inimest ning seda saavad võrdselt nautida nii mehed kui naised, noored kui vanad. Kanadas elab enim curlingu harrastajatest (1 miljon), ning seal asub ka kõige rohkem spetsiaalseid curlingu areene (1200). On tuvastatud, et curlingut mängiti Šotimaal juba 1500. aastal, ning sellest ajast alates on spordialale viidanud ka Šoti kirjandus. Esmakordselt oli curling taliolümpiamängudel kavas 1998. a Naganos. Curlingut mängitakse tavaliselt ca 45-meetri pikkusel curlingurajal spetsiaalsete graniidist kividega kahe võistkonna vahel. Mängu põhimõte on iseenesest väga lihtne. Vastamisi on kaks neljaliikmelist võistkonda. Eesmärk on heita oma võistkonna kivid ”Kodu” (House) keskpunktile lähemale kui vastase omad. Pärast igat ”Geimi” (End) saab punkte vaid üks võistkond. Võistkond saab nii mitu
Kristina Smigun. Kristina Smigun sündis 23.veebruaril aastal 1977. aastal Tartus. Tema vanemad on Rutt ja Anatoli Smigun. Tal on õde Katrin. Ja ta on suusataja. 1996. aastal lõpetas ta Tartu 12. kk-i. Teda on treeninud ka tema isa. Ta on käinud 1994.aastal tali om-il Lillehammeris kus ta sai 5 kilomeetri sõidus 30.koha, jälitus sõidus 27.koha, 15 kilomeetris 28.koha ja teatevõistluses 12. koha. Pärast rangluu murdu võistles ta Naganos 1998 30kilomeerti sõidus ja sai 46. koha. 1993 sai mm-il 5 km-s 35. ja jälitussõidus 31.koha. 1995 5 kilomeetris viienda ja jälitus sõidus 9. ning 15 km-s 8. koha. 1999 võitis 15km- s(vabastiilis) hõbeda ja30 km-s (klassikalises stiilis) bronksi ning jälitus sõidus 5+10 km sai 6. koha. Mk-l sai etappide kokkuvõttes 1994. 60.-62 koha, 1995.aastal 25., 1996. 17., 1997. 13. ja 1998. aastal 19. koha. 1999 oli pikkadel distantsidel parim ning üldkokkuvõttes 4
Jaapan on kuulus selle poolest, et enamus asju valmistatakse ja tehakse meeskonnatööna, aga traditsiooniliste Jaapani spordialade hulgas on ainult üks meeskondlik ala köievedu. Köievedu on olnud ka suveolümpiamängude ala 1900 1920. Jaapanlased on korraldanud olümpiamänge kolmel aastal: ühed suveolümpiamängud ja kahed talveolümpiamängud. Suveolümpiamängud toimusid Jaapanis 1964. aastal Tokyos ja talveolümpiamängud on toimunud Sapporos 1972. aastal ja Naganos 1998. aastal. Jaapani rahvuslikest spordialadest on olümpiaalaks saanud judo, mis loodi 1882.a Jigoro Kano poolt. Ta asus välja töötama sellist enesekaitse süsteemi, mis omaks sportlikku iseloomu ja sisaldaks kõige efektiivsemaid võtteid erinevatest võitlusviisidest. Oma esimese judo kooli rajas Jigoro Kano Eishoji templisse, mille nimeks sai Kodokan. Väga hästi on tuntud maailmas veel karate, kendo ja sumo, mis on kõik võitlus alad.
