Kristina Šmigun Vähi referaat (0)

Kristina Smigun-Vähi
Lapsepõlve treeningud
Lapsepõlves olid treeneriteks:
- ema endine juhendaja Herbert Abel ja
- Anatoli Smiguni isa.
Herbert Abeli ehk Herbi käe all ja treeninglaagris kasutati palju erinevaid treeningmeetodeid, milleks olid ka
mängud ja lihtne talutöö:
- Slaalom suuskadel kullimäng;
- Saepuru rajal suusatamine;
- Vee, briketi ja puude tassimine, sealjuures puude lõhkumine, raiumine ja hiljem ritta ladumine;
- Ujumine, vettehüpped;
- Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti;
- Rullsuuskadel sõitmine,
- Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine;
- Suvel paadis sõudmine;
- Hiljem isa käe all jõusaal ja trenazöörid;
- Mäkkejooks liivakotid seljas;
- Treeningu ajal säärte ja randmete ümber tinarihmad;
- Jalgrattasõit.
Pereliikmed ja olulised inimesed
Kristiina elus
· Isa ­ Anatoli Smigun
· Ema ­ Ruth Smigun (endise nimega Rehemaa)
· Õde ­ Katrin Smigun
· Abikaasa ­ Kristjan Thor Vähi
· Perekoer Loucky, kelle ülesandeks oli olla jututeema ja stressimaandaja.
· Arst ­ Margna
· Suusa määrdemeeskond
Perekond
· Katrin smigun sündis 21.oktoober 1979 Tartus ja on Kristina smigunni õde.Katrin on ka hea
suusataja ta on võitnud 1992-2001 3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda.
Tal on tütar Kristin-Helen. Elab Norras, Oslos.
· Anatoli smigun sündis 5 detsembril 1952 ja on Kristin smigunni isa.Anatoli on endine suusataja ja
töötab treenerina. Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises.
· Rutt smigun sündis 4. mail 1954. Ta võitis 1970 juunioride EM-il 5 km murdmaasuusatamises
kulla ja teatevõistluses hõbeda, 1973 sai mõlemal alal kulla.
· NSVL meistrivõistlustel 1972 võitis ta teatesuusatamises pronksi. Aastatel 1971­1974 sai ta
NSVL juunioride meistrivõistlustel kokku kolm kulda ja ühe pronksmedali.
· Eesti meistrivõistlustel sai aastatel 1970­1984 20 kulda, 4 hõbedat ja 1 pronksi, lisaks
teatevõistluses 6 kulda ja 2 hõbedat.
Juunioride meistrivõistluste saavutused ja saavutused
olümpiamängudel
Kristina on juunioride maailmameistrivõistlustelt võitnud:
kaks kuldmedalit (1997. aastal Kanadas Alberta provintsis Cannmore'is 15 km vabasõidus ja 5 km klassikas) ning
neli hõbemedalit:
1) 1995. aastal Rootsis Gällivares) 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus;
2) 1996. aastal Itaalias Asiagos 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus.
Saavutused olümpiamängudel:
1994 Lillehammeris
­ 27. koht 10 km vabastiilis
­ 28. koht 15 km vabastiilis
­ 30. koht 5 km klassikas
· 1998 Naganos
­ 46. koht 30 km vabastiilis
· 2002 Salt Lake Citys
­ 7. koht 30 km klassikas
­ 8. koht 15 km vabastiilis
­ 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus
­ 25. koht sprindis
· 2006 Torinos
­ olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus
­ olümpiavõitja 10 km klassikas
­ 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus
· 2010 Vancouveris
­ 10 km vabastiilis
Kristina tagasilöögid
1. Veel enne, kui Nagano olümpiamängude aasta (1998) jõudis alata, tuli Lõuna-Eestist teade Kristina
Smiguni vigastusest. Meie parim naissportlane ja peamine lootus Nagano taliolümpial oli saanud
mootorsaaniga sõites rangluumurru. Maarjamõisa haiglas tehtud operatsiooni järel paranes Kristina
kodus, kuni tundis valmisolekut suusasammu proovida. Sõideti Vuokatisse. Esialgu sai liikumisvoli
anda vaid vasakule käele, paremat takistas tugiplaat.
