õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: · Slaalom · Suurslaalom · Ülisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõistlus 5 · Kiirsuusatamine · Võistkonnavõistlus Slaalom Slaalom on mäesuusatamise aladest kõige tehnilisem. Siin võistleja üritab võimalikult kiiresti vaheldumisi läbida kahest punasest ja kahest sinisest kepist moodustatud värava.
Mäesuusatamine Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: · Slaalom · Suurslaalom · Ülisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõistlus · Kiirsuusatamine · Võistkonnavõistlus Slaalom Slaalom on mäesuusatamise aladest kõige tehnilisem. Siin võistleja üritab võimalikult kiiresti vaheldumisi läbida kahest punasest ja kahest sinisest kepist moodustatud värava. Väravaid on meestel 55-75 ja naistel 45-65 ja need ei saa olla teineteisest lähemal kui 75 cm ning kahe värava vahemaa ei saa olla üle 13 meetri.
4x10 km teatesõit (kl.+vaba) 14. Eesti Algo Kärp Jaak Mae Aivar Rehemaa Kaspar Kokk NAISED Sprint klassikastiilis -31. Kaija Udras -37. Triin Ojaste 10 km vabastiilis Kristina Smigun-Vähi -58. Tatjana Mannima 15 km jälitussõit (7,5 km kl.+7,5 km vaba) 44. Tatjana Mannima. Kristina Smigun-Vähi katkestas . Kaija Udras katkestas 30 km klassikastiilis ühisstardist 28 Kristina Smigun-Vähi 42. Tatjana Mannima Mäesuusatamine MEHED Slaalom Deyvid Oprja - katkestas Suurslaalom 66. Deyvid Oprja NAISED Slaalom 42. Tiiu Nurmberg OLÜMPIAALAD: Bobisõit Curling Iluuisutamine Jäähoki Kanada, Usa, Soome. Naised: Kanada, Rootsi, Usa. Kahevõistlus Kelgutamine Kiiruisutamine Laskesuusatamine Lumelauasõit Lühirajauisutamine Murdmaasuusatamine Mäesuusatamine Skeleton Suusahüpped Vigursuusatamine Koht Riik Kokku 1. Kanada 14 7 5 25 2
....................................................7 2.2.1. Kiirlaskumine....................................................................................................................7 2.2.2. Ülisuurslaalom..................................................................................................................7 2.2.3. Suurslaalom.......................................................................................................................8 2.2.4. Slaalom..............................................................................................................................8 2.2.5. Super-kombi......................................................................................................................8 3. Laskesuusatamine...........................................................................................................................10 3.1. Ajalugu....................................................................
Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest kiiremini ta laskuda suudab. Kodumaaks võib pidada Norrat, ent nüüdisajal on see leidnud harrastajaid eeskätt Alpides. Esimene võistlusslaalom (slaalom- s.o mäesuusatamise ala, kus võistleja üritab võimalikult kiiresti vaheldumisi läbida kahest punasest ja kahest sinisest kepist moodustatud värava) peeti 1922 Sveitsis, Mürrenis ning see oli esimene ametlik mäesuusatamise võistlus, kuidas lisaks slaalomile on mäesuusatamise võistlusalade seas ka: · Suurslaalom (suurslaalom- s.o veidi slaalomist kiirem mäesuusatamise ala, kus on kurvid pikemad ja nõuavad sportlaselt tehnika valdamist) · µ (ülisuurslaalom- s
Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda.Mäesuusatamise kodumaa on Norra, nüüdisajal harrastatakse seda eriti Alpimaades (sellest ka nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). Slaalom Slaalom on mäesuusatamise aladest kõige tehnilisem. Siin võistleja üritab võimalikult kiiresti vaheldumisi läbida kahest punasest ja kahest sinisest kepist moodustatud värava. Väravaid on meestel 55-75 ja naistel 45-65 ja need ei saa olla teineteisest lähemal kui 75 cm ning kahe värava vahemaa ei saa olla üle 13 meetri.Väravakepid valmistatakse plastmassist ja need on kinnitatud nii, et need painduvad, kui sportlane neist lähedalt möödub
