Sissejuhatus Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Kristina on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega mängimiseks ja sõpradega jalutamiseks. Nagu kõik sportlased, ta pidas reziimi ja tal oli karm distsipliin. Kristina ja tema noorem õde Katrin palju aega veetsid trennimas. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel 1994 Lillehammeris: 27. koht 10 km vabastiilis 28
Kool Suusatamise tehnika ja põhitõed, Veerpalu, Smiguni saavutused Referaat Koostaja: Nimi Linn ja aastaarv Kristina Smigun- Vähi saavutused Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart
Kristina Smigun. Kristina Smigun sündis 23.veebruaril aastal 1977. aastal Tartus. Tema vanemad on Rutt ja Anatoli Smigun. Tal on õde Katrin. Ja ta on suusataja. 1996. aastal lõpetas ta Tartu 12. kk-i. Teda on treeninud ka tema isa. Ta on käinud 1994.aastal tali om-il Lillehammeris kus ta sai 5 kilomeetri sõidus 30.koha, jälitus sõidus 27.koha, 15 kilomeetris 28.koha ja teatevõistluses 12. koha. Pärast rangluu murdu võistles ta Naganos 1998 30kilomeerti sõidus ja sai 46. koha. 1993 sai mm-il 5 km-s 35. ja jälitussõidus 31.koha. 1995 5 kilomeetris viienda ja jälitus
TALLINNA 32. KESKKOOL KRISTINA SMIGUN Referaat Koostaja: Ella Käi 12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid .......................................
klass Nissi, 2009 Sisukord: Sissejuhatus...................................................................3 Karjäär...........................................................................3 Lõppsõna.......................................................................4 Kasutatud kirjandus.......................................................5 2 Sissejuhatus: Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Ta on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskavanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Õde Katrin tegeleb samuti suusatamisega, kuigi noorteklassis on Katrinil paremaid tulemusi ette näidata, pole tema
vahel. Murdmaasuusatamine 2002.a. Koht Osav. arv Sportlane/võistkond Võistlusala Millal? Kus? 1 67 Andrus Veerpalu 15km k 12.02 Salt Lake 2 61 Andrus Veerpalu 50 km k 23.02 Salt Lake 3 67 Jaak Mae 15 km k 12.02 Salt Lake 7 60 Kristina Smigun 15 km v ühisstardist 9.02 Salt Lake 7 50 Kristina Smigun 30 km k 23.02 Salt Lake 9 59 Jaak Mae 10 km k + 10 km v jälitus 14.02 Salt Lake 9 15 Eesti meeskond: 4 x 10 km teade 17.02 Salt Lake Raul Olle Andrus Veerpalu Jaak Mae
Isklik elu: mehele minek ja lapsed vs. Karjäär..................................7 6.Tunnustused.......................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................9 Kasutatud allikad.................................................................................10 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin Eesti endise suusasportlase, Kristina Smigun-Vähi, eluloo , kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Kristina Smigun-Vähi sündis Tartus 23.veebruril 1977. aastal ning veetis seal lapsepõlve ja noorusaastad sealt sai alguse ka tee tippu sportlsena . Kristina Smigun-Vähi: kindlameelne ja teotahteline isiksus , kuid samas nii suure tahtejõu ja võitleja hingega omadused , mis suusatajal vajalikud. Kristina on ennast spordiajalukku kirjutanud visa hinge ja raske tööga , kuid just
- Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine; - Suvel paadis sõudmine; - Hiljem isa käe all jõusaal ja trenazöörid; - Mäkkejooks liivakotid seljas; - Treeningu ajal säärte ja randmete ümber tinarihmad; - Jalgrattasõit. Pereliikmed ja olulised inimesed Kristiina elus · Isa Anatoli Smigun · Ema Ruth Smigun (endise nimega Rehemaa) · Õde Katrin Smigun · Abikaasa Kristjan Thor Vähi · Perekoer Loucky, kelle ülesandeks oli olla jututeema ja stressimaandaja. · Arst Margna · Suusa määrdemeeskond Perekond · Katrin smigun sündis 21.oktoober 1979 Tartus ja on Kristina smigunni õde.Katrin on ka hea suusataja ta on võitnud 1992-2001 3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Tal on tütar Kristin-Helen
