Tallinna Reaalkool Hambad Referaat Koostanud:saiaspetspets 2007 Sisukord TALLINNA REAALKOOL.........................................................................................................................................1 HAMBAD.......................................................................................................................................................................1 REFERAAT....................................................................................................................................................................1 KOOSTANUD:SAIASPETSPETS...............................................................................................................................1 2007.............................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus ja puidutööstus osakond Iseseisev töö Juhendaja: Koostas: Õppegrupp: ev09 Tartu 2010 Ennemuistsel ajal läinud kord ühel koosviibimisel erinevate külade ja linnade loomad vaidlema. Et millises külas või linnas siis ikka elavad need kõige tublimad loomad, kes kõige tublimad loomad, kes kõige rohkem ja kõige paremini sporti teevad. Vaieldi mitu ööd ja mitu päeva, aga kokkuleppele ei jõutudki. Tüli paisus aga nii suureks, et vaidlesid terve maailma metsloomad omavahel. Otsustati siis, et korraldatakse loomade taliolümpia ja kohaks valiti kauge maa Kanada linn Vancuver. Hakati ka meil neid kõige paremaid sportlasi otsima. Mõned ka leiti. Kõige tublimateks peeti aga kolme jänes. Kikut Veerbalut ja Maed. Kiku oli ainus naissportlane. Nende metsloomade eriala oli suusatami...
"Lõpupidu"- Heli Künnapas Peategelane Raili Kõrvaltegelased: Marcus, Roomet, Raul, Maret, Kiku Sündmustik leiab aset Oodveres, mida raamatu kangelanna Raili nimetab kolkakülaks. Raili jutustab lugejatele, mis juhtus tema ja ta klassikaaslastega gümnaasiumi viimase õppeaasta jooksul. Raamat koosneb 21-st peatükist. Raamat algab lõpupeoga, kus kõik noored istuvad saalis oodades oma viimast tunnistust. Raili vaatab saalis ringi ja imetleb kuidas kõik kaasõpilased on pidulikuks
Seal on tjud odav. Keerulisemate asjadega nagu tehnika on asi keerulisem. Eri osad valmistatakse eri riikides, kuna on asju, mis ei vaja vljappinud tjudu ja on ka neid, mis vajavad spetsialiseerunud tjudu, mida on rohkem Euroopas.Ehk siis kogu tootmist ja tarbimist puudutav ssteem on vga loogiliselt les ehitatud. Loomulikult on kogu see tegevus kllaltki keskkonnakahjulik. Ka pllumajandus, mis esmapilgul ei tundu olevat nii ohtlik, saastab keskkonda ohtralt ja rikub looduse loomulikku kiku. Reljeefidele mjub pllumajandus laastavalt: metsad vetakse maja, tehakse kunstlikud leujutused, viljatuks jnud maa-aladel on ohuks krbestumine.Laevaliiklus on ks odavamaid transportimise viise, samuti ka ohtlikumaid. Laevakahjustustest tingitud katastroofid on alati vga tsised. Ktusereostuses saavad raskesti kahjustada paljud meres elutsevad taime- ja loomaliigid vi hvivad halvimal juhul ldse. Maanteetransport on kll kallis, kuid sellega ei kaasne lhikese aja jooksul olulist keskkonnasaastust.
Inimene on see, kelleks ta end ise teeb Väidetakse, et teoreetiliselt on kõik võimalik. Kerjusest võib saada miljonär, patusest preester ja sandist sportlane - või vastupidi. Juhused ja välismõjud suunavad meie olemist kaootiliselt ning sageli pealtnäha kontrollimatult ühelt elumere laineharjalr teisele. Kuid kas meid ümbritsevad liikumised on siiski otsustava tähtsusega ja indiviitidele endile kordagi sõnaõigust ei anta? Imikul pole sündides ei mõistust, kogemusi ega keharammu. Oma vanemate või hooldajate järelvalve all kasvades hakkab ta alguses aru saama lihtsamatest asjadest ja edasise õpetusega ka keerukamatest probleemidest. Ta areneb ning sirgub kõigepealt lapseks, siis teismeliseks, noorukiks ja lõpuks saab temast täiskasvanu. Enim mõju avaldab tema isiksusele ümbritsev maailm eelkõige noores eas, kuid ühel hetkel hakkab ilmakodanik ise otsustama ja leiab endale elus meelepärase koha. Kui...
võitjale 22, 6 sekundit. Alguses head tempot näidanud kanadalanna Renner jäi lõpuks kaheksandaks. Üks stardieelseid soosikuid, soomlanna Virpi Kuitunen oli üheksas. Kardetud vastastest oli venelanna Julia Tsepalova alles 26. ning Beckie Scott diskvalifitseeriti valel suusarajal sõitmise pärast. Teistest eestlastest oli parim Silja Suija, saades 49. koha. Tatjana Mannima oli 51. ja Kaili Sirge 56. Kokku lõpetas võistluse 70 suusatajat. Kiku emotsioonid seoses olümpiakullaga ,,Ma olen ääretult õnnelik!" oli värske olümpiavõitja Kristina Smiguni esimene emotsioon Eesti Televisioonile antud intervjuus. Võistluse käiku kirjeldades kinnitas Smigun, et terve distantsi vältel raskusi ei olnud ning ta suutis hästi liidergrupi tempos sõita: ,,Mõtlesin juba varem äramineku teha, aga lõppkokkuvõttes kujunes võistlus minu jaoks ideaalseks."
Inimene saab otsustada milline on tema minevik, olevik ja tulevik, tehes erinevaid otsuseid pevast peva. Kindlasti heks raskemaks otsuseks on just elukutse valik. Nii thtsa otsuse tegemisel peaksime kigepealt ppima tundma iseennast. Nii tleb ka Oscar Wilde tsitaat: Leides iseennast ,leiad sa kik. Kui me pime ja hindame oma judu ja vimeid, siis neme,mida peame tegema oma eesmrgi saavutamiseks. Teisest kljest aga , teades oma puudusi ja juetust,mistame ,mida peame vltima. Meie eluloo kiku ja valikuid mjutavad sbrad, pere, traditsioonid ja keskkond, kus viibime. Nii nagu on raamatud riiulis kteisega enamasti koos, nii on ka inimese elu kulgenud, et sugulased ja sbrad hoiavad kokku ja kivad ksikes. Sbrad ja tuttavad saavad lugeda ehk suhelda ja uurida teise inimese arvamust ja elu, kuid tit saladust ja kiki seiklusi teab lbinisti vaid autor ise. Nii nagu inimene valib raamatu mida lugeda, nii valib ka inimene tavaliselt selle isiku suhtlemiseks, kes tundub kige sobivam.
Referaat Tapa raudteejaam Tapa Tapa vald on moodustunud 2005. aasta oktoobris Tapa linna, Lehtse valla ja Saksi valla (va. Kiku, Salda ja Pariisi küla, mis liitusid Kadrina vallaga) ühinemisel. Vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim omavalitsus, ulatudes sopina Harjumaa Kuusalu ja Anija valla ning Järvamaa Ambla ja Albu valla vahele. Tapa valla läänepoolne naaber on Harjumaa Aegviidu vald. Tapa vald asub maastikuliselt Pandivere kõrgustiku äärealal ja Kõrvemaal. Valla kujunemisel on suurt tähtsust mänginud Peterburi-Tallinna raudtee ehitamine ning hiljem Tapa-Tartu raudteeharu ehitamine. Tapa raudteejaam 2 Tapa linn on saanud nime Tapa küla (1482, Tappes) ja mõisa (1629/39?, Taps) järgi. 1870 rajati Tapa mõisa maale väike raudteejaam; 1876 sai Tapa seoses Tartu haruraudtee valmimisega raudteesõlmeks, selle juurde tekkis peagi alevik. 1917 sai Tapa alevi, 1926 linna õigused. Tapa ...
Ilukirss ja -õunapuu, kontpuu, magesõstar 2020 Ilukirss o Sordid: Accolade, Amanogawa, Kanzan, Kiku-shidare Sakura, Spire, Hillieri, Brilliant, Ruby, Plena o Kasvutingimused: Võimalikult päikseline. Muld pigem pisut aluseline. Ei sobi vesine kasvukoht ja õhuvaene kinnine pinnas. Kasvab pea kõikjal Euroopas. o Suurus: 1,5- 10 m kõrge o Eluiga: kuni 100 aastat o Tüvi ja lehed: Lehed on teravatipulised, tumerohelised ülalpool, allpool heledamad ja võivad olla pikkusega kuni 8 cm. Tüvi on pruunikashalli koorega. o Õitsemise aeg: aprill-mai o Õied: valged, roosad o Jaapanis kirsside õitsemisaja algus töövaba rahvuspüha. o Väidetavalt kasutasid ravimiseks kirssi juba Hippokrates ja Avicenna o Toimib aspiriiniga samaväärselt võitluses põletikuliste protsessidega. 10 kirssi= 1 aspiriinitablett Iluõunapuu o Sordid: Dolgo, Raudatie Omena, Professor August Vaga, Red Splendor, Royalty, Golden Hornet, Royal Beauty, Lõ...
Esimene väljaanne levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnes eeposest lühendatud ja ümbertehtud jutustusi. Kokku on ilmunud 18 trükki. 3. Kalevipoeg rahva pärimuses Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod näiteks Kalevipoja künnivaod Kiku küla lähedal, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid. Rahvas on rääkinud igasuguseid muistendeid kalevipojast. 3.1. Kalevipoja haud3 Mis rahvas künka kohta räägib? Rahvas ütleb, et see on Kalevipoja haud ja et kange mees selle künka all oma viimist und puhkab. Hauas piab Kalevipoja kaasas ka kallis varandus, matisuurune kulduur ja 3 tündrit kulda peidus olema. Külap seda ihaldaks iga inimene kätte saada, ja on mõned seda
Lahuste valmistamisest. Henn Kuusi soovituse kohaselt peaksid analsitavad lahused olema ~2-molaarsed ja reaktiivid ~1-molaarsed (kui juhendis ei ole eldud teisiti).Analsitavad lahused peavad olema selleprast kontsentreeritumad, et erinevate lahuste segamisel nad lahjenevad.Tegelikult pole kigist ainetest vimalik teha nii kangeid lahuseid, nii et siin peab iga petaja ise proovimise teel leidma sobiva kontsentratsiooni. Mnel juhul hakkab uuritava lahuse krge kontsentratsioon segama analsi kiku. Niteks peaks olema tunduvalt viksem Pb+2-ioonide kontsentratsioon, sest V rhma sademest PbCl2 sademe vljapesemine vtab aega. Katioonide analsil tuleks kasutada analsitavate lahustena vastavaid nitraate. Kui pole vimalik kiki neid hankida, vib kasutada ka lahustuvaid kloriide vi sulfaate, kuid siis tuleb analsitava segu valmistamisel arvestada vimalike reaktsioonidega. Niteks vib kasutada Cr(NO3)3 asemel CrCl3, kuid siis ei tohi segus olla V rhma katioone, mis sadenevad kloriididena.
Ajakirjade Kirjastus. 2006 Lääne, T. Eesti Ekspressi veebileht. Kristina olümpiad: http://paber.ekspress.ee-/viewdoc/10735D61FE3AF86FC22576CD00367A5D (27.02.2010) Martinson, J. 2004. Kristina: ma pole ju tagaotsitav kurjategija. Sporditäht nr 2 (märts), lk 16-17 NBC Universal kodulehekülg. Athletes. Kristina Smigun. http://www.nbcolympics.com/- athletes/athlete=2251/bio/index.html (13.03.2010) Parts, P. NaisteMaailm veebiajakiri. Kuldses vormis Kiku: http://naistemaailm.ee/-? art_magaz=4&id=22100 (20.02.2010) Press, G. XX taliolümpiamängud Torino 2006. Tallinn. Ajakirjade Kirjastus. 2006 Schwede, I. Torino 2006 : 2006 XX taliolümpiamängud. Tallinn. Sporditäht. 2006 Pulleritsu spordiblogi. Pullerits: Kas tahate piiluda Eesti suusatajate lapsepõlve? 19 http://suusk.blogspot.com/2010/02/pullerits-kas-tahate-piiluda-eesti.html (13.03.2010) Ranne, R. Lihtsalt Kiku. Eesti Ekspressi veebileht: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/-
7 tagumime sidur sissellitatud. Kiguvalitsa 2. ja 1. astmes AKK kiguvalits viiakse 2.kigu asendisse rasketes sidutingimustes, nt: sit lumes,poris,mgi teedel. Kiguvalitsa sellisesse asendisse valitakse automaatselt. 1 v 2. kigu, mittekunagi 3. Planetaarreduktori 2 kigu llitudes on sama kui D1 vi D2. Erinevused on ainult hdrauliline juhtplokit. See takistab 3.kigu sisse llitumist. Kiguvalitsa 1 kigu asend valitakse li rasketes tingimustes. Kui ei soovita sisse llitada 2. kiku, 1 kigu llitus on sarnane D1. 1 kik on vimalik llitada ka 2 asendisse, see kiirus on suurem, kiiruse langedes llitub D2->D1. 1vedavvll 2hdrotrafo kest 3lipump 4trummelpidur F3 5vedavhammakas 6hdroplokk 7trummelpidur F2 8ketaspidur F1 9mitmekettaline sidur 10mitmekettaline sidur 11veetava vlli prlemissagedusandur 12esimene planetaarlekanne 13teine planetaarlekanne 14vahevll 15vahevlli hammakas 16differ HDROPLOKK Hdroplokk jagab lirhku planetaarreduktori siduritele ja piduritele ning
Esimene valitseja eestis. 30 aastase sõja kangelane. Tartu Ülikooli rajaja. Kõrgelt tunnustatud. Eesti rüütelkonda suhtuti palju leebemalt kui Liivlaste omasse. Ta oli silmapaistev väejuht. Langes 1632. 30aastes sõjas. Troonile sai tema 6 aastane tütar Kristina. Tema valitsemisaeg oli soodus mõisnikele ja aadlikele. Oli Euroopa üks haritumaid naisi. Kui ta astus salaja katoliku usku, sunniti ta troonist loobuma. Ulatuslik Rootsiriigi alade müük, enamjaolt baltisakslastele. Peale Kiku langemist reduktsioon (tagasi ostmine). Elu linnas ja maal: Keskajal oli rikkus tulnud kaubandusest, sest eesti asukoht oli super. Veeti palju vilja välja. !7.sajand Eestist hakkas kujune Rootsi Viljariik, kuid idakaubandus langes, paljud eesti linnad jäid kiratsema. Mõned linnad kaotasid oma õigused. Kaup hakkas mujalt läbi liikuma. Tartu sellest kasu ei saanud ja sead ei muutnud isegi ülikooli asutamine. Ka Tallinna õitseng oli möödas. Narva tõus, hiilgeaeg
Phja pool asuvad prantslaste 3. ja 4. armee ritasid anda sakslastele lki lbi Ardennide metsade, kuid ldi rohkete kaotustega tagasi.[2] Septembriks oli Saksa sjavgi saavutanud suurt edu ja lhenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel nnestus Prantsusmaal sakslased tagasi la. Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti ved andsid Joseph Joffre juhtimisel lgi Saksa vgedele, nurjas Saksa sjaplaani ning mjutas oluliselt sja edasist kiku. Prast mberhaaramiskatseid tekkis kogu lnerindel positsioonisda, mille rinde pikkus oli 720 km. Tannenbergi lahingus vangivetud Vene sdurid Venemaa sjaplaan oli jrgmine: anda kigepealt lk Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati umbes 67 % olemasolevast vest Galiitsia piirile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preisimaal, mida jeti kaitsma vaid ks armee kaheksast. 8
Seda levaadet Talve loomingust ei vtnud ma kriitikakogumikesse Vabal hlel (1997) ja Tulgu uus taevas (1999),sest tahtsin raadioteksti enne trkis avaldamist tiendada ja vormida tisvereliseks esseeks kahe mu eesti kirjanduse lemmikromaani-Maja lumes ja Juhansoni reisid autori loomingust.See aga ji tegemata ja raadioksikiri laagerdus lpmata artiklite kaustas kakskmmend aastat. Lk 382 Romaani otsene sndmustik algab pool aastat prast kaitsesja lppu,septembris 1940.Sdmuste kiku jlgitakse he vikese kortermaja elanike silmade lbi.Samm samm-sammult haarab riigis vimu profasistliku Rahvafondi juhtkond,kes slmib vastastikuse abistamise lepingu Teutooniga.Pakti alusel saabuvad neile lubadud baasidesse Teutoonia veksused.Vikeriik on nd praktiliselt Teutoonia valduses,kuigi silitab vormilise iseseisvuse.See vikeriik,nii kutsub autor seda maad,sjaeelne Eesti Vabariik,kus mned olulised asjad on linud ja lhevad teisiti,kui sndis ajaloos.Raamatu alguses
Kuni teie saabumiseni kik taas kinni aetud. nnitlen. 8. november 1922. Lord Carnarvon saadab teineteise jrel kaks telegrammi: Tulen vimalikult peatselt. Loodan 20-ndal olla Aleksandrias. 23. november 1922. Lord Carnarvon saabub Luksorisse. Teda saadab tema ttar leedi Evelyn Herbert. 24. november 1922. Hauakambri kinniaetud sissekik kaevatakse taas lahti. 25. november 1922. Pitserid fotografeeritakse ja murtakse lahti. Nhtavale tuleb jrsult alla suunduv kik. Prahist, mis tidab kiku, leitakse pitseeritud ukse tkid ja purunenud alabasternud. Nib, et hauakambrisse on siiski sisse murtud ja see hiljem taas pitseeritud. 26. november 1922. Kmme meetrit prast esimest kiviust juavad vljakaevajad teise ukseni. Surnute linna pitserite krval on ratuntavad pitserid Tutanhamoni nimega. Viimaseid erutavaid tunde kirjeldab Howard Carter oma raamatus Tutanhamoni Egiptuse kuninga haud. Aeglaselt, meile nis, et kahtlaselt aeglaselt eemaldati kigust kivirusu, mis
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Ene...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
