Vastus leiad õppematerjalist: Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui Läänemaal?
Millega tegeles RAAD?
Kust raha saadi?
Kes üritas organiseerida orduvastast tegevust Kust leida liitlasi?
Kes olid jutlustajateks?

VANA- LIIVIMAA E ORDUAEG E KESKAEG
Vana- Liivimaa – Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, Muiste vabadussõja lõpust kuni Liivi sõja alguseni 1227-1558 a.
Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat väikeriiki:

Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur . Selle riigi keskuseks oli TALLINN.

Saare-Lääne piiskopkond . Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE.

Tartu piiskopkond – moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU.

Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA.

Kuramaa piiskopkond. Juhiks piiskop ja keskuseks PILETENE.
Piiskopile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Peapiiskopile Riias allusid Tartu ja Kuramaa piiskop. Ühel oli veits rohkem võimu.

Liivi Orduriik (saksa ordu Liivi haru). Ordumeister juhtis. Pealinn RIIA. Tekksid RIIA võimu pärast tülid peapiiskopiga ja keskus viidi üle Võnnusse, Cesisesse.
Eestimaa hertsogkond eksisteeris kuni Jüriöö ülestõusuni, sest päras seda, 1346. a müüs Taani kuninagas oma valdused Liivi Orduriigile. Seega enne Jüriöö ülestõusu oli 6 maahärrat, pärast aga 5.
(Kaardid lk 52, 58 + maakondade kaart.)
Pärast siinsete alade vallutamist hakkas toimuma maade läänistamine. Maahärra jagas maad e lääni läänimehele e vasallile, kelle peamine kohus lääni kasutamisel oli see, et pidi minema sõjateenistusse maahärra juurde.
Sellist läänistamist oli vaja selleks, et maahärrad saakisd kaitset vassallide näol. Läänistamine toimus piiskopkondades ja Eestimaa hertsogkonnas. Ordumeister esialgu maid ei läänistanud, sest ordul oli piisavalt sõjalist jõudu, kuid Taani kunigal ja piiskopkondadel polnud säärast võimu. Põhimõtteliselt ordul esialgu puudus vajadus selleks.
Läänistati maid neile, kes olid olnud ristisõtta tulnud. Samas on teada, et Taani kuninga vasallide seas oli u 10% eestlasi ja nemad said maad, sest oli n-ö ülikute järeltuliad, aga nad saksastusid kiirelt.
Esialgu need, kellele maad läänistati, ei läinud mitte maale elama, vaid jäid linnustesse elama. Esialgu läänimehed ei elanud maal, vaid käisid maadelt andamit sügiseti korjamas. See maksustuspiirkond kannab nime VAKUS. Mõne aja pärast asusuid nad elama maale ja nad rajasid sinna mõisa, kuid tegelik buum algas pärast Jüriöö ülestõusu.
Talupojad kaotasid maa ja muutusid omanikest kõigest kasutajateks. 
Selle kasutamise eest pidid nad kandma mitmesuguseid koormisi:

Kümnis - 1/10 saagist, maksti põhiliselt teraviljast

Hinnus - 10 puuda rukist näiteks (kindlaksmääratud maks)
Talupoeg maksis kümnist vasallile, kuid kui elas läänistamata maal, siis maksis maahärrale: ordumeistrile, piiskopile.

Kohaliku preestiri ülalpidamismaks

Kirikumaks

Linnuste-kirikute ehitamine, teederajamine. Seda tuli teha oma igpäevase töö kõrvalt.
Esialgu teotööd ei olnud, sest mõisa kui sellist veel ei olnud, kuna vasallid elasid linnustes . Esialgu talupojad säilitasid oma isikliku vabaduse. Nad võisid lahkuda, polnud sunnismaised. See olukord kestis kuni jüriöö ülestõusuni.
Adramaa – põllumaa mõõtühik. 1 adraga ülesharitav maa. Adramaa suurus võis olla 6-9 hektarit.
Diötsees – piiskopkond
Vikat – mõõtühik heinamaade mõõtmisel. Sama nagu adramaa. See hein, mis seal alal kasvab, on võimalik ära hooldad 1 in poolt.
Jüriöö ülestõus
Infot saadakse Liivimaa nooremast riimkroonikast, mille autoriks on Liivimaa ordus tegev olnud B. Hoenke. Kirja on see pandud Alam-Saksa keeles. See pandi kirja värssides. See kroonika pole originaalis säilinud. See on säilinud ümberjutustustes hilisemates kroonikates ning ka seda on võimalik eesti keeles lugeda.
Taani

Oli huvitatud Põhja-Eesti müügist, sest kaubandus, mis läbi P-Eesti toimus, ei toonud enam kuigi palju sisse. Idakaubanduses hakkas domineerima HANSA Liit ja järelikult Taani ei saanud enam tulu, mida ta oli lootnud saada Venemaalt.