koha saavutanud kahevõistlusmeeskond koosseisus Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt. 1998 Naganos, Jaapanis toimunud talimängudel kuulus Eesti esindusse 25 sportlast. Nendeks olid iluuisutaja Margus Hernits; kahevõistlejad Magnar Freimuth, Jens Salumäe, Tambet Pikkor, Ago Markvardt; kelgutajad Helen Novikov, Andrus Paul; laskesuusatajad Janno Prants, Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; murdmaasuusatajad Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Smigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin. Eestlastest oli sedapuhku edukaim murdmaasuusataja Jaak Mae, kes saavutas 10 km klassikadistantsil 6. koha. 2002. aasta taliolümpiamängudel Ameerika Ühendriikides Salt Lake Citys esindasid Eestit laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak
Eesti sportlastest Üldiselt Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga. Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest on kuulsaim Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Olümpiavõitjate autahvel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Simpel Session
» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Paraku selgus, et enamikule Eesti sportlastele kujunes Vancouveri taliolümpia läbikukkumiseks. Negatiivsest nivoost kõrgemale pääses vaid 12 atleeti. 3 Kristiina hõbe Esmaspäeva hommik Whistleri suusastaadionil. Naiste 10 km vabatehnika sõidu stardini jääb kümmekond minutit. Ükshaaval tulevad naised hooldebokside juures stardialasse kes viskab nalja, kes lobiseb kaaslasega... Smigun-Vähi olekust peegeldub aga vaid ülimat keskendumist. Ei ühtegi pilku kõrvale, ei ühtegi emotsiooni. «Viimased kaks päeva oli ainult puhas keskendumine selleks võistluseks,» tunnistab Smigun-Vähi mänedzerist abikaasa Kristjan-Thor pisut hiljem. Start. Neli aastat vareStart. Neli aastat varem olümpialt kaks kulda võitnud Smigun- Vähi läheb rajale enne suuri konkurente. Aga ta teeb head tempot. Esimestes vaheajapunktides püsib ta esikolmiku kannul, teisel ringil hakkavad paljud
Skeleton Curling Jäähoki olümpiamängud Maskotid olid lumepall Nerve ja jääkuubik Gliz Medalid Logo Avatseremoonia 79 riiki Sportlasi 2494 (naisi 955) Mängude avaja: Carlo Azeglio Ciampi, Itaalia president Sportlaste vande andja: Giorgio Rocca, mäesuusataja Kohtunike vande andja: Fabio Bianchetti, uisutamine Olümpiatule süütaja: Stefania Belmondo, murdmaasuusatamine Eesti lipu kandja: Eveli Saue (avamisel), Kristina Smigun (lõpetamisel) Eesti koonids olümpiamängudel laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing,Priit Viks, Eveli Saue murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae,Priit Narusk, Anti Saarepuu, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kristina Smigun, Silja Suja, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima iluuisutajad Diana Rennik, Aleksei Saks, Jelena Glebova kahevõistleja Tambet Pikkor
19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25. Anti Saarepuu suusataja 26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29. Jaanus Teppan suusataja 30. Vahur Teppana suusataja 31. Kaija Udras suusataja 32. Eeri Vahtra suusataja 33. Anatoli Smigun suusataja 34. Katrin Smigun suusataja 35. Rutt Smigun suusataja 36. Kristina Smigun-Vähi suusataja 37. Margus Ader laskesuusataja 38. Sirli Hanni laskesuusataja 39. Martten Kaldvee laskesuusataja 40. Kauri Kõiv laskesuusataja 41. Kadri Lehtla laskesuusataja 42. Kaija Parve laskesuusataja 43. Tõnu Pääsuke laskesuusataja 44. Eveli Saue laskesuusataja 45. Indrek Tobreluts laskesuusataja 46
Maarika Anijärv Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga ja sealt ka mitmeid silmatorkavaid võite erinevatelt aladelt. Kuulsaimakas elusolevaks Eesti kergejõustiklaseks on Erki Nool. Suusatamisega alates 12. eluaastast tegelenud Andrus Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab sportlikku käimist, jookse, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Silmapaistvaimateks Eesti kergejõustiklasteks loetakse hetkel Erki Noolt, Andrus Värnikut ja Gerd Kanterit
KRISTINA SMIGUN-VÄHI VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik Juhendaja: õp Siim Palu 26.04.2010 Uurimistöö eesmärk Uurida kahekordse olümpiavõitja, Eesti edukaima naissuusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri ning leida vastus küsimusele: kuidas ta on suutnud vaatamata korduvale ebaõnnele tõusta maailma tippsuusatajate hulka. Uurimistöö annab ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Allikad: raamatud, ajakirjad, ajalehed, internet ja televisioon. Uurimistöö ülesehitus 1. Elulugu 2. Saavutused 2.1. Torino olümpiamängud 2.1.1. Kristina konkurendid Torino olümpial 2.2. Vancouveri olümpiamängud 2.2.1
