õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: · Slaalom · Suurslaalom · Ülisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõistlus 5 · Kiirsuusatamine · Võistkonnavõistlus Slaalom Slaalom on mäesuusatamise aladest kõige tehnilisem. Siin võistleja üritab võimalikult kiiresti vaheldumisi läbida kahest punasest ja kahest sinisest kepist moodustatud värava.
Mäesuusatamine Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: · Slaalom · Suurslaalom · Ülisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõistlus · Kiirsuusatamine · Võistkonnavõistlus Slaalom Slaalom on mäesuusatamise aladest kõige tehnilisem. Siin võistleja üritab võimalikult kiiresti vaheldumisi läbida kahest punasest ja kahest sinisest kepist moodustatud värava. Väravaid on meestel 55-75 ja naistel 45-65 ja need ei saa olla teineteisest lähemal kui 75 cm ning kahe värava vahemaa ei saa olla üle 13 meetri.
Eestlased Taliolümpiamängudel 2010: Vancouveris EESTLASED OSALESID JÄRGMISTES ALADES: Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee ...
.....................................................7 2.2.1. Kiirlaskumine....................................................................................................................7 2.2.2. Ülisuurslaalom..................................................................................................................7 2.2.3. Suurslaalom.......................................................................................................................8 2.2.4. Slaalom..............................................................................................................................8 2.2.5. Super-kombi......................................................................................................................8 3. Laskesuusatamine...........................................................................................................................10 3.1. Ajalugu.....................................................................
saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte) alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel (Aastal 2009 toimuvad maailmameistrivõitlused Prantsusmaal, Val d'Isère'l) ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel (mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch- Partenkircheni mängudest. Alates 1988. aasta taliolümpiamängudest Calgarys on mäesuusatamises kavas viis ala: kiirlaskumine, supersuurslaalom, suurslaalom, slaalom ja alpi kahevõistlus.) Mäesuusatamise tippe: Naistest- Annemarie Proell (Austria), Vreni Schneider (Sveits), Janica Kostelic (Horvaatia), Anja Paerson (Rootsi), Katja Seizinger (Saksamaa). Meestest- Ingemar Stenmark (Rootsi), Hermann Maier (Austria), Marc Girardelli (Luxembourg), Primin Zurbirggen (Sveits), Gustac Thoeni (Itaalia). Mäesuusatamist soovitatakse muuhulgas kõrgusekartuses ülesaamiseks ning kopsudele heaks pingutuseks (kõrgustes õhk hõredam + sõit võtab võhmale)
Paikuse Põhikool Andre Vill Referaat Suusatamine Paikuse 2010 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms. libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võ...
· Säästlaskumine 6. Jääkeegel Curling, Kõhuli Kelgutamine - Lühirajauisutamine - Short track 7. Suuskade pikkused: · Klassikasuusad - 15-25 cm suusatajast pikemad · Vabasõidusuusad - 5-10 cm suusatajast pikemad Suusakeppide pikkus: · Klassika suusakepid suusatajapikkus korda 0,85 · Vabastiili suusakepid suusataja pikkus korda 0,90 8. Suusatamisega seotud talispordi alad: · Suusahüppe · Laskesuusatamine · Slaalom · ( SIIA PEAD ISE JUURDE MÕTLEMA ) 9. Kahjuks ei leidnud sellele vastust. 10. Jaak Mae on pärit järvamaalt, ning on osalenud OM'l. Ning tema nimelist suusavõistlust peetakse albus juba 9'dat korda. 11. Suusatajate ette valmisusel kasutatavad spordi alad: · Jooksmine · Kepijooks · Rullsuusatamine · Kepikõnd · Jalgrattasport · Jõusaal 12. Õpilase riietus suusatunnis peaks olema: · Kõige all pikk soe pesi
suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte. Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni mängudest. Algul oli kavas ainult alpi kahevõistlus (kiirlaskumine + slaalom). 1948. aasta Sankt Moritzi olümpiamängudel lisandusid kiirlaskumine ja slaalom eraldi aladena. 1952. aastal Oslos jäeti ära alpi kahevõistlus ja lisandus suurslaalom. Alates 1988. aasta taliolümpiamängudest Calgarys on mäesuusatamises kavas viis ala: kiirlaskumine, supersuurslaalom, suurslaalom, slaalom ja alpi kahevõistlus. Eesti tuntumad mäesuusatajad: Deyvid Oprja (sündinud 17. veebruaril 1982 Tallinnas) on eesti endine mäesuusataja.Ta lõpetas aastal 2001 Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Ta osales 2006. aasta
adjektiiv - omadussna amatr - asjaarmastaja amplituud ulatus,laius antikvaar vrtuslike vanaesemete kaupleja aprikoos aprikoosipuu vili brokraat vormititmist nudev ametnik deputaat - rahvasaadik desertr - vejooksik filoloog keele/kirjandusteadlane interjr siseruumi kujundus mandariin mandariinipuu vili manikr kte(knte) hooldus plastiliin - voolimismass magistraal pea(tee/toru) pshika hingeelu, hingelaad pshiline pshikasse puutuv; hingeeluline, hingeline stiihia iseeneslik taltsutamatu (loodus)jud papaaha krge torujas karusmts pshhoos pshika talitluse, tunnetuse ja kitumise hlve pshholoogia hea inimesetundja, hingeelu mistja boheemlane korrapratu, muretu eluviisiga haritlane tehh Lneslaavi rahvas sahhariin suhkru aseaine baldahhiin ehisvari voodi/trooni kohal epohh ajajrk, ajastu rahhiit ainevahetushaigus D-vitamiini puudusest krahh jrsk kokkuvarisemine, tielik nurjumine jajameelne laokil mtetega kasahh Turgi rahva...
Eesti sportlased. Odavise: 1. Andrus Värnik. 2. Andreas Thorkildsen 3. Sergey Makarov Kettaheide: 4. Gert Kanter 5. Yennifer Casañas 6. Michael Robertson Tõkkejooks: 7. Kertu Tiitso 8. Erik Talu 9. Marko Aleksejev Kõrgushüpe: 10. Liina Põldots 11. Kärt Siilats 12. Alvin Kraenzlein Ujumine: 13. Martin Liivamägi 14. Filipp Provorkov 15. Natalia Hissamutdinova Maadlus, vaba: 16. Jaanek Lips 17. Pius Zberg 18. Didier Pais Maadlus, kreeka-rooma: 19.Andrei Romanov 20.Dmitri Gorjusko 21.Ahti Pärnsalu Jalgrattasport: 22.Nicolas Vogondy 23.Jérémie Derangere 24.Sergei Firsanov Motosport: 25.Tyla Rattrayle 26.Gert Krestinov 27.Antonio Cairoli Tennis: 28.David Ferrer 29.Nicolas Almagro 30.Tommy Robredost Aerutamine: 31.Danek Tsuskin 32.Ain Helde 33. Vehklemine,(epee): 34.Irina Embrich 35.Maarika Võsu 36.Olga Aleksejeva Jalgpall: 37.Mart Poom 38.John Carew 39.Ashley Young Korvpall: 40.Rauno Pe...
· Eesti mäesuusatajad · Mäesuusakeskused · Suusavarustus Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Ajalugu Mäesuusatamise kodumaa on Norra, nüüdisajal harrastatakse seda eriti Alpimaades (sellest ka nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). Võistlused Erinevad võistlused · Slaalom · Suurslaalom · Älisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõislus · Mäesuusatamine maailmakarikavõistlused · Olümpiamängud SPORTLAN RIIK K H P KOKK E U Kjetil André Norra 5 4 3 12 Aamodt Marc Luksemburg 4 4 3 11 Girardelli Lasse Kjus Norra 3 8 0 11 Pirmin Sveits 4 4 1 9 Zurbriggen
suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte. Olümpiamängud Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni mängudest. Algul oli kavas ainult alpi kahevõistlus (kiirlaskumine + slaalom). 1948. aasta Sankt Moritzi olümpiamängudel lisandusid kiirlaskumine ja slaalom eraldi aladena. 1952. aastal Oslos jäeti ära alpi kahevõistlus ja lisandus suurslaalom. Alates 1988. aasta taliolümpiamängudest Calgarys on mäesuusatamises kavas viis ala: kiirlaskumine, supersuurslaalom, suurslaalom, slaalom ja alpi kahevõistlus. Suusatamise stiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või
nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti1922 Mürrenis (Sveits). Võistlused Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga- aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: slaalom, suurslaalom, ülisuurslaalom, kiirlaskumine, alpi kahevõistlus, kiirsuusatamine ja võistkonnavõistlus. Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte.
http://whitelines.mpora.com/photos/wallpapers/danny_kass_warming_up_with_a_little_cab_7.ht Click to edit Master text styles Vabasõidu vs. võidusõidu Second level Third level Fourth level Fifth level Paul Suumann 5 Slaalom Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://www.zimbio
2Poissi ja 2tüdrukut osalevad võistluses.Poisid ja tüdrukud aja peale.Üks poiss laseb mäest alla, tuleb suuskadega üles jõuab, võib järgmine alla lasta.Ja nii samamoodi kuni kõik on alla lasknud Uisuvõistlus(5-9klass) Hoikikepidega üritatakse jalgpalliväravasse lüüa.Võistkonnad on kuue liikmelised. (esimesena võistlevad viies ja kuues klass,võitja meeskond võistleb üheksandikega. Uisuvõistlus(1-4klass) Ühes otsas on 3tüdrukut ja teises otsas 3poissi.Tüdrukud alustavad slaalom sõitu koos hokikeoi ja jalgpalliga.Jõudes raja lõppu,edastatakse pall poistele ja poiss liigub samamoodi tüdrukuteni.Nii koguaeg kuni pooled on vahetatud. Kelguvõistlus Võistluses osalevad 2poissi ja 2tüdrukut.Üks õpilane laseb alla ja üritab sooritada võimalikult pika liu. All märgitakse liu pikkus ära.Kui õpilane tuleb kelgult maha,peab ta tegema kolm kukerpalli,siis üles jooksma ja plaksuga järje järgmisele andma.Ja snii peab tegema iga õpilane ja aeg pannakse kirja.
NORRA Andmed Pealinn: Oslo Riigikeel: Norra, uusnorra Pindala: 323 782 km² Rahvaarv: 5 051 275 Riigikord: Kuningriik Kuningas: Harald V Peaminister:Erna Solberg Rahaühik: Norra kroon Norra ei kuulu Euroopa Liitu Sümbolid Norra lipp Norra vapp Pinnamood Peaaegu kogu Norra mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik, millele on iseloomulikud mäeahelikud ning platood. Norra idaosas on suured orud ja fjordid. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (rohutirts, 2469 m). See asub Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on Norras 26. Geograafiline asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaa ning Soomega. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Umbe...
02.2018 (kokku osalejaid: 48) 45.koht, hüpe: 116. Punktid: 89,3. (34.koht). 10km ajaga 26.44,0 (47.koht) Karl-August Tiirmaa Foto: Aldo Luud Mäesuusatamine Anna Lotta Jõgeva Sünniaeg: 04.07.1999 Treener: Hallgeir Vognhild, Kenneth Larsen Klubi: Hemsedal IL N Suurslaalom 15.02.2018 (79 osalejat) katkestas N Slaalom 16.02.2018 (78 osalejat) 48.koht, aeg: 2:00.51 (kaotus esikohale 21.88) Anna Lotta Jõgeva Foto: Eesti Suusaliit Tormis Laine Sünniaeg: 06.08.2000 Treener: Oliver Nindl Klubi: A.B.G. Westlichesmittelgebirge M Suurslaalom 18.02.2018 (kokku osalejaid 109) 40.koht, ajaga 2:30.88 (kaotus võitjale 12.84) M Slaalom 22.02.2018 (kokku osalejaid 106) katkestas
Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud 21 kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte. Olümpiamängud Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni mängudest. Algul oli kavas ainult alpi kahevõistlus (kiirlaskumine + slaalom). 1948. aasta Sankt Moritzi olümpiamängudel lisandusid kiirlaskumine ja slaalom eraldi aladena. 1952. aastal Oslos jäeti ära alpi kahevõistlus ja lisandus suurslaalom. Alates 1988. aasta taliolümpiamängudest Calgarys on mäesuusatamises kavas viis ala: kiirlaskumine, supersuurslaalom, suurslaalom, slaalom ja alpi kahevõistlus. Suusatamise stiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu,
Kristina Smigun-Vähi Lapsepõlve treeningud Lapsepõlves olid treeneriteks: - ema endine juhendaja Herbert Abel ja - Anatoli Smiguni isa. Herbert Abeli ehk Herbi käe all ja treeninglaagris kasutati palju erinevaid treeningmeetodeid, milleks olid ka mängud ja lihtne talutöö: - Slaalom suuskadel kullimäng; - Saepuru rajal suusatamine; - Vee, briketi ja puude tassimine, sealjuures puude lõhkumine, raiumine ja hiljem ritta ladumine; - Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine; - Suvel paadis sõudmine; - Hiljem isa käe all jõusaal ja trenazöörid; - Mäkkejooks liivakotid seljas;
lühemaid. Olose lumele on kõik jõudnud enne esimest sünnipäeva. Seal on pikad laagrid ja omaette majakesed, peret saab koos hoida. Andreasega oleme käinud mägedes Sognefjelletis, Livognos, Davosis, Ramsaus. Emal kodus lihtsam, kui mõni laps on minuga. Kevadeti oleme perega Põhja-Soomes võistelnud ja slaalomit proovinud. Andreas ja Anette on murdmaal võitnud ja sõidavad slaalomit kolmandast eluaastast. Nüüd sai asja käppa Torres. Slaalom on kasulik, annab murdmaaks kindlust. Andreas kerkis põnnina Eesti parimaks ja hoiab kohta. ETV-Swedbanki sarja lõpuetapil läks ta 20 km uisus üksi eest ja võitis enam kui nelja minutiga. Aga kui ta 2012 tuli noorteolümpial kaheksandaks, siis tänavu andis juunioride MM 35. koha. Näed probleemi? Tänavune hooaeg on eri rida. Lund oli vähe, lisaks jäi Andreas talve hakul korra haigeks ja vormitipp saabus hilja. Vastu kevadet suusatas ta Skandinaavia parimatega ühte auku