festivale ja pidustusi. Bussiekskurisoon kesklinnas ja kaubanduskeskuse külastus ja vaba aeg. Sõidatakse 2,5 tunni kaugusel asuvasse Nikkonisse. Nikkonis asub Tokugawa dünastia Tokugawa rajaja mausoleum. Templite ja Kegoni koskede külastus. Majutus jaapani traditsioonilises 3*** hotellis, kus magatakse põrdandal ja jaapanipärane õhtusöök. Nikko 4.päev Nikko-Nagano Hommikusöök. Poolepäevane bussisõit Naganosse, tee peal vaatamisväärsuste külastus. Naganos vaba aeg linna peal ja hiljem kuumad allikad loodusekeskel, majutus 4**** SPAhotellis, kus võimalik nautida protsetuure. Õhtusöök. 5.päev Nagano-Kyoto Hommikusöök. Bussisõit Kyotosse, kuhu jõutakse lõunapaiku. Kogupäevaekskursioon Kyoto: templite külastus, seal hulgas ka Kiyomizu tempel- vapustavate puitnikerdustega pühamukompleks vaatega Kyotole, kimono-show geishade esituses, vaba aeg jaapanistiilis aias ja õhtune kesklinn. Majutus 3*** hotellis õhtusöögiga. Kiyomizu 6
Kanadas asutati esimene jääkeegli klubi 1807. aastal. Kanada meistrivõistlusi peetakse alates 1927. aastast ja need on tänapäevani maailma hinnatuim selle ala jõuproov. USA-s loodi esimene klubi 1832. aastal Detroidis. Esimene rahvusvaheline mat peeti 1884. aastal USA ja Kanada vahel. Sajandivahetusel levis mäng ka veitsi ja mujale Lääne-Euroopasse. Praegu on selle spordiala klubisid paljudes Euroopa riikides. Olümpiajaloo esimesed medaliomanikud jääkeeglis selgitati küll alles Naganos, kuid tegelikult on jääkeegel juba vana olümpiaala. Näidisalana on see talimängude kavas olnud koguni seitsmel korral (1924, 32, 36, 64, 88, 92 ja 94). Rahvusvaheline Jääkeegliföderatsioon (ICF) asutati 1966. aastal, kuid MM-võistlusi hakati pidama juba seitse aastat varem. 1959-67 kandsid need oti Viski Karika nimetust, 1968-1985 oli neil võistlustel Silver Broomi (Hõbehari) nimi, aastast 1986 tuntakse neid
1992 Albertville'is, Prantsusmaal toimunud talimängudel kuulus Eesti esindusse 20 sportlast. Neist saavutas parima tulemuse kahevõistleja Allar Levandi, kes oli 6. individuaalses kahevõistluses 1994 Lillehammeris, Norras toimunud talimängudel kuulus Eesti esindusse 26 sportlast. Eesti esindusse kuulunud sportlastest saavutas parima tulemuse 4. koha saavutanud kahevõistlusmeeskond koosseisus Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt. 1998 Naganos, Jaapanis toimunud talimängudel kuulus Eesti esindusse 25 sportlast. Nendeks olid iluuisutaja Margus Hernits; kahevõistlejad Magnar Freimuth, Jens Salumäe, Tambet Pikkor, Ago Markvardt; kelgutajad Helen Novikov, Andrus Paul; laskesuusatajad Janno Prants, Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; murdmaasuusatajad Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Smigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin.
Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega mängimiseks ja sõpradega jalutamiseks. Nagu kõik sportlased, ta pidas reziimi ja tal oli karm distsipliin. Kristina ja tema noorem õde Katrin palju aega veetsid trennimas. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel 1994 Lillehammeris: 27. koht 10 km vabastiilis 28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas 1998 Naganos: 46. koht 30 km vabastiilis 2002 Salt Lake Citys: 7. koht 30 km klassikas 8. koht 15 km vabastiilis 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus 25. koht sprindis 2006 Torinos: Kuldne medal olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus Kuldne medal olümpiavõitja 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus 2010 Vancouveris: Hõbe medal 10 km vabastiilis Maailmameistrivõistlustel 1993 Falunis: 31. koht 10 km vabastiilis 35. koht 5 km klassikas 1995 Thunder Bays: 5
· 1992. aasta taliolümpiamängud Albertville'is o 10. koht 4 x 10 km teatesõidus o 21. koht 10 km klassikas o 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus o 44. koht 30 km klassikas · 1994. aasta taliolümpiamängud Lillehammeris o 11. koht 4 x 10 km teatesõidus o 26. koht 50 km klassikas o 36. koht 10 km klassikas o 55. koht 15 km jälitussõidus · 1998. aasta taliolümpiamängud Naganos o 8. koht 10 km klassikas o 10. koht 4 x 10 km teatesõidus19. koht 30 km klassikas · 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys o olümpiavõitja 15 km klassikas o hõbemedal 50 km klassikas o 9. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2006. aasta taliolümpiamängud Torinos o olümpiavõitja 15 km klassikas o 8. koht 4 x 10 km klassika sõidus Maailmameistrivõistlustel