Eestlased Taliolümpiamängudel 2010: Vancouveris EESTLASED OSALESID JÄRGMISTES ALADES: Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee
aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes.Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata. Eestit on esindanud viimase kahekümne aasta jooksul taliolümpiamängudel sellised inimesed: Olga Vassiljeva, Allar Levandi, Ago Markvardt, Peter Heli, Toomas Tiru, Kalju Ojaste, Eveli Peterson, Katrin Smigun, Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kristina Smigun ja paljud teised. Kõige edukatemaks neist on osutunud Kristina Smigun kes saavutas kaks kuld medalit Torinos (2006a.) toimunud taliolümpiamängudel ja hõbeda koha Vancouveris (2010a.) toimunud taliolümpiamängudel. Andrus Veerpalu võitis Salt Lake Citys (2002a.) asunud mängudelt ühe kulla ja ühe hõbeda, teise kulla sai ta Torinos (2006a.) toimunud mängudel. Jaak Mae sai pronksi 2002. aastal Salt Lake Citys toimunud taliolümpiamängudelt
Kilp, Kaspar Kokk, Kristiina Kresmer, Algo Kärp, Peeter Kümmel, Karin Laine, Krista Lepik, Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle, Aino Paal, Feliks Parre, Triin Peips, Juku Pent, Eveli Peterson, Piret Pormeister, Heidi Raju, Pavo Raudsepp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis, Edgar Siitan, Timo Simonlatser, Kaili Sirge, Silja Suija, Anatoli Smigun, Katrin Smigun, Kristina Smigun-Vähi, Rutt Smigun, Karel Tammjärv, Jaanus Teppan, Vahur Teppan, Cristel Vahtra, Eeri Vahtra, Kaija Vahtra, Andreas Veerpalu, Andrus Veerpalu, Anette Veerpalu ja Urmas Välbe.
Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat.
I n cip rti pa Andrus Veerpalu (born February 8, 1971 in Pärnu) is an Estonian cross country skier. On February 17, 2006 he won his second Winter Olympics gold medal (in 15 km cross country skiing; his previous gold medal is from the Salt Lake City games), becoming the fourth Estonian to have won two Olympic gold medals (Kristjan Palusalu, Erika Salumäe and Kristina Smigun are the first three). Veerpalu has also found success at the FIS Nordic World Ski Championships, winning a gold at 15 km in 2009 at Liberec, 30 km in 2001 at Lahti and a silver at 50 km in 1999 at Ramsau. Veerpalu also became the oldest world champion in history with his victory at Liberec 2009. Jaak Mae (born February 25, 1972) is an Estonian cross-country skier who has competed since 1994. He won a bronze in the 15km event at the 2002 Winter Olympics in Salt Lake City.
-- You need to have a pair of skates and ski poles. What is the competition format of your sport (tick the correct box)? Races How is the medal awarded in your sport (fastest time, highest score, farthest distance)? Fastest time Which three countries have won the greatest number of medals in your sport throughout the Olympics? Norway ,Soviet Union ,Sweden Write the names of people from Estonia participating in your sport at the Vancouver Olympics. Kristina Smigun - Vähi Find out if Estonians have won medals in your sport throughout the Olympics. Write the names of the winners and the number of medals. Gold Silver Bronze Kristina Smigun Vähi 2 Kristina Smigun Vähi Jaak Mae Andrus Veerpalu 2 Andrus Veerpalu
koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998 Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). Torino 10.02. - 26.02.2006 Olümpia koondisesse kuulusid: laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno
.................................................................................................19 4.4.2. Sportlikud saavutused ............................................................................................20 4.4.3 Tunnustused ............................................................................................................20 4.4.4. Isiklikku..................................................................................................................20 4.5. Kristina Smigun-Vähi ...................................................................................................20 4.5.1. Sporlikud saavutused..............................................................................................21 4.5.2. Treenerid ................................................................................................................21 4.5.3. Tunnustused ..................................................................................................................
4. Millised suusatamise liigid on olemas: a) Murdmaasuusatamine b) vigursuusatamine c) mäesuusatamine 5. Missuguseid sõidustiile eristatakse klassikalises suusatamises? a) diagonaal- või vahelduvsamm b) paaritõuked c) vabastiil 6. Missugust võtet kasutatakse uisu- ehk vabas stiilis? a) Paaristõukelist b) Käär- või mäkketõususammu c) Vahesammuga paaristõukeid 7. Mis aastal ja kus olümpial võitis Kristina Smigun-Vähi hõbemedali? a) 2014a. Sochi b)2010a. Vancouver c) 2006a. Torino Lisa ülesanne: kirjuta kolm Eesti tuntut laske- ja murdmaasuusatajat. Laskesuusatajad: Darja Jurlova, Kauri Kõiv, Daniil Stepsenko Murdmaasuusatajad: Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kristina Smigun-Vähi
1988 Tiit Sokk Korvpall Seoul 1988 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Seoul 1992 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Barcelona 2000 Erki Nool Kümnevõistlus (8641p) Sydney 2002 Andrus Veerpalu Suusatamine (15km Salt Lake City klassika) 2006 Andrus Veerpalu Suustamine (15km Torino klassika) 2006 Kristina Smigun Suusatamine Torino (7,5km+7,5km) 2006 Kristina Smigun Suusatamine (10km Torino klassika) 2008 Gerd Kanter Kettaheide (68,82m) Peking
1980 Moskva Mait Riisman Veepall 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall 1988 Sul Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall 1992 Barcelona Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 2000 Salt Lake City Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2006 Torino Kristina Smigun Murdmaasuusatamine 7.5+7,5 suusavahetusega sõidus 2006 Torino Kristina Smigun Murdmaasuusatamine 10 km klassikatehnikas 2006 Torino Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2008 Peking Gerd Kanter Kergejõustik Kettaheide
eest. 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 8641 Salt Lake Andrus 15 km 2002 Murdmaasuusatamine 37.07,4 City Veerpalu klassikatehnikas 2006 Torino Kristina Murdmaasuusatamine 7.5+7,5 42.48,7 Smigun suusavahetusega Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused sõidus Kristina 10 km 2006 Torino Murdmaasuusatamine 27.51,4 Smigun klassikatehnikas Andrus 15 km
Paljud eestlased osalevad kõiksugustel rahvaspordi üritustel kogu perega. Rahvaspordi üritused ongi need, kus saab tunda end kui eestlane. Lisaks rahvaspordile on ka teisi spordialasid, mida vaadates on tunda, kuidas eestlased kokku hoiavad. Näiteks suusatamine. Kui on suurvõistlused suusatamises, siis on palju Tallinna baarid ja isegi Vabaduse Väljaks täis rahvast, kes hoiavad koos pöialt Eesti suusatajatele. Kui olid Olümpia Mängud ja Kristiina Smigun suusatas, siis oli terve Eesti rahvas teleka ees, vaatas ja elas kaasa meie Kikule. Ja kui ta veel võitis oli ikka uhke olla eestlane. Peale suusatamise on ka näiteks jalgpall. Jalgpallis pole küll eestlased niiväga Maailma tasemel kuid rahvas ikka vaatab ja elab kaasa omadele. Jalgpallis on samamoodi nagu suusatamises, et rahvas eelistab koos vaadata ja koos kaasaelada omadele. Kõige suurem tunne on eestlasena siiski kui vaadata näiteks kuidas
Wintersports Running Famous Sportmen/Women Basketball Named as Estonian national game Even more fans A lot of places to play Games every day Martin Müürsepp Estonian professional basketball player One of the most succesful and famous Has played in NBA and European clubs Skiing Otepää is a popular skiing resort Olympic medals: 2002,2006,2010 World Championship medals: 1999,2001,2003,2009 Andrus Veerpalu, Kristiina Smigun and Jaak Mae Kristiina-Smigun Vähi On february 12,2006-won the winter olympics gold medal On february 15, 2010 she won the third gold medal First woman to win the gold medal in Olympic games in Estonia Estonian Sports Association Jõud Founded in 1946 Targets: Reorganized in 1990 Develop different sport activities Membership: Promote sports traditsions