· Säästlaskumine 6. Jääkeegel Curling, Kõhuli Kelgutamine - Lühirajauisutamine - Short track 7. Suuskade pikkused: · Klassikasuusad - 15-25 cm suusatajast pikemad · Vabasõidusuusad - 5-10 cm suusatajast pikemad Suusakeppide pikkus: · Klassika suusakepid suusatajapikkus korda 0,85 · Vabastiili suusakepid suusataja pikkus korda 0,90 8. Suusatamisega seotud talispordi alad: · Suusahüppe · Laskesuusatamine · Slaalom · ( SIIA PEAD ISE JUURDE MÕTLEMA ) 9. Kahjuks ei leidnud sellele vastust. 10. Jaak Mae on pärit järvamaalt, ning on osalenud OM'l. Ning tema nimelist suusavõistlust peetakse albus juba 9'dat korda. 11. Suusatajate ette valmisusel kasutatavad spordi alad: · Jooksmine · Kepijooks · Rullsuusatamine · Kepikõnd · Jalgrattasport · Jõusaal 12. Õpilase riietus suusatunnis peaks olema: · Kõige all pikk soe pesi
Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte. Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni mängudest. Algul oli kavas ainult alpi kahevõistlus (kiirlaskumine + slaalom). 1948. aasta Sankt Moritzi olümpiamängudel lisandusid kiirlaskumine ja slaalom eraldi aladena. 1952. aastal Oslos jäeti ära alpi kahevõistlus ja lisandus suurslaalom. Alates 1988. aasta taliolümpiamängudest Calgarys on mäesuusatamises kavas viis ala: kiirlaskumine, supersuurslaalom, suurslaalom, slaalom ja alpi kahevõistlus. Eesti tuntumad mäesuusatajad: Deyvid Oprja (sündinud 17. veebruaril 1982 Tallinnas) on eesti endine mäesuusataja
pooldaja paaria - kige madalamast kastist isik Indiast, platu slepp - kleidisaba obelisk - lespoole ahenev neljatahuline kivisammas odalisk - haaremi orjatar v tantsijatar monograafia - ksikprobleemi terviklikult ksitlev teaduslik uurimus skepsis - kahtlemine, kalduvus kahelda maniokk - lunamaine kultuurtaim logopaat - knehlvetega inimene letaalne - surmav koloratuur - kiiretempoline ehishelide rida laulus hel silbil kautuk - kummiaine slaalom - looklev sit lbi vravate (eelkige mesuusatamises) draee - hernesjas kompvek v ravimpill stritsel - piklik palmiksai nitsel - lihatoit zooloogia - loomateadus rii - kohtunikekogu, auhinnakomisjon, hindamiskomisjon eelon - pikk sjaverong kongress - suur nupidamine, he ametiala mastaapne kokkusaamine, vimuorgan
45.Henri Sillaste Võrkpall: 46. Kristjan Kais 47.Rivo Vesik 48.Richard Schuilile Purjetamine: 49.Deniss Karpak 50.Matias Del Solarist 51. Tom Slingsby Murdmaasuusatamine: 52.Jaak Mae 53.Kaspar Kokk 54. Aivar Rehemaa Laskesuustamine: 55.Priit Narusk 56.Indrek Tobreluts 57.Kauri Kõiv Suusahüpped: 58.Mats Piho 59.Illimar Pärn 60.Matti Nykänen Kahevõistlus: 61.Hannu Manninen 62.Joni Kaitainenit 63.Petter Tande Lumelaud: 64.Ivar Kruusenberg 65.Martin Maltsar 66.Madis Bachmann Slaalom: 67.Adam Van Koeverden 68.Nathan Baggaley 69.Ian Wynne A) Viimased suveolüpiamängud toimusid 2004. aastal Ateenas- Kreekas ja viimased taliolümpiamängud 2006 a. Itaalias- Torinos. B) Aleksander Tammert ja kettaheide, Gert Kanter ja kettaheide , Andrus Värnik ja odavise, Erki Nool ja kümnevõistlus, Kristjan Rahnu ja kümnevõistlus. C)Järgmised suveolümpiamängud toimuvad 2008 a. 8.-24. augustini Hiina pealinnas Pekingis ja järgmised taliolümpiamängud 2010 a
· Eesti mäesuusatajad · Mäesuusakeskused · Suusavarustus Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Ajalugu Mäesuusatamise kodumaa on Norra, nüüdisajal harrastatakse seda eriti Alpimaades (sellest ka nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). Võistlused Erinevad võistlused · Slaalom · Suurslaalom · Älisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõislus · Mäesuusatamine maailmakarikavõistlused · Olümpiamängud SPORTLAN RIIK K H P KOKK E U Kjetil André Norra 5 4 3 12 Aamodt Marc Luksemburg 4 4 3 11 Girardelli Lasse Kjus Norra 3 8 0 11 Pirmin Sveits 4 4 1 9 Zurbriggen
ka nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). 8 Võistlused Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga- aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: Slaalom Suurslaalom Ülisuurslaalom Kiirlaskumine Alpi kahevõistlus Kiirsuusatamine Võistkonnavõistlus 9 Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga
nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti1922 Mürrenis (Sveits). Võistlused Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga- aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: slaalom, suurslaalom, ülisuurslaalom, kiirlaskumine, alpi kahevõistlus, kiirsuusatamine ja võistkonnavõistlus. Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte.
