspiratsiooni. Ta on hoobelnud, kuidas ta vahel ei jõua sulepeaga oma peas hargnevatele ideedele järele. Kord, kui tal polnud ei paberit ega pliiatsit ja tal loomehoog peale tuli, haaranud ta tikuväävli ja sirgeldanud viinapudelisildile ühe teema, millest hiljem terve laulude tsükli jagu välja andnud.
Teosed
1982
"Noorus" segakoorile (tekst A. Oit)
1983
"U-R-M-A-S S-I-S-A-S-K " op 1, trio flöödile, oboele (või klarnetile) ja klaverile
"Krõll" op 2, sõnalis-muusikaline põimik lastekoorile, solistidele ja klaverile (tekst Ellen Niit )
"Sööbik ja Pisik " op 3, minimuusikal ( libreto Lemme Krimm )
1984
"Näärioratoorium" op 4 sopranile, bassile, klaverile ja kammerorkestrile
Sümfoniett op 5 keelpilliorkestrile
"Laul eidest ja taadist" segakoorile (Kalju Kass )
1985
"Kuri kuningatütar" op 6, pereooper (Lemme Krimmi libreto A. Kitzbergi järgi)
Sümfoonia nr 1 op 7
"See kauge hääl" segakoorile ja klaverile (D. Vaarandi)
1986
"Neli etüüdi" op 8 segakoorile (Artur Alliksaar)
"Kümme kildu" op 9 segakoorile ( Hando Runnel)
"Plejaadid" op 11, seitse muusikalist momenti klaverile
"Tere, hommik" naiskoorile (Fr. R. Kreutzwald )
"Tuisk" segakoorile (Juhan Viiding )
1987
"Tähistaeva tsükkel nr 1" ("Põhjataevas") op 10 klaverile
"Vaba-armastus" op 12, kantaat tenorile, naiskoorile ja kammerorkestrile (A. Breton )
"Triptühhon" op 13 sopranile, segakoorile ja kammerorkestrile (Juhan Viiding)
" Veendumus " op 14 bassile ja klaverile (Artur Alliksaar)
1988
"Ühe valguse sees" op 15, kantaat metsosopranile, segakoorile, klaverile ja kammeransamblile (Agu Sisask)
"Ave sol" ("Kantaat Päikesele") op 16 mees-, nais - või segakoorile ja tam-tamile
"Gloria Patri" op 17, 24 vaimulikku laulu segakoorile
" Dona nobis pacem" 2-häälne kaanon segakoorile
" Vigala hümn" segakoorile ja puhkpilliorkestrile (Ly Seppel)
1989
"Taaveti kiituslaul" op 19 meeskoorile
"Domine, exaudi orationem meam" op 20, motett sopranile ja kahele segakoorile
" Miserere mei, Deus ", prelüüd ja fuuga meeskoorile
1990
Missa nr 1 op 23 solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile
"Linnutee galaktika" op 24, sonaat klaveriduole
"Misereatur vestri omnipotens" op 25, motett segakoorile
"Magnificat" op 26 segakoorile
Missa nr 2 op 28 sopranile, mees-, nais- ja segakoorile
"Kyrie" 2-häälne kaanon naiskoorile
"Ema süda" meeskoorile (Juhan Liiv)
1991
"Õnnis on inimene" op 29 baritonile ja klaverile
"Gratias agamus domino deo nostro" op 30, motett naiskoorile
"Benedictio" op 31, motett vokaaloktetile või segakoorile
"Joomalaulud" op 32, laulutsükkel meeskoorile
"Varjutusmuutlikud kaksiktähed" op 33, kontsert klarnetile ja kammerorkestrile
"Andromeda galaktika" op 34, klaverisonaat kaheksale käele
"Valge daam" op 42, rock-ooper (muusikaline draama , libreto Mihkel Tiks)
1992
"Tänulaul päikesele" op 35 baritonile, klaverile ja šamaanitrummile