Freeride on märkimisväärselt mõjutatud surfimisest, eesmärk on jätta lumme võimalikult puhtaid jooni. Freeride laud on pisut jäigem, kiirem ning stabiilsem, kui all mountain tüüpi laud. Tavaliselt on laua pikkused 155 180 cm sõltub enamasti lauduri enda pikkusest. Eelmisel aastal hakati tootma ka uut spetsiaalselt puuderlumes sõitmiseks mõeldud lauda. Laud on ühe suunaline, laua nina on kausikujuline (meenutab pisut oda otsa) ning laua saba on V kujuline. Carve Slaalom, kross, kiirlaskumine need on märksõnad, mis iseloomustavad seda lauatüüpi. Need lauad on alati ühesuunalised, hästi jäiga ja sirge konstruktsiooniga, väga väikse ja ühtlase kaarega. Enamasti pikkuses üle 160 cm, kuni 190 cm välja, mõnel juhul veel pikemad. Nende laudadega sõidetakse spetsiaalse kõva saapaga (meenutab mäesuusa saabast). Freestyle ehk vabastiil Vabastiili harrastajad eelistavad veeta suure osa ajast õhus, kasutades selleks kaldteid ja renne
Eesti laskesuusatamine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldine ajalugu......................................................................................................................... 3 Eesti ajalugu............................................................................................................................ 4 Eesti suusa ajalugu.............................................................................................................. 4 NL meistersportlase nimetus on omistatud ajavahemikus 1944-1989. a 294-le Eesti suusatajale, kusjuures 13 neist on kahekordsed meistrid. Laskesuusatamises on need järgmised:........................................................................................................................ 6 Eesti laskesuusatajate medalivõidud maail...
nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). Võistlused Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga- aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: · Slaalom · Suurslaalom · Ülisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõistlus · Kiirsuusatamine · Võistkonnavõistlus Laskesuusatamine Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades.
Vello Kaaristo Eesti 50 km 4:02.52 Meie esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch- Partenkirchenis sõitis 18 km ja 50 km distantsil Mäesuusatamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 26. Karin Peckert-Forsmann Eesti alpikahevõistlus - 31. Karin Peckert-Forsmann Eesti kiirlaskumine - 21. Karin Peckert-Forsmann Eesti slaalom - Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises Garmisch-Partenkirchen, 1936 Eesti olümpiadelegatsiooni koosseis Mehed Naised Kokku Iluuisutamine 1 1 2 Kiiruisutamine 1 0 1
wikipedia.org/wiki/Katrin_%C5%A0- migun (22.02.2010) Vikipeedia entsüklopeedia. Kristina Smigun-Vähi: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina-_ %C5%A0migun-V%C3%A4hi (18.02.2010) Vikipeedia entsüklopeedia. Rutt Smigun: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun (22.02.2010) LISAD Lisa 1. Faktid Kristinast Hüüdnimi: Kix, Kiku. Pikkus: 168 cm. 20 Kaal: 59 kg. Keeled: eesti, soome, inglise ja vähesel määral saksa keel. Töö: spordiinstruktor ja suusataja. Hobid: lugemine, slaalom, golf ja muusika. Elukoht: Otepää. Perekonnaseis: abielus, üks laps. Kuuluvus spordiklubisse: Oti Spordiklubi. Suusavarustus: · saapad ja sidemed: Salomon; · suusad: Fischer; · kepid: Toko; · kindad: Toko; · talvine riietus: ISC,Craft; · suvine riietus: ASICS, Salomon; · prillid: CasCo. Lisa 2. Kristina medalivõidud olümpial ja maailmameistrivõistlustel Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika
(Ibid) 16 3.1.2. Stacy Peralta Stacy Peralta (vt lisa 6) sündis 15. oktoobril 1957. aastal Californias. 11-aastaselt liitus ta ,,Z- Boysiga", grupp, mida sponsoreeris surfipood ,,Jeff Ho and Zephyr Surfboard Production". Tema teine sponsor oli ,,Gordon and Smith". ,,The Del Mar Nationals" oli esimene võistlus kahe rulasõidu katekooriaga slaalom ja vabastiil. Sellel võistlusel ta esines hästi ja tuli kuuendaks vabastiili grupis. Pärast seda hakkas Peralta kõvasti harjutama manöövreid, et parandada enda taset vabastiilis rulatamises. Kaheksa kuud pärast esimesest võistlusest saavutas ta kolmanda koha ,,World Skateboard Championshipil" vabastiilis rulatamises. Pärast seda kutsuti ta ,,Charlie's Angelsisse", kus ta näitles ühte rulatajat, kes sõitis ainulaadset stiili, nii et Peralta oli sinna sobiv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
