Referaat: Eestlased Vancouver'i taliolümpiamängudel. (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

57

doc

EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL

Särevere 2010/2011  SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III. 1032- Lake Placid IV. 1936- Garmisch-Partenkirchen 1940- Sankt Moritz' 1944- Cortina d`Ampezzo'  V. 1948- Sankt Moritz VI. 1952- Oslo VII. 1956- Cortina d`Ampezzo VIII. 1960- Squaw Valley IX. 1964- Innsbruck X. 1968- Grenoble XI. 1972- Sapporo XII. 1976- Innesbruck XIII. 1980- Lake Placid XIV. 1984- Sarajevo XV. 1988- Galgary

Sport

10

docx

Eestlaste saavutused taliolümpial 1928-2010

Eestlaste saavutused taliolümpial Referaat Sissejuhatus Eestlased on osalenud taliolümpiamängudel alates 1928.aastast.Spordialadel milles eestlased juba ammusest ajast osalenud on: suusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine (Lisa 1). Et sportlased saaksid taliolümpial osaleda on neil abiks Eesti Olümpiakommitee,kes korraldab sportlaste minekut olümpiale.Igal taliolümpiamängudel on osalenud eestlased.Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa. . Olümpiamängude ajaloost 23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta d'Usseaux ROK-i liikmeid ettepanekuga korraldada olümpiavõistlusi ka talialadel ning soovis näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas. Rootsi esindaja teatas, et 1913. aastal korraldatakse Rootsis juba neljandad Põhjamaade

Geograafia

41

pptx

Eesti sportlased ja nende tulemused Pyeongchangis toimunud taliolümpiamängudel

Eesti sportlased ja nende tulemused Pyeongchangis toimunud taliolümpiamängudel Anita Algus 8.b klass Kadrina Keskkool 27.02.2018 Eestlasi esindas Pyeongchangi olümpiamängudel 22 sportlast kuuel alal. (5 naist, 18 meest) Kiiruisutamine Marten Liiv Sünniaeg: 23.12.1996. Treener: Hannes Wolf. M 1500m 13.02.2018 (35 osalejat) 33.koht, ajaga: 1:50.23 (kaotus võitjale 6.22) M 1000m 23.12.2018 (36 osalejat) 18.koht, ajaga: 1:09.75 (kaotus võitjale 1.80) Marten Liiv. Foto: Kia Speed Skating Academy Saskia Alusalu Sünniaeg: 14.04.1994. Treener: Tristan Loy. Klubi: SK Tervis N Massstart 24.02.2018 (kokku 24 osalejat) 4.koht, ajaga: 8:47.46, punkte oli 15. (Esimesel kohal oli aeg vastavalt 8:32.87 ja punkte oli 60) Parim eestlaste saavutatud tulemus PyeongChangis

Sport

10

docx

Olümpiamängud

Otepää Gümnaasium Olümpiamängud Referaat Koostaja: Teele Kants 11a Märdi 2009 Sisukord 1. Päritolu 2.Müüdid olümpiamängude päritolu kohta 3.Ajalugu 4.Esimesed olümpiamängud 5.Olümpiamängude kava 6. Mängudeks valmistumine 7.Võistlejad 8.Olümpiavõitjad 9.Korraldajad 10.Pealtvaatajad 11.Olme 12.Hilisperiood 13.XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 8. - 24.02.2002 Olümpia treeninguväljakute varemed Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama

Kehaline kasvatus

3

doc

Taliolümpiamängud 2010 Vancouveris

Eestlased Taliolümpiamängudel 2010: Vancouveris EESTLASED OSALESID JÄRGMISTES ALADES: Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee 12,5 km jälitussõit 48. Indr

Kehaline kasvatus

11

doc

Vancouver 2010

....................................................................................................9 Laskesuusatamine......................................................................................................... 9 Iluuisutamine................................................................................................................ 10 Toimumisest ja ajaloost 1 2010. aasta taliolümpiamängud olid XXI taliolümpiamängud. Need toimusid 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouveri linnas Kanadas. Vancouver kinnitati olümpialinnaks ROK-i 115. istungjärgul 2. juulil 2003. aastal Prahas. Olümpialinn selgus teises hääletusvoorus, kus Vancouver sai 56 häält ja Pyeongchang (Lõuna-Korea) 53 häält. Avatseremoonia Avatseremoonial 12. veebruaril BC Place Stadiumil süütasid olümpiatule neli Kanada

Sport/kehaline kasvatus

24

rtf

Suusatamine ja Eesti suusatajad

Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga-aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte. Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni mängudest. Algul oli kavas ainult alpi kahevõistlus (kiirlaskumine + slaalom). 1948

Suusatamine

15

odt

Andrus veerpalu

Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas.

Kehaline kasvatus

Meedia

Kommentaarid (0)