VANA- LIIVIMAA E ORDUAEG E KESKAEGVana- Liivimaa – Eesti ja Läti alade nimetus keskajal,
Muiste vabadussõja lõpust kuni Liivi sõja
alguseni 1227-1558 a.
Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat
väikeriiki:
Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur . Selle riigi keskuseks oli TALLINN.
Saare-Lääne piiskopkond . Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE.
Tartu piiskopkond – moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU.
Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA.
Kuramaa piiskopkond. Juhiks piiskop ja keskuseks PILETENE.
Piiskopile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Peapiiskopile
Riias allusid Tartu ja Kuramaa piiskop. Ühel oli veits rohkem võimu.
Liivi Orduriik (saksa ordu Liivi haru). Ordumeister juhtis. Pealinn RIIA. Tekksid RIIA võimu pärast tülid peapiiskopiga ja keskus viidi üle Võnnusse, Cesisesse.
Eestimaa
hertsogkond eksisteeris kuni Jüriöö ülestõusuni, sest päras
seda, 1346. a
müüs Taani kuninagas oma valdused Liivi Orduriigile. Seega enne
Jüriöö ülestõusu oli 6 maahärrat, pärast aga 5.
(Kaardid lk 52, 58 + maakondade kaart.)
Pärast
siinsete alade vallutamist hakkas toimuma maade
läänistamine. Maahärra jagas maad e
lääni
läänimehele e vasallile,
kelle peamine kohus lääni kasutamisel oli see, et pidi minema
sõjateenistusse maahärra juurde.
Sellist läänistamist oli vaja selleks, et maahärrad saakisd
kaitset vassallide näol. Läänistamine toimus piiskopkondades ja
Eestimaa hertsogkonnas. Ordumeister esialgu maid ei läänistanud,
sest ordul oli piisavalt sõjalist jõudu, kuid Taani kunigal ja
piiskopkondadel polnud säärast võimu. Põhimõtteliselt ordul
esialgu puudus vajadus selleks.
Läänistati maid neile, kes olid olnud ristisõtta tulnud. Samas on
teada, et Taani kuninga vasallide seas oli u 10% eestlasi ja nemad
said maad, sest oli n-ö ülikute järeltuliad, aga nad saksastusid
kiirelt.
Esialgu need, kellele maad läänistati, ei läinud mitte maale
elama, vaid jäid linnustesse elama. Esialgu läänimehed ei elanud
maal, vaid käisid maadelt andamit sügiseti korjamas. See
maksustuspiirkond kannab nime VAKUS. Mõne aja pärast asusuid nad
elama maale ja nad rajasid sinna mõisa, kuid tegelik buum algas
pärast Jüriöö ülestõusu.
Talupojad
kaotasid maa ja muutusid omanikest kõigest kasutajateks.
Selle kasutamise eest pidid nad kandma mitmesuguseid koormisi:
Kümnis - 1/10 saagist, maksti põhiliselt teraviljast
Hinnus - 10 puuda rukist näiteks (kindlaksmääratud maks)
Talupoeg maksis kümnist vasallile, kuid kui elas läänistamata
maal, siis maksis maahärrale: ordumeistrile, piiskopile.
Kohaliku preestiri ülalpidamismaks
Kirikumaks
Linnuste-kirikute ehitamine, teederajamine. Seda tuli teha oma igpäevase töö kõrvalt.
Esialgu teotööd ei olnud, sest mõisa kui sellist veel ei olnud,
kuna vasallid elasid linnustes . Esialgu talupojad säilitasid oma
isikliku vabaduse. Nad võisid lahkuda, polnud sunnismaised. See
olukord kestis kuni jüriöö ülestõusuni.
Adramaa – põllumaa mõõtühik. 1 adraga ülesharitav maa. Adramaa
suurus võis olla 6-9 hektarit.
Diötsees – piiskopkond
Vikat – mõõtühik heinamaade mõõtmisel. Sama nagu adramaa. See
hein, mis seal alal kasvab, on võimalik ära hooldad 1 in poolt.
Jüriöö ülestõus
Infot saadakse Liivimaa nooremast riimkroonikast, mille autoriks on
Liivimaa ordus tegev olnud B. Hoenke. Kirja on see pandud Alam-Saksa
keeles. See pandi kirja värssides. See kroonika pole originaalis
säilinud. See on säilinud ümberjutustustes hilisemates kroonikates
ning ka seda on võimalik eesti keeles lugeda.
Taani
Oli huvitatud Põhja-Eesti müügist, sest kaubandus, mis läbi P-Eesti toimus, ei toonud enam kuigi palju sisse. Idakaubanduses hakkas domineerima HANSA Liit ja järelikult Taani ei saanud enam tulu, mida ta oli lootnud saada Venemaalt.
Teine põhjus oli selles, et siinsed vasallid e läänimehed olid liiga iseseisvad, peremehed. Kuningas oli kaugel. Niisiis, Taani tahstis eesti alu müüa juba enne jüriöö ülestõusu.
vasallid
Toetasid endist olukorda, lootsid nende säilimisele. Need vabadused ja eesõigused oleks võinud jääda, kui pärast müüki tuli uus maaisand , mida nad tahtsid. Keskvõim oli kaugel ja seetõttu ka suur iseseisvus.
ordu
Oi huvitatud ostust , mis oleks kaasa toonud mõjuvõimu suurenemise. Juba 1341 oli sõlmitud eelkokkulepe, et kui Taani müüb, siis ordu ostab!
Rootsi
Rootsil olid omad kaalutlused: Rootsile kuulus juba Soome ja kuhu siis veel mitte laieneda kui Eestisse?! Erinevatel jõududel olid erinevad huvid.
Eestlased
Ei tea täpselt. Eestlased soovisid siiski taastada oma muistet vabadust, kuid samas, võib-olla soovisid nad sõna sekka öelda selles, kes neid valitsema hakkab (ise valitseda ). Arvatavasti tahtsid Rootsit, sest abi mindi paluma Turu foogtilt (Rootsi võimudelt). Samas ei saanud teadmata olla
10 punkti
~ 11 lehte
41 laadimist
0 arvamust 
Kõik kommentaarid