29,0 5 km (k) + 10 km 26. Piret Niglas Eesti 45.41,5 (v) 23. Piret Niglas Eesti 15 km (v) 44.48,3 29. Piret Niglas Eesti 30 km (k) 1:33.09,3 30. Kristina Smigun Eesti 5 km (k) 15.46,1 5 km (k) + 10 km 27. Kristina Smigun Eesti 45.59,4 (v) 28. Kristina Smigun Eesti 15 km (v) 45.21,1 27
kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt). Kuni 1980. aasta taliolümpiamängudeni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka maailmameistrivõistluste väärtus. 1982. aasta maailmameistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel Eesti suusataja Kristina Smigun Kristina Smigun (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja.2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun
veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpia- võitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängu- del, olles võitnud 3 medalit. 23.veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetami- sest. 23.augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Otsus on edasi kaevatud Rahvusvahelisse Spordiarbitraazikohtusse. Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naistemurdmaa- suusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006.aastal omistas Rahvusvaheline Olümpia- komitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorterisLausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun.
Võib öelda, et jaanipäev on rahva kooshoidja ja kokkutooja. Arvan, et inimesei ühendavad ka spordivõistlused ja olümpiamängud. Olen kindel, et Eestimaal ei ole kodu, kus ei tunta huvi sellest, kuidas läheb meie riigi sportlastel. Tihtipeale kogunetakse ning jälgitakse koos,kuidas eestlastel võistulstel läheb. Üheskoos hoitakse pöialt ja elatakse omadele kaasa.Meie riik on küll pisike, kuid märkimisväärseid atleete on päris mitmeid.Kristina Smigun on olnud väga edukas suusataja. Ta on saanud erinevatel võistlustel märkmisväärseid kohti , kuid tema parim saavutus oli Val di Femmes 2003.aastal.Seal tuli Smigun maailmameistriks.Peale tema on meil ka teisi väga häis sportlasi, kelle üle uhkust tunda. Eestis on kultuuri hoidmine ning edasi arendamine väga olulisel kohal.Erinevad kulutuurisündumused toovad kokku hulga inimesi ning see lähnedab neid. On mitmeid
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus erialade osakond Kunstiline kujundamine Maria Pihl KKP11 Kristina Smigun-Vähi Referaat Õpetaja: Leida Jalakas Kuressaare 2009
Parima koha saavutas Allar Levandi 6. koht individuaalses kahevõistluses.9 8 http://www.eok.ee/est/olympiamangud/innsbruck_1964 9 http://www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1992_-_2000 7 Lillehammer 12.02. - 27.02.1994 Eesti sportlaste delegatsiooni kuulusid:Elmo Kassin, Andrus Veerpalu, Urmas Välbe, Taivo Kuus, Jaanus Teppan, Jaak Mae, Piret Niglas, Kristina Smigun, Cristel Vahtra, Silja Suija, Allar Levandi, Ago Markvardt, Magnar Freimuth, Ilmar Aluvee, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee, Aivo Udras, Olaf Mihelson, Kalju Ojaste, Eveli Peterson, Krista Lepik, Merle Viirmaa, Jelena Vsivtseva, Connor Olev Martin O'Brien, Margus Hernits, Helen Novikov. Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998.
sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid (Vikipeedia Murdmaasuusatamine 13.04.2010). Eesti suusatajad KRISTINA SMIGUN VÄHI Kristina Smigun Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun (Suusaliit 12.04.2010).
