Jüri Gümnaasium
KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI –
VÕITLEJA JA VÕITJAUurimistöö
Robert Rivik 10.r klass
Juhendaja : õp Siim Palu
Jüri
2010
SISUKORD
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.ELULUGU 4
2.SAAVUTUSED 7
2.1.
Torino olümpiamängud 9
2.1.1.Kristina konkurendid Torino olümpial 11
11
2.2.
Vancouveri olümpiamängud 12
2.2.1.Kristina konkurendid
Vancouveri olümpial 13
3.
AUTASUD ,
TUNNUSTUSED JA
TIITLID 14
4.EBAÕNNESTUMISED 16
5.KRISTINA SUUSATIIM 18
6.KRISTINA JA
AJAKIRJANDUS 19
KOKKUVÕTE 21
KASUTATUD KIRJANDUS 22
LISAD 24
Lisa 1. Faktid Kristinast 24
Lisa 2. Kristina medalivõidud olümpial ja maailmameistrivõistlustel 25
Lisa 3. Kristina maailmakarika
etappide võidud 26
Lisa 4. Fotod Kristinast 27
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.ELULUGU 4
2.SAAVUTUSED 7
2.1.Torino olümpiamängud 9
2.1.1.Kristina konkurendid Torino olümpial 11
11
2.2.Vancouveri olümpiamängud 12
2.2.1.Kristina konkurendid Vancouveri olümpial 13
3.AUTASUD, TUNNUSTUSED JA TIITLID 14
4.EBAÕNNESTUMISED 16
5.KRISTINA SUUSATIIM 18
6.KRISTINA JA AJAKIRJANDUS 19
KOKKUVÕTE 21
KASUTATUD KIRJANDUS 22
LISAD 24
Lisa 1. Faktid Kristinast 24
Lisa 2. Kristina medalivõidud olümpial ja maailmameistrivõistlustel 25
Lisa 3. Kristina maailmakarika etappide võidud 26
Lisa 4. Fotod Kristinast 27
SISSEJUHATUS
Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti
suusasportlase Kristina Šmigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri.
Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele
ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka.
Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt
olümpialt kaks kuldmedalit.
Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja
tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude
aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat. Püüan
välja selgitada ja anda ülevaate Kristina teekonnast
kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Loodan leida
vastuse küsimusele: kuidas ta on suutnud sportlasekarjäärist
loobumata üle elada hulgaliselt ebaõnne (näiteks alusetu
dopingu-süüdistus) ja pärast paariaastast pausi (
emaks saamist)
taas tippspordiga jätkata.
Töö
kirjutamisel kasutan eelkõige raamatuid, mis on seotud
Kristina sportlasekarjääriga ja puudutavad Torino olümpiamänge.
Lisaks otsin usaldusväärset materjali nii ajalehtedest,
ajakirjadest kui ka internetist. Võimalusel püüan ka sportlasega
intervjuu läbi viia ja televiisorist jälgida saabuvaid
taliolümpiamänge
Vancouveris .
Uurimistöö on üles ehitatud kuues osas. Esimeses osa annan
ülevaate Kristina eluloost. Teises osas
kirjutan tema
spordisaavutustest ja pikemalt Torino ning Vancouveri olümpiast, mis
olid Kristinale väga
edukad . Kolmas peatükk annab ülevaate
Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest
spordis . Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk
tema suhetest ajakirjandusega.
ELULUGU
Kristina sündis 23.
veebruaril 1977
Tartus
esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Šmiguni perre.
1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/-wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4h i)
Kristina isa Anatoli Šmigun on seitsmekordne Eesti meister
suusatamises ja töötab alates 1982. aastast murdmaasuusatamise
treenerina.
Teda on tunnustatud III
klassi Valgetähe teenetemärgiga ja valitud
korduvalt Eesti aasta treeneriks. (Vikipeediast: http://et.wiki-pedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0migun )
Kristina ema Rutt Šmigun on samuti võitnud medaleid nii Eesti kui
ka NSVL meistrivõistlustel murdmaasuusatamises (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun ).
Õde Katrin Šmigun on samuti endine Eesti suusataja . Ta on võitnud
Eesti meistrivõistlustel (1992-2001)
3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Juunioride MM-il 1998. a võitis ta 5 km-s kulla ja 15 km-s pronksi.
Nagano
olümpiamängudel sai Katrin 15 km-s 13., 5 km-s 20. ja jälitussõidus
15. koha, mis olid Eesti naissuusatajate seni parimad
olümpiasaavutused. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_%C5%A0migun )
Kuigi Kristina vanemad olid kuulsad suusasportlased, ei soovinud nad,
et nende tütred tingimata suusaspordiga tegelema hakkaksid.
Kristinal tuli aga teises klassis endale hobi valida ja kuna tal
huvialasid polnud, siis pidi hakkama käima rahvatantsuringis. See
talle ei meeldinud, sest partner tallus pidevalt varvastel ja
Kristina palus emalt abi uue ringi leidmisel. Ema tahtis teda esialgu
ujumistrenni viia, kuid ema endine suusatreener Herbert Abel kutsus
Kristina hoopis suusatrenni ja suusatamine hakkas talle kohe meeldima . (NaisteMaailm veebiajakirjast: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=4&id=22100 )
Nii sai alguse Kristina sportlasetee ja suusatamine muutus peagi
elustiiliks.
Kristina on lõpetanud Tartu Kommertsgümnaasiumi. Tema algklasside klassijuhataja iseloomustab Kristinat kui töökat ja lahtise peaga
tüdrukut, kes sai õppimisega suurepäraselt hakkama. Kehalise
kasvatuse õpetaja arvates oli Kristina siiras ja armas ning
meeldivalt tagasihoidlik . Võistlustelt tulles ei uhkustanud ta
kunagi oma saavutustega ja oli spordis oluliselt silmapaistvam kui
teised õpilased. (Pulleritsu spordiblogist: http://suusk.blogspot.com/2010/02/pullerits-kas-tahate-piiluda-eesti.html )
Kristina on tunnistanud, et tema sportlase geenid on pärit
vanematelt ja et ta on hapniku-tarbimise geenius. Kuid eeldused ei
tee kellestki olümpiavõitjat, tähtis on kohutav tahtmine, usk ja
soov unistuste täitumise nimel teha meeletut tööd. Just seda
kohutavat tahtmist on isa ja ema Kristinale geenidega kaasa andnud ja
õpetanud mitte alistuma. Juba kaheaastaselt panid vanemad Kristina
suuskadele ja kui ta kukkus, siis tuli tal ka ise, teiste abita, püsti tõusta. (Press 2006: 230) Just ise „püsti saamine“ on
aidanud Kristinat mitmetel kordadel oma sportlasekarjääri jooksul
suurtest raskustest ja ebaõnnest üle saada ning taas eesmärkide
poole püüelda.
Kristinat innustab võitlema ja võistlema ka viha, mis ei teki iial
konkurentide, vaid iseenda kehvade tulemuste peale. Ta vihastab ka
siis, kui kohtab ebaõiglust ja valet ning püüab tõestada, et
maailm eksib. (Press 2006: 232)
Kristina ei salli enda kõrval virisejaid ja pole suusatamises mitte
midagi poolikult teinud. Ta annab endast kõik, et ei tuleks hiljem
kahetseda. (Press 2006: 234) Võistlustele minnes on Kristina endale
eesmärgiks seadnud alati esikoha, ta on alati soovinud olla võitja,
mitte lihtsalt medaliomanik.
Selleks, et sihikindlalt liikuda , on Kristina oma eesmärke ka käe
või jala peale kirjutanud, et need reaalselt olemas oleksid. Samuti
on ta eesmärke ka lume peale või liiva sisse kirjutanud. See võib
tunduda kõrvaltvaatajale imelik, kuid annab Kristinale mõnusa
tunde. (NaisteMaailm veebiajakirjast: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=4&id=22100 ) Kristina abikaasa
ja manadžer Kristjan Thor Vähi on öelnud, et Kristina on inimene,
keda mitte miski ei suuda panna eesmärgist loobuma (Eesti Ekspressi veebileht : http://paber.ekspress.ee/-viewdoc/-29597C8A412D10C5C225711600517D0C ).
Seetõttu pole Kristina ka pärast ebaõnnestunud olümpiaid
suusaspordiga lõpparvet teinud, vaid sihikindlalt eesmärkide poole
liikunud.
Eesmärkide suunas on Kristina liikunud ka oma isiklikku elu
planeerides. 2005. aasta novembri lõpul Egiptuses puhkusereisil
olles, tegi Kristjan Thor Vähi Kristinale üllatuse – kinkis kihlasõrmuse. Kristjan lootis sellega oma armastatule vaimujõudu
anda olümpiaeelseks viimaseks treeningtsükliks. (Schwede 2006: 248)
Abielu registreeriti maagilisel päeval – 07.07.2007. 17.
juunil 2008
sündis Kristina ja Kristjan Thori perre tütar, kelle nimeks sai
Victoria Kris. (Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/-Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4h i)
Laps sündis Ameerikas, kus Kristina 2006/2007 õppeaastal Florida Atlantic Ülikoolis inglise keelt õppis (NBC Universal koduleheküljelt: http://www.nbc-olympics.com/athletes/athlete=2251/bio/index.html ).
Emaks saamine oli Kristinal ette planeeritud – pärast Torino
olümpiat. Lapseootuse ajal tegeles Kristina samuti treenimisega –
jooksmise asemel küll näiteks kepikõnniga ja juba viis päeva
pärast sünnitamist hakkas jällegi trennis käima. Emaks saamine
mõjus Kristinale hästi ja suurendas endaga rahulolu. Kuna ta soovis
väga last, siis kaalus see üles nii tippspordi kui ka sellega
kaasnevad tiitlid. Tippspordist täielikult loobuda polnud tal
plaanis, kuigi pärast tütre sündi polnud ta enam päris kindel,
kas jätkab või mitte.
Tippsportlase elus käib kõik täpselt kella järgi – treening ,
söömine, puhkus, jälle treening. Õhtul massaaž, lõdvestumine, jooga , saun . (Schwede 2006: 248) Ta treenib iga päev – talvel
suusatab, suvel jookseb , sõidab rullikute ja rattaga . Väikese lapse
kõrvalt on seda võimatu teha ja seetõttu on suureks abiks lapsega
tegelemisel olnud Kristina ema Rutt.
2008. aasta oktoobris ühines Kristina Figuurisõprade programmiga,
mis aitas kaasa sünnitusjärgsete kilode kaotamisele ja õigele
toitumisele (NaisteMaailma veebilehelt: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=4&id=22100 ).
Pärast hõbemedali võitmist Vancouveris avaldas Kristina arvamust,
et Vancouver võib jääda tema viimaseks olümpiaks. Anatoli Šmigun
aga ütles, et Kristina on piisavalt noor veel üheks
olümpiatsükliks, kuid otsus jääb siiski olümpiasangari
langetada. (Eesti Päevalehe kodulehe-küljelt: http://www.epl.ee/artikkel/488110 )
2014. aasta olümpiamängude ajaks, mis toimuvad Sotšis, on Kristina
juba 37. aastane. Kui vaadata tema suurimate konkurentide vanust , kes
Vancouveris edukalt võistlesid, jääb see alla 30 aasta. Samas on
Kristina korduvalt ka öelnud, et soovib lähimate aastate jooksul
veel lapsi saada ja oma aega võimalikult palju lastele pühendada.
Kristinal on suusatamises suured kogemused, kuid treeneriks hakata ta
tulevikus ei plaani. Kristina arvab , et ta oleks treenerina liiga
nõudlik. Pigem tahaks ta midagi uut õppida, kuid veel ei tea, mis
see olla võiks. Ta pole välistanud ka poliitikasse minekut.
(NaisteMaailma veebilehelt: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=4&id=22100 )
SAAVUTUSED
Esimese medali Eesti meistrivõistlustel võitis Kristina 13
aastasena. Tema unistus oli siis saada sama tugevaks kui Jelena Välbe. (Schwede 2006: 246)
15. aastaselt arvati Kristina Eesti MM-i koondisesse ja aasta hiljem
osales ta esmakordselt Lillehammeris olümpial (Lääne 2006: 16).
Olümpial ta head tulemust ei saanud, kuid pääsemine
olümpiamängudele oli Kristina jaoks väga oluline.
Esimese sponsori – Restori sai Kristina pärast 1994. aastal
toimunud Faluni maailmakarika-etappi, kus ta tuli esimest korda 30
parema hulka (Schwede 2006: 247).
1995. aastal saavutas Kristina täiskasvanute MM-il Thunder Bays viienda koha ja 1997. aastal võitis ta neidude MM-il kaks
kuldmedalit. Samal aasta lõpul jõudis Kristina MK-etapi
esikuuikusse. (Press 2006: 5)
2003. aastal, pärast ebaõnnestumisi olümpial Salt Lake Citys
võitis Kristina Val di Fiemme MM-il esmalt kaks hõbemedalit ja
seejärel suusavahetusega sõidus maailmameistri tiitli . 30 km
uisusõidus sai Kristina lisaks pronksmedali. (Press 2006: 59) Üle
pika aja oli Kristina õnnelik, sest tal läks paremini kui oli
lootnud.
Seisuga 20. veebruar 2010 on Kristina maailmakarikasarja etappidel osalenud 156 korda. Poodiumile on ta jõudnud 49 korral ja neist 16
korral kõige kõrgemale astmele (vt lisa 3).
Maailmakarikavõistlustel on ta kahel korral saavutanud 2.
koha. Juunioride
maailmameistri-võistlustelt on Kristina võitnud kaks kuldmedalit
ning neli hõbemedalit. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4h i)
Kristina on võistelnud ka Otepää suverullil ja võitnud selle
naiste arvestuses aastatel 1996-2000 ja 2003-2006.
Kõige tähtsamad on aga iga spotlase jaoks olümpiamängud ja
olümpialt on Kristinal ette näidata kolm medalit, mille võitmisest
kirjutan järgmistes alapunktides.
Torino olümpiamängud
Torino taliolümpiamängud, mis toimusid 2006. aastal Itaalias, on
jäänud eestlastele kõige enam meelde. Kolme kuldmedalit ühtedelt
mängudelt pole eesti sportlased varem individuaalaladelt suutnud
võita. Kõige õnnelikum oli see olümpia just Kristinale, kes
võitis Eestile koguni kaks kuldmedalit.
Kristina jaoks oli Torino taliolümpia neljas. Parimad tulemused
kolmelt varasemalt olümpialt olid 2002. aastal Salt Lake City
olümpialt saadud 7. koht 30 km klassikasõidus ja 8. koht 15 km
vabastiilis. Kuna eelmistelt olümpiatelt polnud ta suutnud medaleid
võita, siis ei pidanud eesti rahvas ega ka konkurendid Kristinat
favoriidiks. Väljastpoolt Eestit uskus Kristina medalivõitu vaid
tema norralasest treener Inge Bråten.
Ka Kristina arsti teade, et sportlane on füüsiliselt väga heas
vormis, jäi välismaa ajakirjanikele tähelepanuta. Uudistekanalid
rääkisid võimalike favoriitidena kanadalannast Beckie Scottist,
norralannast Marit Bjørgenist, venelanna Julia Tšepalovast,
sakslanna Claudia Künzelist ja tšehhitar Katerina Neumannovast.
(Schwede 2006: 76) Kihlveokontorid lubasid Kristina võidu puhul
tagasi 21-kordse preemiasumma (Schwede 2006: 77).
Enne olümpiat loobus Kristina MK-etappidest jõulude ajal ja Torino
mängude eel ning keskendus ainult olümpiale. Hiljem selgus, et see
oli õige otsus.
37. päeva enne olümpia avadistantsi, tegi Kristina Otepääl
viimase rahvusvahelise stardi, et saada aimu hetkevormist. Ta jäi 10
km klassikasõidus napilt alla Hilde Pedersenile ja lubas endale, et
võtab võidu olümpial. (Press 2006: 63)
Enne olümpiat sõitis Kristina koos oma tiimiga treenima Itaalia
mägikülla Santa Caterinasse ega lasknud ühelgi kõrvalisel isikul
ennast segada.
Torino olümpia algas Kristinale naiste 7,5 + 7,5 km suusavahetusega
sõiduga. Ta oli algusest peale eesotsas ja kaheksandast kohast
tahapoole ei kukkunudki. Finišisirge alguseks oli Kristina suurimaks
konkurendiks tšehhitar Neumannova, kuid teised konkurendid jäid
favoriitidest üle 40 m maha. (Schwede 2006: 35-36) Ainuke
ebaõnnestumine selles sõidus oli suuskade vahetus, kus Kristina
sisenes valesse boksi, kuid eksitust märgates astus üle madala
eraldusseina oma suuskade juurde. Sellega kaotas ta konkurentidega
võrreldes umbes 5 sekundit. (Schwede 2006: 78) Vaatamata väikesele
äpardusele võitis Kristina Torinos naiste 7,5 + 7,5 km
suusavahetusega sõidus kaua igatsetud kuldmedali. See oli võit
mitte ainult talle, vaid paljudele -paljudele suusastaadioni
tribüünidel ja kodus telerite ees.
Massiivse auguga kuldmedali riputas Kristinale kaela Uganda olümpiakomitee juht (Schwede 2006: 79). Kristina eluunistus, mille
nimel oli ta aastaid vaeva näinud, täitus lõpuks.
Isegi pärast suusavahetusega sõidu võitu kiputi Kristinat 10 km
klassikadistantsi favoriitide hulgast välja jätma. Soomlanna
Kuitunen, kes nädal varem samal distantsil maailmakarika etapi
võitis oli oma medalivõidus kindel. Määrdemeestel seisis ees
keeruline ülesanne – kui kaks eelnenud nädalat on paistnud vaid
päike, siis nüüd sadas vihma ja õige suusapaari leidmine oli
määrav. (Schwede 2006: 83) Õige suusapaar aga leiti ja neli päeva
pärast esimest olümpiakulda võitis Kristina Torino talimängudel
teise kuldmedali. 10 km klassikarajal korraldas ta keerukal rajal
tõelise jõudemonstratsiooni. „Unistasin võita olümpiakulda
just 10 km klassikasõidus. Tahtsin olla õige eestlane,“ ütles
kahekordne olümpiakangelanna ajakirjanikele. (Lääne 2006: 17) 10
km klassikasõidus ostusid suurimateks konkurentideks Neumannova ja
Bjørgen (Press 2006: 79).
Ka kolmandal võistlusel – 30 km vabatehnika ühisstardis lootis
Kristina medalit, kuid tal tuli leppida 8. kohaga. Kuldmedalile
sõitis tšehhitar Katerina Neumannova. (Press 2006: 83-86)
Torino olümpiamängude lõputseremoonial kandis Kristina uhkelt
Eesti lippu ja kogu Eesti rahvas rõõmustas koos temaga. Ta oli juba
väikeset peale soovinud saada olümpiavõitjaks. „Mäletan,
lamasin lapsena lumes ja kui täht kukkus, soovisin, et minust saaks
olümpiavõitja,“ räägib Kristina lapsepõlve meenutades (Press
2006: 77).
Pärast Torino olümpiat võtsid koju saabunud Kristina ja Anatoli
Šmiguni Tallinna Lennujaamas vastu Eesti Meestelaulu Selts, Piirivalve orkester, Audentese spordikooli ja SOS Lasteküla lapsed.
Varem Torinost naasnud Andrus Veerpalu ja Mati Alaver liitusid
Šmigunidega lennujaamas ning ühiselt sõidutati nad politseieskordi
saatel Vabaduse väljakule. Vabaduse väljakul üles seatud laval
ehiti olümpiavõitjad loorberipärgadega ning neid tänasid president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma , peaminister
Andrus Ansip, kultuuriminister Raivo Palmaru, samuti Tallinna
linnavalitsuse ja sponsorite esindajad.
Austamistseremoonia lõppes ilutulestiku ning Ivo Linna ja Anti
Kammiste esinemisega. (Eesti Olümpiakomitee kodulehelt: http://www.eok.ee/olympiamangud/torino_2006 )
Eestimaalaste ootused Torino olümpiale olid olid väikesed, aga
tulemus seevastu suurepärane. Kristina tiimi pingutus ja pikaajaline
pühendumus tasus end lõpuks ära. Medalitseremooniat, kus Eesti lipp keskmisesse, kõrgeimasse lipuvardasse tõmmati, nautisid paljud
eestimaalased kodus telerite ees ning suusaspordihuvilised üle
maailma.
Kristina konkurendid Torino olümpial
Kristina ja tema isa Anatoli hoiavad pidevalt end kursis sellega, kus
konkurendid laagris käivad, kui palju ettevalmistuste ajal mägedes
viibitakse ja jõudumööda ka kõige muuga , mis ülejäänud
suusamaailma tegemisi puudutab. Kõige rohkem suhtleb Anatoli
venelannade treeneritega ja jälgib Norra koondist. „Eks kõik
salatsevad mingil määral, aga vestlustest koorub siiski üht-teist,“
räägib Kristina. ( Kalkun 2001: 20)
Kaks suurimat Kristina konkurenti Torino olümpia eel – norralanna
Bente Skari ja itaallanna Stefania Belmondo loobusid olümpial
võistlemisest. Venemaa koondis oli osaliselt uuenenud . Natalja
Baranovat, Julija Tšepalovat (kahekordne olümpiavõitja), Jevgenia
Medvedjeva-Abruzovat, Olga Savjalovat peeti tugevateks vastasteks.
Soomlannadest näis tugevaim Virpi Kuitunen, kes tõusis juba
Oberstdorfi MM-il maailma tippu. Ka kanadalannad Scott ja Sara Renner
olid olümpia eel vormis. Ukrainlanna Valentina Sevtšenko võis
samuti kõvaks vastaseks osutuda. Tšehhitar, Katerina Neumannova
krooniti Oberstdorfis 10 km vabasõidus maailmameistriks ja teda
peeti samuti samuti tugevaks vastaseks. Kõige suuremaks favoriidiks
olümpia eel peeti aga norralannat Marit Bjørgenit. Temale kuulus muuhulgas ka olümpiaeelse hooaja maailmakarikas. Bjørgen lubas
osaleda Pragelatos kõigil kuuel distantsil ja loodetavasti ka
medalid võita. (Press 2006: 63-64)
Vancouveri olümpiamängud
Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga, teatas Kristina
21. septembril 2009,
et naaseb tippsporti. Eesmärgiks seadis ta 2010 aastal toimuval
Vancouveri olümpial täiendada oma kuldmedalite kollektsiooni.
(Delfi Sport kodulehelt: http://sport.delfi.ee/news/suusa-tamine/eesti/video-ja-fotod-kristina-smigun-vahi-naaseb-tippsporti.d?id=25795923 )
See teade oli suureks üllatuseks paljudele sportlastele ja
spordihuvilistele üle maailma.
Oma viiendale olümpiale Kanadasse Vancouverisse sõitis Kristina
koos oma tütre Victoria Krisiga. Aastane tütar oli Kristinale kui maskott , kes aitas tal medali võita.
Vancouveri olümpiamängudel võitis Kristina oma kolmanda
olümpiamedali. Naiste 10 km vabatehnikasõidus sai ta rootslanna Charlotte Kalla järel hõbemedali. Kristina kaotas finišis Kallale
6,6 sekundiga . Kolmanda koha saavutanud norralanna Marit Bjørgen oli
rootslannast 15,9 sekundit aeglasem . (Eesti Päevalehe
koduleheküljelt: http://www.epl.ee/artikkel-/488007 )
Pärast medalivõitu ütles Kristina suusastaadionil, et ta tahtis
väga võita ja selleks olümpiale tuligi. Hõbemedal oli kinnituseks sellele, et tema julge pealehakkamine pärast sünnitust ja
kaheaastast pausi oli end ära tasunud. Ta oli hõbedaga ülirahul.
Kristina teatas veel, et võib-olla on see tema viimane olümpia.
“Olen sellises vanuses, et võib-olla ei lähe ma enam kunagi
olümpiale. Sellepärast tahan siin mängudel endast kõik anda.”
(Eesti Ekspressi veebi-väljaandest: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/10735D61FE3AF86FC22576CD00367A5D )
7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidu Vancouveri olümpiamängudel
Kristina katkestas. Liidritest maha jäi ta juba esimestel
kilomeetritel ja katkestas sõidu enne 5,1 km vaheajapunkti.
Põhjenduseks tõi ta kehva enesetunde ja suusad, mis ei libisenud
piisavalt hästi. Suusavahetusega sõidu võitis Norra suusataja
Marit Björgen.
30 km klassikasõidus sai Kristina 28. koha, vahetades kolm korda
suuski, mis röövis hulganisti aega, kuid libisemisele kaasa ei
aidanud. Võitjaks osutus poolatar Justyna Kowalczyk. Hiljem
Kristina kahetses suusavahetust, kuid tulemusi see ju ei muuda.
Au Vancoveri olümpiamängude lõputseremoonial Eesti lippu kanda sai ainsana neil mängudel Eestile medali toonud Kristina. Tema tagasitulek tippsporti oli õige otsus.
Vastuvõtul Tallinnas, Raekoja platsil tervitasid Kristinat suur
rahvahulk, president ja poliitikud . Esinesid Tanel Padar & The
Sun ning Noorkuu koos Uku Suvistega. Õhtut juhtis Mart Mardisalu.
Kristinale kingiti hõbemedali võidu puhul riigi poolt 1,1 miljonit
krooni ja Tallinna linna poolt krunt . Tema treenerist isa Anatoli
Šmiguni autasustati 550 000 krooniga .
Kristina ütles vastuvõtul, et tagasitulek sporti oli raske, kuid
kui midagi väga soovida , on kõik võimalik.
Kristina konkurendid Vancouveri olümpial
Suurimateks konkurentideks Vancouveri olümpial olid Kristinale Charlotte Kalla, Marit Bjørgen ja Justyna Kowalczyk.
Rootslanna Charlotte Kalla (23. aastane) ise ennast favoriidiks ei
pidanud, kuid seda tegid tema konkurendid. Seni täiskasvanute
tiitlivõistluste medalita rootslanna näitas olümpia
eel Kanadas Canmore’is peetud MK-etapil 10 km
vabatehnikasõitu võites head vormi. Tema kasuks
rääkis suusataja kohta ideaalilähedane kehaehitus –
Whistleri lumesupis ei pruugi „suurema kondiga” rivaalidel
šanssi olla.
Norralanna Marit Bjørgen (29. aastane) kuulutas avalikult, et näeb
endal Vancouveri mängudel parimat kullašanssi just 10 km
vabatehnikasõidus. Torino olümpial võitles ta haigusega ja pidi
leppima vaid ühe hõbedaga. Tema suusahooaeg enne Vancouveri
olümpiat oli aga olnud väga edukas.
Poolatar Justyna Kowalczyk (27. aastane), kelle hooldemehed on
eestlased Are Mets ning Peep Koidu, oli tugev hooaja MK- sarjas ja ka
Vancouverile eelnenud aastal Libereci MM-il (Eesti Päevalehe
koduleheküljelt: http://www.epl.ee/artikkel/487962 ).
AUTASUD, TUNNUSTUSED JA TIITLID
2006. aastal, pärast Torino olümpiamänge omistas Rahvusvaheline
Olümpiakomitee Kristinale Sportstari
aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne’is
ning seda kandis üle Eurospordi
telekanal. (Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/-Kristina_%C5%-A0migun-V%C3%A4h i)
2006. aasta 14. märtsil andis tolleaegne Vabariigi President Arnold
Rüütel Kristinale üle Valgetähe I klassi teenetemärgi ning
Kristina suusatreenerile Anatoli Šmigunile Valgetähe III klassi
teenetemärgi. Vabariigi Presidendi sõnul tegid Kristina Šmigun ja
Andrus Veerpalu oma imeliste kullavõitudega nädala jooksul rohkem
kui sajad poliitikud ja kümned diplomaadid suudavad aastatega.
“ Kingiks saadud võidurõõm suurendas meie ühtekuuluvust rahvana
ja uhkustunnet oma maa üle. Kui kolmel korral kaikus üle olümpia
suusastaadioni Eesti hümn, siis sai suusailmas juba ammu suurena
tuntud Eesti kuulsaks ka ülemaailmse telepubliku silmis ,” lausus president Rüütel.
(Eesti
Vabariigi presidendi koduleheküljelt:
http://vp2001-2006.vpk.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=74573 )
2006. aasta 30. märtsil andis Eesti Post Torino mängude
suusakuninganna saavutuste auks välja Kristina postmargi. Margi
(väärtusega 4,40 kr) kujundajaks oli Lembit Lõhmus ja trükiarvuks
315 000. (Eesti Posti koduleheküljelt: http://www.post.ee/?id=1595&prod_id-=886 )
Torinos saavutatu auks emiteeris Eesti Post ka teise postmargi,
millel on kaks Eestile kuldmedali toonud olümpiavõitjat –
Kristina ja Andrus Veerpalu. Margi (väärtusega 16 kr) kujundajaks
oli Lembit Lõhmus ja trükiarvuks 75 000. (Eesti Posti
koduleheküljelt: http://www.post.ee/index.php?id=1595&product_id-=884&c_tpl=1019 )
Kristina on valitud Eesti parimaks naissportlaseks seitsmel korral –
aastatel 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004 ja 2006 (Eesti
Olümpiakomitee koduleht : http://www.eok.ee/sportlased/-eesti_parimateks_valitud/eesti_parimateks_valitud ).
Alates 2009. aasta sügisest on Kristina Rootsi kosmeetikafirma
Oriflame esimene Eesti ametlik reklaaminägu. Tema valik sellele
kohale kinnitab, et ilu tuleneb headest eluviisidest, heast tujust ,
huvist ilusate asjade vastu ja naiselikust vaistust. (NaisteMaailm
veebiajakiri: http://naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=30294 )
EBAÕNNESTUMISED
Kristinat on teel olümpiakullani saatnud mitmed ebaõnnestumised,
mis tagant järele mõeldes on muutnud teda veelgi tugevamaks ja
suurendanud võidutahet.
1998. aasta olümpiatalve esimesel päeval murdis Eesti peamine
lootus Nagano taliolümpial – Kristina Otepääl mootorsaaniga
vastu puud sõites rangluu. Naganos suusatas ta 30
maratonikilomeetrit vaid ühe käe jõul ja sai 46. koha. Kristina ei
lootnud sellelt olümpialt kulda, aga pronksmedalit küll, kuid ühe
käega sõites oli see võimatu. (Press 2006: 57)
2001.
aasta Lahti
maailmameistrivõistlused
suusatamises olid taaskord Kristinale suureks
pettumuseks. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud
MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi tema parimaks 9. koht 10
km klassikasõidus. Kristina enda arvates tegi ta vea, kui täielikult
tervenemata tahtis kiiresti vormi jõuda. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4h i)
Salt Lake City olümpiamängude eel oli Kristina optimistlikult
meelestatud ja suurepärases vormis, kuid veidi enne olümpiateekonna
algust, 23. jaanuaril 2002 teatati Eesti Suusaliitu, et Kristina
dopinguproov oli positiivne. Kuigi sportlane vandus oma puhtust,
mida nädal hiljem kinnitas ka B- proov , jättis dopingusüüdistus
oma jälje nii Kristina hinge kui ka kesistele tulemustele. (Lääne
2006: 17) Hiljem tunnistas dopingulabor, et „olnuks paberitel
märge, et tegu on naisterahva prooviga, jäänuks tulemused
avalikustamata, sest õrnemal sool võib teatud päevadel olla liiast
seda ainet, mida toodab ka organism. Aga märget ei olnud ja Kristina
olümpia oli hukas .“ (Press 2006: 58-59) Ta küll üritas
võistelda, kuid suurepärasest vormist polnud enam midagi järel.
Kristina on palju ajakirjanduses rääkinud sellest, kuidas ta on pettunud dopingutarvitajates. Alates Lahti MM-võistlustelt alguse
saanud dopingujuhtumitest oli Kristina pilt puhtast ja ausast
suusaspordist lõhutud. Kui Salt Lake City olümpiamängude eel teda
alusetult dopingutarvitamises süüdistati, oli ta väga löödud.
Pettunud Kristina ütles pisarsilmil, et igal olümpial läheb tal
midagi valesti. Kõik see, milleks ta on valmis, jääb
saavutamata. (Eesti Ekspressi veebiväljaandest: http://paber.ekspress.ee-/viewdoc/10735D61FE3AF86FC22576CD00367A5D )
2005. aasta Oberstdorfi MM-ilt lahkus Kristina jällegi medalita,
sest ettevalmistusperioodil kallale tulnud viirus röövis kogu jõu.
Avadistantsil 10 km uisustiilis jäi pronksist puudu kõigest 3,4
sekundit. Oberstdorfi MM-il astus Kristinale ligi tuntud Norra reporter Kjell Erik Kristiansen ja soovitas tal ühendust võtta
maailma kõige optimistlikuma suusatreeneri norralase Inge Bråteniga,
kes on võimeline Kristinat tippu aitama. (Press 2006: 60) See
soovitus andis tõuke Kristina suusatiimi täiendamiseks.
KRISTINA SUUSATIIM
Oma esimese suusatiimi lõi Kristina pärast hõbe- ja
pronksmedalivõitu 1999. aasta maailmameistrivõistlustel. Tiimi mänedžeriks sai hoolderühma juhtinud Kristjan Thor Vähi.
(Schwede 2006: 247)
Pärast Salt Lake Citys toimunud dopinguskandaali ja ebaõnnestunud
maailmameistrivõistlust Oberstdorfis, otsustas Kristina oma
suusatiimi täiustada. Varasemalt oli ta väga selle vastu, et keegi,
peale perekonna, tema elu ja treeninguid mõjutab. Enne Torino
olümpiat otsustas Kristina kokku panna tugeva tiimi, kes suudaks
ennetada probleeme ja ebaõnnestumisi eesootavatel mängudel.
Kuni Torino olümpiaks valmistumise ajani kuulusid Kristina tiimi:
mänedžer Kristjan Thor Vähi;
treenerist isa Anatoli;
ema Rutt, kes aitas kodus ja laagrites söögilaua eest hoolitseda;
massöör-hooldemees Meelis Albert ;
määrdemehed Oleg Ragilo, Raul Seema ja Assar Jõepera.
Enne olümpiat liitusid Kristina suusatiimiga veel neli olulist
inimest:
spordiarst doktor Mihkel Mardna, kelle ülesandeks sai hoolitseda Kristina tervise eest ja käia dopingukontrollis kaasas;
psühholoog Mare Pork , kes hoolitseb Kristina vaimse seisundi eest;
norralane Michael Hasler, kes hoolitseb suuskade eest;
norralanna Inge Bråten, kes sai Kristina teiseks treeneriks.
Spordiarsti lisamisega tiimi loodeti vältida Salt Lake City olümpial
dopingusüüdistuse tõttu toimunud ebaõnnestumist. Psühholoogi
ülesandeks sai Kristinat toetada eelkõige nõrkusehetkedel. Kuna
suusatamisel sõltub sportlase edu lisaks füüsilisele vormile
olulisel määral ka suuskade määrimisest ja seetõttu otsustati
palgata selle ala proff Michael Hasler. Treeneri lisamine tiimi oli
Kristina jaoks eriti raske, sest ta arvas, et isa tunneb teda kõige
paremini ja oskab ka seetõttu kõige efektiivsemalt treenida. Hiljem
ta tunnistas, et otsus oli õige ja Bråten lisab juurde kindlustunnet .
KRISTINA JA AJAKIRJANDUS
Kristinale on tema sportlasekarjääri algusest peale ette heidetud
suhtlemise vältimist avalikkusega ja seda tänaseni välja. Kuigi
suhted ajakirjandusega on aastate jooksul paranenud , pole
ajakirjanikud ikka rahul Kristina poolt kehtestatud reeglitega.
Kõige suuremad probleemid avalikkusega olid Kristinal
sportlasekarjääri alguses. Võistlustelt tulles oli ta väsinud ja
vältis igal võimalikul moel ajakirjanikke. Ta tahtis puhata , mitte
pidevat tähelepanu. Seetõttu ilmus ka palju halvustavaid artikleid
Kristina kohta.
Lisaks ajakirjanike vältimisele on Kristina probleemiks olnud ka
liigne avameelsus. Karjääri alguses ei teadnud ta, mida ja kuidas
rääkida, vaid purskas kõik mõtlematult välja. Tal polnud veel
kogemust meediaga suhtlemisel. Kristina pildus suuski ja nuttis otse
kaamerate ees ja see pakkus meediale palju kõneainet. (Press 2006:
234)
Varasematel aastatel nimetati meediaga suhtlemise vältimise pärast
Šmigunide tiimi suletud süsteemiks. Tänaseks on Kristina
ajakirjanike eest ei põgene, vaid ta on kehtestanud täpsed reeglid
– enne starti Kristina ajakirjanikega suhtlema ei nõustu ja
treeningperioodil tuleb aktsepteerida pakutud kellaaega.
Ajakirjanikud küll aktsepteerivad Kristina tiimi reegleid, kuid ikka
ja jälle enne suuremaid võistlusi tõstatatakse küsimus – miks tippsportlane ei jaga infot nii, nagu teevad seda enamus Eesti ja
maailma tippsportlasi?
Samas pakub emotsionaalne tippsportlane sageli oma viha või
rõõmuhõisetega meediale jutuainet. Kristina väidab, et pidev
meedia tähelepanu keskpunktis olemine on väikeses Eestis, kus
tippsportlasi napib, ääretult raske. Järeldused, mis välja öeldud
sõnadest või tehtud liigutustest tehakse, ei vasta sageli tõele.
Kuna halvad uudised müüvad paremini, siis ajakirjandus tõlgendab
sageli sündmusi just halvas valguses. Just seetõttu on meedia
õpetanud Kristinat oma negatiivseid emotsioone varjama. Kuigi
Kristina ei naudi tähelepanu, on talle vajalik meedias esiplaanil olla, sest vastasel korral poleks tal sponsoreid. Ta ei pea ennast
sõnaosavaks, kuid see antakse andeks. Suusarajal peab Kristina olema
osav ja kaotusi talle andeks ei anta .
KOKKUVÕTE
Kristina Šmigun-Vähi on vaieldamatult üks parim Eesti sportlane
läbi aegade. Tema põnev sportlasekarjäär on tähelepanuväärne
just tänu tõusu- ja mõõnaperioodidele. Kristina tee
olümpiakullani on olnud pikk ja nõudnud eriti suurt võitlusvaimu.
Tänu suurele tahtejõule ja sihikindlusele on ta üle saanud haigustest , ebaõnnest ning dopingusüüdistusest. Kõik see on
muutnud ta veelgi tugevamaks oma eesmärkide saavutamisel. Samuti on
ta aastate jooksul õppinud suhtlema meediaga.
Oma uurimistööd lõpetades olen veendunud Kristina Šmigun-Vähi
erakordses sihikindluses, mis on aidanud tal tippsportlaseks saada.
Tema võitlusvaim eesmärkide saavutamisel on eeskujuks kõikidele
spordiga tegelejatele ja eriti just neile, kes soovivad tippu jõuda.
Olen huviga jälginud Kristina saavutusi Torino ja Vancouveri
olümpial ning koos eestimaalastega tundnud tema saavutuste üle uhkust . Kui Vancouveri olümpia peaks jääma Kristinale viimaseks,
siis on ka võidetud hõbemedal uhke lõpp tema sportlasekarjäärile.
Uurimustööd kirjutades sain kasutada raamatuid, mis küll
kirjeldasid peamiselt Torino olümpiamänge, kuid just see olümpia
oli Kristina jaoks kõige „kuldsem.“ Kristina lapsepõlvest,
kooliajast ja isiklikust elust enne sportlaseteed on väga vähe
kirjutatud. Tööks vajalikku materjali leidsin ka internetist,
ajalehtedest, ajakirjadest ja televisioonist .
Loodan, et minu uurimistöö annab hea ülevaate Eesti parima
naissportlase Kristina Šmigun-Vähi teekonnast olümpiakullani ja on
abiks neile, kes soovivad spordis suurepäraseid tulemusi saavutada.
KASUTATUD KIRJANDUS
Delfi
spordiportaal. Kristina Šmigun-Vähi naaseb tippsporti!: http://sport.delfi.ee/news/suusa-tamine/eesti/video-ja-fotod-kristina-smigun-vahi-naaseb-tippsporti.d?id=25795923 (18.02.2010)
Eesti Posti kodulehekülg. Postmargid . Kristina Šmigun -
olümpiavõitja/ 347-30.03.06: http://www.post.ee/?id=1595&prod_id=886 (18.02.2010)
Eesti Posti kodulehekülg. Postmargid. Kristina Šmigun ja Andrus
Veerpalu - kahekordsed olümpiavõitjad/ 348-30.03.06: http://www.post.ee/index.php?id=1595&product_id-=884&c_tpl=1019 (18.02.2010)
Eesti Päevalehe kodulehekülg. Kristina Šmigun-Vähi võitis
Vancouveris hõbemedali!: http://www.epl.ee/artikkel/488007 (21.02.2010)
Eesti Päevalehe kodulehekülg. Pöidlad pihku: Kristina Šmigun-Vähi
asub täna medalijahile!: http://www.epl.ee/artikkel/487962 (21.02.2010)
Eesti Olümpiakomitee kodulehekülg. Eesti parimateks valitud mees-
ja naissportlased, võistkonnad ja treenerid 1955-2009: http://www.eok.ee/sportlased/eesti_parimateks_vali-tud/eesti_parimateks_valitud (22.02.2010)
Eesti Olümpiakomitee kodulehekülg. Torino 2006. Olümpiavõitjate
vastuvõtt Tallinnas Vabaduse väljakul: http://www.eok.ee/olympiamangud/torino_2006 (22.02.2010)
Eesti Päevalehe kodulehekülg. Anatoli Šmigun: Kristina võiks minu
poolest jätkata Sotši olümpiani: http://www.epl.ee/artikkel/488110 (20.02.2010)
Eesti Vabariigi presidendi
kodulehekülg. Vabariigi President andis üle teenetemärgid:
http://vp2001-2006.vpk.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=74573 (18.02.2010)
Kalkun, K. 2001. Kristina Šmigun: suusatamine annab mulle
vabadustunde. – Sporditäht nr 2 (märts), lk 20-21
Lehtmets , K. NaisteMaailm veebiajakiri. Kristina Šmigun – ilusam
kui kunagi varem: http://naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=30294 (20.02.2010)
Lääne, T. Eesti olümpiamedalivõitjad 1912-2006. Tallinn.
Ajakirjade Kirjastus. 2006
Lääne, T. Eesti Ekspressi veebileht. Kristina olümpiad: http://paber.ekspress.ee-/viewdoc/10735D61FE3AF86FC22576CD00367A5D (27.02.2010)
Martinson , J. 2004. Kristina: ma pole ju tagaotsitav kurjategija. –
Sporditäht nr 2 (märts), lk 16-17
NBC Universal kodulehekülg. Athletes. Kristina Smigun . http://www.nbcolympics.com/-athletes/athlete=2251/bio/index.html (13.03.2010)
Parts, P. NaisteMaailm veebiajakiri. Kuldses vormis Kiku : http://naistemaailm.ee/-?art_magaz=4&id=22100 (20.02.2010)
Press, G. XX taliolümpiamängud Torino 2006. Tallinn. Ajakirjade
Kirjastus. 2006
Schwede, I. Torino 2006 : 2006 XX taliolümpiamängud. Tallinn.
Sporditäht. 2006
Pulleritsu spordiblogi. Pullerits: Kas tahate piiluda Eesti
suusatajate lapsepõlve?
http://suusk.blogspot.com/2010/02/pullerits-kas-tahate-piiluda-eesti.html (13.03.2010)
Ranne, R. Lihtsalt Kiku. Eesti Ekspressi veebileht: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/-29597C8A412D10C5C225711600517D0C (21.02.2010)
Vikipeedia entsüklopeedia. Anatoli Šmigun: http://et.wikipedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0-migun (22.02.2010)
Vikipeedia entsüklopeedia. Katrin Šmigun: http://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_%C5%A0-migun (22.02.2010)
Vikipeedia entsüklopeedia. Kristina Šmigun-Vähi: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina-_%C5%A0migun-V%C3%A4h i
(18.02.2010)
Vikipeedia entsüklopeedia. Rutt Šmigun: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun (22.02.2010)
LISAD
Lisa 1. Faktid Kristinast
Hüüdnimi: Kix, Kiku.
Pikkus: 168 cm.
Kaal: 59 kg.
Keeled: eesti, soome, inglise ja vähesel määral saksa keel.
Töö: spordiinstruktor ja suusataja.
Hobid : lugemine, slaalom , golf ja muusika .
Elukoht: Otepää.
Perekonnaseis : abielus, üks laps.
Kuuluvus spordiklubisse: Oti Spordiklubi .
Suusavarustus:
- saapad ja sidemed: Salomon ;
- suusad: Fischer;
- kepid: Toko;
- kindad: Toko;
- talvine riietus: ISC, Craft ;
- suvine riietus: ASICS, Salomon;
- prillid: CasCo .
Lisa 2. Kristina medalivõidud olümpial ja
maailmameistrivõistlustel
Olümpiamängud
Kuld
2006
10 km klassikatehnika
Kuld
2006
7,5 + 7,5 km
suusavahetusega sõit
Hõbe
2010
10 km vabatehnika
Maailmameistrivõistlused
Kuld
2003
topeltjälitussõit
Hõbe
1999
15 km vabatehnika
Hõbe
2003
10 km klassikatehnika
Hõbe
2003
15 km klassika ühisstart
Pronks
1999
30 km klassikatehnika
Pronks
2003
30 km vabatehnika
Lisa 3. Kristina maailmakarika etappide võidud
Jrk. nr
Aasta
Koht
Riik
Ala
1.
1999
Nové Město
Tšehhi
15 km vaba
2.
1999
Sappada
Itaalia
10 km vaba
3.
1999
Garmisch -Partenkirchen
Saksamaa
Sprint
4.
2000
Goms
Šveits
5 km vaba
5.
2000
Lahti
Soome
Sprint
6.
2001
Ramsau
Austria
15 km vaba ühisstardiga
7.
2002
Lahti
Soome
10 km vaba
8.
2002
Kiruna
Rootsi
5 km vaba
9.
2003
Kavgolovo
Venemaa
5 km vaba
10.
2003
Beitostølen
Norra
10 km vaba
11.
2003
Kuusamo
Soome
2x7,5 km topeltjälitussõit
12.
2003
Dobbiaco
Itaalia
15 km vaba ühisstart
13.
2003
Ramsau
Austria
2x7,5 km topeltjälitussõit
14.
2004
Kuusamo
Soome
10 km klassika
15.
2004
Ramsau
Austria
15 km vaba ühisstart
16.
2007
Lahti
Soome
10 km klassika
Lisa 4. Fotod Kristinast
Foto nr. 1. Kristina võidetud
kuldmedalid Torino olümpialt
Foto nr. 2. Kristina postmargiga
esimese päeva ümbrik Eesti Postilt pärast Torino olümpiat ja margid
Foto nr 3. Olümpiakangelaste vastuvõtt Vabaduse väljakul pärast
Torino olümpiat
Foto nr. 4. Kristina võistlemas
Vancouveri olümpial 10 km vabatehnikasõidus
Foto
nr. 5. Kristina Vancouveri olümpia autasustamistseremoonial
Foto nr. 6. Kristina 1991. aastal
Foto nr. 7. Kristina koos tütrega
Vancouveri olümpial
Foto nr. 8. Kristina koos abikaasa
Kristjan Thor Vähiga
Kõik kommentaarid