http://whitelines.mpora.com/photos/wallpapers/danny_kass_warming_up_with_a_little_cab_7.ht Click to edit Master text styles Vabasõidu vs. võidusõidu Second level Third level Fourth level Fifth level Paul Suumann 5 Slaalom Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://www.zimbio
2Poissi ja 2tüdrukut osalevad võistluses.Poisid ja tüdrukud aja peale.Üks poiss laseb mäest alla, tuleb suuskadega üles jõuab, võib järgmine alla lasta.Ja nii samamoodi kuni kõik on alla lasknud Uisuvõistlus(5-9klass) Hoikikepidega üritatakse jalgpalliväravasse lüüa.Võistkonnad on kuue liikmelised. (esimesena võistlevad viies ja kuues klass,võitja meeskond võistleb üheksandikega. Uisuvõistlus(1-4klass) Ühes otsas on 3tüdrukut ja teises otsas 3poissi.Tüdrukud alustavad slaalom sõitu koos hokikeoi ja jalgpalliga.Jõudes raja lõppu,edastatakse pall poistele ja poiss liigub samamoodi tüdrukuteni.Nii koguaeg kuni pooled on vahetatud. Kelguvõistlus Võistluses osalevad 2poissi ja 2tüdrukut.Üks õpilane laseb alla ja üritab sooritada võimalikult pika liu. All märgitakse liu pikkus ära.Kui õpilane tuleb kelgult maha,peab ta tegema kolm kukerpalli,siis üles jooksma ja plaksuga järje järgmisele andma.Ja snii peab tegema iga õpilane ja aeg pannakse kirja.
martsipanimune. Lihavõtete ajal sõidetakse sageli mägedesse suusapuhkusele (paljudel peredel on oma mägionnid “hytted”) ja tullakse sealt tagasi aasta esimese päevitusega. Norra sport Norra elanikud armastavad üle kõige suusatamist. Norra on võõrustanud taliolümpiamänge Oslos 1952 aastal ja Lillehammeris 1994 aastal. Norra sport on alati silma paistnud oma suurepäraste suusatajate poolest. Muide, ka sõna “slaalom” tuleneb norra keelest Norra naiste kolmikvõit Sotšis Ole Einar Bjørndalen Therese Johaug, Marit Björgen, Petter Northug Kristin Stormer Steira. Norra muusika Kõige kuulsam Norra helilooja läbi aegade on olnud Edvard Grieg. Norra popmuusika tippudeks on
02.2018 (kokku osalejaid: 48) 45.koht, hüpe: 116. Punktid: 89,3. (34.koht). 10km ajaga 26.44,0 (47.koht) Karl-August Tiirmaa Foto: Aldo Luud Mäesuusatamine Anna Lotta Jõgeva Sünniaeg: 04.07.1999 Treener: Hallgeir Vognhild, Kenneth Larsen Klubi: Hemsedal IL N Suurslaalom 15.02.2018 (79 osalejat) katkestas N Slaalom 16.02.2018 (78 osalejat) 48.koht, aeg: 2:00.51 (kaotus esikohale 21.88) Anna Lotta Jõgeva Foto: Eesti Suusaliit Tormis Laine Sünniaeg: 06.08.2000 Treener: Oliver Nindl Klubi: A.B.G. Westlichesmittelgebirge M Suurslaalom 18.02.2018 (kokku osalejaid 109) 40.koht, ajaga 2:30.88 (kaotus võitjale 12.84) M Slaalom 22.02.2018 (kokku osalejaid 106) katkestas
pärit riigimees Arnold Green. Kronoloogiat pikemalt saab lugeda Rakvere Spordikeskuse koduleheküljel 20 Võistlused Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga-aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: Slaalom Suurslaalom Ülisuurslaalom Kiirlaskumine Alpi kahevõistlus Kiirsuusatamine Võistkonnavõistlus Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud 21 kohtadele
