Ajalugu - talve arvestus (0)

* Eestimaa jagunemine: 
 -) Keskaegne  haldusjaotus  pärast  muistset  vabadusvõitlust Vana-Liivimaal ehk 6 väikeriiki: 
1)  Liivi  Orduriik  – juhtis ordumeister  ja keskus asus algselt Riias, siis Cesises. 
2)  Eestimaa Hertsogkond – Taani kuninga  valdused , mille ta müüs 1346, pärast Jüriöö Ülestõusu Ordule. 
3)  Riia  peapiiskopkond  – juhiks oli Riia  peapiiskop  ja keskuseks Riia. 
4)  Tartu  piiskopkond  – juhiks oli Tartu piiskop ja keskuseks Tartu. 
5)  Saare-Lääne piiskopkond – juhiks piiskop ja keskus liikus  Lihula  → Vana-Pärnu → Haapsalu → Kuressaare. 
6)   Kuramaa  piiskopkond – juhiks Kuramaa piiskop ja keskuseks Piltene, Läti. 
  *) Kolm  suurimat  linna olid Tallinn, Tartu, Riia. 
 -)  Keskaja  alguses  tekkisid  Eestisse  linnad:   Reval   –  Tallinn;   Narwa   –  Narva;  Hapsal  –  Haapsalu;   Dorpat   –  Tartu;   Wesenberg   – 
Rakvere; Alt Pernau – Vana Pärnu;  Fellin  – Viljandi; Weissenstein – Paide; Neu Pernau – Uus Pärnu. 
  *) Neli kuulus Hansaliitu – Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. 
 -) Liivi sõdade perioodil muutusid alade  omanikud : 
1)  Tartu piiskopkond kuulus Moskvale . 
2)  Saare-Lääne alad müüdi  Taanile   1559 . 
3)  Liivi Ordu andis end kaitsele Poola-Leedu alla ning 1561 alistus ta neile lõplikult. 
4)  Viru-, Lääne- ja  Harjumaa  alad alistusid 1561 Rootsile, Pljussa. 
 -) Kolme kuninga aeg tõi uusi muutusi: 
1)  Aastast  1582  kuulusid  Poola-Leedule  Lõuna-Eesti  alad,  kuid  1629  läksid  need  Rootsile,  Altmargi  vaherahuga.  Üleväina 
Liivimaa   oli  jagatud  kolmeks   president -/vojevoodkonnaks  (Tartu,  Pärnu  ja  Võnnu).  Maa  oli  jagatud  ¾  riigimõisadele,  ¼ 
eramõisadele;  viimane  oli  jagatud  1/3  Poolale,  1/3  Leedule  ja  1/3  Saksamaale  (kohalikele  sakslastele  kuulus  1/12  maast). 
Poola-Leedu  aladelt   kadus  Vana-Pärnu ja tekkis Valga. 
2)  Aastast  1559  kuulusid  Taanilu  Saaremaa  alad,  kuid  1645  läksid  need  Rootsile,  Brösebro  vaherahuga.  Maa  oli  jagatud  ¾ 
riigimõisadele, ¼ eramõisadele. Kuressaare tekkis linnana lõpuks. 
3)  Aastast  1583  kuulusid  Rootsile  Põhja-Eesti  alad  ning  hiljem,  aega  kus  ta  omandas  ka  teised  alad,  tuntakse  Rootsi  ajana. 
Rootsi  alasid  tunti  Eestimaa  Hertsogkonnana  ning  see  oli  jagatud  Harju-,  Lääne-,  Viru-  ja  Järvamaaks  ning  ka   Hiiumaa  
kuulus sinna alla. Maa oli jagatud 1/5 riigimõisadele, 4/5 eramõisadele. 
* Õige/Vale: 
 -) Õige –  Adratalupojad  = arvukam osa keskaja talupoegkonnast. 
 -) Vale – Vana- Liivimaa  adelkond = ordu aladelt. Õige = Taani ja piiskopkondade aladelt. 
 -) Vale – Jungingeni armukirjaga nõrgenes  vasallide  seisund. Õige = tugevnes . 
 -) Õige – Eesti linnad said jõukaks vahendades kaubandust Venemaaga. 
 -) Vale –  1421 , kui tulid Maapäevad, lõppesid vastuolud ja sõjad Vana-Liivimaa riikide vahel. 
 -) Vale – Mõõgavendade ordu tegutses kuni Liivi sõjani. 
* Lääne-Euroopas hakkasid  tekkima   manufaktuurid , linnaelanike arv Lääne-Euroopas kasvas koos vajadusega teravilja järele,  vasallid  
asusid  elama  Vanal  Liivimaal  maale,  kus rajati  mõisapõllud.  Kehtestati  ka  teotöö  ehk  teorent   (lisaks sellele  põllule,  mida talupojad 
rentisid, pidid nad ka kohustuslikus korras tegema tööd vasallide põldudel) ja ka   sunnismaisus  ehk talupojad ei tohtinud ilma isanda 
loata elukohta vahetada (teotööd olid kurnavad ning talupojad hakkasid püüdma põgeneda). 
* Mõisted: 
 -) Tallinna linnakooli õpilane, kes üritas piiblit  tõlkida – Hans Susi . 
 -) Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse  koostaja  –  Simon Wanradti + tõlkija = jutlustaja Johann  Koelli  
 -)  Talupoeg , kes tasus maa eest tööloomadega ja inventariga tehtut teotööga – adratalupoeg. 
 -) Eesti ja Läti ühine nimetus – Vana Liivimaa. 
 -) Nõuandev kogu piiskopi juures – toomkapiitel. 
 -) Kaupmeeste ühendus –  gild . 
 -)  Talupoeg , kes oli vabastatud teotööst ja maksis ainult kümnist/hinnust –  vabatalupoeg . 
 -) Talupojast õigusemõistja, kes abistas kohtumõistmisel vasalli – hirsnik. 
* Toompea nimi tuleneb –  toomkiriku  järgi 
* Linnad ei andnud põgenenud talupoegi välja, sest neil oli vaja tööjõudu. 
* Tugevaim relvajõud kuulus Liivi Ordule. 
* Keskaja algus oli pöördeline moment, sest a) tulid võõrvõimud; b) talupoegade olukord halvenes. 
* Toompeal ei kehtinud linna seadused, sest see ei  kuulnud  linna alla, vaid ta  allus vahetult maaisanda võimule. 
* Tänu Hansa liidule arenes kaubandus, pideva kaubavahetuse tõttu. 
*  Kaupmeeste  ja  käsitööliste  ühendused  osalesid  linna  elus  läbi:  a)  kaupmeeste  oma  rae  moodustamise;  b)  tsunfti  ehk  käsitööliste 
ühenduse sõna langes mingil määral. 
* Talupoega loeti vabaks linna kodanikuks, kui ta oli linnas elanud 1 aasta ja 1 päev. 
* 16. sajandil ei olnud talupoeg isiklikult vaba, sest oli sunnismaisus ja põgenemisel oli tema üle kohtupidamine. 
* Mõisate rajamine ja talupoegade õigused → talupojad pidid mõisapõlde  harima ; sunnismaisus ja  1507  kaotati relvaluba. 
* Üksjalad – adratalupoegade pojad, kes asusid uut talu looma ja muutusid adratalupoegadeks niipea kui uus talu valmis. 
*  Maavabad  talupojad – valdasid talu läänikirja alusel ja olid vabad hinnusest ja kümnisest. 
* 1421 – esimene Maapäev. 
* Küla  katoliiklus  – katoliiklus segunes muinasusunditega. 
* Enne muistset vabadusvõitlust Eesti aladel koolid puudusid, kuid hiljem tekkisid: 
 -)  Toomkoolid  – seal õppisid ka kohalikud linnakodanike lapsed, kelle eesmärk polnud saada vaimulikeks. 
 -) Kloostrikool – seal valmistati inimesi ette selleks, et nad saaksid astuda kloostrikooli. 
 -) Linnakoolid – seal õpiti rohkem kaubandusega seonduvat. 
* Esimene teadaolev, kuid mitte säilinud eesti keelne raamat pärineb aastast  1525 . 
 -) Esimene säilinud raamat „ Wanradt -Koelli  katekismus “, mis pärineb aastast 1535. 
* Poola-Leedu   aladele  toodi 1584 aastal Jesuiitide  ordu  ja  nad  rajasid   Tartusse  esimese  gümnaasiumi  tasemel  kooli  ning  ka tõlkide 
seminar , sest nad rõhutasid nii  haridus  kui kohalikku keele tähtust. Tartus avati ka esimene trükikoda ning ka kohapeal oli võimalik 
raamatuid trükkida. Aastal 1582 viis  paavst  läbi muudatuse ehk viidi läbi kalendri kalender ning ühel päeval oli 4. oktoober  ja teisel 
oli juba 15. oktoober. 
* Saaremaal loodi Saaremaa rüütelkond ning ka  saarlased  käisid Maapäevadel, kuid kuna need käisid koos vaid iga kahe-kolme aasta 
tagant,  siis  hakati  koos  käima  ka  Maanõunike  kolleegiumina,  kuhu  kuulus 4-6  aadlikku,  keda  vahel  kuulas  ka  Saaremaa   asehaldur  
valitsusküsimustes. 
* Rootsi aladel tekkis Eestimaa rüütelkond ning nagu Saaremaalgi käisid nad koos Maapäevadel ning nad käisid koos ka Maanõunike 
kolleegiumis,  kuhu  kuulus  12  liiget  ning  nad  tegutsesid  kuberneri  juures,  et  aidata  antud  piirkondi   valitseda .  Rootsi  aladel  oli  ka 
sakslastel  kõige parem, sest neil oli kõige rohkem maad võrreldes teistega  ja nad said kõige rohkem valitsusküsimustes kaasa rääkida.