Kristina Šmiguni referaat (1)

Vastseliina Gümnaasium
Kristina Smigun -Vähi
Referaat
Koostaja: Tea Talupoeg 10.klass Juhendaja : Annela Tohv
2012 SISUKORD
Sissejuhatus.........................................................................................1 1.. Lapsepõlv.......................................................................................2 1.1Meenutusi lapsepõlvest.............................................................2 2.Perekond...........................................................................................3 3.Savutused..........................................................................................3 3.1 Esimesed saavutused.................................................................3 3.2 Jõudmine suurte sekka..............................................................4 4.Karjäär suusatajana............................................................................5 5.Isklik elu: mehele minek ja lapsed vs. Karjäär..................................7 6. Tunnustused .......................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................9 Kasutatud allikad.................................................................................10 SISSEJUHATUS
Referaadi teemaks valisin Eesti endise suusasportlase, Kristina Smigun-Vähi, eluloo ,
kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Kristina Smigun-Vähi sündis
Tartus 23.veebruril 1977. aastal ning veetis seal lapsepõlve ja noorusaastad ­ sealt sai
alguse ka tee tippu sportlsena . Kristina Smigun-Vähi: kindlameelne ja teotahteline
isiksus , kuid samas nii suure tahtejõu ja võitleja hingega ­ omadused , mis suusatajal
vajalikud. Kristina on ennast spordiajalukku kirjutanud visa hinge ja raske tööga , kuid just see oli see, mis viis tema unistuste täitumiseni.
Teema valikule aitas kaasa Kristina kui parim sportlane minu jaoks ning kindlasti ka tema huvipakkuv ja eesmärkiderohke elulugu.
Olen temast alati mõelnud kui täiuslikust inimesest , kellel on vastav iseloom ja omadused,et minna läbi tulest ja veest ning väljuda raudse võitjana. See on ka peamine põhjus , miks pean teda suureks eeskujuks nii endale , kui ka teistele . Töö eesmärgiks sedsin tutvumise tema elulooga.
Töö koosneb kuuest peatükist ning kolmest alapeatükist. Esimes peatükis on vaatluse all Kristina lapsepõlv ja meenutused lapsepõlvest. Teises peatükis kajastuvad perekond ja suhted. Kolmandas peatükis käsitletakse Kristina esimesi saavutusi ning jõudmist suurte sekka. Neljandas peatükis on luubi all karjäär suusatajana. Viies peatükk kõneleb Kristina isiklikust elust: mehele minek ja lapsed vs.karjäär .Kuues peatükk võtab vaatluse alla Kristina tunnstused. 1.LAPSEPÕLV
1.1Meenutusi lapsepõlvest
Kristina Smigun sündis 23.veebruaril 1977. aastal Tartu linnas perekonda , kus nii ema kui isa olid suusatajad. Sealt ka suusapisik Kristinale. Kristina ema Ruth Rehemaa-Smigun oli superandeks suusataja, korjas juunioride EMilt peotäie medaleid, kuid sattus liiga noorelt Nõukogude Liidu täiskasvanute koondisesse ning kustus ka isa Anatoli Smigun oli kõva suusamees, kuid jäi Nõukogude Liidu koondises hammasrataste vahele, peale seda sai temast omaenda tütarde treener . Kristina oli esimene laps peres, tütarlaps, tegelikult oli isa sooviks poeglaps, kuid tal