Missa nr 3 ("Eesti missa") op 36 solistidele, segakoorile, orelile, šamaanitrummile ja ansamblile
"Te Deum" op 37 segakoorile, kammerorkestrile ja flöödile
Sümfoonia nr 2 "Põhjanael" ("Armastuse lahinguväljadel") op 38 kahele klaverile ja sümfooniaorkestrile
"Jõuluoratoorium" op 39 sopranile, tenorile, meeskoorile, orelile/klaverile, 4 plokkflöödile ja kammeransamblile
"Kuu loomine" op 40 klaverile, flöödile, viiulile ja tšellole
"12 laulu püha neitsi Maria auks" op 41 segakoorile
" Kiitke Issandat" nais-, mees- ja segakoorile
"Sanctus" segakoorile
1993
" Libera me" op 43 segakoorile
"Litaania püha Maarjamaa auks" op 45 baritonile, meeskoorile ja keelpilliorkestrile (Gustav Ernesaksa mälestuseks)
Missa nr 4 ("Jõulumissa") op 46 baritonile, segakoorile, plokkflöödile ja orelile
1994
"α - Geminorum Kastor ", orelisümfoonia op 48
"Uranus" op 49 trompetile, orelile, šamaanitrummile ja didgeridoole
" Sodiaak " op 50, tsükkel klaverile
"Yleiset luomissanat" op 51 segakoorile (tekst "Kalevalast")
1995
"Lõunataevas" ("Tähistaeva tsükkel" nr 2) op 52 tsükkel klaverile
"Ganimedes" op 53 laulutsükkel sopranile ja klaverile (Marie Under)
"Koduloomade kontsert" meeshäälele ja naiskoorile
"Tähistaeva tsükkel" I vihik ("Kassiopeia") klaveripalade tsükkel lastele
"Tähistaeva tsükkel" II vihik ("Jõulutäht Kapella") klaveripalade tsükkel lastele
1996
"Kersti õhtulaul" op 59 sooloflöödile
"Aurora borealis" ("Põhjataeva virmalised") segakoorile
"Hjakutake komeet " mandoliiniorkestrile
"Taeva kuusnurk - In memoriam Leo Normet - Kajakas ja vesi" klaverile
1997
"Kuum ja külm" op 62, sümbiootiline sümfoonia metsasarvele ja klaverile
"Aegade hämarusest" (Sümfoonia nr 3) op 63 aldile ja sümfooniaorkestrile (tekst Siiri Sisask)
"Kalevi tulek" op 64 lastekoorile ja šamaanitrummile (tekst eeposest "Kalevipoeg")
1998
"Perseiidid" op 65, viiulikontsert
" Reekviem Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks" op 67 tenorile, bassile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile (H. Visnapuu, K. Lepiku ja liturgiline tekst)
" Spiraalne sümfoonia" op 68 tsükkel klaverile (4 käele)
1999
"Hale Bopp 'i komeet" op 69 flöödile ja kitarrile
2000
"Täielik kuuvarjutus " kitarrile
2001
"Leoniidid" op 78, kontsert flöödile ja kammerorkestrile (Lepo Sumera mälestuseks)
2002
"RX - Cassiopeiae" op 82 sümfooniaorkestrile
"Kevadele", kantaat op 85 sopranile, naiskoorile ja keelpilliorkestrile (Anne Kahro)
"Ikeya Shangi komeet op 87 viiulile, klaverile ja vibrafonile
"Universumi hääled" op 88 neljale klaverile (16 käele) 2002
2003
"Tõde" op 83 meeskoorile (Anne Kahro)
"Benedicamus patrem" op 90 sopranile, 4 trompetile orelile ja timpanitele
"Pro Patria ", oratoorium sopranile, meeskoorile, poistekoorile ja puhkpilliorkestrile (Jaan Lõo)
"Tuhala lood" häälele, hiiu kandlele ja kahele viiulile