Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Vana-Liivimaa (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui Läänemaal ?
  • Millega tegeles RAAD ?
  • Kust raha saadi ?
  • Kes üritas organiseerida orduvastast tegevust. Kust leida liitlasi ?
  • Kes olid jutlustajateks ?
 
Säutsu twitteris


VANA- LIIVIMAA E ORDUAEG E KESKAEG
Vana- Liivimaa – Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, Muiste vabadussõja lõpust kuni Liivi sõja alguseni 1227-1558 a.
Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat väikeriiki:
  • Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur . Selle riigi keskuseks oli TALLINN.
  • Saare-Lääne piiskopkond . Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE.
  • Tartu piiskopkond moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU.
  • Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA.
  • Kuramaa piiskopkond. Juhiks piiskop ja keskuseks PILETENE.
    Piiskopile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Peapiiskopile Riias allusid Tartu ja Kuramaa piiskop. Ühel oli veits rohkem võimu.
  • Liivi Orduriik (saksa ordu Liivi haru). Ordumeister juhtis. Pealinn RIIA. Tekksid RIIA võimu pärast tülid peapiiskopiga ja keskus viidi üle Võnnusse, Cesisesse.
    Eestimaa hertsogkond eksisteeris kuni Jüriöö ülestõusuni, sest päras seda, 1346. a müüs Taani kuninagas oma valdused Liivi Orduriigile. Seega enne Jüriöö ülestõusu oli 6 maahärrat, pärast aga 5.
    (Kaardid lk 52, 58 + maakondade kaart.)
    Pärast siinsete alade vallutamist hakkas toimuma maade läänistamine. Maahärra jagas maad e lääni läänimehele e vasallile, kelle peamine kohus lääni kasutamisel oli see, et pidi minema sõjateenistusse maahärra juurde.
    Sellist läänistamist oli vaja selleks, et maahärrad saakisd kaitset vassallide näol. Läänistamine toimus piiskopkondades ja Eestimaa hertsogkonnas. Ordumeister esialgu maid ei läänistanud, sest ordul oli piisavalt sõjalist jõudu, kuid Taani kunigal ja piiskopkondadel polnud säärast võimu. Põhimõtteliselt ordul esialgu puudus vajadus selleks.
    Läänistati maid neile, kes olid olnud ristisõtta tulnud. Samas on teada, et Taani kuninga vasallide seas oli u 10% eestlasi ja nemad said maad, sest oli n-ö ülikute järeltuliad, aga nad saksastusid kiirelt.
    Esialgu need, kellele maad läänistati, ei läinud mitte maale elama, vaid jäid linnustesse elama. Esialgu läänimehed ei elanud maal, vaid käisid maadelt andamit sügiseti korjamas. See maksustuspiirkond kannab nime VAKUS. Mõne aja pärast asusuid nad elama maale ja nad rajasid sinna mõisa, kuid tegelik buum algas pärast Jüriöö ülestõusu.
    Talupojad kaotasid maa ja muutusid omanikest kõigest kasutajateks. 
    Selle kasutamise eest pidid nad kandma mitmesuguseid koormisi:
  • Kümnis - 1/10 saagist, maksti põhiliselt teraviljast
  • Hinnus - 10 puuda rukist näiteks (kindlaksmääratud maks)
    Talupoeg maksis kümnist vasallile, kuid kui elas läänistamata maal, siis maksis maahärrale: ordumeistrile, piiskopile.
  • Kohaliku preestiri ülalpidamismaks
  • Kirikumaks
  • Linnuste-kirikute ehitamine, teederajamine. Seda tuli teha oma igpäevase töö kõrvalt.
    Esialgu teotööd ei olnud, sest mõisa kui sellist veel ei olnud, kuna vasallid elasid linnustes . Esialgu talupojad säilitasid oma isikliku vabaduse. Nad võisid lahkuda, polnud sunnismaised. See olukord kestis kuni jüriöö ülestõusuni.
    Adramaa – põllumaa mõõtühik. 1 adraga ülesharitav maa. Adramaa suurus võis olla 6-9 hektarit.
    Diötsees – piiskopkond
    Vikat – mõõtühik heinamaade mõõtmisel. Sama nagu adramaa. See hein, mis seal alal kasvab, on võimalik ära hooldad 1 in poolt.




    Jüriöö ülestõus
    Infot saadakse Liivimaa nooremast riimkroonikast, mille autoriks on Liivimaa ordus tegev olnud B. Hoenke. Kirja on see pandud Alam-Saksa keeles. See pandi kirja värssides. See kroonika pole originaalis säilinud. See on säilinud ümberjutustustes hilisemates kroonikates ning ka seda on võimalik eesti keeles lugeda.
    Taani
  • Oli huvitatud Põhja-Eesti müügist, sest kaubandus, mis läbi P-Eesti toimus, ei toonud enam kuigi palju sisse. Idakaubanduses hakkas domineerima HANSA Liit ja järelikult Taani ei saanud enam tulu, mida ta oli lootnud saada Venemaalt.
  • Teine põhjus oli selles, et siinsed vasallid e läänimehed olid liiga iseseisvad, peremehed. Kuningas oli kaugel. Niisiis, Taani tahstis eesti alu müüa juba enne jüriöö ülestõusu.
    vasallid
    Toetasid endist olukorda, lootsid nende säilimisele. Need vabadused ja eesõigused oleks võinud jääda, kui pärast müüki tuli uus maaisand , mida nad tahtsid. Keskvõim oli kaugel ja seetõttu ka suur iseseisvus.
    ordu
    Oi huvitatud ostust , mis oleks kaasa toonud mõjuvõimu suurenemise. Juba 1341 oli sõlmitud eelkokkulepe, et kui Taani müüb, siis ordu ostab!
    Rootsi
    Rootsil olid omad kaalutlused: Rootsile kuulus juba Soome ja kuhu siis veel mitte laieneda kui Eestisse?! Erinevatel jõududel olid erinevad huvid.
    Eestlased
    Ei tea täpselt. Eestlased soovisid siiski taastada oma muistet vabadust, kuid samas, võib-olla soovisid nad sõna sekka öelda selles, kes neid valitsema hakkab (ise valitseda ). Arvatavasti tahtsid Rootsit, sest abi mindi paluma Turu foogtilt (Rootsi võimudelt). Samas ei saanud teadmata olla
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Vana-Liivimaa #1 Vana-Liivimaa #2 Vana-Liivimaa #3 Vana-Liivimaa #4 Vana-Liivimaa #5 Vana-Liivimaa #6 Vana-Liivimaa #7 Vana-Liivimaa #8 Vana-Liivimaa #9 Vana-Liivimaa #10 Vana-Liivimaa #11
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mariell002 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Eluolu Vana-Liivimaas enne Jüriöö ülestõusu
    Jüriöö ülestõus
    Põllumajandus ja talurahvas pärast Jüriöö ülestõusu
    Linnad, käsitöö ja kaubandus
    Vana-Liivimaa sise-ja välispoliitika
    Katoliku kirik ja usk
    Kultuur ja haridus

    vana-liivimaa , jüriöö ülestõus , katoliku kirik , reformatisoon

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    12
    doc
    Vana- Liivimaa
    11
    doc
    Vana Liivimaa
    6
    doc
    Vana-Liivimaa
    34
    ppt
    Vana-Liivimaa
    2
    doc
    Vana-Liivimaa
    15
    docx
    Vana-Liivimaa kujunemine
    14
    docx
    Keskaegne Liivimaa
    37
    docx
    Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun