Tõnu Haljandi ees. 4.-11. märtsini Bakurianis toimunud esimestel N Liidu talispartakiaadi võistlustel võitis Eesti teatemeeskond - Valeri Zelentsov, Arvi Oks, Heino Tsernjavski ja Rein Tikk - 4 x 10 km teatesuusatamises pronksmedali. Tuuli Truu (Rakvere) esines tublilt mäesuusatamises jõudes kahel korral esikuuikusse. 1963 - 20. oktoobril avati Otepääl Aptekrimäel uus tehiskattega suusahüppemägi N Liidu meistrivõistlustel Murmanskis võitis kaks hõbemedalit juunioride arvestuses Aavo Teigamägi. 1964 - Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil osalesid esmakordselt kolmeliikmelised naiskonnad. Esimese suusasportlasena omistati Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus Erna Abelile. Tõnu Haljand võitis hõbemedali N Liidu meistrivõistlustel suvistes suusahüppetes. 1965 - Võrulased võitsid suusatamise maanoorte I talimängud. Balti matsi suusatamises ja laskesuusatamises võitis Eesti koondis.
Ülikoolis õpib ta prantsuse keelt ja täiustab inglise keelt. ISU rahvusvahelistel võistlustel esindab Leena Eestit alates 2003/2004 hooajast, tema iga-aastane areng ei ole ilmselt kellelegi märkamatuks jäänud. Sel hooajal, kui Jelena debüteeris Euroopa ja maailmameistrivõistlustel, oli väga pingeline periood. Treeningutel ei tulnud midagi välja. Aga kõik paranes pärast Torino olümpiamänge. Olümpia andis talle suure kogemuse ja kõvasti enesekindlust. Just juunioride Mmil, 2 nädalat hiljem, lõppes see õnnetu periood ja Jelena hakkas uuesti hea meelega trennis käima, arenema ja edukalt esinema. 4 Jelena saavutused Maailmameistrivõistlused 2009 (Los Angeles, USA) - 16 Taliuniversiaad 2009 (Harbin, Hiina) - 4 Euroopa Meistrivõistlused 2009 (Helsingi, Soome) 12 Eesti Meistrivõistlused 2009 (Tartu, Eesti) 1 Cup of Russia 2008 (Moskva, Venemaa) 6
ebaõnnestumisest. Nimelt sai ta Kanadas toimunud Noorte MMil kettavõistluse kvalifikatsioonis nulli. See oli talle suur altminek ja samas oluline õppetund, mis sai väärilise kompensatsiooni Pariisis toimunud Euroopa Noorte Olümpiapäevadelt kuldmedali võitmisega koos võistluste rekordit näitava tulemusega kettaheites. 2004. aasta hooajal oli koguni kaks head tulemust juunioride MMil Itaalias saavutas kettaheites 1,75 kg kettaga 6. koha isiklikku rekordit näitava 58,30ga. Teine suur õnnestumine vormistati Valmieras toimunud Balti riikide kohtumisel, kus heitis pooleteisekilose kettaga uue noorte maailma tipptulemuse 69,50 meetrit. See tulemus andis usu ja kindluse, et pikkade traditsioonidega kettaheites on võimalik ajalugu teha ja Eestit maailmale tutvustada. Sama aasta
Lubatuks sai ainult manuaallaadimine. Eesti laskesuusatamise ajalugu Esmakordselt korda peeti Eesti meistrivõistlusi laskesuusatamises 13. jaanuaril 1954. aastal Otepääl. Esimeseks eesti meistriks 20 km laskesuusatamises tuli Valmar Kokkota. 1965. aastal võitis Eesti koondis Balti matsi suusatamises ja laskesuusatamises. 1969 aasta jaanuaris võitis Tõnu Pääsuke 15 km laskesuusatamise esikoha rahvusvahelistel juunioride võistlustel Rumeenias, 2. märtsil Zakopanes lõppenud maailmameistrivõistlustel saavutas Pääsuke juunioride 15 km distantsil 5. koha. 1970. aastal valmis Otepääl laskesuusatajatele mõeldud Andsumäe lasketiir, mille ehitasid peamiselt sportlased ise. Veebruaris 1970 saavutas Tõnu Pääsuke juunioride MM-il taas 5. koha ja 4x7,5 km teatesõidus tuli Pääsuke NL-i koondise koosseisus pronksmedalile. 1972. aastal võitis Matti Paavo juunioride
Sissejuhatus Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Kristina on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega mängimiseks ja sõpradega jalutamiseks. Nagu kõik sportlased, ta pidas reziimi ja tal oli karm distsipliin. Kristina ja tema noorem õde Katrin palju aega veetsid trennimas.
Tõnu Haljandi ees. 4.-11. märtsini Bakurianis toimunud esimestel N Liidu talispartakiaadi võistlustel võitis Eesti teatemeeskond - Valeri Zelentsov, Arvi Oks, Heino Tsernjavski ja Rein Tikk - 4 x 10 km teatesuusatamises pronksmedali. Tuuli Truu (Rakvere) esines tublilt mäesuusatamises jõudes kahel korral esikuuikusse. 1963 - 20. oktoobril avati Otepääl Aptekrimäel uus tehiskattega suusahüppemägi N Liidu meistrivõistlustel Murmanskis võitis kaks hõbemedalit juunioride arvestuses Aavo Teigamägi. 15 1964 - Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil osalesid esmakordselt kolmeliikmelised naiskonnad. Esimese suusasportlasena omistati Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus Erna Abelile. Tõnu Haljand võitis hõbemedali N Liidu meistrivõistlustel suvistes suusahüppetes. 1965 - Võrulased võitsid suusatamise maanoorte I talimängud. Balti matsi suusatamises ja laskesuusatamises võitis Eesti koondis.
· Katrin smigun sündis 21.oktoober 1979 Tartus ja on Kristina smigunni õde.Katrin on ka hea suusataja ta on võitnud 1992-2001 3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Tal on tütar Kristin-Helen. Elab Norras, Oslos. · Anatoli smigun sündis 5 detsembril 1952 ja on Kristin smigunni isa.Anatoli on endine suusataja ja töötab treenerina. Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises. · Rutt smigun sündis 4. mail 1954. Ta võitis 1970 juunioride EM-il 5 km murdmaasuusatamises kulla ja teatevõistluses hõbeda, 1973 sai mõlemal alal kulla. · NSVL meistrivõistlustel 1972 võitis ta teatesuusatamises pronksi. Aastatel 19711974 sai ta NSVL juunioride meistrivõistlustel kokku kolm kulda ja ühe pronksmedali. · Eesti meistrivõistlustel sai aastatel 19701984 20 kulda, 4 hõbedat ja 1 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda ja 2 hõbedat. Juunioride meistrivõistluste saavutused ja saavutused
Eesti pallingut - bumerangservi. Esimesena sai 1969. a. kodustel Euroopa juunioride meistrivõistlustel (peeti Tallinnas) kuldmedali kaela Uno Tiit. Seda saavutust kordasid kaks aastat hiljem (1971) Barcelonas Viljar Loor ja Avo Tasane. Viljar Loor duubeldas oma kulla veel 1973. a. Voorburgis. Kaks aastat hiljem kuulus võidukasse N. Liidu juunioride EM-koondisesse Andres Karu (1975 München). Esimese õrnema poole esindajana jõudis tiitlivõiduni Marika Kasch, kes kuulus NSV Liidu võidukasse juunioride naiskonda 1979. aasta Madriidi EM-il. Hiljem on Euroopa juunioride meistriks kroonitud veel Jaanus Lillepuu (1982 Münchenis). Kraadi võrra kangemad medalid on aga ette näidata juunioride MM-il võidukasse NSV Liidu esindusse kuulunud Aare Salumaal (Colorado Springs 1981) ja Jüri Rohilaidil (Rio de Janeiro 1977). Eesti läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Meie olümpiavõitja tuli juba 1975. a
tänini. Seepeale organiseeris Jamaika endine peaminister P.J. Patterson tema kolimise pealinna Kingstoni, et ta saaks treenida koos Jamaika koondisega. Sel ajal oli Bolt 15-aastane, kuid juba 1.96 pikk ja jooksis juba 200 meetrit ajaga 20,53. Samal aastal toimusid Kingstonis juunioride MM kergejõustikus, kus Bolt võitis 200 m 20,61-ga ning tuli teiseks 4×100 ja 4×400 meetri teatejooksus aegadega vastavalt 39,15 ja 3.04,06. Sellega sai temast läbi aegade noorim juunioride maailmameister. IAAF nimetas ta aasta tõusvaks täheks. Medalisadu jätkus 2003. aastal, kui ta võitis maailma noorsoo meistrivõistlused võistluste rekordiga 20,40, hoolimata vastutuulest 1,1 m/s. Seda esitust tunnustas ka tollane maailmameister Michael Johnson, kes väljendas kartust, et poiss võib end ära kurnata, sest temalt oodatakse liiga palju. IAAF nimetas ta ka 2003. aasta tõusvaks täheks.
Curriculum Vitae Isikuandmed: Nimi Karel-Georg Nõmm Sünniaeg 20.04.1999 Aadress Torni tn. 13, Tallinn ja Carrer Sant Jaume, Calella Telefon 56654514 E-mail [email protected] Hariduskäik: 2020-2022 Tartu ülikool, Kehakultuuriteaduskond, bakalaureuseõppe eriala: füsioteraapia 2017-2019 Audentese Spordigümnaasium Töökogemus: 2038-2042 Eesti Jalgratturite Liidu president 2033-2037 Eesti Juunioride maanteekoondise peatreener 2030-2032 Pro Cycling Team Astana sõitja 2026-2029 Sky Procycling profitiimi sõitja 2024-2025 Pro-Continental Cycling Team Europcar sõitja 2023 Amatöörklubi Team Pro Immo sõitja Keeleoskus: Eesti Emakeel Inglise Kõnes väga hea, kirjas väga hea Vene Kõnes keskmine, kirjas hea Arvutioskus: OpenOffice.org 3.3, Internet, Fl Studio 10, Ms Word Harrastused: Rattasport, suusatamine, lugemine Soovitajad: Siim Kaukver, siim.kaukver
reketloni maailmameistriteks. Ott Joala- tuli veemotovõistlustel 2011.aastal Poolas maailmameistriteks. Jaak Akermann- tuli 2008.aastal Poolas jääpurjetamise juuniorite maailmameistriks. Kaisa Pajusalu- tuli juunioridemaailmameistriks 2006. aastal kahepaadis koos Jevgenija Rõndinaga. Kuna rohkem maailmameistreid ei leidnud, siis toon välja mõned Pärnust pärit inimesed, kes on maailmameistri võistlustel esi kolmikusse saanud: Raul Arnemann- sõudmises võitis 1971 juunioride maailmameistrivõistlustel hõbemedali. Maailmameistrivõistlustel 1974 ja 1975 saavutas Arnemann roolijata neljapaadil ning 1977 kaheksapaadil hõbeda. Tõnu Endrekson- pronks 2005. 2006. ja 2007.aastal sõudmises. Heino Kurvet- võitis aerutamises 1971. aastal pronksi neljasüst 10 000 m.
Allar Levandi Allar Levandi (sündinud 28.09.1965 Tallinnas) on endine Eesti kahevõistleja ja treener. Levandi tõusis esmalt esile, kui sai 1981-83 NL-i noortemeistriks. Pärast seda sai aastal 1985 juunioride maailmameistriks Nõukogude Liidu meeskonnas, olnud eelneval aastal jäänud 3. Kohale. MM-il võitis pronksmedali meeskondlikus kahevõistluses Nõukogude Liidu meeskonnas aastal 1987, 3x10km meeskonnasõidus. Levandi võistles kolmel korral ka taliolümpiamängudel, saavutades 1988. Aasta Calgary olümpiamängudel individuaalse pronksmedali kahevõistluses, sõites 15km. 1980.-90. aastatel tuli mitmel korral ka nii individuaal- kui meeskonnaarvestuses Eesti meistriks. Allar Levandi õppis Tallinna 44. keskkoolis (nüüd Tallinna Mustamäe Gümnaasium). Ta kandis Eesti lippu nii 1994. aasta Lillehammeri ja 2002. aasta Salt Lake City tali-OM-i avatseremoonial. Ta valiti Eesti parimaks sportlaseks aastal 1988 ja Eesti parima võistkonna liikmeks aasta...
Indrek Pertelson Martin Padar Kasutatud kirjanduse loetelu Aleksei Budõlin Aleksei Budõlin on tippspordist loobunud Eesti dzuudomaadleja, praegusel ajal Eesti dzuudo täiskasvanute judokoondise peatreener. sündinud 5. aprillil 1976 Tallinnas Aleksei Budõlin on täiskasvanute tiitlivõistlustel võitnud kokku 8 medalit: olümpiamängudelt ühe, maailmameistrivõistlustelt kaks ja Euroopa meistrivõistlustelt viis. Lisaks on ta kaks korda võitnud Euroopa juunioride meistritiitli. Erinevatel turniiridel (World Cup, Grand Prix ja Grand Slam) on Aleksei Budõlin saavutanud 9 esikohta. Indrek Pertelson Indrek Pertelson on Eesti judoka (juudomaadleja) ja ettevõtja. Sündis 21. aprillil 1971 Indrek on 193 cm pikk ja kaalub 113 kg. Ta on õigeusuline. Ta on olnud Haabersti Perespordikeskuse (Arigato spordiklubi) juhatuse esimees ja spordiklubi Condor omanik. Pärast Arigato spordiklubi pankrotti lahkus
koht 200m kompleksujumises ajaga 1.59.95 · 2007/2008 hooaja Euroopa lühiraja edetabeli 16. koht 100m kompleksujumises ja 18. koht 200m kompleksujumises · 4. koht Pekingi eelolümpial ,,Swimming China Open" 200m kompleksujumises · 2007. a Tallinna meistrivõistlused mitmevõistluses 1. koht · Eesti meister üle Väikese Väina ujumises · 2005. a Baltimaade meistrivõistlused3. koht 100 meetri seliliujumises · 2004. a Põhjamaade juunioride meistrivõistlused3. koht 100 meetri seliliujumises ELULUGU (LÜHIDALT): Sünnipäev: 5. juuli 1988 Sünnikoht: Tallinn Kaal: 80kg Pikkus: 183.5 cm Sport: ujumine Hobid: lugemine, filmid, kalapüük Kool: Tallinna Saksa Gümnaasium 07 University of California, Berkeley Klubi: Cal Berkeley Ujumas hakkas käima 7aastaselt. Kui isa treeningrühma kuulus ka endine Eesti Ujumisliidu president Indrek Sei, ei pidanud eeskujusid kaugelt otsima ja seda rohkem tekkis soov ise kiiresti ujuda.
Eesti esimene ja tõenäoliselt ka viimane olümpiavõitja. Sokust räägitakse, kui läbi aegade ühes parimast Eesti korvpallurist. Kas ta ka tõesti parim oli, ei oska vast keegi öelda, kuid tiitlite poolest on teda kindlasti väga raske edestada. TIIT SOKK Auhinnakappi kaunistavad veel 1986 ja 1990 MM-i hõbedad ning 1989 EM-i pronks. 1981 aastal võitis ta aga juba noorte EM-il kulla ja 1983. juunioride MM hõbeda. Eesti meistriliigast on meistritiitlid ette näidata aastast 1984, 1985 TPI ning 1992 Kalevi meeskonna koosseisus. TIIT SOKK Kuid Sokk pole ainult Euroopas ja N. Liidus nime teinud, ta on tulnud ka USA-s WBL-i meistriks Youngstown Pridega(WBL- liiga, kus tohtisid osaleda vaid kuni 195cm pikkad mängijad). TIIT SOKK Enne 1988 aasta Souli olümpiamänge osales N. Liidu
Eesti esimene ja tõenäoliselt ka viimane olümpiavõitja. Sokust räägitakse, kui läbi aegade ühes parimast Eesti korvpallurist. Kas ta ka tõesti parim oli, ei oska vast keegi öelda, kuid tiitlite poolest on teda kindlasti väga raske edestada. TIIT SOKK Auhinnakappi kaunistavad veel 1986 ja 1990 MM-i hõbedad ning 1989 EM-i pronks. 1981 aastal võitis ta aga juba noorte EM-il kulla ja 1983. juunioride MM hõbeda. Eesti meistriliigast on meistritiitlid ette näidata aastast 1984, 1985 TPI ning 1992 Kalevi meeskonna koosseisus. TIIT SOKK Kuid Sokk pole ainult Euroopas ja N. Liidus nime teinud, ta on tulnud ka USA-s WBL-i meistriks Youngstown Pridega(WBL- liiga, kus tohtisid osaleda vaid kuni 195cm pikkad mängijad). TIIT SOKK Enne 1988 aasta Souli olümpiamänge osales N. Liidu
riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng eestis. 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime Andrese rist. 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan Ovtinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolmel olümpial Runar Alexanderssoni nime all Islandit. Ateena olümpial sai Ovtinnikov-Alexandersson toenghooglemises seitsmenda koha. Teda juhendas Mati Kirmes. Viimase tiitlivõistlusena osalesid Eesti riistvõimlejad 1999. aasta MM-il Hiinas. [Eesti Päevaleht : 2006] Tänapäeval Tänapäeval on sportvõimlemine tõusnud ülesmäge. Väga paljud osalevad selle
2006, 2010, 2012, 2013) Varajane karjäär Pljustsenko sündis Solnechny, Khabarovsk krai, Nõukogude liit. Kuna ta kannatas palju külmetuse all, otsustas ta ema, et ta vajab rohkem trenni ja otsustas ta panna iluuisutamisse nelja aastaselt. Pärast seda kui Pljustsenko oli 11 aastane suleti tema liuväli Vologradis viis ema ta Peterburi Alexei Mishini alla õppima. Pljustsenko tegi kiire edu rahvusvahelisel areenil. Temast sai noorim Juunioride Champion ja World medalist. 1991-2001 Pljustsenkol oli rivaalis Alexei Yagudin-ga, nad mõlemad treenisid koos Mishin-i all kuni Yagudin lahkus aastal 1998. Aastal 2000 võitis Pljustsenko Yagudin-i Euroopa meistrivõistlustel. Pljustsenko oli hästi edukas karjäär aastatel 2000-2001 kus ta võitis iga võistluse millest ta osa võttis isegi oma esimese Maailma tiitli. Saavutused Pljustsenko on üks vähestest mees uisutajatest kes suudab teha Biellmanni spin-i. Ta
Kaugushüpe Rebekka Vainov 10b Kes ta on ? Ta on Eesti kergejõustiklane. Ta sündis 1 nov 1986 Minskis Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus aga nüüd kaugushüpe. Ta alustas kergejõustikutreeninguid Ester Legonkovi juhendamisel. Hetkel on tema treener Andrei Nazarov Saavutused Tippvõistlustel Maailmavõistlustel : 2009 aastal Breliinis : 8 koht kaugushüppes 6.62 Euroopa sisemeistrivõistlustel: Torinos 2009 : 1koht kaugushüppes 6.87 Euroopa juunioride meistrivõistlustel : 2005 Kaunases : Pronksmedal seitsmevõistluses 5747 Eesti rekordid 2011. aasta 13. veebruari seisuga on Ksenija Balta püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit. 2006. aasta juulis Prantsusmaa Arles'is toimunud Euroopa superliigas jooksis ta 200 meetri jooksu Eesti rekordiks 23.05. 2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis jooksis ta 100 meetris uueks Eesti rekordiks 11.47. 2006. aasta augustis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel
ta neist sattunud siiski ainult ühel korral. Kristina Smigun on sündinud Tartus, 1977. aastal, 23. veebruaril, tal on ka noorem õde Katrin, kes samuti tegeleb suusatamisega, kuid pole senimaani silma paistnud samade tulemustega, nagu K. Smigun. Tema mõlemad vanemad on samuti olnud suusatajad, ema Rutt Smigun ja treenerist isa Anatoli Smigun. Sussatamisega on K. Smigun tegelenud kogu elu, enne tema debüüti juunioride maailmailmameistrivõistlustel oli ta mitmeid tiitleid võitnud ka Eesti meistrivõistlustel. Juunioride maailmameistrivõistlustel on ta võitnud kaks kuldmedalit, 1997. aastal Kanadas, üks neist 15 km vabasõidus ja teine 5 km klassikas. Veel on K. Smigun saanud juunioride maailmameistrivõistlustelt neli hõbemedalit. Maailmailmameistrivõistlustel on K. Smigun osalenud kaheksal korral. Parima koha saavutas ta 2003. aastal, Val di Fiemmes, kus ta tuli topeltjälitussõidus kulla
koha. 1999 võitis 15km- s(vabastiilis) hõbeda ja30 km-s (klassikalises stiilis) bronksi ning jälitus sõidus 5+10 km sai 6. koha. Mk-l sai etappide kokkuvõttes 1994. 60.-62 koha, 1995.aastal 25., 1996. 17., 1997. 13. ja 1998. aastal 19. koha. 1999 oli pikkadel distantsidel parim ning üldkokkuvõttes 4.(võitis 1 etappi ja kaks korda 3. koha), aastal 2000 sai kokkuvõttes 2. koha (võitis 4 etappi, oli kolm korda 2. ja ühe korra 3. koha). 2001 pälvis kokkuvõttes 10. koha. Juunioride mm-il võitis 1997 5 ja 10 km-s kulla, 1995 ja 1996 5 ja 15 km-s hõbeda. 1992 oli 5 km-s 19. ja 14 km-s 24., 1993 vastavalt 16. ja 28., 1994 17. ja 10. Teatevõistluses oli 1994 8. ja 1993 10. koha saajaid. Eesti mv-tel võitnud 1991-2000 individuaalselt 17 kulda ja 5 hõbedat ning teatevõistluses 6 kulda. Ta on kuulunud Tartu ja Otepää suusaklubisse. On aastast 1993 Eesti koondises. 1997, 1999 ja 2000 Eesti parim naissportlane.
23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks. Markko Märtin Markko Märtin on Eesti autorallisõitja. Markko on esimene eestlasest rallisõitja, kes on võitnud autoralli maailmameistrivõistluste etapi. Alates 2002. aastast elab ta Monacos. Ta on Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavaler. Eesti populaarseimad spordialad Jalgpall Korvpall
Cristiano Ronaldo Cristiano Ronaldo on kuulus portugalasest jalgpallur, kes sündis 5. veebruaril 1985 a. Funchal Madeirases..Tema päris nimi on Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro Tema jalgpalli karjäär hakkas noorest east pihta. 8 aastaselt mängis ta piirkondlikus juunioride klubis, kust ta sai edasi Nacional klubisse ja hiljem veel omakorda Sporting CP klubisse. Tema edu Sporting CP-s märkas Manchester Unitede omanik Alex Ferguson ning ostis 18.aastase Ronaldo 12,4 millioni Inglise naela eest. Manschester Unitedes on ta alates 2003. aastast ja pole veel klubi vahetanud. Hetkel on Ronaldo 24 aastane ja on mänginud Manchester Unitede eest juba 196 mängu ja kokku 84 värava, mis pole paha parema ääreründaja jaoks. 2002. aastal võeti Ronaldo Portugali U-21 koondisesse ja mängis seal ühe aasta ning sai mängida ainult 2 mängu ja lüüa ühe värava. Peale seda võeti Ronaldo Portugali põhimeeskonda. Ronaldo on ka Eesti ...
Eesti Jalgratturite Liit Ardi Lepp 1 Ardi Lepp Jalgratturite Liidust · Eesti Jalgratturite Liit on vaba algatuse alusel asutatud ja mittetulundusühinguna avalikes huvides tegutsev vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus on suunatud Eesti jalgrattaspordi arendamisele. · Eesti Jalgratturite Liidu asukoht on Tallinn ning tema tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik. · EJL on asutatud 9. detsembril 1989. a. ning ta on 1933. a. asutatud Eesti Kergejõustiku, Rattasõidu ja Veespordi Liidu, 1935. aastal reorganiseeritud Eesti Kergejõustiku ja Rattasõidu Liidu ning ENSV Jalgrattaspordi Föderatsiooni õigusjärglane. 2 Ardi Lepp Eesti Jalgratturite Liidu missioon · Organisatsioon Jalgrattaspordi tasakaalustatud arendamine ja uute ideed...
Kristina Šmigun-Vähi Kristina sündis 23 veebruar aastal 1977.Kristina on 38.aastane.Sündis ta Tartus.Neiupõlve nimi oli tal lihtsalt Kristina Šmigun.Kristina oli siis maailma tipptasemeline suusasportlane murdmaa suusatamises.Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute,ning kahekordne olümpia võitja.Aastal 2006 andis rahvusvaheline olümpiakomitee Kristinale Sportstar'i aunimetuse.Autasu anti Kristinale üle ROK-i peakorteris Lausanne-is.Auhinna üle andmist näidati ka "Eurospordi" telekanalil.Kristina algsed treenerid olid Herbert Abel ning natuke hiljem isa Anatoli Šmigun.Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga, teatas Kristina 21.september aastal 2009 et ta soovib karjääri jätkata.2010.aastal taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali.2.juulil aastal 2010 teatas ta siiski,et soovib tippspordist loobuda.Aasta 2010 aasta spotlaseks kuulutati Kristina Šmigun-Vähi. Kus sündisid Kristina ja tema kallima ...
1. Mis on Eesti rekord 100m jooksus, kes püstitas ja millal ja kus? - 10,19 Marek Niit 31. märtsil 2012 USA-s Fayetteville'is 2. Kui kõrged on naiste 100m tõkkejooksu tõkked? - 0.84m 3. Mitu kergejõustiku ala on meestel ja naistel olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel? - Meestel 24, naistel 22 4. Kelle käes on Eesti rekord 200m liblikujumises, millal see püstitati ja mis on rekordaeg? - Osvald Nitski, Havail, Mauis juunioride Vaikse ookeani meistrivõistlustel 28.augustil 2014, aeg 2.02,14 5. Mitu medalit on saanud Gerd Kanter olümpiamängudelt ja millal? - 2 (1 kuld 2008 a Pekingis, 1 pronks 2012a Londonis) 6. Millal ja Kus toimuvad 2016 aasta olümpiamängud? - 5.–21. augustini 2016. aastal Brasiilias Rio de Janieros 7. Mis aastal on Eestlased saanud kõige rohkem olümpiamängudel kuldmedaleid? - Aastal 1980 Moskvas (4tk) Jaak Uudmäe - Kolmikhüpe, Ivar Stukolkin –
- Postimees (kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega). 6. Hooaja viimane ,,Nädalalõpp kanal 2ga" toob vaatajateni avameelse intervjuu lapseootel Mailis Repsiga.- Delfi (saated kirjutatakse jutumärkides esisuurtähega). 7. Kert Toobal sai Soomest kuulsa meeskonna kaaslase.- Delfi (lause algab suure tähega). 8. Itaalia president määras uueks peaministriks Paolo Gentiloni.- Delfi (isikunimed kirjutatakse läbiva suurtähega). 9. Eesti noor sulgpallur võitis kodusel juunioride Euroopa karikaetapil kaks hõbemedalit.- Delfi (autasud kirjutatakse väikese algustähega). 10. Öösel tuleb kuni 14 kraadi külma.- Postimees (lause algab suure tähega). 11. Maksu- ja tolliameti spetsialist Tatjana Klettenberg kinnitas, et Venemaa pensionide maksustamisel lähtub Eesti pool tulumaksuseadustest, mille kohaselt tuleb maksta makse kogu nii kodu- kui välismaalt saadud tulult, sh pensionidelt.- Postimees (nimed on läbiva suure tähega). 12
Veel on olnud Uno Ojand, Mart Kurs. Praegune treener on tal Vesteinn Hafsteinsson. Saavutused: 2009 · Cottbuses kergejõustikuvõistlustel teine koht viskega 61,94 2008 · Pekingi olümpiamängudel 14. koht · Soomes kergejõustikuvõistlustel esimene koht viskega 63,36 2007 · Osaka maailmameistrivõistlustel 22. koht viskega 60,23 · Bangkoki universiaadil 3. koht viskega 60,32 2006 · Geborgi Euroopa meistrivõistlustel 14. koht 2002 · juunioride maailmameistrivõistluste 7. koht viskega 59,43 Märt Israeli isiklik rekord on 63,64, mille ta püstitas 2007 aastal. Margus Hunt Margus Hunt on sündinud 14. juulil 1987 Karksi-Nuias. Pikkus: 205 cm Kaal: 110 kg (2006) Käte siruulatus: 211 cm Kergejõustikuga hakkas tegelema varakult. Tegeleb ka kuulitõukega ja vasarheitega kettaheite kõrvalt. 2008 aastal sõitis Margus Ameerika Ühendriikidesse, et treener Dave Wollmanni käe all õppida
110,0 - 29.8.1920 Antverpen 115,0- 30.4.1922 Tallinn KESKKAAL (75kg) Rebimine parema käega 77,5 - 24.3.1923 Tallinn 80,0- 15.12.1923 Tallinn 82,5 - 22.7.1924 Pariis 6 Nüüd korraldatakse Neulandi mälestusvõistluseid: Tõstesportlased selgitasid parimaid Alfred Neulandi mälestusvõistlustel Valga Põhikooli võimlas toimusid VII Alfred Neualandi mälestusvõistlused tõstmises. Paremust selgitasid 38 noorte ja juunioride vanuseklassi võistlejat, seitsmest tõstespordiga tegelevast klubist. Võitjate selgitamisel oli mõlemas vanuseklassis aluseks võ Noorte arvestus: Kehakaal Spordiklubi Summa Punktisumma Sinclairi järgi I Leho Pent /76kg/ SK Vargamäe 245 kg 308,7 7
KOMAD MÄÄRUSED LAUSES, TÄPSEMALT LISANDIST AADRESS, kohamäärused Koma kasutus oleneb määruste käändest. Kui hõlmavad kohamäärused on KOHAKÄÄNDES, ei käi nende vahele KOMA. Elan Harjumaal Kuusalu vallas Piibelehe külas ~ Elan Piibelehe külas Kuusalu vallas Harjumaal. Müüa maja Västriku tänaval ~ tänavas Lillekülas. Raske liiklusõnnetus juhtus varahommikul Jõgeva maakonnas Tallinna-Tartu maanteel. NB! nimetav kääne Kui kohanimed (kohasõnad) on NIMETAVAS käändes, siis eraldatakse need komaga. Harjumaa, Kuusalu vald, Piibelehe küla ~ Piibelehe küla, Kuusalu vald, Harjumaa; Pärnu, Sadama 15, Viikingi hotell; Tallinn, Narva mnt 7, III korrus; Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn · Kui aadressi osad on eri ridadel (nt ümbrikul), pole komasid tarvis: Eesti Keele Instituut Roosikrantsi 6 10119 Tallinn · HÕLMAVATE AJAMÄÄRUSTE puhul koma ei kasutata. Loeng toim...
Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust nad ei kahetsenud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kolmekordne Euroopa klubimeeskondade karikavõitja ja seitsmekordne N. Liidu meister CSKA meeskonna koosseisus. Euroopa noorte (1971) ja juunioride (1972) meister. Liidu täiskasvanute koondisesse kuulus ta kümme aastat ( 1975-1984), üle poole sellest ajast põhikuuikusse- meistersportlane. Viljar Loori parimad aastad jäid 70-ndate lõppu ja 80-ndate algusesse. See oli aeg, mil üleliidulist koondist treenis Vjatseslav Platonov. Lahkus Loor, lakkasid võidud ... 1984. aasta suvel lõi tärkav USA meeskond võitmatuid ``nõukogulasi`` neli korda järjest nende omas kodus
Alates 2008. aastast saab ta riikliku spordipreemiat noorsportlasele. 2011. aastal tunnistati Grit Eesti parimaks noorsportlaseks. Tulemused: Kõik, kes on spordiga sina peal teavad, et Gritil Eestis vastast pole, ei omaealiste kui ka täiskasvanute seas. Maailma mastaabis, tema tulemused omaealiste arvestuses on väga võimsad, täiskasvanute klassis on tulemused keskmisest tugevamad. Ta praeguse elu parimad saavutused on 2011.a. juuniorite EM`i kuldmedali ning 2008. a. juunioride MM´il pronksmedali võitmine. Kuna Eestis on ta peaaegu võitmatu, siis on ta Eesti meistri tiitlite hulk päris suur. Peale mitmevõistluse on ta Eesti meister veel 60m ja 100m tõkkejooksus, 100m, 200m ja 400m jooksus ning kaugushüppes. 1 J. Filippov (2011). Kaks spordikaunitari: röövlitüdruk ja õrn haldjas. - Eesti Ekspress, 17. juuni Suurematelt võistlustelt on ta ette näidata, peale juuniorite EM´i ja MM´i, 2011.a. Daegu MM´i 26. koht ning 2011
Sellest ajast saati, kui vanad kreeklased alustasid Olümpiamängude traditsiooni, on spordist saanud suur osa kultuurist. Sport on Eestis väga tähtsal kohal. Noored treenivad igal võimalikul alal ning saavutavad maailmatasemel tulemusi. Juba väiksest peale harjutatakse lapsi spordiga tegelema ning sealt arenevad noored, kes viivad Eesti nime maailmasse. Näiteks saab tuua Kelly Sildaru, kes on juba 16-aastaselt kahekordne juunioride maailmameister ning X- mängude võitja. Kõik toetavad üksteist ning tunnevad rõõmu saavutuste üle ja see ongi kultuurses pooles peamine. Sport, mis oli algselt lihtsalt hea eneseteostamise võimalus, on õnneks mingil määral rahvaspordina veel säilinud. See-eest tänapäeval on sporti aina keerulisem nimetada kultuuriks, sisaldades niivõrd palju kihlvedusid, kokkuleppeid ning poliitikat. Sport on tänapäeval suuremas osas äri ning seda näitavad ka summad, mis selles valdkonnas
2004 Ateena olümpiamängudel 3. koht 2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 3. koht 2001 Pekingi universiaadil 1. koht 2005 Helsingi maailmameistrivõistlustel 4.koht 2002 Müncheni Euroopa meistrivõistlustel 5.koht 2007 Osaka maailmameistrivõistlustel 7.koht Isiklik rekord 70.82 (2006) Märt Israel sai ketteheites 14. koha. Tema saavutused: 2007 Osaka maailmameistrivõistlustel 22. koht 2007 Bangkoki universiaadil 3. koht 2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 14. koht 2002 juunioride maailmameistrivõistluste 7. koht Isiklik rekord 66.56 (2007) Pavel Loskutov sai maratonijooksus 75. koha. Tema saavustused: 2002 Müncheni Euroopa meistrivõistlustel maratoni 2.koht 1999: Helsingi maratoni 1. koht 1999: Frankfurti maratoni 1. koht 2001: Frankfurti maratoni 1. koht 2001: Göteborgi poolmaratoni 1. koht 2002: Pariisi maratoni 2. koht( Eesti rekord 2:08.53) 2003: Seouli maratoni 1. koht 2004: Ateena olümpiamängudel 26. koht 2004: Seouli maratoni 1. koht
Referaat Odavise Ajalugu Vana-Kreeka Vana-Kreekas oli odavise üks pentlatoni aladest. Visati metallotsaga puitoda, mis tõenäoliselt ei olnud pikem kui 2m. Hoovõtu- ja visketehnika ei erinenud nüüdisaegsest. Visketulemuste kohta andmeid ei ole. Uuem aeg Esimesed nüüdisolümpiamängude kavad odaviset ei olnud, aga Skandinaavias ja Soomes oli odavise võistlusalaka kasutusel enne Ateena olümpimänge 1896. Võistlusreeglid Odaviske hoovõturada on 3036,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist. Käepideme asend on selline, et oda raskuskese oleks selle all. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 2.6m-2.7m ning naistel vastavalt 600 g ja 2.2m2.3m. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maa...
Latõninale, kes olümpiatelt võitis kokku 18 medalit Riistvõimlemise liidrid 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime "Andrese rist". 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan Ovtsinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolmel olümpial Runar Alexanderssoni nime all Islandit. Ateena olümpial sai Ovtsinnikov-Alexandersson toenghooglemises seitsmenda koha. Teda juhendas Mati Kirmes. Viimase tiitlivõistlusena osalesid Eesti riistvõimlejad 1999. aasta MM-il Hiina. Kasutatud kirjandus: http://devteadur.tea
19. juuli, 2002. Jamaica pealinna Kingstoni rahvusstaadionile on kergejõustiku juuniorie maailmameistrivõistlustele kogunenud täismaja, 36 000 pealtvaatajat. Üks vibalik noormees, vanust 15 aastat ja 332 päeva, nimi Usain Bolt, oli vaid paar nädalat varem läbinud 200 meetrit oma vanuse kohta usjumatu ajaga 20,61. Kogu Jamaica ootas tema triumfi. Jamaicalased ei pidanud pettuma. Imetalent kerkis endast kolm aastat vanemate seltskonnas kõigi aegade noorimaks juunioride maailmameistriks ning ühes sellega ka riigi suurimaks spordilootuseks. ,,Olen uhke oma saavutuse üle. Olen uhke enda ja oma riigi üle," ütles teismeliseeas Bolt viisakalt. Lapstähtede teekond tippu pole üldjuhul lihtne. Kerge ei olnud see ka Boldil. Vaid kaks aastat pärast triumfi Kingstonis läbis ta kõigest 17-aastaselt 200 meetrit ajaga alla 20 sekundi, aga esimest tiitlit täiskasvanute seas pidi ootama veel kolm suve. Poisikesena kriketis kõva
liblikujumises 26,72 ja 14. juulil 2007 ujutud 29,45 50 m seliliujumises. Tulemus: 100 m liblikujumise 32. koht, 100 m vabaltujumise 33. koht, 50 m vabaltujumise 21. koht MARTIN LIIVAMÄGI Meeste 200 m kompleksujumine 2.03,66 (35. Koht) Sünniaeg ja koht: 5. juuli 1988, Tallinn Mõõdud: 183 cm, 80 kg Klubi: Kalevi Ujumiskool Treener: Urmas Jaamul Õppeasutus või amet: Saavutused: EMi 6. koht 100 m kompleksujumises (2006), EMi 5. koht 100 m kompleksujumises (2007), juunioride EMhõbe 200 m kompleksujumises (2006) Eeskujud: Jani Sievinen, Laszlo Cseh Hakkas ujumisega tegelema 7aastaselt kuid käis ka varem ema ja isaga ujumas . Lemmik ujumisstiil on liblikas. Martin Liivamägi kellelt oodati õlümpia eel 200 m kompleksis poolfinaali pääsemist , osutub suurimaks läbikukkujaks. Loodetud kahe minuti alistamisest ja poolfinaalist pole lõhnagi aeg 2.03,66 annab 46 sportase konkurentsis 35. Koha ja võrdub tema klassist mehele sisuliselt uppumisega .
Kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Ta on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys kuld 15 km klassikasja hõbe 50 km klassikas. 1999 Ramsaus: hõbe 50 km klassikas. 2001 Lahtis: kuld 30 km klassikas. 2009 Liberecis: kuld 15 km klassikas. Ta on 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Aasta meessportlane 1999, 2001, 2002, 2006 ja 2009 Kristina Smigun-Vähi Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2010 Vancouveris: hõbe 10 km vabastiilis. 1999 Ramsaus: hõbe 15 km vabasõidus ja pronks 30 km klassikas. 2003 Val di Fiemmes: kuld topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis), hõbe 10 km klassikas, hõbe 15 km klassikas (ühisstart) ning pronks 30 km vabastiilis. Maailmakarika 2. koht: 2000, 2003. Kristina on juunioride maailmameistrivõistlustelt võitnud kaks kuldmedalit (1997.
(Curling Eestis, 2012) Curlingu harrastamise eestvedajaks on 23. oktoobril 2002. a loodud Eesti Curlingu Liit (ECL). Alates 2004. a on ECL Eesti Olümpiakomitee (EOK), Maailma Curlingu Föderatsiooni (WCF) ja Euroopa Curlingu Föderatsiooni (ECF) liige. (Curling Eestis, 2012) 2004. aasta kevadel toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused curlingus ning esimest korda osales Eesti võistkond Euroopa meistrivõistlustel Bulgaarias 2004. a detsembris. Eestlased on osalenud ka Esimestel juunioride taliolümpiamängudel. Iga aastaselt võetakse osa ka Euroopa naiste ja meeste meistrivõistlustest, Euroopa juunioride meistrivõistlustest, segapaaride ja segavõistkondade Euroopa meistrivõistlustest. (Curling Eestis, 2012) 2.5 Curlingu trennid Curlingus on vaja nii mõistust, kui ka füüsilist head vormi. See on üks väheseid spordialasid, kus pole tuvastatud dopingu laialdast kasutamist. Curlingus on suur osa
BC Kalev/Cramo - on välja kasvanud 9 aastat tagasi loodud noortevõistkonnast Ehitustööriist. Panustamine Eesti oma noortesse mängijates kandis vilja 2004. aastal, kui võideti esimene Eesti meistritiitel. 2005. aastal muudeti nimi BC Kalev/Cramoks ning 2006. aasta kevadel krooniti meeskond taas Eesti meistriks. 2009. aastal võideti Eesti meistritiitel. Margus Hunt - Andekat noort kettaheitjat Margus Hunti toetab G4S globaalse sponsorlusprogrammi raames. Kahekordne juunioride maailmameister Hunt valiti sponsorlusprogrammi G4S 4teen ainsa Euroopa noorsportlasena. Koos Margusega kuulub tiimi veel 14 sportlast üle maailma. Nii nagu Marguski, loodavad paljud meeskonna liikmed pääseda 2012. aasta Londoni olümpiamängudele ja saavutada seal korraliku tulemuse.
on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. 2. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime "Andrese rist". 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan Ovtsinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolmel olümpial Runar Alexanderssoni nime all Islandit. Ateena olümpial sai Ovtsinnikov-Alexandersson toenghooglemises seitsmenda koha. Teda juhendas Mati Kirmes. Viimase tiitlivõistlusena osalesid Eesti riistvõimlejad 1999. aasta MM-il Hiinas. [Eesti Päevaleht : 2006] 3.Sportvõimlemine tänapäeval Tänapäeval on sportvõimlemine tõusnud ülesmäge
Eriti kannatab rahline pool, kuna sponsorid loobuvad oma lepingutest ja uusi sponsoreid on väga raske leda. Näiteks Soome suusaliit oli peale Lahti MM-i dopinguskandaali kaua rahalistes raskustes ja see avaldus ka sportlike tulemuste languses. Endist sära pole suudetud saavutada ka tosin aastat hiljem. Kannatajateks on kindlasti ka dopinuga põrujate pereliikmed ja eriti nende lapsed. Näitena võin tuua Andrus Veerpalu dopinguskandaali , mille tõttu Juunioride MM-il Liberecis, kus tema poeg Andreas Veerpalu avamisel Eesti lippu kandis, oli tema ainuke, kelle nime teadustaja välja ei hõiganud. Sellest võib järeldada, et vanemate patud kanduvad mingil määral edasi ka lastele. Kokkuvõtteks võin öelda, et ükskõik kui ahvatlev ka ei tunduks sooritusvõimet parandavate ainete kasutamise teel enda sportlikku taset tõsta, ei ole sellele mingit õigustust, sest sporti pole mõtet teha ebausal teel
aasta hooajal saadud kuues koht, kuigi ta jõudis sel hooajal poodiumile vaid korra.Pärast sportlaskarjääri lõpetamist on ta olnud Eesti Suusaliidu juhatuse liige ja Otepää MK- etappide korralduskomitee juht. 2013. aastast on ta Suusaliidu peasekretär. Jaak Mae treener oli Mati Alaver. Kristina Šmigun-Vähi (neiupõlvenimega Kristina Šmigun; sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja.Esimest korda osales ta olümpiamängudel 1994. aastal Lillehammeris, kus jäi parimaks kohaks 10 km vabastiilis saadud 27. koht.2002. aasta taliolümpial Salt Lake Citys jäi Kristina Šmiguni parimaks kohaks 30 km klassikas seitsmes. Lõputseremoonial kandis Šmigun Eesti lippu. Nädal pärast olümpiat võitis ta maailmakarikavõistluste Lahti etapi 10 km vabatehnikasõidus,
E-1 22.08.2003 Lembit Vaher 266,469 New York, USA MV E-2 01.07.2006 Priit Hoyer 282,322 Tallinn, Eesti GP E-3 09.12.2006 Mart Sepp 257,954 Örebro, Rootsi 3 13.08.2004 Mart Sepp 293,375 Tallinn, MM E-4 22.07.2006 Priit Hoyer 309,171 Tallinn, Eesti MV E-5 19.07.2003 Tõnu Sepp 338,655 Tallinn, Eesti Karikas II EESTI JUUNIORIDE REKORDID Klass Aeg Nimi Tulemus Võistlus AM-1 14.05.2005 Juri Gontar 133,139 Tallinn, Baltic Cup I etapp AM-2 26.06.2004 Artjom Gorozanin 167,516 Ruda-Slaska, Poola Junior 16.07.2005 Ilja Pavlov 180,324 Tallinn, Eesti MV II etapp NÕMME NOORTEMAJA RINGRAJA REKORDID Klass Aeg Nimi Riik Tulemus Võistlus E-1 19.07
3 Karjäär...........................................................................3 Lõppsõna.......................................................................4 Kasutatud kirjandus.......................................................5 2 Sissejuhatus: Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Ta on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskavanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Õde Katrin tegeleb samuti suusatamisega, kuigi noorteklassis on Katrinil paremaid tulemusi ette näidata, pole tema karjääris nii säravaid medaleid kui Kristinal. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Karjäär: Esimesed suuremad tiitlivõidud pärinevad 1995
tudengielust. ISU rahvusvahelistel võistlustel esindab Leena Eestit alates 2003/2004 hooajast, tema iga-aastane areng ei ole ilmselt kellelegi märkamatuks jäänud. ,,Minu elus oli ka pingeline periood. Nimelt sel hooajal, kui debüteerisin Euroopa ja maailmameistrivõistlustel. Treeningutel ei tulnud midagi välja. Aga kõik paranes pärast Torino olümpiamänge. Olümpia andis mulle suure kogemuse ja kõvasti enesekindlust. Kui kaks nädalat hiljem võistlesin juunioride MMil, mõtlesin: ,,Mis lastevõistlused need on?" Just sellel ajal lõppes ka see õnnetu periood ja ma hakkasin uuesti hea meelega trennis käima, arenema ja edukalt esinema," meenutab Lena.
oktoober 1953 Sünnikoht: Tartu Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur Viljar Loor võitis NSV Liidu koondisega olümpiakulla 1980. aastal Moskva mängudelt. Võrkpalli hakkas Tartus harrastama Ülo Palgi juhendamisel. Tallinnas jätkas treeninguid Raimond Pundi ja Ivan Dratsovi juhendamisel. 1973. aastal tuli Liidu koondislasena Euroopa juunioride meistriks. Jõudnud 1975. aastal Liidu põhikoondisse, sai Loori koduklubiks Moskva AKSK. 1975. aastal võitis esimese EM- tiitli, mida kordas veel 1977, 1979, 1981 ja 1983. Aastatel 1978 ja 1982 tuli Loor maailmameistriks ja 1977 ning 1981 maailma karikavõitjaks. Kõige märkimisväärseim saavutus oli siiski olümpiakuld 1980. aastal. Moskva mängudel kulges Liidu koondise tee finaalini libedalt. Enamik mänge võideti ühe tunni jooksul tulemusega 3:0
spordiriigiga või ei? Minu austus ja imetlus kõigi tippsportlaste suunas on kirjeldamatu, justnimelt seetõttu, et kõik need saavutused, millest me igapäevaselt loeme, on teenitud ränga töö ja pikaaegse pühendumusega. End ühele spordialale aastatepikkuseks ajaks täielikult pühendada, on suurem väljakutse kui me ette oskame kujutada. Siinkohal toon näiteks Kelly Sildaru. Tegu on 16-aastase eesti neiuga, kes on kolmekorde juunioride maailmameister vigursuusatamises ja kahekordne maailma noorim X Games’I võitja. Ta alustas suusatamist vaid 2-aastaselt!! See tähendab 14 aasta pikkust tööd ja vaeva, et jõuda siia, kus ta praegu on. Muljetavaldav! Praeguseks võime teha 2 järeldust – ülekaalulisus on nii Eestis, kui ka kogu maailmas suur probleem ning läbi aegade on Eesti spordimaastikul lugematu arv säravaid tähti suuri tegusid teinud. Kas
90) kuldmedal Tokio 1991: 100 m (9.86) kuldmedal 4x100 m teatejooks (37.50) Stuttgart 1993: 200 m (19.99) pronksmedal Isiklikud rekordid: 100 m- 9.86 (1991) 200 m- 19.75 (1983) Lisa 3 Tabel 3. Christoph Lemaitre tulemused suurvõistlustel (6) Sündinud: 11.06.1990 Prantsusmaa, Annecy Pikkus: 189 cm Kaal: 74 kg Saavutused: Juunioride maailmameistrivõistlused: Bydgoszcz 2008: 200 m (20.83) kuldmedal Juunioride euroopa meistrivõistlused: Novi Sad 2009: 100 m (10.04) kuldmedal Euroopa meistrivõistlused: Barcelona 2010: 100 m (10.11) kuldmedal 200 m (20.37) kuldmedal 4x100 m teatejooks (38.11) kuldmedal Isiklikud rekordid: 100 m- 9.97 (2010) 200 m- 20.16 (2010)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
