Uurida kahekordse olümpiavõitja, Eesti edukaima naissuusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri ning leida vastus küsimusele: kuidas ta on suutnud vaatamata korduvale ebaõnnele tõusta maailma tippsuusatajate hulka. Uurimistöö annab ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Allikad: raamatud, ajakirjad, ajalehed, internet ja televisioon. Uurimistöö ülesehitus 1. Elulugu 2. Saavutused 2.1. Torino olümpiamängud 2.1.1. Kristina konkurendid Torino olümpial 2.2. Vancouveri olümpiamängud 2.2.1. Kristina konkurendid Vancouveri olümpial 3. Autasud, tunnustused ja tiitlid 4. Ebaõnnestumised 5. Kristina suusatiim 6. Kristina ja ajakirjandus 1. Elulugu ü Sündinud 23.02.1977 Tartus ü Ema Rutt, isa Anatoli ja õde Katrin ü Huvi suusatamise vastu tekkis 2. klassis ü Esimene suusatreener: Herbert Abel ü
TALLINNA 32. KESKKOOL KRISTINA SMIGUN Referaat Koostaja: Ella Käi 12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid ........................................
Kristina lapsepõlv ja meenutused lapsepõlvest. Teises peatükis kajastuvad perekond ja suhted. Kolmandas peatükis käsitletakse Kristina esimesi saavutusi ning jõudmist suurte sekka. Neljandas peatükis on luubi all karjäär suusatajana. Viies peatükk kõneleb Kristina isiklikust elust: mehele minek ja lapsed vs.karjäär .Kuues peatükk võtab vaatluse alla Kristina tunnstused. 1.LAPSEPÕLV 1.1Meenutusi lapsepõlvest Kristina Smigun sündis 23.veebruaril 1977. aastal Tartu linnas perekonda , kus nii ema kui isa olid suusatajad. Sealt ka suusapisik Kristinale. Kristina ema Ruth Rehemaa-Smigun oli superandeks suusataja, korjas juunioride EMilt peotäie medaleid, kuid sattus liiga noorelt Nõukogude Liidu täiskasvanute koondisesse ning kustus ka isa Anatoli Smigun oli kõva suusamees, kuid jäi Nõukogude Liidu koondises hammasrataste vahele, peale seda sai temast omaenda tütarde treener .
- Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine; - Suvel paadis sõudmine; - Hiljem isa käe all jõusaal ja trenazöörid; - Mäkkejooks liivakotid seljas; - Treeningu ajal säärte ja randmete ümber tinarihmad; - Jalgrattasõit. Pereliikmed ja olulised inimesed Kristiina elus · Isa Anatoli Smigun · Ema Ruth Smigun (endise nimega Rehemaa) · Õde Katrin Smigun · Abikaasa Kristjan Thor Vähi · Perekoer Loucky, kelle ülesandeks oli olla jututeema ja stressimaandaja. · Arst Margna · Suusa määrdemeeskond Perekond · Katrin smigun sündis 21.oktoober 1979 Tartus ja on Kristina smigunni õde.Katrin on ka hea suusataja ta on võitnud 1992-2001 3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Tal on tütar Kristin-Helen
2004/05 hooajal saavutas ta vastavalt 5. ja 4. koha maailmakarikavõistlustel kui kätte jõudis 2006. olümpiaaasta. Järjekordsed taliolümpiamängud toimusid Torinos. Torinos tuli Kristina Smigun- Vähi kahekordseks Olümpiavõitjaks! Ta võitis 10km klassikalise sõidu ning 7,5km + 7,5km topeltvahetusega sõidu ning lisaks olümpiamedalitele oli ette näidata 8. koht 30km vabatehnika sõidus. 2007. hooaeg jäi pooleli ning samal aastal 7. juulil abiellus Kristina Smigun Kristjan-Thor Vähiga. 17. juunil 2008 sündis neil tütar Victoria Kris. Lõppsõna: See aasta teatas Kristina Smigun-Vähi rõõmusõnumi- ta naaseb tagasi tippsporti, ta on alustanud raskete treeningutega, et valmistuda järgmiseks olümpiaks, loodame, et Kristina suudab raskustest üle saada ning hoiame talle pöialt! Kristina teel oma teise olümpiakulla poole. 4 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia
....................................................................................................8 3.1. Barcelona suveolümpiamängud ......................................................................................8 3.2. Sydney suveolümpiamängud...........................................................................................9 3.3. Salt Lake City taliolümpiamängud................................................................................10 3.4. Torino taliolümpiamängd..............................................................................................11 3.5. Pekingi suveolümpiamängud ........................................................................................12 4. Eesti olümpiasangarid ..........................................................................................................13 4.1. Erika Salumäe ..........................................................................................................
Sissejuhatus Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Kristina on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega
.......................................................................................12 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................. 13 2 Sissejuhatus 2010. aasta taliolümpiamängud olid XXI taliolümpiamängud. Need toimusid 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouveri linnas Kanadas. Taliolümpiamänge peetakse alates 1924. aastast. Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes. Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata.
Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa. . Olümpiamängude ajaloost 23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta d'Usseaux ROK-i liikmeid ettepanekuga korraldada olümpiavõistlusi ka talialadel ning soovis näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas. Rootsi esindaja teatas, et 1913. aastal korraldatakse Rootsis juba neljandad Põhjamaade mängud ning seega pole olümpia raames talialadel erilist mõtet võistelda. Seejärel tegi d'Usseaux ettepaneku võtta Põhjamaade mängud ROK-i kaitse alla ja viia V olümpiamängud läbi ajavahemikul 1. juuni 1912 - 31. mai 1913. Stockholmi mängude korralduskomitee esimees ja ,,Põhjamaade mängude isa" Viktor Balck oli aga kõigutamatu ja sai ka enamiku ROK-i liikmetest enda poole. 18. jaanuaril 1913 võttis 1916. aasta Berliini
1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu.................................................................................10 8. Kasutatud kirjandus...........................................................................11 2 SISSEJUHATUS
Rahnul Roland Rahnu. Suurim saavutus on tal maailmameistrivõistlustel 6. koht, Helsingis 2005. aastal Eesti suusatajad Suusatamine on üks viis liikumiseks lume või muu libiseva kattega pinnal. Suusatades liikumise hõlbustamiseks ning tasakaalu püsimiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi aladest. Eesti kuulsaimateks meessuusatajateks on vaieldamatult Andrus Veerpalu ning Jaak Mae, naissuusatajatest on Eestis kuulsaim Kristina Smigun. Andrus Veerpalu on 8. veebruaril 1971. aastal, Pärnus sündinud Eesti tuntuim murdmaasuusataja. Ta on nii Eesti suusasportlane, olümpiavõitja, kui ka maailmameister. Spordiga hakkas A. Veerpalu tegelema 1990. aastal, kuid suusatamisega 12. eluaastal ehk siis aastal 1983, Johannes Toimi õpilasena. Hetkel kuulub ta Suusaklubi Jõulusse ja tema treeneriks on Mati Alaver. A. Veerpalu suurimateks saavutusteks on kaks olümpiakulda, üks neist 2002.
Jakob Westholmi Gümnaasium Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Kristiina hõbe 4 Eesti suusatajad olümpial taseme järgi jaotatuna 6 Eestlaste vastuvõtt Eestis 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Sissejuhatus «Super! Olümpia läks korda, võitsime medali!» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Paraku selgus, et enamikule Eesti sportlastele kujunes Vancouveri taliolümpia läbikukkumiseks. Negatiivsest nivoost kõrgemale pääses vaid 12 atleeti. 3 Kristiina hõbe Esmaspäeva hommik Whistleri suusastaadionil. Naiste 10 km vabatehnika sõidu stardini jääb kümmekond minutit. Ükshaaval tulevad naised hooldebokside juures
Ülenurme Gümnaasium EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Referaat Koostaja : Kätlin Laagus Ülenurme 2009 Sisukord Olümpiamängude ajaloost...........................................................................................................3 Eesti Olümpia Komitee...............................................................................................................3 Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel......................................................................... 5 Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928........................................................................................... 5 Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936......................................................................... 5 Oslo 14
Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe kepiga, et teine käsi oleks vaba relva, jahisaagi vm. kandmiseks. Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine.
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 3
ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2.Eesti osalemine olümpiamängudel . Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940 aastal. 1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. 3.1920 aasta oluümpiamäng , kus osales ka Eesti esimest korda.
SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski sageli suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse suusasaapaid. Vanimad jäljed suusatamisest pärinevad kaljujoonistelt ja koopamaalingutelt. Vanim suusk on
Johannes Kotkas Olümpiavõitja 1952 Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsev Euroopa meister 19381966 (see on maailmarekord), MM-hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13-kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Eesti meister tõstmises (1946), vasaraheites(1950), N. Liidu kergejõustiku meistrivõistlustel vasaraheites 1943 kuld (N.Liidu rekordiga 53.88), 1946 hõbe, 1945 pronks , N. Liidu 1951 sambomaadluse meistrivõistlustel võitis hõbeda, kusjuures alistas kõik vastased, kuid kaotuspunktide arvuga jäi teiseks , N. Liidu meistrivõistlustel võitnud 12 kulda: 1946, 1948, 1950, 1951, 1952, 1953, 1955, 1956; absoluutstel võistlustel: 1940, 1943, 1944, 1945 ja 3 hõbedat: 1945, 1949, 1954 , N. Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses: kuld (1947), 2 hõbedat (1946, 1948), N.Liidu meeskondlikel
kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi nime all, praeguse nime sai see pärast laiendamist 1972. aastal. Eesti olümpiamängudel Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamise
Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Esimesed Olümpiamängud: Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Olümpiamängude kava:
George Demenie kui teaduslikult põhjendatud kehalise kasvatuse süsteemi looja Prantsusmaal: süsteem, taotles tervise tugevdamist, aga ka moraalset ja esteetilist arendamist. Meestele soovitati võistlusliku iseloomuga harjutusi, naistele esteetilisi harjutusi. Rõhutati, et kehalised harjutused olgu loomulikud ja elulähedased, mittetöötavad lihased tuleb lõdvestada, kehaliste harjutuste õpetamisel tuleb rakendada järk-järgulist printsiipi. III KONTROLLTÖÖ Kehaline kasvatus ja sport Inglismaal. kalvinism - Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks ja loobuma ilmalikest rõõmudest. puritaanlus piibellike kõlblusnormide range täitmise nõudmine inglise kalvinistide poolt tööstusrevolutsioon - 18. saj Suurbritanniast alguse saanud periood, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises ja transpordis. Vabrikutootmine. Masinad
Tallinnast alguse saanud ja Viljandis lõppenud rajal suusatas 224 talisportlast. Aasta lõpul viis Soome kaisteliidu suusavalmistamise instruktor Eino Sipola Tallinnas, Tartus ja Paides läbi suuskade valmistamise kursusi. See oli tähtsaks tõukeks suusaspordi massilisuse kujunemisel. 1933 - Talvespordiliidu eestvedamisel töötati välja üleriiklikud suusatamismärgi määrused. 2. ja 3. veebruaril koraldati üle riigi I Eesti Talimängud Mustamäel. Üritustel osales üle 4000 sportlase. Mustamäel avati hüppetrampliin. Vello Kaaristo (Krassikov) ja Katrin Peckert-Forsman võistlesid taliolümpiamängudel. Parimaks kohaks Garmisch-Partekirchenis jäi Kaaristo 23. koht 50 km maratonis. 1939 - Tõrma Kõrgemäele ehitati Eduard Raidla initsiatiivil 30 m suusahüppetrampliin. Korraldati tähesõit "Peipsi rannast - Läänemereni", mis finiseerus Rakveres. 13
ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas.
õpilased tulid olümpiavõitjaks; Eesti olümpiakoondise riiklik treener, kergejõustiku üldtreener, TTÜ spordiinstruktor, TÜ Kehakultuuriinstituudi õpetaja. Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut käsitlev metoodiline materjal maailmas. Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase valimise, edestas Kolmpere veenva häälteenamusega Abergi, Lossmanni, Püttseppa, Neulandi ja Lurichit. Leks oli legendaarne sportlane esimese ametliku maailmarekordi omanik kümnevõistluses ja olümpiamedali võitja, temast algab kümnevõistluse ajalugu. Teda kõrvutati Paavo Nurmi ja Charles Hoffiga. Maailma kõigi aegade suurima sportlase valimisel 1923 jõudis Kolmpere 13. kohale. See positsioon Teivashüpe olnud jõukohane ühelegi teisele Eesti sportlasele.
Lipu selle hooaja tippmark oli aga Harkovis saavutatud 7780 punkti. Üle 600 punktine edu, lausa mäekõrgune. Ilmselt vaid Lipust sõltumatud asjaolud oleks võinud takistada sel hooajal olümpiakulla võitu. Sama hooaja kuuliõuke tippmark 16.73 oleks andnud hõbeda. 1950 aastal ei pääsenud Lipp 16.93-ga ohustama Husebyt, kes kaitses sel aastal EM-tiitlit 16.74-ga. (Raid_1996)Veel üks reaalne euroopameistrivõistluste kuldmedal saamata. 1952. aastal osales Lipp veel Helsingi olümpia eelses laagris kindla koondislasena, kuid KGB teatas jälle, et tal tuleb koju sõita. Olümpial küsinud kümnevõistleja Mathias teistelt koondislastelt Lipu kohta. Saades vastuseks päheõpitud vale, et Lipp on vigastatud, hingas mees kergendatult. Ta teadis, et vaid Lipp oleks võinud ohustada võitu.(Press_2006) Meie spordisangar teadis seda ka ise, kuid parata polnud midagi. 3.1. Võrdluses teistega Hoolimata tugevast tahtest on peaaegu võimatu võrrelda erinevate ajastute tegijaid.
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks
26. veebruar Algas rahvaväe demobiliseerimine ja viimine rahuaja olukorda. 15. juuni Asutav Kogu kiitis heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. 1921 Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks. 22. märts Tallinnas asutati esimene reisilennuselts Aeronaut. 13. mai Tallinnas Narva maanteel hakkas sõitma mootortramm. 1922, 3. EKP-d juhtinud Viktor Kingissepp lasti sõjakohtu otsusega maha. mai 1923 Asutati Eesti Olümpia Komitee. Avati Eesti esimene (Tallinna-Pääsküla) elektriraudtee; asutati Kaubandus- 1924 Tööstuskoda (tegutses a-ni 1940, taasasutatud 1989). Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi 1. detsember kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu). 1925 Riigikogu võttis vastu Eesti Kultuurkapitali seaduse. 28. oktoober Tallinnas Narva maanteel hakkas sõitma elektritramm. 1926,18.
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
