Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks (1)

Jüri Gümnaasium
KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI –
VÕITLEJA JA VÕITJA
Uurimistöö
Robert Rivik 10.r klass
Juhendaja : õp Siim Palu
Jüri
2010

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.ELULUGU 4
2.SAAVUTUSED 7
2.1. Torino olümpiamängud 9
2.1.1.Kristina konkurendid Torino olümpial 11
11
2.2. Vancouveri olümpiamängud 12
2.2.1.Kristina konkurendid Vancouveri olümpial 13
3. AUTASUD , TUNNUSTUSED JA TIITLID 14
4.EBAÕNNESTUMISED 16
5.KRISTINA SUUSATIIM 18
6.KRISTINA JA AJAKIRJANDUS 19
KOKKUVÕTE 21
KASUTATUD KIRJANDUS 22
LISAD 24
Lisa 1. Faktid Kristinast 24
Lisa 2. Kristina medalivõidud olümpial ja maailmameistrivõistlustel 25
Lisa 3. Kristina maailmakarika etappide võidud 26
Lisa 4. Fotod Kristinast 27
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.ELULUGU 4
2.SAAVUTUSED 7
2.1.Torino olümpiamängud 9
2.1.1.Kristina konkurendid Torino olümpial 11
11
2.2.Vancouveri olümpiamängud 12
2.2.1.Kristina konkurendid Vancouveri olümpial 13
3.AUTASUD, TUNNUSTUSED JA TIITLID 14
4.EBAÕNNESTUMISED 16
5.KRISTINA SUUSATIIM 18
6.KRISTINA JA AJAKIRJANDUS 19
KOKKUVÕTE 21
KASUTATUD KIRJANDUS 22
LISAD 24
Lisa 1. Faktid Kristinast 24
Lisa 2. Kristina medalivõidud olümpial ja maailmameistrivõistlustel 25
Lisa 3. Kristina maailmakarika etappide võidud 26
Lisa 4. Fotod Kristinast 27

SISSEJUHATUS

Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Šmigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit.
Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat. Püüan välja selgitada ja anda ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Loodan leida vastuse küsimusele: kuidas ta on suutnud sportlasekarjäärist loobumata üle elada hulgaliselt ebaõnne (näiteks alusetu dopingu-süüdistus) ja pärast paariaastast pausi ( emaks saamist) taas tippspordiga jätkata.
Töö kirjutamisel kasutan eelkõige raamatuid, mis on seotud Kristina sportlasekarjääriga ja puudutavad Torino olümpiamänge. Lisaks otsin usaldusväärset materjali nii ajalehtedest, ajakirjadest kui ka internetist. Võimalusel püüan ka sportlasega intervjuu läbi viia ja televiisorist jälgida saabuvaid taliolümpiamänge Vancouveris .
Uurimistöö on üles ehitatud kuues osas. Esimeses osa annan ülevaate Kristina eluloost. Teises osas kirjutan tema spordisaavutustest ja pikemalt Torino ning Vancouveri olümpiast, mis olid Kristinale väga edukad . Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis . Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega.