Kristina Smigun-Vähi Lapsepõlve treeningud Lapsepõlves olid treeneriteks: - ema endine juhendaja Herbert Abel ja - Anatoli Smiguni isa. Herbert Abeli ehk Herbi käe all ja treeninglaagris kasutati palju erinevaid treeningmeetodeid, milleks olid ka mängud ja lihtne talutöö: - Slaalom suuskadel kullimäng; - Saepuru rajal suusatamine; - Vee, briketi ja puude tassimine, sealjuures puude lõhkumine, raiumine ja hiljem ritta ladumine; - Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine; - Suvel paadis sõudmine; - Hiljem isa käe all jõusaal ja trenazöörid; - Mäkkejooks liivakotid seljas;
lühemaid. Olose lumele on kõik jõudnud enne esimest sünnipäeva. Seal on pikad laagrid ja omaette majakesed, peret saab koos hoida. Andreasega oleme käinud mägedes Sognefjelletis, Livognos, Davosis, Ramsaus. Emal kodus lihtsam, kui mõni laps on minuga. Kevadeti oleme perega Põhja-Soomes võistelnud ja slaalomit proovinud. Andreas ja Anette on murdmaal võitnud ja sõidavad slaalomit kolmandast eluaastast. Nüüd sai asja käppa Torres. Slaalom on kasulik, annab murdmaaks kindlust. Andreas kerkis põnnina Eesti parimaks ja hoiab kohta. ETV-Swedbanki sarja lõpuetapil läks ta 20 km uisus üksi eest ja võitis enam kui nelja minutiga. Aga kui ta 2012 tuli noorteolümpial kaheksandaks, siis tänavu andis juunioride MM 35. koha. Näed probleemi? Tänavune hooaeg on eri rida. Lund oli vähe, lisaks jäi Andreas talve hakul korra haigeks ja vormitipp saabus hilja. Vastu kevadet suusatas ta Skandinaavia parimatega ühte auku
Freeride on märkimisväärselt mõjutatud surfimisest, eesmärk on jätta lumme võimalikult puhtaid jooni. Freeride laud on pisut jäigem, kiirem ning stabiilsem, kui all mountain tüüpi laud. Tavaliselt on laua pikkused 155 180 cm sõltub enamasti lauduri enda pikkusest. Eelmisel aastal hakati tootma ka uut spetsiaalselt puuderlumes sõitmiseks mõeldud lauda. Laud on ühe suunaline, laua nina on kausikujuline (meenutab pisut oda otsa) ning laua saba on V kujuline. Carve Slaalom, kross, kiirlaskumine need on märksõnad, mis iseloomustavad seda lauatüüpi. Need lauad on alati ühesuunalised, hästi jäiga ja sirge konstruktsiooniga, väga väikse ja ühtlase kaarega. Enamasti pikkuses üle 160 cm, kuni 190 cm välja, mõnel juhul veel pikemad. Nende laudadega sõidetakse spetsiaalse kõva saapaga (meenutab mäesuusa saabast). Freestyle ehk vabastiil Vabastiili harrastajad eelistavad veeta suure osa ajast õhus, kasutades selleks kaldteid ja renne
Naised võistlesid oma MM-võistlustel esimest korda 1984. aastal. 1989. aastast korraldatakse meeste js naiste MM-i koos. Eesti ajalugu Eesti suusa ajalugu Suusatamise algaastail kodustes tisleritubades valminud varustuse asemel algas tööstuslik tootmine Tartus asunud Balti spordiriistade vabrikus (matkasuusad), seejärel Pärnu Metsakombinaadis (rahvasuusad ja kepid)ja Tallinnas "Dünamo" Suusavabrikus (hüppe-, slaalom- ja murdmaasuusad). Viimasest tulid ka esimesed plastpõhjaga suusad, mida alul määrida ei osatud, andsid kõvasti tagasi. Suusatootmist alustas ka mööblitsehh "Viisnurk" Pärnus. Võistlussuusa kvaliteet oli tipptasemel. Ka "Kommunaaris" toodetud suusasaapad olid oma aja kohta päris head. "Marat" on tootnud kombinesoone. Määrdekeetjad on olnud kõrges hinnas, peamiselt suusatõrva baasil keedetud määrded on toonud ka medaleid. Teada nimed
nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). Võistlused Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga- aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: · Slaalom · Suurslaalom · Ülisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõistlus · Kiirsuusatamine · Võistkonnavõistlus Laskesuusatamine Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades.
Vello Kaaristo Eesti 50 km 4:02.52 Meie esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch- Partenkirchenis sõitis 18 km ja 50 km distantsil Mäesuusatamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 26. Karin Peckert-Forsmann Eesti alpikahevõistlus - 31. Karin Peckert-Forsmann Eesti kiirlaskumine - 21. Karin Peckert-Forsmann Eesti slaalom - Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises Garmisch-Partenkirchen, 1936 Eesti olümpiadelegatsiooni koosseis Mehed Naised Kokku Iluuisutamine 1 1 2 Kiiruisutamine 1 0 1
wikipedia.org/wiki/Katrin_%C5%A0- migun (22.02.2010) Vikipeedia entsüklopeedia. Kristina Smigun-Vähi: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina-_ %C5%A0migun-V%C3%A4hi (18.02.2010) Vikipeedia entsüklopeedia. Rutt Smigun: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun (22.02.2010) LISAD Lisa 1. Faktid Kristinast Hüüdnimi: Kix, Kiku. Pikkus: 168 cm. 20 Kaal: 59 kg. Keeled: eesti, soome, inglise ja vähesel määral saksa keel. Töö: spordiinstruktor ja suusataja. Hobid: lugemine, slaalom, golf ja muusika. Elukoht: Otepää. Perekonnaseis: abielus, üks laps. Kuuluvus spordiklubisse: Oti Spordiklubi. Suusavarustus: · saapad ja sidemed: Salomon; · suusad: Fischer; · kepid: Toko; · kindad: Toko; · talvine riietus: ISC,Craft; · suvine riietus: ASICS, Salomon; · prillid: CasCo. Lisa 2. Kristina medalivõidud olümpial ja maailmameistrivõistlustel Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika
(Ibid) 16 3.1.2. Stacy Peralta Stacy Peralta (vt lisa 6) sündis 15. oktoobril 1957. aastal Californias. 11-aastaselt liitus ta ,,Z- Boysiga", grupp, mida sponsoreeris surfipood ,,Jeff Ho and Zephyr Surfboard Production". Tema teine sponsor oli ,,Gordon and Smith". ,,The Del Mar Nationals" oli esimene võistlus kahe rulasõidu katekooriaga slaalom ja vabastiil. Sellel võistlusel ta esines hästi ja tuli kuuendaks vabastiili grupis. Pärast seda hakkas Peralta kõvasti harjutama manöövreid, et parandada enda taset vabastiilis rulatamises. Kaheksa kuud pärast esimesest võistlusest saavutas ta kolmanda koha ,,World Skateboard Championshipil" vabastiilis rulatamises. Pärast seda kutsuti ta ,,Charlie's Angelsisse", kus ta näitles ühte rulatajat, kes sõitis ainulaadset stiili, nii et Peralta oli sinna sobiv
annaabi.ee 
