sellel ajal kui Eestis juba soojem.Aga Eesti suve ei tahtnud nad ka maha magada. Kristina tulemused. Kristina oli ise enesest väga tubli ja ta tahtis jõuda tippu (kaugele).Vahepeal tal läks küll halvasti aga see ei lugenud eriti midagi,sest järgmine kord läks tal kaks korda paremini.Mis siis et ta oli tubli ja me küik teame seda panen ma siiski tema tulemused siia kirja. Olümpiamängud: Kuld aastal 2006.10km klassikatehnika Kuld.aastal 2006.7,5pluss7,5kmsuusavahetusega sõit Hõbe,aastal 2010.10km vabatehnika. Maailmameistrivõistlused: Kuld,aastal 2003.topeltjälitussõit Hõbe,aastal1999.15km vabatehnika Hõbe,aastal 2003.10km klassikatehnika Hõbe,aastal 2003. 15km klassika ühisstart Pronks,aastal 1999. 30km klassikatehnika Pronks,2003.30km vabatehnikas
Kool Suusatamise tehnika ja põhitõed, Veerpalu, Smiguni saavutused Referaat Koostaja: Nimi Linn ja aastaarv Kristina Smigun- Vähi saavutused Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika Pronks 2003 30 km vabatehnikas
13. Paaristõukeline sammuta ja ühesammuline sõiduviis (klassika) 14. Uisusammsõiduviisid 15.Ilmastikuolude arvestamine suusatamisel 16.Ohutus ja turvalisus suusatamisel 17.Pikema matka sooritamise põhimõtteid 18.Eesti erinevad talispordialadeks sobivad piirkonnad ja keskused NB ! Testtöös 3 küsimust /1- sõiduviisidest ; 2 – mäesõiduelementidest / 3- varustus , õppepaigad , ohutus 1. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnika suusk. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisutehnika korral. Viimast sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu saapad, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. 2. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamis- ja muule
1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants. Alates 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Varustus on suusatamises väga oluline. Olenevalt suusatehnikast, kasutatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnika suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisutehnika korral. Uisutehnikat sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad rohkem liikuda kui
Suusavarustuse valimine ja hooldamine Sinu Nimi Suuskade valik • Klassikastiili suusk peaks olema kuni 15 cm enda kasvust pikem • Uisustiili suusk peaks olema ligikaudu enda pikkune • Mida pikem suusk, seda paremini libiseb • Mida lühem suusk, seda parem juhitavus • Klassikatehnika suusk peaks olema jäikusest selline, et mõlema jalaga suuskadel seistes peaks olema suusa keskosa 5 – 15 mm õhus, ühel jalal täie raskusega suusal olles peaks olema suusa keskosa täielikult vastu maad • Vabatehnika suusk peaks olema jäikuselt selline, et alati on suusa keskosa minimaalselt õhus Suusakeppide valik • Klassikastiili kepid peaksid ulatama maast õlgadeni • Uisustiili kepid peaksid ulatama maast kõrvadeni
pandud suusa pikkuse järgi. · 140 300 eurot võistlusklassi suusad. Universaalsuuska selles hinnaklassis ei pakuta, valida on klassika- või vabatehnikasuusa vahel. Suuski on võimalik sama pikkuse puhul valida erineva paindega. · 300500 eurot tippvõistlussuusad.Võistlus- suusk tehakse väga erineva painde, pikkuse ja põhjaga, mis ostmisel eeldab kindlasi spetsialisti nõuannet. Suusakeppide valik Vabatehnika kehapikkus x 0,9 Klassikatehnika kehapikkus x 0,85 Kui samade keppidega on plaanis sõita mõlamat tehnikat, siis x 0,87. Suusasaabaste valik 1. saapad vali vajaduse järgi, kõige kallimad saapad ei pruugi harrastajale sobida, vaid on võistlussuusatajale; 2. saabas peab olema jalas mugav. 3. enamik pakutavaid saapaid on universaalsaapad, mis sobivad nii klassika- kui vabatehnikale; 4. saapaid ostes vali kohe ka klambrid, sest kõik saapad igale klambrile ei sobi. Hooldamine
6. Ära kunagi torka suuski lumme seisma see kahjustab suusaotsi ja laminaadikihid võivad liimist lahti tulla. 7. Väldi lumevabadel aladel suusatamist, võta suusad jalast (nt ületamist vajavad teed). 8. Määri oma suuski regulaarselt! Pidamismäärded(tahked) Pidamismäärdeid määritakse suusa pidamisalale. Pidamisala on suusapõhja keskel olev piirkond, mis hästi sobivatel suuskadel surutakse vastu lund ainult klassikatehnika jalatõukel. Pidamismääre laseb suuskadel edasi libiseda, kuid takistab tõukel suuskade tagasilibisemist. Tahkeid pidamismäärdeid kasutatakse üldiselt miinuskraadidega. Lisaks eelnevale on viimastel aastatel tulnud laialdasemlt kasutusele nonwax suusad kujutab endast suuska mille pidamisala on karestatud ning haakub tänu sellele lume külge. Selle miinuseks on see, et seda saab kasutada ainult 0-kraadi ja lume sajuga. Nende suuskadega suutis A
olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Kuld2002-15 km klassika Kuld2006-15 km klassika Hõbe2002-50 km klassika Kristina Smigun-Vähi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti endine suusasportlane. Kuld2006-10 km klassikatehnika Kuld2006-7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe2010-10 km vabatehnika Gerd Kanter Click to edit Master text styles Second level Third level on eesti kettaheitja. Fourth level Fifth level Kuld2008 PekingKettaheide Pronks2012 LondonKettaheide Kasutatud kirjandus http://www
piisavalt laia sõiduruumi. Uisutehnikaga sõitmisel võiks tasakaalu järele panna paar hüüumärki. Tähtis on teinegi märksõna raskuse ülekanne suusalt suusale. Uisutehnika valdamiseks pead oskama suuskadel lausa "tantsida", suutma suuska käärselt nii ühele kui teisele poole juhtida see on uisutehnika kirjutamata reegel. Saa suusk libisema uiskle! Ka uisutehnika sõiduviiside õppimine algab põhieesmärgist suuta suuskadel astumisest üle minna libisemisele. Kui klassikatehnika puhul liigutakse kogu aeg ette, siis uisutehnikaga sõites lisandub suuskade liikumine käärselt, st.ette - küljele. Uisutehnikaga liikumiseks peab panema suusa käärselt libisema ja lõpptulemusena saab nii ka otse edasi liikuda. Algajale tundub selle saavutamine lausa võimatu, sest reeglina tahab ta hakata kohe tasasel platsil uisutama. See aga ei õnnestu, sest ei ta suuda veel tõukega suuska libisema lükata. Lahendus on aga lihtne, esimese
Hobid: lugemine, slaalom, golf ja muusika. Elukoht: Otepää. Perekonnaseis: abielus, üks laps. Kuuluvus spordiklubisse: Oti Spordiklubi. Suusavarustus: · saapad ja sidemed: Salomon; · suusad: Fischer; · kepid: Toko; · kindad: Toko; · talvine riietus: ISC,Craft; · suvine riietus: ASICS, Salomon; · prillid: CasCo. Lisa 2. Kristina medalivõidud olümpial ja maailmameistrivõistlustel Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõit 21 Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika Pronks 2003 30 km vabatehnika Lisa 3. Kristina maailmakarika etappide võidud Jrk
täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun- Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks Olümpiamäng ud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Gerd Kanter Olümpiamäng ud 2004 Ateenas: 19. koht 60.05 (21. august) 2008 Pekingis: kuldmedal 68.82 (19. august) 2012 Londonis: pronksmedal 68.03 (7. august) Gerd Kanter Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja.Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse
7842) 1968 México Jaan Talts Tõstmine Nikolai 1980 Moskva Purjetamine Poljakov Toomas 1988 Sul Tõniste, Tõnu Purjetamine Tõniste 50 km Salt Lake Andrus Murdmaasuusatamin 2002 klassikatehnika City Veerpalu e s 2004 Ateena Jüri Jaanson Sõudmine 6:51.42 Jüri 6:29.05 2008 Peking Jaanson, Tõn Sõudmine (+1.69) u Endrekson Kristina Murdmaasuusatamin 10 km
Suusasidemed olgu stardini stardijoone taga. Finišihetkeks loetakse momenti, kui võistleja eesolev jalg ületab finišijoone. Võistleja rajal: - Peab läbima tähistatud raja stardist finišini omal jõul, kõrvalise abi kasutamine on keelatud. - Ei tohi suuska/suuski vahetada (1 suusa vahetamine on probleemide korral lubatud rahvamaratonidel ja teatesõidul). - Nõudmisel tuleb kiiremale rada anda, välja arvatud viimased 200 m (rahvamaratonil rada andma ei pea). - Klassikatehnika võistlusel ei ole lubatud kasutada uisuviise. Tulemused, autasustamine: - Esialgsed, mitteametlikud tulemused välja panna võimalikult kiiresti. - Sama tulemus annab sama koha, tiitlid ja auhinna. - Autasusatmisel võib auhinna välja võtta ka võistleja esindaja, kuid ei tohi seista pjedestaalile; hiljem auhinda välja ei anta. Žürii või peakohtunik koos rajameistri ja väistlejate esindajatega:
annaabi.ee 