ELULUGU

Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Šmiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/-wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4h i)
Kristina isa Anatoli Šmigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises ja töötab alates 1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina. Teda on tunnustatud III klassi Valgetähe teenetemärgiga ja valitud korduvalt Eesti aasta treeneriks. (Vikipeediast: http://et.wiki-pedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0migun ) Kristina ema Rutt Šmigun on samuti võitnud medaleid nii Eesti kui ka NSVL meistrivõistlustel murdmaasuusatamises (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun ). Õde Katrin Šmigun on samuti endine Eesti suusataja . Ta on võitnud Eesti meistrivõistlustel (1992-2001) 3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Juunioride MM-il 1998. a võitis ta 5 km-s kulla ja 15 km-s pronksi. Nagano olümpiamängudel sai Katrin 15 km-s 13., 5 km-s 20. ja jälitussõidus 15. koha, mis olid Eesti naissuusatajate seni parimad olümpiasaavutused. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_%C5%A0migun )
Kuigi Kristina vanemad olid kuulsad suusasportlased, ei soovinud nad, et nende tütred tingimata suusaspordiga tegelema hakkaksid. Kristinal tuli aga teises klassis endale hobi valida ja kuna tal huvialasid polnud, siis pidi hakkama käima rahvatantsuringis. See talle ei meeldinud, sest partner tallus pidevalt varvastel ja Kristina palus emalt abi uue ringi leidmisel. Ema tahtis teda esialgu ujumistrenni viia, kuid ema endine suusatreener Herbert Abel kutsus Kristina hoopis suusatrenni ja suusatamine hakkas talle kohe meeldima . (NaisteMaailm veebiajakirjast: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=4&id=22100 ) Nii sai alguse Kristina sportlasetee ja suusatamine muutus peagi elustiiliks.
Kristina on lõpetanud Tartu Kommertsgümnaasiumi. Tema algklasside klassijuhataja iseloomustab Kristinat kui töökat ja lahtise peaga tüdrukut, kes sai õppimisega suurepäraselt hakkama. Kehalise kasvatuse õpetaja arvates oli Kristina siiras ja armas ning meeldivalt tagasihoidlik . Võistlustelt tulles ei uhkustanud ta kunagi oma saavutustega ja oli spordis oluliselt silmapaistvam kui teised õpilased. (Pulleritsu spordiblogist: http://suusk.blogspot.com/2010/02/pullerits-kas-tahate-piiluda-eesti.html )
Kristina on tunnistanud, et tema sportlase geenid on pärit vanematelt ja et ta on hapniku-tarbimise geenius. Kuid eeldused ei tee kellestki olümpiavõitjat, tähtis on kohutav tahtmine, usk ja soov unistuste täitumise nimel teha meeletut tööd. Just seda kohutavat tahtmist on isa ja ema Kristinale geenidega kaasa andnud ja õpetanud mitte alistuma. Juba kaheaastaselt panid vanemad Kristina suuskadele ja kui ta kukkus, siis tuli tal ka ise, teiste abita, püsti tõusta. (Press 2006: 230) Just ise „püsti saamine“ on aidanud Kristinat mitmetel kordadel oma sportlasekarjääri jooksul suurtest raskustest ja ebaõnnest üle saada ning taas eesmärkide poole püüelda.
Kristinat innustab võitlema ja võistlema ka viha, mis ei teki iial konkurentide, vaid iseenda kehvade tulemuste peale. Ta vihastab ka siis, kui kohtab ebaõiglust ja valet ning püüab tõestada, et maailm eksib. (Press 2006: 232)
Kristina ei salli enda kõrval virisejaid ja pole suusatamises mitte midagi poolikult teinud. Ta annab endast kõik, et ei tuleks hiljem kahetseda. (Press 2006: 234) Võistlustele minnes on Kristina endale eesmärgiks seadnud alati esikoha, ta on alati soovinud olla võitja, mitte lihtsalt medaliomanik.
Selleks, et sihikindlalt liikuda , on Kristina oma eesmärke ka käe või jala peale kirjutanud, et need reaalselt olemas oleksid. Samuti on ta eesmärke ka lume peale või liiva sisse kirjutanud. See võib tunduda kõrvaltvaatajale imelik, kuid annab Kristinale mõnusa tunde. (NaisteMaailm veebiajakirjast: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=4&id=22100 ) Kristina abikaasa ja manadžer Kristjan Thor Vähi on öelnud, et Kristina on inimene, keda mitte miski ei suuda panna eesmärgist loobuma (Eesti Ekspressi veebileht : http://paber.ekspress.ee/-viewdoc/-29597C8A412D10C5C225711600517D0C ). Seetõttu pole Kristina ka pärast ebaõnnestunud olümpiaid suusaspordiga lõpparvet teinud, vaid sihikindlalt eesmärkide poole liikunud.
Eesmärkide suunas on Kristina liikunud ka oma isiklikku elu planeerides. 2005. aasta novembri lõpul Egiptuses puhkusereisil olles, tegi Kristjan Thor Vähi Kristinale üllatuse – kinkis kihlasõrmuse. Kristjan lootis sellega oma armastatule vaimujõudu anda olümpiaeelseks viimaseks treeningtsükliks. (Schwede 2006: 248) Abielu registreeriti maagilisel päeval – 07.07.2007. 17. juunil 2008 sündis Kristina ja Kristjan Thori perre tütar, kelle nimeks sai Victoria Kris. (Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/-Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4h i) Laps sündis Ameerikas, kus Kristina 2006/2007 õppeaastal Florida Atlantic Ülikoolis inglise keelt õppis (NBC Universal koduleheküljelt: http://www.nbc-olympics.com/athletes/athlete=2251/bio/index.html ).
Emaks saamine oli Kristinal ette planeeritud – pärast Torino olümpiat. Lapseootuse ajal tegeles Kristina samuti treenimisega – jooksmise asemel küll näiteks kepikõnniga ja juba viis päeva pärast sünnitamist hakkas jällegi trennis käima. Emaks saamine mõjus Kristinale hästi ja suurendas endaga rahulolu. Kuna ta soovis väga last, siis kaalus see üles nii tippspordi kui ka sellega kaasnevad tiitlid. Tippspordist täielikult loobuda polnud tal plaanis, kuigi pärast tütre sündi polnud ta enam päris kindel, kas jätkab või mitte.
Tippsportlase elus käib kõik täpselt kella järgi – treening , söömine, puhkus, jälle treening. Õhtul massaaž, lõdvestumine, jooga , saun . (Schwede 2006: 248) Ta treenib iga päev – talvel suusatab, suvel jookseb , sõidab rullikute ja rattaga . Väikese lapse kõrvalt on seda võimatu teha ja seetõttu on suureks abiks lapsega tegelemisel olnud Kristina ema Rutt.
2008. aasta oktoobris ühines Kristina Figuurisõprade programmiga, mis aitas kaasa sünnitusjärgsete kilode kaotamisele ja õigele toitumisele (NaisteMaailma veebilehelt: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=4&id=22100 ).
Pärast hõbemedali võitmist Vancouveris avaldas Kristina arvamust, et Vancouver võib jääda tema viimaseks olümpiaks. Anatoli Šmigun aga ütles, et Kristina on piisavalt noor veel üheks olümpiatsükliks, kuid otsus jääb siiski olümpiasangari langetada. (Eesti Päevalehe kodulehe-küljelt: http://www.epl.ee/artikkel/488110 )
2014. aasta olümpiamängude ajaks, mis toimuvad Sotšis, on Kristina juba 37. aastane. Kui vaadata tema suurimate konkurentide vanust , kes Vancouveris edukalt võistlesid, jääb see alla 30 aasta. Samas on Kristina korduvalt ka öelnud, et soovib lähimate aastate jooksul veel lapsi saada ja oma aega võimalikult palju lastele pühendada.
Kristinal on suusatamises suured kogemused, kuid treeneriks hakata ta tulevikus ei plaani. Kristina arvab , et ta oleks treenerina liiga nõudlik. Pigem tahaks ta midagi uut õppida, kuid veel ei tea, mis see olla võiks. Ta pole välistanud ka poliitikasse minekut. (NaisteMaailma veebilehelt: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=4&id=22100 )

SAAVUTUSED

Esimese medali Eesti meistrivõistlustel võitis Kristina 13 aastasena. Tema unistus oli siis saada sama tugevaks kui Jelena Välbe. (Schwede 2006: 246)
15. aastaselt arvati Kristina Eesti MM-i koondisesse ja aasta hiljem osales ta esmakordselt Lillehammeris olümpial (Lääne 2006: 16). Olümpial ta head tulemust ei saanud, kuid pääsemine olümpiamängudele oli Kristina jaoks väga oluline.
Esimese sponsori – Restori sai Kristina pärast 1994. aastal toimunud Faluni maailmakarika-etappi, kus ta tuli esimest korda 30 parema hulka (Schwede 2006: 247).
1995. aastal saavutas Kristina täiskasvanute MM-il Thunder Bays viienda koha ja 1997. aastal võitis ta neidude MM-il kaks kuldmedalit. Samal aasta lõpul jõudis Kristina MK-etapi esikuuikusse. (Press 2006: 5)
2003. aastal, pärast ebaõnnestumisi olümpial Salt Lake Citys võitis Kristina Val di Fiemme MM-il esmalt kaks hõbemedalit ja seejärel suusavahetusega sõidus maailmameistri tiitli . 30 km uisusõidus sai Kristina lisaks pronksmedali. (Press 2006: 59) Üle pika aja oli Kristina õnnelik, sest tal läks paremini kui oli lootnud.
Seisuga 20. veebruar 2010 on Kristina maailmakarikasarja etappidel osalenud 156 korda. Poodiumile on ta jõudnud 49 korral ja neist 16 korral kõige kõrgemale astmele (vt lisa 3). Maailmakarikavõistlustel on ta kahel korral saavutanud 2. koha. Juunioride maailmameistri-võistlustelt on Kristina võitnud kaks kuldmedalit ning neli hõbemedalit. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4h i)
Kristina on võistelnud ka Otepää suverullil ja võitnud selle naiste arvestuses aastatel 1996-2000 ja 2003-2006.
Kõige tähtsamad on aga iga spotlase jaoks olümpiamängud ja olümpialt on Kristinal ette näidata kolm medalit, mille võitmisest kirjutan järgmistes alapunktides.

Torino olümpiamängud

Torino taliolümpiamängud, mis toimusid 2006. aastal Itaalias, on jäänud eestlastele kõige enam meelde. Kolme kuldmedalit ühtedelt mängudelt pole eesti sportlased varem individuaalaladelt suutnud võita. Kõige õnnelikum oli see olümpia just Kristinale, kes võitis Eestile koguni kaks kuldmedalit.
Kristina jaoks oli Torino taliolümpia neljas. Parimad tulemused kolmelt varasemalt olümpialt olid 2002. aastal Salt Lake City olümpialt saadud 7. koht 30 km klassikasõidus ja 8. koht 15 km vabastiilis. Kuna eelmistelt olümpiatelt polnud ta suutnud medaleid võita, siis ei pidanud eesti rahvas ega ka konkurendid Kristinat favoriidiks. Väljastpoolt Eestit uskus Kristina medalivõitu vaid tema norralasest treener Inge Bråten.
Ka Kristina arsti teade, et sportlane on füüsiliselt väga heas vormis, jäi välismaa ajakirjanikele tähelepanuta. Uudistekanalid rääkisid võimalike favoriitidena kanadalannast Beckie Scottist, norralannast Marit Bjørgenist, venelanna Julia Tšepalovast, sakslanna Claudia Künzelist ja tšehhitar Katerina Neumannovast. (Schwede 2006: 76) Kihlveokontorid lubasid Kristina võidu puhul tagasi 21-kordse preemiasumma (Schwede 2006: 77).
Enne olümpiat loobus Kristina MK-etappidest jõulude ajal ja Torino mängude eel ning keskendus ainult olümpiale. Hiljem selgus, et see oli õige otsus.
37. päeva enne olümpia avadistantsi, tegi Kristina Otepääl viimase rahvusvahelise stardi, et saada aimu hetkevormist. Ta jäi 10 km klassikasõidus napilt alla Hilde Pedersenile ja lubas endale, et võtab võidu olümpial. (Press 2006: 63)
Enne olümpiat sõitis Kristina koos oma tiimiga treenima Itaalia mägikülla Santa Caterinasse ega lasknud ühelgi kõrvalisel isikul ennast segada.
Torino olümpia algas Kristinale naiste 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõiduga. Ta oli algusest peale eesotsas ja kaheksandast kohast tahapoole ei kukkunudki. Finišisirge alguseks oli Kristina suurimaks konkurendiks tšehhitar Neumannova, kuid teised konkurendid jäid favoriitidest üle 40 m maha. (Schwede 2006: 35-36) Ainuke ebaõnnestumine selles sõidus oli suuskade vahetus, kus Kristina sisenes valesse boksi, kuid eksitust märgates astus üle madala eraldusseina oma suuskade juurde. Sellega kaotas ta konkurentidega võrreldes umbes 5 sekundit. (Schwede 2006: 78) Vaatamata väikesele äpardusele võitis Kristina Torinos naiste 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidus kaua igatsetud kuldmedali. See oli võit mitte ainult talle, vaid paljudele -paljudele suusastaadioni tribüünidel ja kodus telerite ees.
Massiivse auguga kuldmedali riputas Kristinale kaela Uganda olümpiakomitee juht (Schwede 2006: 79). Kristina eluunistus, mille nimel oli ta aastaid vaeva näinud, täitus lõpuks.
Isegi pärast suusavahetusega sõidu võitu kiputi Kristinat 10 km klassikadistantsi favoriitide hulgast välja jätma. Soomlanna Kuitunen, kes nädal varem samal distantsil maailmakarika etapi võitis oli oma medalivõidus kindel. Määrdemeestel seisis ees keeruline ülesanne – kui kaks eelnenud nädalat on paistnud vaid päike, siis nüüd sadas vihma ja õige suusapaari leidmine oli määrav. (Schwede 2006: 83) Õige suusapaar aga leiti ja neli päeva pärast esimest olümpiakulda võitis Kristina Torino talimängudel teise kuldmedali. 10 km klassikarajal korraldas ta keerukal rajal tõelise jõudemonstratsiooni. „Unistasin võita olümpiakulda just 10 km klassikasõidus. Tahtsin olla õige eestlane,“ ütles kahekordne olümpiakangelanna ajakirjanikele. (Lääne 2006: 17) 10 km klassikasõidus ostusid suurimateks konkurentideks Neumannova ja Bjørgen (Press 2006: 79).
Ka kolmandal võistlusel – 30 km vabatehnika ühisstardis lootis Kristina medalit, kuid tal tuli leppida 8. kohaga. Kuldmedalile sõitis tšehhitar Katerina Neumannova. (Press 2006: 83-86)
Torino olümpiamängude lõputseremoonial kandis Kristina uhkelt Eesti lippu ja kogu Eesti rahvas rõõmustas koos temaga. Ta oli juba väikeset peale soovinud saada olümpiavõitjaks. „Mäletan, lamasin lapsena lumes ja kui täht kukkus, soovisin, et minust saaks olümpiavõitja,“ räägib Kristina lapsepõlve meenutades (Press 2006: 77).
Pärast Torino olümpiat võtsid koju saabunud Kristina ja Anatoli Šmiguni Tallinna Lennujaamas vastu Eesti Meestelaulu Selts, Piirivalve orkester, Audentese spordikooli ja SOS Lasteküla lapsed. Varem Torinost naasnud Andrus Veerpalu ja Mati Alaver liitusid Šmigunidega lennujaamas ning ühiselt sõidutati nad politseieskordi saatel Vabaduse väljakule. Vabaduse väljakul üles seatud laval ehiti olümpiavõitjad loorberipärgadega ning neid tänasid president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma , peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Raivo Palmaru, samuti Tallinna linnavalitsuse ja sponsorite esindajad.
Austamistseremoonia lõppes ilutulestiku ning Ivo Linna ja Anti Kammiste esinemisega. (Eesti Olümpiakomitee kodulehelt: http://www.eok.ee/olympiamangud/torino_2006 )
Eestimaalaste ootused Torino olümpiale olid olid väikesed, aga tulemus seevastu suurepärane. Kristina tiimi pingutus ja pikaajaline pühendumus tasus end lõpuks ära. Medalitseremooniat, kus Eesti lipp keskmisesse, kõrgeimasse lipuvardasse tõmmati, nautisid paljud eestimaalased kodus telerite ees ning suusaspordihuvilised üle maailma.

Kristina konkurendid Torino olümpial

Kristina ja tema isa Anatoli hoiavad pidevalt end kursis sellega, kus konkurendid laagris käivad, kui palju ettevalmistuste ajal mägedes viibitakse ja jõudumööda ka kõige muuga , mis ülejäänud suusamaailma tegemisi puudutab. Kõige rohkem suhtleb Anatoli venelannade treeneritega ja jälgib Norra koondist. „Eks kõik salatsevad mingil määral, aga vestlustest koorub siiski üht-teist,“ räägib Kristina. ( Kalkun 2001: 20)

Kaks suurimat Kristina konkurenti Torino olümpia eel – norralanna Bente Skari ja itaallanna Stefania Belmondo loobusid olümpial võistlemisest. Venemaa koondis oli osaliselt uuenenud . Natalja Baranovat, Julija Tšepalovat (kahekordne olümpiavõitja), Jevgenia Medvedjeva-Abruzovat, Olga Savjalovat peeti tugevateks vastasteks. Soomlannadest näis tugevaim Virpi Kuitunen, kes tõusis juba Oberstdorfi MM-il maailma tippu. Ka kanadalannad Scott ja Sara Renner olid olümpia eel vormis. Ukrainlanna Valentina Sevtšenko võis samuti kõvaks vastaseks osutuda. Tšehhitar, Katerina Neumannova krooniti Oberstdorfis 10 km vabasõidus maailmameistriks ja teda peeti samuti samuti tugevaks vastaseks. Kõige suuremaks favoriidiks olümpia eel peeti aga norralannat Marit Bjørgenit. Temale kuulus muuhulgas ka olümpiaeelse hooaja maailmakarikas. Bjørgen lubas osaleda Pragelatos kõigil kuuel distantsil ja loodetavasti ka medalid võita. (Press 2006: 63-64)

Vancouveri olümpiamängud

Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga, teatas Kristina 21. septembril 2009, et naaseb tippsporti. Eesmärgiks seadis ta 2010 aastal toimuval Vancouveri olümpial täiendada oma kuldmedalite kollektsiooni. (Delfi Sport kodulehelt: http://sport.delfi.ee/news/suusa-tamine/eesti/video-ja-fotod-kristina-smigun-vahi-naaseb-tippsporti.d?id=25795923 ) See teade oli suureks üllatuseks paljudele sportlastele ja spordihuvilistele üle maailma.
Oma viiendale olümpiale Kanadasse Vancouverisse sõitis Kristina koos oma tütre Victoria Krisiga. Aastane tütar oli Kristinale kui maskott , kes aitas tal medali võita.
Vancouveri olümpiamängudel võitis Kristina oma kolmanda olümpiamedali. Naiste 10 km vabatehnikasõidus sai ta rootslanna Charlotte Kalla järel hõbemedali. Kristina kaotas finišis Kallale 6,6 sekundiga . Kolmanda koha saavutanud norralanna Marit Bjørgen oli rootslannast 15,9 sekundit aeglasem . (Eesti Päevalehe koduleheküljelt: http://www.epl.ee/artikkel-/488007 )
Pärast medalivõitu ütles Kristina suusastaadionil, et ta tahtis väga võita ja selleks olümpiale tuligi. Hõbemedal oli kinnituseks sellele, et tema julge pealehakkamine pärast sünnitust ja kaheaastast pausi oli end ära tasunud. Ta oli hõbedaga ülirahul. Kristina teatas veel, et võib-olla on see tema viimane olümpia. “Olen sellises vanuses, et võib-olla ei lähe ma enam kunagi olümpiale. Sellepärast tahan siin mängudel endast kõik anda.” (Eesti Ekspressi veebi-väljaandest: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/10735D61FE3AF86FC22576CD00367A5D )
7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidu Vancouveri olümpiamängudel Kristina katkestas. Liidritest maha jäi ta juba esimestel kilomeetritel ja katkestas sõidu enne 5,1 km vaheajapunkti. Põhjenduseks tõi ta kehva enesetunde ja suusad, mis ei libisenud piisavalt hästi. Suusavahetusega sõidu võitis Norra suusataja Marit Björgen.
30 km klassikasõidus sai Kristina 28. koha, vahetades kolm korda suuski, mis röövis hulganisti aega, kuid libisemisele kaasa ei aidanud. Võitjaks osutus poolatar Justyna Kowalczyk. Hiljem Kristina kahetses suusavahetust, kuid tulemusi see ju ei muuda.
Au Vancoveri olümpiamängude lõputseremoonial Eesti lippu kanda sai ainsana neil mängudel Eestile medali toonud Kristina. Tema tagasitulek tippsporti oli õige otsus.
Vastuvõtul Tallinnas, Raekoja platsil tervitasid Kristinat suur rahvahulk, president ja poliitikud . Esinesid Tanel Padar & The Sun ning Noorkuu koos Uku Suvistega. Õhtut juhtis Mart Mardisalu. Kristinale kingiti hõbemedali võidu puhul riigi poolt 1,1 miljonit krooni ja Tallinna linna poolt krunt . Tema treenerist isa Anatoli Šmiguni autasustati 550 000 krooniga .
Kristina ütles vastuvõtul, et tagasitulek sporti oli raske, kuid kui midagi väga soovida , on kõik võimalik.

Kristina konkurendid Vancouveri olümpial

Suurimateks konkurentideks Vancouveri olümpial olid Kristinale Charlotte Kalla, Marit Bjørgen ja Justyna Kowalczyk.
Rootslanna Charlotte Kalla (23. aastane) ise ennast favoriidiks ei pidanud, kuid seda tegid tema konkurendid. Seni täiskasvanute tiitli­võist­luste medalita rootslanna näitas olüm­pia eel Kanadas Can­more’is pee­tud MK-etapil 10 km vabateh­nika­sõitu võites head vor­mi. Tema ka­suks rääkis suusataja kohta ideaalilähedane kehaehi­tus – Whistleri lumesupis ei pruu­gi „suurema kondiga” rivaa­lidel šanssi olla.
Norralanna Marit Bjørgen (29. aastane) kuulutas avalikult, et näeb endal Vancouveri mängudel parimat kullašanssi just 10 km vabatehnikasõidus. Torino olümpial võitles ta haigusega ja pidi leppima vaid ühe hõbedaga. Tema suusahooaeg enne Vancouveri olümpiat oli aga olnud väga edukas.
Poolatar Justyna Kowalczyk (27. aastane), kelle hooldemehed on eestlased Are Mets ning Peep Koidu, oli tugev hooaja MK- sarjas ja ka Vancouverile eelnenud aastal Libereci MM-il (Eesti Päevalehe koduleheküljelt: http://www.epl.ee/artikkel/487962 ).

AUTASUD, TUNNUSTUSED JA TIITLID

2006. aastal, pärast Torino olümpiamänge omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne’is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. (Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/-Kristina_%C5%-A0migun-V%C3%A4h i)
2006. aasta 14. märtsil andis tolleaegne Vabariigi President Arnold Rüütel Kristinale üle Valgetähe I klassi teenetemärgi ning Kristina suusatreenerile Anatoli Šmigunile Valgetähe III klassi teenetemärgi. Vabariigi Presidendi sõnul tegid Kristina Šmigun ja Andrus Veerpalu oma imeliste kullavõitudega nädala jooksul rohkem kui sajad poliitikud ja kümned diplomaadid suudavad aastatega. “ Kingiks saadud võidurõõm suurendas meie ühtekuuluvust rahvana ja uhkustunnet oma maa üle. Kui kolmel korral kaikus üle olümpia suusastaadioni Eesti hümn, siis sai suusailmas juba ammu suurena tuntud Eesti kuulsaks ka ülemaailmse telepubliku silmis ,” lausus president Rüütel. (Eesti Vabariigi presidendi koduleheküljelt:
http://vp2001-2006.vpk.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=74573 )
2006. aasta 30. märtsil andis Eesti Post Torino mängude suusakuninganna saavutuste auks välja Kristina postmargi. Margi (väärtusega 4,40 kr) kujundajaks oli Lembit Lõhmus ja trükiarvuks 315 000. (Eesti Posti koduleheküljelt: http://www.post.ee/?id=1595&prod_id-=886 ) Torinos saavutatu auks emiteeris Eesti Post ka teise postmargi, millel on kaks Eestile kuldmedali toonud olümpiavõitjat – Kristina ja Andrus Veerpalu. Margi (väärtusega 16 kr) kujundajaks oli Lembit Lõhmus ja trükiarvuks 75 000. (Eesti Posti koduleheküljelt: http://www.post.ee/index.php?id=1595&product_id-=884&c_tpl=1019 )
Kristina on valitud Eesti parimaks naissportlaseks seitsmel korral – aastatel 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004 ja 2006 (Eesti Olümpiakomitee koduleht : http://www.eok.ee/sportlased/-eesti_parimateks_valitud/eesti_parimateks_valitud ).
Alates 2009. aasta sügisest on Kristina Rootsi kosmeetikafirma Oriflame esimene Eesti ametlik reklaaminägu. Tema valik sellele kohale kinnitab, et ilu tuleneb headest eluviisidest, heast tujust , huvist ilusate asjade vastu ja naiselikust vaistust. (NaisteMaailm veebiajakiri: http://naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=30294 )