polnud ka tütre vastu midagi. Hiljem sündiski veel perre juurde teinegi tütar , Katrin Smigun. Kristina polnud veel kahenegi , kui suusad alla pandi. Need olid punased ja liiga libedad Salvo plastmass-suusad , mis sobisisd kõigeks muuks kui suusatamiseks. Kuid ta pidi sooritama elu ühe tähtsama eksami:kas temast saab siin ilmas asja või mitte,muidugi mõista polnud tal aimugi kui määrava tähtsusega see on . Esimesed sammud suuskadel ei sujund mitte kuidagi , nagu võis eeldada. Ema sööstis loomulikult kohe appi , kuid isa peatas ta: ,,Tõusku ise. Kui tõuseb, saab temast asja ." Sealt said alguse treeningud , higi ja pisarad , kuid ka saavutused , uhkus ja õnn. Kristina sõnul oli tal taevalik lapsepõlv . Tal polnud vaja asju , vaid vanemate aega . Seda jagas ema neile küllaga ja vanavanemad kapaga. Tol ajal polnud poes küll palju lelusid ,kuid nukkudest neil puudus polnud. Päevast-päeva ei käinud vaid treeningud , jagus aega nii mängimisele , kui kõigele muule. 2. PEREKOND
Pere oli keskmine . Ema , isa ja kaks last , kuid need polnud tavalised lapsed. Nende andekus ja tahtejõud olid palju erinevad , kui paljudel teistel. Nad teasid mida tahavad ja kui palju selleks vaeva tuleb näha. Eks see tulenes kõik emalt ja isalt , sest tegu oli perekonnaga , kes elas vaid suusatamisele. Ema Ruth ja isa Anatoli olid jäänud juba NSV Liidu ajal hammasrataste vahele , seega jäi karjäär pooleli . Kristina õde Katrin , tegi algust koos Kristinaga , kuid juba alguses oli näha kumb on kõvem , kes pinget kannatab rohkem ning kes suudab anda enam , kui temas tegeliult leidub ­ kõik lootused Kristinale. Pere oli alati kokkuhoidev , ei priistatud millegagi üle ega raisatud aega ühelegi ebavajalikule tegevusele. Lastel oli ka kõik olemas ning ka neil olid omad mängud ja mängida võis alati ,isegi , kui kellelegi tundus ,et kõik tiirles alati treeningute ümber . Katrinit ja Kristinat armastasid vanemad ühepalju . Isegi kui üks oli teisest parem , olid nad vanematele alati võrdsed. Ei saanud nemadki üle ega ümber lahkhelidest ja intriigidest . Isa oli kindla sõna ja tähtsate tegude mees ning teadis , mis tema lastele on parim ,sest kui ta neid toetas , siis lõpuni välja. Ema aitas nõuga. Koos oldi alati nii heas kui halvas . See oli üks tähtsamaid õpetusi ,et juhtugu mis tahes , lähedast ära jäta iial murega üksi . Ja nii toimiti ka selles peres. 3.SAAVUTUSED
3.1 Esimesed saavutused Kristina nägi oma saavutusete nimel ränka vaeva. Ta andis endast enam kui sada protsenti , nii treeningutel kui ka võistlustel. Ta treenis iga vaba hetke ning ei raisanud aega mõtettutele tegevustele. Bente Skari on öelnud: ,, Kristina on armutu võitleja. Just lahingutest Kristinaga on pärit mu parimad mälestused. Mõni võidab olümpial tänu juhusele või õnnele. Kristina teenis oma kullad välja ausalt . Ränga tööga." Kuid kõik ei sujunud nii kuis pidi. Ühel saatuslikul päevat toimus avarii , kus oli ka Kristina, ning mis viis ta mitmeks nädalaks haiglavoodile. Kristinal oli reieluumurd . Kolme nädala pärast lubati Kristina välja ,kuid taastumine võttis oma aja enne kui treeninguid sai jätkata. Viimaks sai Kristina end ree peale tagasi ning hakkasid tulema ka esimesed saavutused. JUUNIORIDE MM-ilt noppis Kristina 1996. aastal Asiagos neli hõbedat ja 1997. aastal Canmores kaks kulda.