Teine põhjus oli selles, et siinsed vasallid e läänimehed olid liiga iseseisvad, peremehed. Kuningas oli kaugel. Niisiis, Taani tahstis eesti alu müüa juba enne jüriöö ülestõusu.
vasallid
Toetasid endist olukorda, lootsid nende säilimisele. Need vabadused ja eesõigused oleks võinud jääda, kui pärast müüki tuli uus maaisand , mida nad tahtsid. Keskvõim oli kaugel ja seetõttu ka suur iseseisvus.
ordu
Oi huvitatud ostust , mis oleks kaasa toonud mõjuvõimu suurenemise. Juba 1341 oli sõlmitud eelkokkulepe, et kui Taani müüb, siis ordu ostab!
Rootsi
Rootsil olid omad kaalutlused: Rootsile kuulus juba Soome ja kuhu siis veel mitte laieneda kui Eestisse?! Erinevatel jõududel olid erinevad huvid.
Eestlased
Ei tea täpselt. Eestlased soovisid siiski taastada oma muistet vabadust, kuid samas, võib-olla soovisid nad sõna sekka öelda selles, kes neid valitsema hakkab (ise valitseda ). Arvatavasti tahtsid Rootsit, sest abi mindi paluma Turu foogtilt (Rootsi võimudelt). Samas ei saanud teadmata olla ka see, et Soomes polnud maade läänistamist: soomlased jäid oma maa peremeesteks.
Jüriöö ülestõus puhkes Põhja-Eestis, Harjumaal , Virumaal ja Rävalas. Pärast muistest vabaduvõitlus sulasid Harjumaa ja Rävala kokku Harjumaaks (Taani valdused).
Veel puhkes ülestõus Läänemaal. 3 kuud hiljem alagas ülestõus ka Saaremaal: 3 kuud nende vahel siis. Miks algas Saaremaal ülesõus 3 kuud hiljem kui Läänemaal? Ei tea, reaalset vastust pole.
Ülestõus algas ööl vastu 23.aprill 1343 – uue majandusaasta algus. On välja pakutud , et eestalsed tahtsid seda uut aastat alustada Jüriöö ülestõusuga.
Kõik, kes ette jäid, löödi maha...
Ülestõus algas verise tapatööga eestlaste poolt ja kroonikas on kirjas see, et eestlased valisid endale 4 kuningat (kuningas kui sõjaväejuht). Nelja kuninga juhtimisel läksi eestlaste sõjavägi piirama Tallinnat.
Veel saadeti eestlaste poolt abipalved nii Rootsi kui ka Pihkvasse. Nüüd sekkus tegevusse ka ORDU. Paidesse kutsus ordumeister B v Dreibebrn eestlaste juhid läbirääkimistele, kuid eestlaste vanemad/kunigad tapeti . Jäädi ilma oma juhtidest. Oruvägi liikus samuti Tallinna alla ning seal all Sõjamäel toimus eestlaste ja ordu vägede vahel lahing (14. mai 1343): eestlaste vägi taganes. Saksa ordu saatis 700 meest ordule vastu. (Saksa ordu - Preisimaa ). Rootsi jäi oma tulekuga hiljaks.
Saaremaal hakkas ülestõus 1343a. suvel. Saaremaa lõplik alistamine võttis aega 2a (1345).
1344.a üritasid talupojad pääseda Viljandi linnusesse, et ordu liikmed maha tappa. Seda üritati teha nii, et andamit viies peideti end viljakottidesse. Uurijad on leidnud, et see võib olla muistend (linnusesse sissepääsemine... et seda muistendit on võimalik kohata ka teiste rahvaste muistendite juures). Ja samas, detsembris polnud see võimalik köha tõttu. (Bornhöhe kasutas teoses “Villu võitlused”) ja ka Tasujas.
Põllumajandus ja maarahvas pärast Jüriöö ülestõusu
Jüriöö ülestõus jagab Vana-Liivimaa ajaloo kaht ossa . Vasallid e läänimehed kolivad maale elama ja sellega muutub ka talupoegade olukord. Maale rajatakse mõisad (massiliselt). Vana-Liivimaa aja lõpuks Eesti territoorimil on umbes 500 mõisa. See hakkas sellepärast, et Lääe-Euroopas 14. sajandil tekkisid manufaktuurid . Need tekkisid eeskätt Läänne-Euroopa linnades, järelikult elanikkond kasvas ja seda kasvavat elanikkonda oli tarvis ära toita. Lääne-Euroopa ei suutnud seda ise teha, aga kaupmehed käisid Vanal-Liivimaal teravilja ostmas, kus hind oli hea. Seetõttu need vasallid e läänimehed asusid elama meie aladele , sest teravilja kasvatusest sai suurt tulu.
Seda teravilja hakati üha laiemalt kasvatama mõisapõldudel, mida saadi talumaade arvelt: vähendati talupoegade käes olevat maad. Mõisapõlde hariti teotöö abil. Järelikult, talupoegade kohustustesse lisandus ka nüüd teotöö.
Seetõttu üritati põgeneda kas linna, mõne teise parema maavaldaja juurde, kus olid tingimused leebemad või vahel ka Soome (Rootsi valituse all, polnud teotööd), Venemaale. Maaomaniku jaoks oli see töötegije kaotsiminekut, maksumaksjate kaotsimineks. Selle tõttu hakkasid need maaomanikud sõlmima kokkuleppedi põgenenute väljaandmiseks. Hakati põgenejaid välja andma. See tähendas seda, et talupojad hakkasid muutuma sunnismaiseteks, nad ei saanud ilma loata lahkuda. Esimene sellelaadne kokkulepe on säilinud Tartu piiskopkonnast aastast 1458. Pagenenud talupoegade jälitamiseks ja tagasitoomiseks määrati ametisse adra - e haagikohtunikud. Läänimeeste e mõisnike seast määrati. Seega, Vanal-Liivimaal hakkas välja kujunema PÄRISORJUS.
Vanal-Liivimaal talupoegade võrduslik olukord erines mingil määral:

Kõige suurema osa moodustasid adratalupojad – põldude suurust arvestati adramaades (u 600 ha). Nemad tegid tööd ja kandsid koormisi.

Vahekihi moodustasid ÜKSJALAD. Nemad olid enamasti adratalupoegade noormead pojad, kes rajasid uue talu võsamaadele ja esialgu oli nende teotööks 1 jalapäev nädalas – mõisa tööle minnes ei pidanud kaasa võtma härjarakendit, vaid võis minna jala. Neil oli raske tööd teha, sest oma talu rajamine oli raske, kuid hiljem sulandusid nad adratalupoegadega ühte.

Vabatalupojad - need talupojad, kes teotööd tegema ei pidanud. Neid oli veidi vähem, kui adratalupoegi. Nemad pidid maksma kümnist ja hinnust).

Kõrgeim kiht talupoegade seas olid maavabad. Nendel oli antud oma maa valdmaiseks läänikiri . Koormisi polnud neile määratud. Neil endast sõltuvaid talupoegi olnud, seega nad siiski polnud läänimehed. Neid oli kõige vähem.
Kõigil polnud talu, olid olemas ka sulased ja teenijad . Nemad sõlmisid töölepingu pikemaks ajaks ja selle aja jooksul olid oma peremehe eeskoste all. Peremehks võis olla nii adratalumees, üksjalg, maavaba talupoeg, vabatalupoeg . Enamasti need sulased ja teenijad oli vallalised. Enamasi sõlmiti leping aastaks.
Peale sulaste ja teenijate olid ka vabadikud. Nad olid talupojad, kes elasid mõne teise talu ääremaadel ja käisid selles talus tööl. Saunik või pops , sest elas kas saunas (pereinimene). Vb oli neil ka oma maalapikene, aga selle eest pidid nad maad käima harimas. Mindi elama kas aita või lakka. Elu talvel ühes rehe toas polnud privaatne.
Vanal-Livimaal ei moodustanud talupojad mitte ühtset kihti, vai mitu erinevat. Mõningad talupojad üritasid pääseda ka linna: kui nad olid edukad, siis nad saksastusid, kuid kui olid edutud, siis nad jäidki linna alamkihi sekka.
Linnad, käsitöö ja kaubandus
Linnad olid Vana-liivimaa joaks uus nähtus, sest linnad tekksid koos vallutustega. Siia tulid elama nii käistöölisi kui ka kaupmehi, eeskätt Saksamaalt, koondudes ühte kohta. Linnaõiguse annetas Taani kiningas, ordu kuninas või vastav piikop – maakonna pea.
Eesti aladele tekid 9 linna:

Dorpat - Tartu

Fellin - Viljandi

Haapsal - Haapsalu

Nariva - Narva

Alt Pernau- Vana-Pärnu

Nau Pernau – Uus-Pärnu

Reval - Tallinn

Weissenstein - Paide

Wesenberg – Rakvere
(Tea linna eesti keeles)
Linna puhul oli kõige olulisem LINNAÕIGUS: sinna oli kirja pandud, kuidas linnas elu toimib. Enamasti ei hakatud ise uut välja mõtlema, vaid linnaisa annetas linnale juba mõne olemasoleva. (Nt Taani kungas annestas linnaõiguse Narvale ja Rakverele, Tartu piiskop annetas Tartule Riia linnaõiguse.)
Linna võimuorganiks oli RAAD , mille liikmete arv sõltus konkreetsest linnast. Oli nii suuremaid , kui väiksemaid. Rae juures tegutses ka maahärrat esinadav LINNAFOOGT – maahärra esindaja rae juures. Sageli oli ka maahärral linnas ka oma residents, kus linnaõigus ei kehtinud . Oli täiesti omaette valdus . (Nt Toompeal asus maahärra residents, Tartus oli Toomemägi.) Linnarael polnud seal mitte mingit võimu. Sageli suhted linna ja maaisanda vahel olid halvad.
Millega tegeles RAAD?
Hoolitses linna sissetulekute eest. Kust raha saadi?

Linnakodanikud olid maksutatud, kuid samas linnale tuli maksta ka tolli: rael oli õigus seda nõuda kaupadelt, mida toodi Vanalt-Liivimaalt.
Linna kindlustused ja heakord. Tuli reguleerida seda, millised tänavad välja näevad (reovesi, prügi).
Linn pidi soodustama käsitöö ja kaubanduse arendamist.
Linn pidi hoolitsema hariduse( hospidal ), vaeste( vaestemaja ) ja tõbiste eest.
Kodanike üle mõistis kohut RAAD.
Raad jälgis ka linnaelanike isiklikku elu (ei oleks liiga priiskavad: riided, ehted ).
Raeliikmeks oleks oli ELUAEGNE. Uusi liikemieid valis raad ise suurkaupmeeste seast.

Linna loomulik iive oli negatiivne, sest suremus oli suur, haigused levisid soodsalt . Seetõttu tuli maalt rahvast juurde. Linnas olid hästi olulisteks käsitöö ja kaubandus, mis toimis Vana-Liivimaa linnades samamoodi, kuidas toimisid käsitöö ja kaubandus Lääne-Euroopas.
Vana-Liivimaa sise-ja väispoliitika
Vana-Liivimaa kõige tugevamaks väikeriigiks oli Liivi orduriik. See riik koos ordumeistriga pidas end kõige olulisemaks jõuks Vanal-Liivimaal, sest tal oli kõige rohkem maavaldusi ja oli ka sõjaliselt kõige tugevam. Sellega ei olnud rahul Riia peapiiskop, sest tema pidas ennast kõige olulisemaks, kuna tema olikõige olulisem VAIMULIK jõud Vanal-Liivimaal ja tema arvates oleks pidanud orduriik alluma peapiiskopile. Nende samade väikeriikide vahel olid tülid ja kodusõjad täiesti tavaline nähtus. 14.saj lõpuks oli kujunenud olukord, kus Liivi ordu oli endale allutanud (piiskopidena tegutsesid isikud, kes olid ordule ja ordumeistrile ustavad) kõik teised väikeriigid v.a Tartu Piiskopkond.
D von Dameron (Saksamaalt) oli see mees, kes üritas organiseerida orduvastast tegevust. Kust leida liitlasi? Võiks anda Tartu piiskopkonna Inglise kuninga kaitse alla, kuid kuningas ei nõustunud, sest Tartu piiskopkond asus Inglismaast liiga kaugel. Tal õnnestus saada Tartu piiskopkonna liitlaseks Poola-Leedu, sest nad olid huvitatud Saksa ordu võimu vähendamisest. Dameronil õnnestus sinna liitu kaasata ka mõned Saksa väikevürstid ja kõige lõpuks ka Läänemerel tegutsenud mereröövlid VITAALIVENNAD. Need kõik moodustasid Liivi ordu vastase liidu, kuid see liit ei saavutanud mingit edu.
1397.a – kutsuti kokku Danzigi kongress , et siinseid probleeme arutada. Selle kutsus kokku Saksa ordumeister v Jungingen, sest Liivi ordu oli üks tema aladest.
Kongressi otsused:

Riia peapiiskop peab olema Liivi ordu liige, sest sellega tülide hulk väheneb, kuna taust on sama

Kohalikud piiskopid ja vasallid ei pea osalema ordu sõjakäikudel

Vasallide pärandamisõigus laienes: nad said pärandada maavaldust 5 sugulusastmeni välja nii mees- kui ka naisliinis. Seda nimetatakse JUNGINGENI ARMUKIRJAKS. See oli oluline, sest vara perest välja ei läheks. Vasallide olukord paranes, sest kadus ära võimalus, et maa tuleb tagasi andama. Maa hakkas muutuma peresiseselt pärandajaks. Vasallid hakkasid muutuma mõisnikeks.
Alates aastast 1421 hakkas koos käima MAAPÄEV, et koos arutada omavahelisi probleeme, maksude määramist, välispoliitililiste küsitluste arutelu ja arutati ka talupoegadesse puutuvat.
Maapäeval oli esindatud 4 seisust :

Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud

Ordumeister ja orduametnikud

Vasallide ehk läänieeste esindajad (Saare-Lääne rüütlekond, Tartu rüütlekond, Harju-Viru rüütlekond)

Suurtemate linnade(Riia, Tallinn, Pärnu) esindajad

Maapäeval polnud esindatud talupojad. Seal arutati palju, kuid reaalset otsust ei viidud ellu.
14. saj hakkas Vana-Liivimaa välispoliitiline seisund vähenema, sest ümberringsed riigid hakaksid tugevnema...

1385.a moodustati Vana- Liivimaast lõunas Krevo unioon ja see tähendas seda, et tekkis Poola-Leedu personaalunioon.
1397.a loodi Kalmari unioon, mis ühendas Taani (oli endaga ühendanud varem Norra) ja Rootsi (oli varem ühendanud Soome). See ei olnud püsiv, lõpuks lagunes Taaniks ja Rootsiks, kuid neil olid kasvavad ambitsioonid Vanal-Liivimaal. Taani kuningas hakkas end taas Eestimaa hertsogiks tituleerima, aga nüüd võtab ta selle tiitili taas kasutusele.
Eestist idapool tõuseb esile Moskva suurvürstriik, mis liidab enaga teised vürstiriigid ja 1478 .a Moskva suurvürtsiriik liidab endaga Novgorodi ja sellega viidakse Vene alade ühendamise protsess lõpuni. Pole enam palju väikseid vürstiriike, vaid on üks tugev Moskva suurvürtsiriik ja kõikide nende tugevnevate suurrikide jaoks on suhteliselt kerege saak Vana-Liivimaa, sest Vanal-Liivimaal pole ühtset tugevat riiki ja väikeriikide vahel puudub sageli ühtsus. Oli kerge saak.

KATOLIKU KIRIK
Kui Eesti 13.saj ristiusustati, siis kristlik organisatsioon oli juba olemas ja Eestis polnud midagi vaja välja mõelda: kõik oli juba olemas.
Valitses paavst, kellele allusid:

Peapiiskopid: Riia ja Lundi (Põhja-Eestis) ja need jagunesid omakorda...
Riia: Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa; Lundi: Tallinna

Osadel piiskoppidel oli lisaks vaimulikule võimule ka ilmalik võim. Ühtlasi ka maahärradeks olid piiskopid Saare-Lääne piiskopkonnas, Riia peapiiskopkonnas, Tartu piiskopkonnas ja Kuramaa piiskopkonnas. Ainult Tallinna piiskopil ilmalikku võimu polnud, sest esialgu oli seal ilmalik võim Taani kuningal ja hiljem ordul.

Kõik piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks, eesotsas preestriga, mis allusid piiskopile.
Tähtsaim ehitis oli toomkirik , mida juhtis piiskop. See koosnes toomkapiitlist (nõuandev organ, mis tegutses piiskopi juures). Seda juhtisid 12 toomhärrat. Osadel toomhärradel olid veel omakorda ametid, et nad saaksid vastutada ühe või teise probleemi eest. (Tea toomhärradest SKOLASTIKUID.)
Keskaja lõpuks oli Eesti maapirkondades kirikukihelkondi 97. Esialgu moodustati need muinasaegsete kihelkondade baasil, kuid aja jooksul toimus muinasaegsete kihelkondade jagunemine. Selle kirikukihelkonna keskuseks oli kihelkonna kirik . Kui neid hakati ehitama, siis need ehitati MUINASAEGSETESSE pühapaikadesse, sest:

Seal oldi harjutud käima;