EBAÕNNESTUMISED

Kristinat on teel olümpiakullani saatnud mitmed ebaõnnestumised, mis tagant järele mõeldes on muutnud teda veelgi tugevamaks ja suurendanud võidutahet.
1998. aasta olümpiatalve esimesel päeval murdis Eesti peamine lootus Nagano taliolümpial – Kristina Otepääl mootorsaaniga vastu puud sõites rangluu. Naganos suusatas ta 30 maratonikilomeetrit vaid ühe käe jõul ja sai 46. koha. Kristina ei lootnud sellelt olümpialt kulda, aga pronksmedalit küll, kuid ühe käega sõites oli see võimatu. (Press 2006: 57)
2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid taaskord Kristinale suureks pettumuseks. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi tema parimaks 9. koht 10 km klassikasõidus. Kristina enda arvates tegi ta vea, kui täielikult tervenemata tahtis kiiresti vormi jõuda. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4h i)
Salt Lake City olümpiamängude eel oli Kristina optimistlikult meelestatud ja suurepärases vormis, kuid veidi enne olümpiateekonna algust, 23. jaanuaril 2002 teatati Eesti Suusaliitu, et Kristina dopinguproov oli positiivne. Kuigi sportlane vandus oma puhtust, mida nädal hiljem kinnitas ka B- proov , jättis dopingusüüdistus oma jälje nii Kristina hinge kui ka kesistele tulemustele. (Lääne 2006: 17) Hiljem tunnistas dopingulabor, et „olnuks paberitel märge, et tegu on naisterahva prooviga, jäänuks tulemused avalikustamata, sest õrnemal sool võib teatud päevadel olla liiast seda ainet, mida toodab ka organism. Aga märget ei olnud ja Kristina olümpia oli hukas .“ (Press 2006: 58-59) Ta küll üritas võistelda, kuid suurepärasest vormist polnud enam midagi järel.
Kristina on palju ajakirjanduses rääkinud sellest, kuidas ta on pettunud dopingutarvitajates. Alates Lahti MM-võistlustelt alguse saanud dopingujuhtumitest oli Kristina pilt puhtast ja ausast suusaspordist lõhutud. Kui Salt Lake City olümpiamängude eel teda alusetult dopingutarvitamises süüdistati, oli ta väga löödud.
Pettunud Kristina ütles pisarsilmil, et igal olümpial läheb tal midagi valesti. Kõik see, milleks ta  on valmis, jääb saavutamata. (Eesti Ekspressi veebiväljaandest: http://paber.ekspress.ee-/viewdoc/10735D61FE3AF86FC22576CD00367A5D )
2005. aasta Oberstdorfi MM-ilt lahkus Kristina jällegi medalita, sest ettevalmistusperioodil kallale tulnud viirus röövis kogu jõu. Avadistantsil 10 km uisustiilis jäi pronksist puudu kõigest 3,4 sekundit. Oberstdorfi MM-il astus Kristinale ligi tuntud Norra reporter Kjell Erik Kristiansen ja soovitas tal ühendust võtta maailma kõige optimistlikuma suusatreeneri norralase Inge Bråteniga, kes on võimeline Kristinat tippu aitama. (Press 2006: 60) See soovitus andis tõuke Kristina suusatiimi täiendamiseks.

KRISTINA SUUSATIIM

Oma esimese suusatiimi lõi Kristina pärast hõbe- ja pronksmedalivõitu 1999. aasta maailmameistrivõistlustel. Tiimi mänedžeriks sai hoolderühma juhtinud Kristjan Thor Vähi.
(Schwede 2006: 247)
Pärast Salt Lake Citys toimunud dopinguskandaali ja ebaõnnestunud maailmameistrivõistlust Oberstdorfis, otsustas Kristina oma suusatiimi täiustada. Varasemalt oli ta väga selle vastu, et keegi, peale perekonna, tema elu ja treeninguid mõjutab. Enne Torino olümpiat otsustas Kristina kokku panna tugeva tiimi, kes suudaks ennetada probleeme ja ebaõnnestumisi eesootavatel mängudel.
Kuni Torino olümpiaks valmistumise ajani kuulusid Kristina tiimi:

mänedžer Kristjan Thor Vähi;

treenerist isa Anatoli;

ema Rutt, kes aitas kodus ja laagrites söögilaua eest hoolitseda;

massöör-hooldemees Meelis Albert ;

määrdemehed Oleg Ragilo, Raul Seema ja Assar Jõepera.
Enne olümpiat liitusid Kristina suusatiimiga veel neli olulist inimest:

spordiarst doktor Mihkel Mardna, kelle ülesandeks sai hoolitseda Kristina tervise eest ja käia dopingukontrollis kaasas;

psühholoog Mare Pork , kes hoolitseb Kristina vaimse seisundi eest;

norralane Michael Hasler, kes hoolitseb suuskade eest;

norralanna Inge Bråten, kes sai Kristina teiseks treeneriks.
Spordiarsti lisamisega tiimi loodeti vältida Salt Lake City olümpial dopingusüüdistuse tõttu toimunud ebaõnnestumist. Psühholoogi ülesandeks sai Kristinat toetada eelkõige nõrkusehetkedel. Kuna suusatamisel sõltub sportlase edu lisaks füüsilisele vormile olulisel määral ka suuskade määrimisest ja seetõttu otsustati palgata selle ala proff Michael Hasler. Treeneri lisamine tiimi oli Kristina jaoks eriti raske, sest ta arvas, et isa tunneb teda kõige paremini ja oskab ka seetõttu kõige efektiivsemalt treenida. Hiljem ta tunnistas, et otsus oli õige ja Bråten lisab juurde kindlustunnet .