3.2 Teel suurte sekka
Kristina näitas suusarajal üsna varakult ,et ta pole pai tüdruk .. Kõik oma kaotused elas Kristina välja järgmisel võistlusel tõestades ,et teda pole mõtet maha kanda. Tema tehnika tegi silmad ette nii mõnelegi vanemale suusatajale või siis NSV Liidu treenerile. Kui Venemaa Otepääl harjutas ,siis pandi rajad kinni. Neil oli treenimiseks eriluba. Olles rajal endast vanemate ja kogenumate staaridega , tegi Kristina nii neile , kui ka nende treeneritele koheselt selgeks ,et ta pole tavaline lapssuusataja , vaid armutu võitleja. Veel enne seda aga ei võetud Kristinat kui suusatajat tugeva konkurendina . Kes oleks võinud arvata ,et teismeeas tüdruk võib silmad ette teha 30-tes kogenud sportlasele. Treeningud aga jätkusid ning juba mõni aeg hiljem võistles Kristina suurte staaridgega ühel rajal . Üllatus oli suur , kui Kristina katkestas nii mõnegi suure medali lootuse . Peale seda sai temast teistele kõva konkurent ja treeneritele paras pähkel. Algas mäng , kus pinged oli kõrgemal , kui kunagi varem. 4.Karjäär suusatajana
Esimesed suuremad tiitlivõidud pärinevad 1995. aastast kui ta võitis 2 hõbedat Juuniorite MM'l. Järgmisel hooajal kordas ta oma saavutust ning võitis samuti 2 hõbemedalit Juuniorite MM'lt. 1997. oli viimane aasta kui ta sai juuniorite arvestuses sõita ning võitis seal 2 kuldmedalit 5km ja 15km sõitudel. Samal aastal valiti ta esimest korda Eesti parimaks naissportlaseks. 1998. pidi Kristina peaaegu kogu hooaja rangluumurru tõttu vahele jätma, kuna oma esimestele Olümpiamängudele minemis tahe oli suur, võttiski neist osa suure riskiga,siiski saavutas ta 30km sõidus 46. koha. 1998/99 oli Krisitina jaoks stabiilne hooaeg . Kristina Smigun-Vähi oli maailmakarikaetappidel pidevalt 7 parema hulgas ning oma esimese maailmakarikaetapi võidu sai ta Nove Mestos 15km vabatehnika sõidus. Otepää maailmakarikaetapil saavutas ta 3. koha. 1999. aastal toimus Ramsau MM, kus Kristina võitis 2 medalit - 15km vabatehnika sõidus hõbe ning 30km klassikalises pronks. Hooaeg 1999/2000 saavutas Kristina Smigun-Vähi maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes teise koha jäädes esimesest (Bente Skari'st)maha ainult 11 punkti. 1999 valiti ta teistkordselt Eesti parimaks naissportlaseks. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks pettumuseks. 23.jaanuaril 2002 saabus Eesti suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Smiguni dopinguproov on osutunud positiivseks . Tema 12.detsemmbril 2001 maailmakarikavõistluste etapil Brussonist antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat anaboolset toimega hormooni 19-norandrosterooni. Kristina oli vapustatud. Perekond, sõbrad, poolehoidjad ja avalikkus oli sokeeritud. Kahtlusi dopinguproovi ehtsusest süvendas FIS-ist saabunud teade, et Smiguni testimine 15.detsembril 2001 Davosis andis negatiivse tulemuse. Eesti Suusaliidu president Toomas Savi lootis kõigest hingest, et tegu on mingi arusaamatusega. Tema eestvõttel alustasid Kristina Smigun-Vähi kaitseks tööd Eesti parimad erialaasjatundjad. 30.jaanuaril saabusid Tartu Ülikooli spordibioloogiainstituudi vanemteatus Mehis Viru Smigunide tiimi mänedzer Kristjan -Thor Vähi Saksamaalt Kreischa laborist hea sõnumiga: 8 Kristina testimisel võetud B-proovi 21-kordne analüüsimine andis negatiivse tulemuse:4,2ng/ml. Dopingujuhtumit ei olnud ning Kristina võis sõita olümpiale. 2002. aastal saavutas ta maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes 4. koha ning võitis ühe etapi 23. novembril Kirunas Rootsis. 2003. hooaeg oli Kristina Smigun-Vähi hiilgehooaeg, ta saavutas maailmakarikavõistlusel kokkuvõttes teise koha, ta võttis sealjuures 5 etapi võitu ning samal aastal toimusid maailmameistrivõistlused Val di Fiemmes, kus ta tuli maailmameistriks topeltjälitussõidus(5km klassika +5km vabastiilis), hõbemedali 10km klassikalisel, samuti hõbemedali 15km klassikalisel ühisstardis ning pronksi 30km vabastiili sõidus. 2004/05 hooajal saavutas ta vastavalt 5. ja 4. koha maailmakarikavõistlustel kui kätte jõudis 2006. olümpiaaasta. Järjekordsed taliolümpiamängud toimusid Torinos. Torinos tuli Kristina Smigun- Vähi kahekordseks Olümpiavõitjaks! Ta võitis 10km klassikalise sõidu ning 7,5km + 7,5km topeltvahetusega sõidu ning lisaks olümpiamedalitele oli ette näidata 8. koht 30km vabatehnika sõidus. 2007. hooaeg jäi pooleli ning samal aastal 7. juulil abiellus Kristina Smigun Kristjan-Thor Vähiga. 5.Isklik elu : mehele minek ja lapsed vs karjäär
Kristina isiklik elu piirdus vaid põhimõtteliselt suusatamise ja treeningutega. Kuid tema ellu ilmus mees nimega Kristjan -Thor Vähi , kellega ta abiellus maagilisel kuupäeval 07.07.07 . Natuke aega hiljem sündis nende perre ka Viktoria Kris . Peale seda otsustas Kristina ,et aitab suusatamisest , kuna tal on pere ja tütar , kes vajab hoolt ja emaarmastust. Nii oligi ja Kristina tegi lõpparve suusatamisega . Nii see aga ei jäänud . Midagi hakkas hinges kripeldama ning Kristina teadis ,et tahab viimast korda naasta tippsporti ning tõestada ,et ta suudab tõusta vaid ühe aastaga tippvormi. Viktoria Kris jäi aga kas vanaema või õe Katrini hoolde , kuid elas emale igal võimalusel kaasa. Aastal 2009 Davosis suutis Kristina tõestada ,et teda pole mõtet veel maha kanda ,sest ta suutis sõita välja kolmanda koha ehk pronksi. Ta tõusis tervisesportlasest vaid ühe aastaga tippsportlaseks. Peale seda suutis ta ka tõestada end Vancouveris , kus ta võitis hõbemedali. Lõpp. Suusatamisega oligi lõpp. Ta pöördus raske südame suusatamisest kõrvale ,kuid ta teadis ,et tema pere ja eelkõige Viktoria Kris vajavad teda . Eelmise aasta märtsis aga sündis perre ka poeg Kristhor Tomi . Kristina sõnul on ta väga õnnelik , sest tal on imelised lapsed ning maailma parim mees. 6. Kristina Smiguni tunnustused
Kristina Smigun on Eesti rahva suur kangelane . Ta on toonud Eestile nii suurepäraseid tulemusi , mida igaüks ei suuda . Tema võimetel pole piire . Kristinat on pärjatud Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgiga aastal 2004 . Aastal 2006 pärjati ta aga Valgetähe esimese klassi teenetemärgiga. 2010. aastal kuulutati ta Aasta naiseks ning 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004, 2006, 2010 kandis ta aasta naissportlase tiitlit . KOKKUVÕTE
Tööd alustades seadsin endale eesmärgiks käsitleda Kristina Smiguni , kui endise tippsuusataja elulugu ,et saada vastuseid minu algatatud küsimustele. Kui tööle tagasi vaadata , siis on nii mõndagi , mis mind väga üllatas ja mis uus oli mulle. Näituseks see ,kuidas Kristina , olles ise nii noor , suurematele staaridele ja treeneritele oma sõiduga silmad ette tegi. Vapustaval imetlusväärsed tulmused juba nii noorelt. Selline tahtejõud ja demperament . Võin öelda ,et suutsin leida vastused enda püstitatud küsimustele. Kasutatud kirjandus · Martison, Jaan , Kristina Smigun 2010. Kristina. Tallinn: Menu Kirjastus, lk 13-300 · Vikipeedia. http://http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4h i / viitamine .html 11.03.12