Kristina Šmigun (0)

TALLINNA 32. KESKKOOL
KRISTINA ŠMIGUN
Referaat
Koostaja : Ella Käi
12b klass
Tallinn 2009
SISUKORD
Kes on Kristina Šmigun? ..................................................................................... 2
Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3
Kristina saavutused .............................................................................................. 5
Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7
Kristina tagasilöögid .......................................................................................... 10
Pilte .................................................................................................................... 12
Viited ................................................................................................................. 14
KES ON KRISTINA ŠMIGUN?
Kristina Šmigun sündis 23. veebruaril 1977. aastal Tartus. Ta lõpetas 1996. aastal Tartu 12. Keskkooli. Ta kaalub 59 kg ja on 168 cm pikk. Ta elab Otepääl ja tal on õde Katrin. Kristina treener on tema isa Anatoli Šmigun. Nii ema Rutt kui ka treenerist isa Anatoli on olnud edukad suusatajad. Kristina elab praegu Eesti suusapealinnas Otepääl.
2007. aastal abiellus ta Kristjan -Thor Vähiga ning nimetab ennast nüüd Kristina ~ smigun -Vähi. 2008. Aasta suvel sündis paaril tütar, kes nimetati Victoria Krisiks.
Ta on eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. 1993. aastal võeti ta vastu Eesti Suusakondisesse. Hetkel kuulub ta Otepää suusaklubisse, ent on olnud liige ka Tartu suusaklubis. Eestis on ta saanud 22 kulda ja 5 hõbedat. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja.
2006. aastal sai Kristina oma suusatamise eest tunnustada lausa presidendilt endalt – Arnold Rüütel kinnitas tema rinnale Valgetähe I klassi teenetemärgi.
KRISTINA JA SUUSATAMINE
Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu. Enne Kristina Šmiguni Juuniorite MM’i debüüti oli ta võitnud mitmeid Eesti Meistrivõistluste tiitleid. 1995. aastal võitis Juuniorte MM’l kaks hõbedat. Samal aastal saavutas ta ka häid tulemusi täiskasvanute MM’il Thunder Bay’s. Kõigi jaoks tuli üllatusena 5. koht 5km klassikalises stiilis. 1996. aastal kaitses ta edukalt oma hõbemedaleid ning võitis oma kolmanda ja neljanda hõbemedali Juuniorite MM’l. Mõlemal aastal olid peamisteks konkurentideks sellised nimed nagu Katerina Neumanova ja Julia Tchepalova. 1997. aastal võistles ta viimast aastat Juuniorite MM’il, saavutades eduka võidu 5km ja 15km etappidel .
1997. aastal oli Kristina esimest korda Eesti parim naissportlane.
1998. aasta kujunes Kristina jaoks väga kurvaks. Rangluu murru tõttu pidi ta vahele jätma peaaegu kogu hooaja . Siiski oli soov osaleda olümpiamängudel nii suur, et ta läks välja riskile ja osales naiste 30km sõidul. Rangluu ikka veel toestatud metallplaatidega, saavutas ta 46. koha.
98/99 hooaja algus oli Kristina jaoks suhteliselt stabiilne – alati oli ta maailmakarika etappidel vähemalt 7 parima hulgas. SprintCup 1998 aasta lõpus andis Kristinale tema esimese poodiumikoha. Finaalis kaotas ta Bente Martinsenile (Skarile). 1999. aasta algus tõstis Kristina maailmaklassi tasemele . Esimene maailmakarikaetapp Otepääl meelitas kohale tuhandeid inimesi, kes kõik olid tunnistajateks Kristina 3. kohale 10km klassikalises. Kuid keegi ei osanud siis veel aimata, mis võiks juhtuda ka Nove Mestos. Esimesel distantsil oli ta 10km klassikalises stiilis kuues, kaks päeva hiljem võitis ta naiste 15km vabatehnika sõidu. Ta võistles maailmaklassi suusatajatega ning edestas neid kõiki. Ka 30km vabatehnikas saavutas ta pronksi.
Ramsau MM’il 1999. aastal näitas Kristina end kogenud suustajana, võites kaks medalit . 15km vabatehnikasõidus ei suutnud ta edestada Stefania Belmondot, kes oli suurepärases vormis ning võitis mõlemad vabatehnika distantsid. 5km klassikalises ja 10km vabatehnikas vedas alt määre – lõppresultaadiks 9. ja 6. koht. Viimaseks sõiduks oli 30km klassikaline, kust ainsana suutis ta võistelda venelastega, saavutades 3. koha.
1999/2000 on siiani Kristina parimaks hooajaks. Kollase liidrisärgi tõmbas ta selga peale teist distantsi ning ta suutis seda seljas hoida 11 korral 21st. 8 korda poodiumil, võites 4 maailmakarikaetappi ning olles ainus naine, kes igal sõidul jõudis punktikohale. Vahetult enne viimast sõitu oli Kristina kaotanud särgi Bente Martinsenile 19 punktiga . Viimasel laskumisel oli Kristina võimalus võita karikasari, kuid kahjuks ta kukkus… Kristina kaotas lõpuks Bentele 11 punktiga.
1999. aastal valiti ta teistkordselt Eesti parimaks naissuusatajaks.
2000/01 hooajal toimus MM Lahtis. Kristina tahtis olla selleks ajaks oma parimas vormis. Esimesed maailmakarikaetapid ei olnud just Kristina parimad, kuid mitte ka kehvemad. Ta saavutas kaks poodiumikohta veel enne aastavahetust. 2001. aasta algas Salt Lake Citys, kus ilmastikutingimused olid drastiliselt erinevad – see sai ka saatuslikuks paljudele Euroopa suusatajatele. Kuigi Kristina saavutas 4. ja 5. koha, ta siiski külmetus ning vorm langes. Euroopas veetis ta mõnda aega ka Itaalias, kus taaskord sai külma ning enne MMi ei suutnud ta ka täielikult taastuda , siit ka tulemused: 30 klassikalises 41, 10km klassikalises 12. koht. Kristina otsustas oma treeneritega lõpetada hooaeg varem, et täielikult taastuda ning uuel hooajal uuesti alustada.
KRISTINA (tähelepanuväärsemad) SAAVUTUSED
Eesti Meistrivõistlused:
21 (22) kulda
5 hõbedat
Juuniorite MM:
2 kulda
4 hõbedat
World Cup:
9 kulda
11 hõbedat
9 pronksi
47 top 6 kohta
57 top 10 kohta
Maailmameistrivõistlused:
Falun (1993)
31. koht 5 km klassikalises
Thunder Bay (1995)
5. koht 5 km klassikalises
Trondheim (1997)
8. koht 15 km vabatehnikas
10. koht 5c+10f
Ramsau (1999)
2. koht 15 km vabatehnikas
9. koht 5 km klassikalises
6. koht 5c+10f
3. koht 30 km klassikalises
Lahti (2001)
41. koht 15 km klassikalises
12. koht 10 km klassikalises
19. koht vabatehnika sprindis 
Val di Fiemme (2003)
2. koht 15 km klassikalises
2. koht 10 km klassikalises
1. koht 5c+5f
3. koht 30 km vabatehnikas
Oberstdorf (2005)
4. koht 10 km vabatehnikas
15. koht 30 km klassikalises
13. koht 4x5 km
Olümpiamängud:
Lillehammer (1994)
27. koht 5c+10f
12. koht 4x5 km
Nagano (1998)
46. koht 30 km vabatehnikas
SaltLakeCity (2002)
8. koht 15 km vabatehnikas
DNF 10 km klassikalises
15. koht 5c+5f
25. koht vabatehnika sprindis
7. koht 30 km klassikalises 
Torino (2006)
1. koht 7,5+7,5 vabatehnikas
1. koht 10 km klassikas
8. koht 30 km vabatehnikas
TORINO OLÜMPIAKULLAD
Esimene Torino kuldmedal
Kristina Šmigun võitis Torino olümpiamängude naiste suusavahetusega sõidu, edestades lõpuspurdiga Katerina Neumannovat.
Võimsa finišiga suutis Šmigun selja taha jätta tšehhitari Neumannova ja võtta oma kümnendal olümpiastardil kuldmedal naiste suusavahetusega sõidus. Kolmanda koha sai venelanna Jevgenia Medvedjeva-Abruzova.
Terve distantsi vältel liidergrupis ja suures osas selle eesotsas sõitnud Šmigun läks 13,9 kilomeetril spurdi teinud Neumannovaga kaasa ning lõpusirgel ei jätnud oma suurimale konkurendile enam võimalust, edestades teda stopperi seiskudes 1,9 sekundiga .
Veidi ärev hetk tuli Šmiguni võistlusesse klassikasõidu järel, kui mindi suusavahetusboksi. Seal ei suutnud eestlanna esimesel katsel õigeid suuski alla saada, ent rajale naastes sai liidergrupi kiiresti kätte.
11,4 kilomeetri vaheajapunktis oli Šmigun neljases grupis Neumannova, Medvedjeva-Abrusova ja Kristin Steiraga, kuid selles staadiumis ei tahtnud neist keegi vedama hakata ning nii suutis jälitav seltskond liidrid kinni püüda, kuid järgmisel tõusul raputati nad Beckie Scottiga eesotsas uuesti.
Favoriitide hulka loetud Julija Tšepalova jäi liidrite seast juba klassikadistantsil ning viimasel 7,5 kilomeetril tuli kaotussekundeid aina juurde. Jaanuaris kopsupõletikus olnud norralanna Marit Björgen astus rajapervele juba klassikaosa 6,6 km vaheajapunktis, olles langenud võistlejaterivi teise poolde.
Teine Torino kuldmedal
Kristina Šmigun võitis naiste murdmaasuusatamise 10 km klassikadistantsi, edestades 21,3 sekundiga norralannat Marit Björgenit. Kolmandale kohale tuli teine norralanna Hilde G. Pedersen.
Šmigunist sai ka Torino mängude esimene kahekordne võitja.
Eestlanna alustas võistlust rahulikult , olles 2,6 km vaheajapunktis kuues ja kaotades liidrile Sara Rennerile kaheksa sekundiga.
6,2 km vaheajapunktis tõusis Šmigun juba teiseks, jäädes Rennerile alla vaid 0,2 sekundiga. Järgnesid norralannad Marit Björgen (+0,8), Kristin Steira (+3,7) ning tšehhitar Katerina Neumannova (+5,0).
7,7 km punktis oli Šmigun juba liider, edestades Steirat 4,7, Neumannovat 4,8 ja Björgenit 5,7 sekundiga.
Seejärel tegi eestlanna rasketel tõusudel sisse otsustava vahe, juhtides 8,8 km peal Neumannova ees juba 19,9 sekundiga.
Finišis näitas kell Šmigunile aega 27.51,4. Marit Björgen võitis hõbemedali, jäädes Šmigunile alla 21,3 sekundiga. Pronksmedal kuulub teisele norralannale Hilde G. Pedersenile, kes kaotas võitjale 22, 6 sekundit.
Alguses head tempot näidanud kanadalanna Renner jäi lõpuks kaheksandaks . Üks stardieelseid soosikuid , soomlanna Virpi Kuitunen oli üheksas. Kardetud vastastest oli venelanna Julia Tšepalova alles 26. ning Beckie Scott diskvalifitseeriti valel suusarajal sõitmise pärast.
Teistest eestlastest oli parim Silja Suija, saades 49. koha. Tatjana Mannima oli 51. ja Kaili Sirge 56. Kokku lõpetas võistluse 70 suusatajat.
Kiku emotsioonid seoses olümpiakullaga
„Ma olen ääretult õnnelik!“ oli värske olümpiavõitja Kristina Šmiguni esimene emotsioon Eesti Televisioonile antud intervjuus .
Võistluse käiku kirjeldades kinnitas Šmigun, et terve distantsi vältel raskusi ei olnud ning ta suutis hästi liidergrupi tempos sõita: „Mõtlesin juba varem äramineku teha, aga lõppkokkuvõttes kujunes võistlus minu jaoks ideaalseks.“
Pingelise ühisstardist alguse saanud sõidu võitis Šmiguni sõnul see, kelle närvid kõige paremini vastu pidasid .
„Kui Katerina Neumannova äraminekut alustas, siis mõtlesin „Kiku, sa ei tohi maha jääda, see on sinu võimalus!“. Nägin ainult tema punaseid saapaid ja lisasin tempot juurde,“ kirjeldas peas valitsenud mõtteid Šmigun võistluse otsustaval hetkel.
Šmigun tundis juba enne starti, et võib loota head esitust , kuna suuskade ettevalmistus ja valik õnnestusid väga hästi: „ Teadsin , et suuskade taha midagi ei jää.“
Vabatehnika suuski alla pannes sõitis Šmigun eksikombel kaheksanda asemel seitsmendasse boksi, kuid suutis siiski enda varustuse kärmelt leida: „Boksis läks väga halvasti. Sõitsin minu numbrist eelmisesse boksi, kuna MK-etappidel on minu koht tavaliselt eespool . Aga lõpuks läks kõik siiski hästi.“
Rada kirjeldades lausus Šmigun, et tegu oli raske, kuid hea ettevalmistusega võistlustrassiga, kus klassikatehnikas sai rahulikult sammu sõita ning ei pidanud jooksma .
KRISTIINA TAGASILÖÖGID
Nagano Olümpiamängud
Veel enne, kui 1998. Aasta Nagano olümpiamängud alata jõudsid, tuli Lõuna-Eestist teade Kristina Šmiguni vigastusest. Meie parim naissportlane ja peamine lootus Nagano taliolümpial oli saanud mootorsaaniga sõites rangluumurru. Maarjamõisa haiglas tehtud operatsiooni järel paranes Kristina kodus, kuni tundis valmisolekut suusasammu proovida. Sõideti Vuokatisse. Esialgu sai liikumisvoli anda vaid vasakule käele, paremat takistas tugiplaat.
2. veebruaril eemaldas doktor Tein Tartus osa fiksaatorist. Kuigi leidus olümpiale sõidu mõttekuses kahtlejaid, asus Kristina koos isa Anatoliga 5. veebruaril teele.
Üle kuu intervjuude andmisest hoidunud Kristina tunnistas Tallinna lennujaamas: "Piiriks on valu. Võistlen vaid juhul, kui ihuliikmed vastu ei karju ." Kristina osales ainult 30 km vabasõidus ja sai 63 osavõtja seas 46. koha.
Lahti maailmameistrivõistlused
2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Šmigunile suureks pettumuseks. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi suusaneiu parimaks 9. koht 10 km klassikasõidus. Kristina enda arvates tegi ta vea, kui täielikult tervenemata tahtis kiiresti vormi jõuda. "Uskusin tõesti, et suudan pärast haigust võistelda samamoodi kui enne, kuid eksisin," kinnitas Kristina.
Dopinguskandaal
23. jaanuaril 2002 saabus Eesti Suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Šmiguni dopinguproov on osutunud positiivseks . Tema 12. detsembril 2001 maailmakarikavõistluste etapil Brussonis antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat hormooni.
Kristina oli vapustatud. Perekond, sõbrad, poolehoidjad ja avalikkus olid šokeeritud.
"Ma pole kasutanud seda ainet, mis seisab kirjas Rahvusvahelisest Suusaliidust tulnud faksil," ütles ta. "seepärast soovin kiiresti B-proovi uurimist . Võitlen oma puhtuse ja õigluse eest. Ma ei karda midagi. Võin, käsi piiblil, vanduda, et minu südametunnistus on puhas."
Eesti Antidopingu Keskuse juhataja Mihkel Mardna ütles Postimehes, et Kristina proov ületab lubatud füsioloogilise piiri väikese koguse võrra. Tal tekkis küsimus, kas tegu on üldse dopingujuhtumiga.
Kahtlusi dopinguproovi ehtsuses süvendas FIS-ist saabunud teade, et Šmiguni testimine 15. detsembril 2001 Davosis andis negatiivse tulemuse.
Eesti Suusaliidu president Toomas Savi lootis kõigest hingest, et tegu on mingi arusaamatusega. Tema eestvõttel alustasid Kristina Šmiguni kaitseks tööd Eesti parimad erialaasjatundjad.
30. jaanuaril saabusid Tartu Ülikooli spordibioloogiainstituudi vanemteadur Mehis Viru ja Šmigunide tiimi mänedžer Kristjan-Thor Vähi Saksamaalt Kreischa laborist hea sõnumiga: Kristina testimisel võetud B-proovi analüüsimine andis negatiivse tulemuse.
Dopingujuhtumit ei olnud ning Kristina võis sõita olümpiale.
Olümpial Soldier Hollow ´ radadel jäi Kristina parimaks kohaks 30 km klassikas seitsmes. "Kõigil mu olümpiatel on midagi valesti olnud," rääkis Kristina Soldier Hollow´ suusastaadionil.
PILTE
Kristina Šmigun ja Katerina Neumannov
Niisama ilus Lapsega
Olümpiavõit!
Pressikonverents
VIITED
http://etvsport.ee/torino
http://www.sportnet.ee/
http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migun
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kristiina.ht m
http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=164&art=533&PHPSESSID=58915226ae4163a04c41798438f3e46d
http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=5993&forum=18
pildid:
http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migun
http://sport.etv.ee/failid/2773.jpg
http://194.126.124.214/failid/126511_01.jpg
http://uudised.err.ee/failid/124945_01.jpg
http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000112/1869ac31-a6a6-4fad-ac9b-ab30dae3bf9c.jpg