1992. aasta taliolümpiamängud Albertville'is · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 21. koht 10 km klassikas · 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus · 44. koht 30 km klassikas 1994. aasta taliolümpiamängud Lillehammeris · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 26. koht 50 km klassikas · 36. koht 10 km klassikas · 55. koht 15 km jälitussõidus 1998. aasta taliolümpiamängud Naganos · 8. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 19. koht 30 km klassikas 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake City's · 1. koht 15 km klassikas · 2. koht 50 km klassikas · 9. koht 4 x 10 km teatesõidus Maailma karika etappide võidud Andrus Veerpalu on seni võitnud kuus maailmakarika etappi Kuupäev Aasta Koht Riik Ala 15
olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. Aastate parimad saavutused Olümpiamängudel 1992. aasta taliolümpiamängud Prantsusmaa Albertville'is 10. koht 4×10 km teatesõidus 1994. aasta taliolümpiamängud Norra Lillehammeris 11. koht 4×10 km teatesõidus 1998. aasta taliolümpiamängud Jaapan Naganos 8. koht 10 km klassikas 10. koht 4×10 km teatesõidus 2002. aasta taliolümpiamängud USA Salt Lake Citys Olümpiavõitja 15 km klassikas hõbemedal 50 km klassikas 9. koht 4×10 km teatesõidus 2006. aasta taliolümpiamängud Itaalia Torinos Olümpiavõitja 15 km klassikas 8. koht 4×10 km teatesõidus 2010. aasta taliolümpiamängud Kanada Vancouveris 6. koht 50 km ühisstardist klassikasõidus Maailmameistrivõistlused 1993 Rootsi Falunis: 15
Sportlikud saavutused: OLÜMPIAMÄNGUDEL 1992. aasta taliolümpiamängudel (Albertville'is) · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 21. koht 10 km klassikas · 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus · 44. koht 30 km klassikas 1994. aastal taliolümpiamängudel (Lillehammeris) · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 26. koht 50 km klassikas · 36. koht 10 km klassikas · 55. koht 15 km jälitussõidus 1998. aastal taliolümpiamängudel (Naganos) · 8. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 19. koht 30 km klassikas 2002. aastal taliolümpiamängudel (Salt Lake Citys) · olümpiavõitja 15 km klassikas · hõbemedal 50 km klassikas · 9. koht 4 x 10 km teatesõidus 2006. aastal taliolümpiamängudel (Torinos) · olümpiavõitja 15 km klassikas · 8. koht 4 x 10 km klassika sõidus MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTEL · 1993 Falunis: o 15
kaks kuldmedalit (1997. aastal Kanadas Alberta provintsis Cannmore'is 15 km vabasõidus ja 5 km klassikas) ning neli hõbemedalit: 1) 1995. aastal Rootsis Gällivares) 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus; 2) 1996. aastal Itaalias Asiagos 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus. Saavutused olümpiamängudel: 1994 Lillehammeris 27. koht 10 km vabastiilis 28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas · 1998 Naganos 46. koht 30 km vabastiilis · 2002 Salt Lake Citys 7. koht 30 km klassikas 8. koht 15 km vabastiilis 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus 25. koht sprindis · 2006 Torinos olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus olümpiavõitja 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus · 2010 Vancouveris 10 km vabastiilis
Aadikene,akvaariumikalad,kirju rott ning isane labrador Forest van Dunga. 4.SPORTLIKUD SAAVUTUSED. OLÜMPIAMÄNGUDEL 1992.aasta taliolümpiamängud Albertville`is 10.koht 4x10 km teatesõidus 21.koht 10 km klassikas 42.koht 15 km vabastiilis jälitussõidus 44.koht 30 km klassikas 1994.aasta taliolümpiamängud Lillehammeris 11.koht 4x10 km teatesõidus 26.koht 50 km klassikas 36 koht 10 km klassikas 55.koht 15 km jälitussõidus 1998.aasta taliolümpiamängud Naganos 8.koht 10 km klassikas 10.koht 4x10 km teatesõidus 19.koht 30 km klassikas 2002..aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys Olümpiavõitja 15 km klassikas Hõbemedal 50 km klassikas 9.koht 4x10 km teatesõidus 2006.aasta taliolümpiamängud Torinos Olümpiavõitja 15 km klassikas 8.koht 4x10 km teatesõidus 2010.aasta taliolümpiamängud Vancouveris 6.koht 50 km ühisstardist klassikasõidus MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTEL 1993.aastal Falunis 15.koht 4x10 km teatesõidus 31.koht 30 km klassikas
sportlane aastatel 1999, 2001 ja 2002. Jaak Mae on Järvamaal, 25. veebruaril 1972. aastal sündinud Eesti murdmaasuusataja. Tema treeneriks on samuti M. Alaver. Parim saavutus J. Mael on 2002. aastal taliolümpiamängudel Salt Lake Citys saavutatud kolmas koht 15 km klassikalises sõidus. Ta osa võtnud neljal erineval taliolümpial, 1994. aastal Lillehammeris, kus tema parimaks üksiksõidu kohaks oli 35. koht 10 km klassikas. 1998. aastal Naganos toimunud taliolümpial oli tema parimaks kohaks 6. koht jällegi 10 km klassikas. 2006. aastal taliolümpiamängudel Torinos oli J. Mae parimaks saavutuseks 5. koht 15 km klassikalises sõidus. Maailmameistrivõistlustel on J. Mae osalenud seitsmel korral. Parim tulemus sealt on hõbemedal 15 km klassikas, 2003. aastal Val di Femmes. Kümne parima hulka on ta maailmameistrivõistlustel kuulunud seitsmel korral, kuid kolme parima hulka on ta neist sattunud siiski ainult ühel korral.
aastal olümpiamängud. Olümpiastaadionil süütas olümpiatule aga Muhhamed Ali, kes põdes Parkinsoni tõbe. Tõrviku andis talle üle ujuja Janet Evans. Kui Muhhamed Ali trepist üles ronis, et tuld süüdata, oli see niivõrd emotsionaalne, et publik oli jahmunud ja paljud lausa nutsid. Haige Ali tõstis aeglaselt käe ja saatis olümpiatule katlasse. 1998. aasta taliolümpia Olümpiamängud toimusid Naganos. Teel olümpialinna kustus olümpiatuli lausa üheksa korda. Alguses süüdistati muidugi ilma, sest tõrvikukandjad sattusid pidevalt suure lumesaju kätte. Kui tuli aga juba teist korda kustus, süüdistati tõrvikukandjaid selles, et nad hoidsid tuld vale nurga all. Kuid asi ei paranenud, tuli kustus ikka ja jälle. Lõpuks siiski leiti, et süüdi on konstruktsioon. Otsustati tõrviku konstrukstiooni muuta ja vabandati eelnevate süüdistuste pärast.
Olümpiamängudel · 1992. aasta taliolümpiamängud - Albertville'is · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 21. koht 10 km klassikas · 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus · 44. koht 30 km klassikas · 1994. aasta taliolümpiamängud - Lillehammeris · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 26. koht 50 km klassikas · 36. koht 10 km klassikas · 55. koht 15 km jälitussõidus · 1998. aasta taliolümpiamängud - Naganos · 8. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 19. koht 30 km klassikas · 2002. aasta taliolümpiamängud - Salt Lake Citys · olümpiavõitja 15 km klassikas · hõbemedal 50 km klassikas · 9. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2006. aasta taliolümpiamängud - Torinos · olümpiavõitja 15 km klassikas · 8. koht 4 x 10 km klassika sõidus Maailmameistrivõistlustel · 1993 Falunis: · 15
Teatavasti kehtib uute olümpiaalade puhul nõue, et nendega peavad tegelema nii mehed kui naised ja sumo populariseerimine naiste hulgas võtab veidi aega. Laialt on maailmas levinud ka karate ning vähemal määral jaapani mõõgavõitlus kendo. Jaapanlased ise esinevad edukalt nii suve- kui taliolümpiamängudel. Tokyos toimuseid 1964.a. esimesed olümpiamangud Aasia kontinendil. Taliolümpiamängud on Jaapanis olnud juba kaks korda - 1972. aastal Sapporos ja 1998. aastal Naganos. Kõige populaarsemad on Jaapanis pesapall, K-1, golf ja sumo, samuti surfimine ja mäesuusatamine. 13 PÜHAD Uusaasta Kõige tähtsam püha Jaapanis on uusaasta Juba Jõulupühade ajal lõpetavad kõik firmad ja kauplused töö ning vana aasta ärasaatmine ning uue vastuvõtmine kestab 3. jaanuarini. Selle ajavahemiku peale pole küll Jaapanis mõtet planeerida mingit asjaajamist.
maailmameistriks ja parim Euroopa võistkond Euroopa meistriks. Naised mängisid hokit esimest korda Ontarios 1892. aastal. Kuni 1916. aastani korraldati naistele mitmesuguseid turniire, siis järgnes pikem vahe. Uuesti elavnes naiste hoki Põhja- Ameerikas 1960. aastail, praegu on seal teada üle tuhande naiskonna. Esimesed naiste rahvusvahelised võistlused toimusid 1987. Naiste hoki arengule kogu maailmas andis tõuke selle ala võtmine olümpiamängude kavva. Naganos 1998. aastal tulid USA neiud esimesteks olümpiavõitjateks, seni olid suurvõistlustel võidutsenud kanadalannad. Jäähoki on eriti populaarne Põhja-Ameerikas, Venemaal, Tšehhis, Slovakkias ja Skandinaavia maades ning Soomes. 3 1.2 Jäähokivahendid Vulkaniseeritud kummist või plastmassist litri läbimõõt on 7,62 cm, paksus 2,54 cm ja mass 156–170 grammi
Indrek Tobreluts Eesti 10 km sprint 30.11,3 (3) 43. Janno Prants Eesti 10 km sprint 30.33,4 (3) Janno Prants, Indrek Tobreluts, Kalju Ojaste, 4×7,5 km 1:26.30,2 13. Eesti Dmitri Borovik teade (0) Murdmaasuusatamine Naganos päästis Eesti naissuusatajate Jaak Mae oli Nagano taliolümpial meie reputatsiooniKatrin Smigun edukaim meessuusataja Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 11. Jaak Mae Eesti 30 km (k) 1:38.52,3 17. Raul Olle Eesti 30 km (k) 1:40.03,5 19. Andrus Veerpalu Eesti 30 km (k) 1:40
( NaisteMaailm veebiajakiri: http://naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=30294) 4. EBAÕNNESTUMISED Kristinat on teel olümpiakullani saatnud mitmed ebaõnnestumised, mis tagant järele mõeldes on muutnud teda veelgi tugevamaks ja suurendanud võidutahet. 1998. aasta olümpiatalve esimesel päeval murdis Eesti peamine lootus Nagano taliolümpial Kristina Otepääl mootorsaaniga vastu puud sõites rangluu. Naganos suusatas ta 30 13 maratonikilomeetrit vaid ühe käe jõul ja sai 46. koha. Kristina ei lootnud sellelt olümpialt kulda, aga pronksmedalit küll, kuid ühe käega sõites oli see võimatu. (Press 2006: 57) 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid taaskord Kristinale suureks pettumuseks. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi tema parimaks 9. koht 10 km klassikasõidus. Kristina enda arvates
Kõige populaarsem on see Kanadas, kus mängijate arv küündib 1 miljoni inimeseni, see on ka ainus riik kus on jääkeegel populaarsem kui jäähoki. Kanadas on ka jääareene üle 1200. Kanadas, Sotimaal ja Taanis on curling kohustusliku programmina kooli õppekavas. Selle tõttu on ka mängijaid rekordiliselt palju. (Curling... 2012) 2.3 Meistrivõistlused curlingus Olümpiamängude esimesed medaliomanikud jääkeeglis selgusid alles 1998. aastal Naganos, kuid tegelikult on kurling juba vana olümpiaala. Näidisalana on jääkeegel taliolümpiamängude kavas olnud koguni seitsmel korral (1924, 1932, 1936, 1964, 1988, 1992 ja 1994). 2006. aasta veebruaris tunnistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee aga 1924. aasta olümpiaturniiri ametlikuks olümpiaturniiriks ja medalialaks. (Meistrivõistlused.. 2012) Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1959. aastal ja kandsid Soti Viski Karika
annaabi.ee 