Võeti uue kiriku ehitamisega ära võimalus sinna vanu “jumalaid” teenima minna.
Preestrid , kes tegutsesid, olid sakslased ja eesti keele mõistmine ei pruukinud neil mitte just kõige parem olla, kuid aja jooksul nad seda siiski suutsid. Jumalateenistused olid LADINAKEELSED. Vb mõned jutulused olid emakeeles, kuid arevstades seda, et keeletase preestril polnud hea, siis oli neid üpriski vähe.
Preestrid:

viisid läbi Jumalateenistusi ;
viisid läbi sakramente (7 sakramenti: ristimine , armulaud, pihtimine , leeritamine, laulatamine, viimne võidmine – enne surma anti inimesele armu, preestriks pügitsemine);
õpetasid jumalasõna (meie isa palve , 10 käsku, jne).

Samas preestrid olid need, kes lihtrahvaga kõige rohkem kokku puutusid. Juhtus nii nagu ka mujal Euroopas, et pühakud(Püha Katariina), segunes muistete jumalatega (karjajumal). Omalaadne varasemate jumaluste ja pühakute segunemine !
Seoses ristiusga muutusid ka eesnimed, kasutusele tulid KRISTLIKUD NIMETUSED, mis kohandati eesti keele pärasemaks. Nt Katariina -> Kadri . Georg -> Jüri. Johannes - >Jaan. Maarja ->Mari. Peale selle pühitseti kihelkonna kirikute pühakute nimed (nt oli Maarja Magdalena kirik oli pühendatud Maarja Magdalenale). Või nt Jaani kirikud olid pühendatud Ristija Johannesele ja sealt edasi kihelkonna nimi Suure-Jaani, Kolga-Jaani.
Ristiusu levik tähendas seda, et ka kerjusmunga ja vaimulikud ordud kandisid oma tegevuse siia üle: Eestis tegutsesid DOMINIIKLASED , TSISTERTSLASED, FRANTSISKLASED . Nii nagu ka Lääne-Euroopas olid vaimulike ordude kloostrid maal, siis oli ka tsistertsalste klooster Padises. Dominiiklased ja frantsisklased olid kerjusmunagordud ja need rajati LINNADESSE (Dominiiklased Tallinnas ja Tartus, frantsisklased Tallinnas, Tartus, Viljandis ). Ka kerjusmunagad levitasid jumalasõna ning samuti nad olid suutelised õppima ära eesti keele. Kerjusmunagad olid need, kes oma liikmete arvu siinsete mittesakslaste arvelt täiendasid.
16.saj algul Euroopas, eeskätt Saksamaal, REFORMATISOON – ALGUS 1517!
Tegelikkuses reformatisooni ideed jõudsid Vanale-Liivimaale umbes 1521, kui on teada, et Riia linnas tegutsesid esimesed luterlikud jutlustajad.
Reformatsiooni põhisisu (usuline pool):

inimene saab õndsaks usu läbi, pole vaja vahendajat inimese ja Jumala vahel. Inimest tuleb ainult õpetada seda tegema. Pole vaja vahele Katoliku kirikut.

Usutõe allikaks on piibel , kuid selleks, et inimene saaks ise seda uurida, tuli piibel panna KOHALIKKU EMAKEELDE ja inimesed pidid õppima LUGEMA.
Poliitiline pool: kirikul oli palju maad ja varandust, mida taheti endale.
1521.a esimesed jutlustajad Riias
1523.a esimesed luterlikud jutustajad Eestis
Kes olid jutlustajateks?

Tegemist oli KÄSITÖÖLISTEGA, kes luterlikus vaimus jutustasid, ag aka kohalikud katoliku vaimulikud.

Linnades levis luterlus KIIRELT: astuti jõudsalt vastu nii preestritele kui ka munkadele. Rae otsustega kuulutati katoliku kiriku varad rae varadeks. Kirkutes ei jutustatud enam katoliku vaimus vaid luterlikus vaimus. Linnades toetas luterlust RAAD: käsitöölised ja kaupmehed. Toimu ka kirkute rüüste Tallinnas ja Tartus. Rüüstajateks oli linnarahvas , sest neile ei meeldinud, et kirikuisa on nii rikas.
Läänimehed toetasid PIISKOPPE, sest kardeti TALURAHVA väljaastumisi (ebavõrdsus võiks ju neis pahameelt tekitada). Tegelikkuses 1530 .aastatel kohalikud vasallid läksid üle luteri usku ja kui vasall on luteri usku, siis ka tema vasallid on sama usku.
Samal ajal olid olemas piiskopkonnad(Saare-Lään) ja ka ordu oli olemas. Olukord oli ebamäärane. Katoliiklus polnud kadunud, sest piiskopid ja piiskopkonnad olid alles, ordu oli alles. See oli aeg, kui katoliku kirikut polenud enam ja luterlikku kirikut polnud veel. Selline olukord jäi pikalt püsima, sest tuli sõdade periood. Usulises valdkonnas valistses EBAMÄÄRASUS. 17. Saj Rootsi ajaga saab rääkida luteri võidust, vahepeal EBAMÄÄRANE PERIOOD.
Kultuur ja haridus !
Keskaja kultuur
Eesti aladel hakati andma kooliharidust. Hariduseandmine oli vahetult seotud kirikuga . Hariduse peamiseks eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine. Oli kahte sorti koole :

Toomkoolid (Tartus, Vana-Pärnus > Haapsalus, Tallinnas)

Kloostrikoolid (Tallinna dominiiklaste kloostri juures, Kärknas Tsistertslaste kloostris ) – neis õppis ka kohalikke elanikke. Õpiti seitset vabakunsti: grammatika (ladina keel), dialektika (vaidlus), retoorika (kõne), aritmeetika, geomeetria, muusika , astronoomia .
16. sajandil tekkisid ka linnakoolid. Need rajas raad. Selle tingis kaupmeeste vajadus harida tulevast põlvkonda. Ülikoolis käidi Saksamaal, sest see oli suhteliselt lähedal. Talurahva isikud enamasti ülikooli ei jõudnud. 16.sajandi alguses tegutses Saare-Lääne piiskopkonnas toomhärra Johann Pulk. Ta oli 1509 Rostocki ülikooli sisse kantud . 16. sajandi alguses üritati luua sellist kooli, mis valmistaks ette preestreid kohaliku rahva seast. Seda arutati mitu korda Maapäeval. Vasallid olid vastu ja piiskopid olid poolt. Vaidluse tulemusena jõuti selleni , et kool rajati Vana-Pärnusse. Leiti Hollandist koolijuhataja.
Algas reformatsioon ja kooli ei tehtud. Tuli sõdade periood. Seoses reformatsiooniga katoliku kiriku hariduse andmine peatus. Eesti keelse kirjasõna teke ja areng hakkab seoses luteri usuga. Esimene eesti keelne raamat trükiti 1525 . Aastal, kuid pole säilinud. 1535 ilmus „Wanradt ja Koelli katekismus “. Kirjeldas luteri usku. See raamat hävitati, sest selle tõlke sisu oli originaalist erinev. 1929 leiti selle katekismuse 11 lehte.
Eestis oli kaks eraldi murret: Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti. Hakkas ilmuma mõlemas murdes tõlkeid. Üritati ka Piiblit tõlkida, aga Hans Susi, kes Piibliga tegeles, suri.
Kasutusele tuli mört ja kividest materjalid, mida kasutati linnades ja kirikutes.
B. Russow kirjutas „Liivimaa kroonika“. Andis selle trükki. 1578 2 trükki ja 1584 täiendatud trükk. Tegu oli Eesti päritolu mehega, kes sai hariduse Tallinna linnakoolis ja Saksamaalt. Töötas Pühavaimu kiriku Eesti koguduse õpetajana.
13

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 47 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mariell002 Õppematerjali autor

Eluolu Vana-Liivimaas enne Jüriöö ülestõusu
Jüriöö ülestõus
Põllumajandus ja talurahvas pärast Jüriöö ülestõusu
Linnad, käsitöö ja kaubandus
Vana-Liivimaa sise-ja välispoliitika
Katoliku kirik ja usk
Kultuur ja haridus

vana-liivimaa jüriöö ülestõus katoliku kirik reformatisoon

Sarnased õppematerjalid

doc

Vana Liivimaa

Esialgu säilitasid talupojad oma isikliku vabaduse. Reaalselt võisid nad lahkuda, ei olnud sunnismaised. See olukord kestis kuni Jüriöö ülestõusuni. Adramaa põllumaa mõõtühik, ühe adraga ülesharitav maa. 6-9 ha. Diötsees piiskopkond. Vikat mõõtühik heinamaade mõõtmisel, sama, mis adramaa umbes. Ühe inimese poolt niidetav maa-ala. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Selle kohta on olemas oma kroonika Liivimaa noorem riimkroonika. Autoriks on Liiv ordu üks vaimulik, Bartheolomeus Hoeneke. Kirja on pandud alamsaksa keeles. Kirja on pandud värssides. Kroonika pole originaalis säilinud. Säilinud ümberjutustustena hilisemates kroonikates ning sarnaselt kahele varasemale, on seda võimalik ka eesti keeles lugeda. Jüriöö ülestõus sai alguse 1343. aastal. Erinevate jõudude kaalutlused: · Taani juba enne Jüriöö ülestõusu puhkemist oli Taani huvitatud Põhja-Eesti müügist.

Ajalugu

doc

Keskaeg Eestis

väljakujunenud, kuidas eestlased ise erinevaid süüasju lahendasid) KOhtus olid ka eestlasest õiguseleidja - hirsnik. Keskaegne haldusjaotus Keskaegset Eestit ja Lätit kutsutakse Vana Liivimaaks. Vana Liivimaal kujunes välja kuus väikeriiki: 1) Liivi orduriik - kõige mõjuvõimsam. Mõõgavendade ordu sai 1236. aastal Saule lahingus lüüa, väga paljud ordu liikmed tapeti ning järelejäänud orduvennad ühendati Saksa orduga. Liivimaal hakkas tegutsema Saksa ordu Liivimaa haru. Liivi orduriiki juhtis ordumeister ja algselt Liivi orduriigi keskus asus Riias, aga üsna peatselt viidi keskus üle Võnnusse. 2) Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga alad, aga ta ei viibinud ise kohal, teda esindas asehaldur. Selle keskus paiknes Tallinnas. *pärast Jüriöö ülestõusu, 1346, müüs Taani kuningas oma alad Liivi Ordule. 3) Riia peapiiskopkond - seda juhtis Riia peapiiskop. Keskus oli Riia. 4) Tartu piiskopkond - juhiks tartu piiskop, see oli ainult tartus

Ajalugu

doc

Eesti keskaeg

a, milles ordu sai lüüa leedulastelt ja semgalitelt. Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva Saksa (Teutooni) Orduga, moodustades omaette haru Liivi Ordu. 1238.a. sõlmiti Stensby rahu, millega Harju- ja Virumaa läksid uuesti Taanile. Seejärel tekkiski Eesti- ja Läti aladel poliitiline struktuur (koosnes mitmetest suhteliselt iseseisvatest feodaalriigi- kestest), mida nimetati Vana-Liivimaaks. Halduslikult oli Liivimaa Saksa riigi lään kõrgeim läänihärra oli Saksa keiser (tollal Püha Saksa Rooma riigi keiser). Saksa keisri võim oli Vana Liivimaal rohkem nimeline kui tegelik maa oli keisrist kaugel keisri vasallideks olid nn. riigivürstid e. maahärrad. Saksa keisril oli Liivimaal 3 vasalli e. maahärrat: 1. Ordumeister (Liivi Orduriik, ordumeister residents algul Riia, siis Sigulda, 15 saj. Võnnu (Cesis)) 2. Tartu piiskop (Tartu piiskopkond, keskus Tartu) 3

Ajalugu

docx

Eesti alade üleminek muinasajast keskaega

Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvaheline kandepind 1238 Stensby leping > Taani kuningas sai kunagised valdused tagasi > Eestimaa hertsogkond Lääniaadli teke Linnuste rajamised maa kindlustamiseks. Linnustesse rüütlitest läänimehed (maa kaitse). Saksa ordule polnud läänimeeste abi tähtis > ei läänistatud > linnustesse ordurüütlid Lääni saamine > lojaalsus, võitlusvõimelisus, jõukas.

Ajalugu

doc

Eestimaa keskaeg

Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede

Ajalugu

docx

Keskaegne Eesti

mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid , tapeti kõik kättesattunud sakslased, endi hulgast valiti 4 kuningat. Alustati Tallinna piiramisega, nähes ,et oma jõududega toime ei tulda, pöörduti abipalvega Rootsi ja Vene vürsti poole, kust lubati abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänlased , kes alustasid Haapsalu piirama.Taani ja Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi teha ja seetõttu pöörduti abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben oli sel ajal Pihkvas , pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eestlased Paide linnusesse selgitusi andma. Ordumeister käsitles aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 aasta juulis puhkes ka ülestõus Saaremaal , kus ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Harjulased ei olnud lõplikult alla andnud. Saksa ordul õnnestus Mandri-Eesti lõpuks alistada tänu Preisimaalt tulnud abiväega

Ajalugu

doc

Vana- Liivimaa

Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile.

Ajalugu

rtf

Eesti keskaeg kokkuvõte

Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Eesti muinasaeg

Ajalugu

Rohkem sarnaseid