Eesti suusasport- suur edu või ilus unenägu Vancouveri taliolümpiamängudel sai Eesti kesise saagi: 1 hõbe naiste vabatehnika sõidust. Eesti suusasportlased Smigun-Vähi, Mae ja Veerpalu on oma viimased olümpiastardid teinud, aga uut põlvkonda, mis esindaks oma riiki esikümnes, ei ole kusagil näha. Eesti on murdmaasuusatamises üks Euroopa enim kuldmedaleid võitnud riike. Seda tänu meie veteranidele, eesotsas Veerpalu ja Smigun, kes mõlemad on tulnud kahel korral olümpiavõitjaks. Veerpalu on koguni rekordiomanik- ta on vanimana maailmas tulnud maailmameistriks(38) ja olümpiavõitjaks(36). Selliseid talente ei sünni iga päev, kuid tekib tunne, et kas Eesti on üldse enam suusatamises mingigi tegija. Sportlasi, kellelt on palju loodetud, on esinenud mitmel korral. Näiteks loodeti, et Rehemaal on suur tulevik ja et ta on Veerpalu ja Mae mantlipärija suusakondise au ja uhkusena
2007 rakendati eestikeelsed saated 2006 Olev Ehala sai Aasta Noorsooteatri nime 2006 Presidendivalimised (T. H. 2006 Torino taliolümpiamängud Muusika auhinna 2007 ,,Primadonna mäng" Ilves) (Kristiina Smigun võitis 2 kulda, 2006 Eestis esilinastub film Matti 2009 Rahvusooper Estonia 2 2006 Eestis nüüd 4 maakohut 2006 Austria asus EL eesistujaks Veerpalu ühe) 2006 ÜRO peakorteris on eesti Nykänenist
1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu.................................................................................10 8. Kasutatud kirjandus...........................................................................11 2 SISSEJUHATUS
Kristina Smigun Vähi Siis kui väljas külm on ilm läheb temal soojaks hing. Selga tõmbab dressi valge ja rõõmsalt hüppab lumehange. Alla paneb suusad pikkad ja kätte suusakepid võtab. Oskab tema mitut stiili nii klassikat kui uisustiili. Võistlustel on kõva käsi ei naljalt tema ära väsi. Medaleid tal mitut värvi ning tähesära lisab sarmi. Rahvas hüüab teda Krissuks ja elab kaasa iga võistlus. Kui võistlus lõppeb, tema kelgib ja kullast medal kaelas helgib.
bobisõit, curling, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped, vigursuusatamine. Võistlejaid oli 2622, kokku 92 riigist. Eestit esindas 30 sportlast. Enim medaleid võitnud riigid: 1. USA 37 2. Saksamaa 30 3. Kanada 26 Enim kuldmedaleid võitnud riik oli Kanada 14 Eesti parim sportlane olümpial: Kristina Smigun-Vähi võitis ainsana eestlastest medali hõbemedali 10 km vabatehnikasõidus Tänan tähelepanu eest!
Olympic Games · The first Winter Olympics was held in Chamonix, France, in 1924. · It was organized by the French Olympic Committee. · Winter Olympics medal table (1924): Winter Games · Alpine skiing · Cross-country skiing · Figure skating · Ice hockey · Ski jumping · Speed skating · Short track speed skating · Freestyle skiing Estonian's famous cross-country skiers Kristina Smigun-Vähi Torino 2006 Andrus Veerpalu Salt Lake City 2002 Torino 2006 Future Raido Ränkel Triin Ojaste Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Kein Einaste Sirli Hanni Kaspar Kokk Martten Kaldvee Algo Kärp Kauri Kõiv Peeter Kümmel Kadri Lehtla Jaak Mae Roland Lessing Tatjana Mannima Eveli Saue Triin Ojaste Indrek Tobreluts Aivar Rehemaa Kristel Viigipuu Anti Saarepuu Priit Viks Timo Simonlatser Iluuisutamine: Kristina Smigun-Vähi Ilja Glebov Kaarel Tammjärv Jelena Glebova Kaija Udras Taavi Rand Andrus Veerpalu Maria Sergejeva Mäesuusatamine: Irina Stork Tiiu Nurmberg Deyvid Oprja 6 Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine - Naiste 10 km vabastiilis 58. Tatjana Mannima (Eesti) +3.14,6
Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Olümpiamäng ud Kuld 2002 15 km klassika Kuld 2006 15 km klassika Hõbe 2002 50 km klassika Maailmame is trivõ is tlus e d Kuld 2001 30 km klassika Kuld 2009 15 km klassika Hõbe 1999 50 km klassika Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun- Vähi 21
................................................................ 9 Anti Saarepuu......................................................................................................................9 Karel Tammjärv................................................................................................................10 Kein Einaste......................................................................................................................10 Kristina Smigun-Vähi....................................................................................................... 10 Kaija Udras....................................................................................................................... 10 Triin Ojaste....................................................................................................................... 11 Mäesuusatamine......................................................................................
veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Aasta : 2002,2006 Spordiala : suusatamine (15 km klassika) Tulemus : 37:07.4 ja 38:01.3 Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naistemurdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstariaunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.
talle oluline on. Seejuures peab ta langetama tähtsaid otsuseid, mis võivad mõjutada kogu tema edasist elu. Seega peabki ta jõudma selgusele oma väärtustes ja võitlema nende eest. Kui inimesel on kindel eesmärk, milleni ta tahab jõuda, siis teeb ta selleks ka pingutusi. Ta pühendab ennast täielikult selle õnnestumisele. Mõnikord on nii, et inimesel on mitu tähtsat prioriteeti. Sel juhul peabki ta end jagama nende vahele ja kui väga midagi soovida, siis see ka õnnestub. Kristina Smigun-Vähi oli olnud suusatamist eemal tükk aega peale tütre Victoria-Kris sündi. Ta lubas, et suudab taas jõuda tagasi olümpiamängude tippude hulka. Naine hakkas jälle treenima olümpiaks. Pingutused kandsid vilja, sest Vancouveri olümpiamängudel saavutas ta teise koha 10 kilomeetri vabastiilis sõidus. Selleni viis ta pingutus , järjekindlus ja tahe. Kristina Smigun-Vähi võiks seada kõigile eeskujuks, sest ta
· 2009 Barack Obama sai USA presidendiks · 2009 suri Michael Jackson · 2010 Aafrikas toimusid jalgpalli maailmameistrivõistlused · 2011 Eesti võttis kasutusele euro Kultuurisündmused maailmas: · 2007 toimus ülemaailmne kontsertüritus Live Earth globaalse soojenemise vastu · 2007 ilmub viimane Harry Potteri sarja raamat · 2008 toimus 3-kuuline stsenaristide streik Hollywoodi vastu Kultuurisündmused Eestis: · 2006 Kristina Smigun sai 2 kuldmedalit Torino taliolümpiamängudelt · 2007 Eesti Raadio ja Eesti Televisioon ühendati Eesti Rahvusringhäälinguks · 2008 Öölaulupidu Tallinnas · 2009 ilmus esimene eestikeelne e-raamat ,,Milana. Eesti modelli päevik" · 2010 ilmus Kristian Krisfeldti ,,Kalevipoeg 2.0" · 2010 kuulutatakse Eestis lugemisaastaks · 2011 Tallinn sai Euroopa kultuuripealinnaks · 2011 Tanel Toom kandideerib esimese eestlasena Oscarile
Moskva 1980 Moskva 1980 18. Tiit sokk 15. Jaak Udumäe Korvpall Kergejõustik Soul 1988 Moskva 1980 22.Andrus veerpalu Suusatamine Salt lake city 2002 19. Erika Salumäe Jalgrattasport soul 1988 23. Kristina smigum Suusatamine Torino 2006 20. Erika Salumäe Jalgrattasport Barcelona 1992 24. Kristina smigun Suusatamine Torino 2006 21. Erki Nool 25. Andrus Veerpalu Kergejõustik Suusatamine Sydney 2000 Torino 2006 26.Gerd kanter Kergejõustik Peking 2008
society.It was first used as a national flag in 1918.The blue represents the country beautiful blue skies, seas, and lakes; the black represents the rich soil of the land, and the white represents winter snows and the countery`s long fight for independence. Famous athletics live in Otepää Andrus Veerpalu Kristina Smigun Vähi Jaak Mae Pühajärve Basic school Otepää parish schools began 1765. First director was Juusa Pedo and 2007 we won the "Estonia's Beautiful School 2007" There are 101 students in our school. Some pictures
annaabi.ee 