KRISTINA JA AJAKIRJANDUS

Kristinale on tema sportlasekarjääri algusest peale ette heidetud suhtlemise vältimist avalikkusega ja seda tänaseni välja. Kuigi suhted ajakirjandusega on aastate jooksul paranenud , pole ajakirjanikud ikka rahul Kristina poolt kehtestatud reeglitega.
Kõige suuremad probleemid avalikkusega olid Kristinal sportlasekarjääri alguses. Võistlustelt tulles oli ta väsinud ja vältis igal võimalikul moel ajakirjanikke. Ta tahtis puhata , mitte pidevat tähelepanu. Seetõttu ilmus ka palju halvustavaid artikleid Kristina kohta.
Lisaks ajakirjanike vältimisele on Kristina probleemiks olnud ka liigne avameelsus. Karjääri alguses ei teadnud ta, mida ja kuidas rääkida, vaid purskas kõik mõtlematult välja. Tal polnud veel kogemust meediaga suhtlemisel. Kristina pildus suuski ja nuttis otse kaamerate ees ja see pakkus meediale palju kõneainet. (Press 2006: 234)
Varasematel aastatel nimetati meediaga suhtlemise vältimise pärast Šmigunide tiimi suletud süsteemiks. Tänaseks on Kristina ajakirjanike eest ei põgene, vaid ta on kehtestanud täpsed reeglid – enne starti Kristina ajakirjanikega suhtlema ei nõustu ja treeningperioodil tuleb aktsepteerida pakutud kellaaega. Ajakirjanikud küll aktsepteerivad Kristina tiimi reegleid, kuid ikka ja jälle enne suuremaid võistlusi tõstatatakse küsimus – miks tippsportlane ei jaga infot nii, nagu teevad seda enamus Eesti ja maailma tippsportlasi?
Samas pakub emotsionaalne tippsportlane sageli oma viha või rõõmuhõisetega meediale jutuainet. Kristina väidab, et pidev meedia tähelepanu keskpunktis olemine on väikeses Eestis, kus tippsportlasi napib, ääretult raske. Järeldused, mis välja öeldud sõnadest või tehtud liigutustest tehakse, ei vasta sageli tõele. Kuna halvad uudised müüvad paremini, siis ajakirjandus tõlgendab sageli sündmusi just halvas valguses. Just seetõttu on meedia õpetanud Kristinat oma negatiivseid emotsioone varjama. Kuigi Kristina ei naudi tähelepanu, on talle vajalik meedias esiplaanil olla, sest vastasel korral poleks tal sponsoreid. Ta ei pea ennast sõnaosavaks, kuid see antakse andeks. Suusarajal peab Kristina olema osav ja kaotusi talle andeks ei anta .

KOKKUVÕTE

Kristina Šmigun-Vähi on vaieldamatult üks parim Eesti sportlane läbi aegade. Tema põnev sportlasekarjäär on tähelepanuväärne just tänu tõusu- ja mõõnaperioodidele. Kristina tee olümpiakullani on olnud pikk ja nõudnud eriti suurt võitlusvaimu. Tänu suurele tahtejõule ja sihikindlusele on ta üle saanud haigustest , ebaõnnest ning dopingusüüdistusest. Kõik see on muutnud ta veelgi tugevamaks oma eesmärkide saavutamisel. Samuti on ta aastate jooksul õppinud suhtlema meediaga.
Oma uurimistööd lõpetades olen veendunud Kristina Šmigun-Vähi erakordses sihikindluses, mis on aidanud tal tippsportlaseks saada. Tema võitlusvaim eesmärkide saavutamisel on eeskujuks kõikidele spordiga tegelejatele ja eriti just neile, kes soovivad tippu jõuda. Olen huviga jälginud Kristina saavutusi Torino ja Vancouveri olümpial ning koos eestimaalastega tundnud tema saavutuste üle uhkust . Kui Vancouveri olümpia peaks jääma Kristinale viimaseks, siis on ka võidetud hõbemedal uhke lõpp tema sportlasekarjäärile.
Uurimustööd kirjutades sain kasutada raamatuid, mis küll kirjeldasid peamiselt Torino olümpiamänge, kuid just see olümpia oli Kristina jaoks kõige „kuldsem.“ Kristina lapsepõlvest, kooliajast ja isiklikust elust enne sportlaseteed on väga vähe kirjutatud. Tööks vajalikku materjali leidsin ka internetist, ajalehtedest, ajakirjadest ja televisioonist .
Loodan, et minu uurimistöö annab hea ülevaate Eesti parima naissportlase Kristina Šmigun-Vähi teekonnast olümpiakullani ja on abiks neile, kes soovivad spordis suurepäraseid tulemusi saavutada.

KASUTATUD KIRJANDUS

Delfi spordiportaal. Kristina Šmigun-Vähi naaseb tippsporti!: http://sport.delfi.ee/news/suusa-tamine/eesti/video-ja-fotod-kristina-smigun-vahi-naaseb-tippsporti.d?id=25795923 (18.02.2010)
Eesti Posti kodulehekülg. Postmargid . Kristina Šmigun - olümpiavõitja/ 347-30.03.06: http://www.post.ee/?id=1595&prod_id=886 (18.02.2010)
Eesti Posti kodulehekülg. Postmargid. Kristina Šmigun ja Andrus Veerpalu - kahekordsed olümpiavõitjad/ 348-30.03.06: http://www.post.ee/index.php?id=1595&product_id-=884&c_tpl=1019 (18.02.2010)
Eesti Päevalehe kodulehekülg. Kristina Šmigun-Vähi võitis Vancouveris hõbemedali!: http://www.epl.ee/artikkel/488007 (21.02.2010)
Eesti Päevalehe kodulehekülg. Pöidlad pihku: Kristina Šmigun-Vähi asub täna medalijahile!: http://www.epl.ee/artikkel/487962 (21.02.2010)
Eesti Olümpiakomitee kodulehekülg. Eesti parimateks valitud mees- ja naissportlased, võistkonnad ja treenerid 1955-2009: http://www.eok.ee/sportlased/eesti_parimateks_vali-tud/eesti_parimateks_valitud (22.02.2010)
Eesti Olümpiakomitee kodulehekülg. Torino 2006. Olümpiavõitjate vastuvõtt Tallinnas Vabaduse väljakul: http://www.eok.ee/olympiamangud/torino_2006 (22.02.2010)
Eesti Päevalehe kodulehekülg. Anatoli Šmigun: Kristina võiks minu poolest jätkata Sotši olümpiani: http://www.epl.ee/artikkel/488110 (20.02.2010)
Eesti Vabariigi presidendi kodulehekülg. Vabariigi President andis üle teenetemärgid:
http://vp2001-2006.vpk.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=74573 (18.02.2010)
Kalkun, K. 2001. Kristina Šmigun: suusatamine annab mulle vabadustunde. – Sporditäht nr 2 (märts), lk 20-21
Lehtmets , K. NaisteMaailm veebiajakiri. Kristina Šmigun – ilusam kui kunagi varem: http://naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=30294 (20.02.2010)
Lääne, T. Eesti olümpiamedalivõitjad 1912-2006. Tallinn. Ajakirjade Kirjastus. 2006
Lääne, T. Eesti Ekspressi veebileht. Kristina olümpiad: http://paber.ekspress.ee-/viewdoc/10735D61FE3AF86FC22576CD00367A5D (27.02.2010)
Martinson , J. 2004. Kristina: ma pole ju tagaotsitav kurjategija. – Sporditäht nr 2 (märts), lk 16-17
NBC Universal kodulehekülg. Athletes. Kristina Smigun . http://www.nbcolympics.com/-athletes/athlete=2251/bio/index.html (13.03.2010)
Parts, P. NaisteMaailm veebiajakiri. Kuldses vormis Kiku : http://naistemaailm.ee/-?art_magaz=4&id=22100 (20.02.2010)
Press, G. XX taliolümpiamängud Torino 2006. Tallinn. Ajakirjade Kirjastus. 2006
Schwede, I. Torino 2006 : 2006 XX taliolümpiamängud. Tallinn. Sporditäht. 2006
Pulleritsu spordiblogi. Pullerits: Kas tahate piiluda Eesti suusatajate lapsepõlve?
http://suusk.blogspot.com/2010/02/pullerits-kas-tahate-piiluda-eesti.html (13.03.2010)
Ranne, R. Lihtsalt Kiku. Eesti Ekspressi veebileht: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/-29597C8A412D10C5C225711600517D0C (21.02.2010)
Vikipeedia entsüklopeedia. Anatoli Šmigun: http://et.wikipedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0-migun (22.02.2010)
Vikipeedia entsüklopeedia. Katrin Šmigun: http://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_%C5%A0-migun (22.02.2010)
Vikipeedia entsüklopeedia. Kristina Šmigun-Vähi: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina-_%C5%A0migun-V%C3%A4h i (18.02.2010)
Vikipeedia entsüklopeedia. Rutt Šmigun: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun (22.02.2010)

LISAD

Lisa 1. Faktid Kristinast

Hüüdnimi: Kix, Kiku.
Pikkus: 168 cm.
Kaal: 59 kg.
Keeled: eesti, soome, inglise ja vähesel määral saksa keel.
Töö: spordiinstruktor ja suusataja.
Hobid : lugemine, slaalom , golf ja muusika .
Elukoht: Otepää.
Perekonnaseis : abielus, üks laps.
Kuuluvus spordiklubisse: Oti Spordiklubi .
Suusavarustus:

• saapad ja sidemed: Salomon ;
  
• suusad: Fischer;
  
• kepid: Toko;
  
• kindad: Toko;
  
• talvine riietus: ISC, Craft ;
  
• suvine riietus: ASICS, Salomon;
  
• prillid: CasCo .
  

Lisa 2. Kristina medalivõidud olümpial ja maailmameistrivõistlustel

Olümpiamängud
Kuld
2006
10 km klassikatehnika
Kuld
2006
7,5 + 7,5 km
suusavahetusega sõit
Hõbe
2010
10 km vabatehnika
Maailmameistrivõistlused
Kuld
2003
topeltjälitussõit
Hõbe
1999
15 km vabatehnika
Hõbe
2003
10 km klassikatehnika
Hõbe
2003
15 km klassika ühisstart
Pronks
1999
30 km klassikatehnika
Pronks
2003
30 km vabatehnika

Lisa 3. Kristina maailmakarika etappide võidud

Jrk. nr
Aasta
Koht
Riik
Ala
1.
1999
Nové Město
Tšehhi
15 km vaba
2.
1999
Sappada
Itaalia
10 km vaba
3.
1999
Garmisch -Partenkirchen
Saksamaa
Sprint
4.
2000
Goms
Šveits
5 km vaba
5.
2000
Lahti
Soome
Sprint
6.
2001
Ramsau
Austria
15 km vaba ühisstardiga
7.
2002
Lahti
Soome
10 km vaba
8.
2002
Kiruna
Rootsi
5 km vaba
9.
2003
Kavgolovo
Venemaa
5 km vaba
10.
2003
Beitostølen
Norra
10 km vaba
11.
2003
Kuusamo
Soome
2x7,5 km topeltjälitussõit
12.
2003
Dobbiaco
Itaalia
15 km vaba ühisstart
13.
2003
Ramsau
Austria
2x7,5 km topeltjälitussõit
14.
2004
Kuusamo
Soome
10 km klassika
15.
2004
Ramsau
Austria
15 km vaba ühisstart
16.
2007
Lahti
Soome
10 km klassika

Lisa 4. Fotod Kristinast

Foto nr. 1. Kristina võidetud kuldmedalid Torino olümpialt
Foto nr. 2. Kristina postmargiga esimese päeva ümbrik Eesti Postilt pärast Torino olümpiat ja margid
Foto nr 3. Olümpiakangelaste vastuvõtt Vabaduse väljakul pärast Torino olümpiat
Foto nr. 4. Kristina võistlemas Vancouveri olümpial 10 km vabatehnikasõidus
Foto nr. 5. Kristina Vancouveri olümpia autasustamistseremoonial
Foto nr. 6. Kristina 1991. aastal
Foto nr. 7. Kristina koos tütrega Vancouveri olümpial
Foto nr. 8. Kristina koos abikaasa Kristjan Thor Vähiga