2. veebruaril eemaldas doktor Tein Tartus osa fiksaatorist. Kuigi leidus olümpiale sõidu mõttekuses
kahtlejaid, asus Kristina koos isa Anatoliga 5. veebruaril teele. Üle kuu intervjuude andmisest
hoidunud Kristina tunnistas Tallinna lennujaamas: "Piiriks on valu. Võistlen vaid juhul, kui
ihuliikmed vastu ei karju." Kristina osales ainult 30 km vabasõidus ja sai 63 osavõtja seas 46. koha.
2. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks
pettumuseks. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel
valmistuda. Lahtis jäi suusaneiu parimaks 9. koht 10 km klassikasõidus. Kristina enda arvates tegi
ta vea, kui täielikult tervenemata tahtis kiiresti vormi jõuda. "Uskusin tõesti, et suudan pärast
haigust võistelda samamoodi kui enne, kuid eksisin," kinnitas Kristina.
3. 23. jaanuaril 2002 saabus Eesti Suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Smiguni
dopinguproov on osutunud positiivseks. Tema 12. detsembril 2001 maailmakarikavõistluste etapil
Brussonis antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat anaboolse toimega hormooni
19-norandrosterooni.
Kristina oli vapustatud. Perekond, sõbrad, poolehoidjad ja avalikkus olid sokeeritud.
"Ma pole kasutanud seda ainet, mis seisab kirjas Rahvusvahelisest Suusaliidust tulnud faksil," ütles
ta. "seepärast soovin kiiresti B-proovi uurimist. Võitlen oma puhtuse ja õigluse eest. Ma ei karda
midagi. Võin, käsi piiblil, vanduda, et minu südametunnistus on puhas."
Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni otsusel tohib naissportlase uriiniproovis 19-
norandrosterooni kontsentratsioon olla 4 nanogrammi milliliitri kohta, meessportlasel 2 ng/ml.
Smiguni A-proov näitas 6,4 ng/ml.
Eesti Antidopingu Keskuse juhataja Mihkel Mardna ütles Postimehes, et Kristina proov ületab lubatud
füsioloogilise piiri väikese koguse võrra. Tal tekkis küsimus, kas tegu on üldse dopingujuhtumiga.
Kahtlusi dopinguproovi ehtsuses süvendas FIS-ist saabunud teade, et Smiguni testimine 15.
detsembril 2001 Davosis andis negatiivse tulemuse.
Eesti Suusaliidu president Toomas Savi lootis kõigest hingest, et tegu on mingi arusaamatusega.
Tema eestvõttel alustasid Kristina Smiguni kaitseks tööd Eesti parimad erialaasjatundjad.
Viimaste käsitlust suusataja organismi eripärast aga polnud vaja käiku anda, sest enne tuli teine
ootamatu sõnum.
30. jaanuaril saabusid Tartu Ülikooli spordibioloogiainstituudi vanemteadur Mehis Viru ja
Smigunide tiimi mänedzer Kristjan-Thor Vähi Saksamaalt Kreischa laborist hea sõnumiga:
Kristina testimisel võetud B-proovi 21-kordne analüüsimine andis negatiivse tulemuse: 4,2 ng/ml.
Dopingujuhtumit ei olnud ning Kristina võis sõita olümpiale.
Olümpial Soldier Hollow´ radadel jäi Kristina parimaks kohaks 30 km klassikas seitsmes. "Kõigil
mu olümpiatel on midagi valesti olnud," rääkis Kristina Soldier Hollow´ suusastaadionil. Salt Lake
City olümpia lõputseremoonial kandis Kristina Eesti lippu. Nädal pärast olümpiat võitis ta
maailmakarikavõistluste Lahti etapi 10 km vabatehnikasõidus, alistades olümpiavõitja Stefania
Belmondo kuue sekundikümnendikuga.
Tunnustused
· Valgetähe I klassi teenetemärk
· Aasta naine 2010
· Aasta naissportlane 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004, 2006, 2010
Kokkuvõtteks
· Kristina Smigun-Vähi sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus on Eesti endine suusasportlane, kes
kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne
täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja.
· Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21. septembril
2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta
hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud.