luLUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS (0)

Tallinna Reaalkool 
 
 
 
 
 
LUGEMISHARJUMUSED  TALLINNA  REAALKOOLI   
ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS 
Uurimistöö 
 
 
 
 
Taavi  Pungas 
11b 
Juhendaja : õp Sirje Jaup 
 
 
 
 
 
Tallinn 2008 
SISUKORD 
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 
1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 
1.1.  Sihtgrupp  .............................................................................................................................. 6 
1.2.  Ankeedi  koostamine ............................................................................................................. 6 
1.2.1. Üldised kaalutlused ....................................................................................................... 6 
1.2.2. Internetimeedia .............................................................................................................. 7 
1.2.3.  Ajakirjandus  .................................................................................................................. 7 
1.2.4. Kohustuslik kirjandus .................................................................................................... 8 
1.2.5. Vabatahtlikult  loetav  kirjandus...................................................................................... 9 
1.2.6. Üldised küsimused......................................................................................................... 9 
1.3. Tulemuste analüüsimise põhimõtted .................................................................................... 9 
2. TULEMUSED ........................................................................................................................... 11 
2.1. Internetimeedia ................................................................................................................... 11 
2.1.1. Küsimus 1. Ajalehtede internetiväljaanded ja muud uudisteportaalid ........................ 11 
2.1.2. Küsimus 2.  Blogid  (internetipäevikud) ....................................................................... 11 
2.2. Ajalehed.............................................................................................................................. 12 
2.2.1. Küsimused 3 ja 4. Regulaarsete ajalehelugejate hulk.................................................. 12 
2.2.2. Küsimus 4.1. Ajalehtede lugemisele kuluv aeg........................................................... 13 
2.2.3. Küsimus 4.2. Erinevate ajaleherubriikide populaarsus ............................................... 13 
2.3.  Ajakirjad  ............................................................................................................................. 18 
2.3.1. Küsimus 5. Regulaarsete ajakirjalugejate hulk ........................................................... 18 
2.3.2. Küsimus 5.1. Ajakirjade lugemisele kuluv aeg. .......................................................... 19 
2.3.3. Küsimus 5.1.  Populaarseimad  ajakirjad ...................................................................... 20 
2.4. Kohustuslik kirjandus ......................................................................................................... 22 
2.4.1. Küsimus 6. Sisukokkuvõtete levik .............................................................................. 22 
2.4.2. Küsimus 7. Kohustusliku kirjanduse lugemisharjumused........................................... 23 
2.4.3. Küsimus 8. Probleemid kohustusliku kirjanduse saadavusega ................................... 24 
2.4.4. Küsimus 9. Kohustusliku kirjanduse huvitavaks pidamine......................................... 24 
2.4.5. Küsimus 10. Meeldinud kohustuslike raamatute nimetamine..................................... 26 
2.4.6. Küsimused 11 ja 12. Kohustusliku kirjanduse vajalikkus ........................................... 26 
2.5. Vabatahtlikult loetav kirjandus........................................................................................... 28 
2.5.1. Küsimus 13. Raamatute lugemise sagedus.................................................................. 28 
2.5.2. Küsimus 14. Keskmiselt kuus läbi loetavate raamatute arv ........................................ 29 
2.6. Üldised lugemisharjumused ............................................................................................... 31 
2.6.1. Küsimus 15. Lugemiseks raamatute leidmine............................................................. 31 
2.6.2. Küsimus 16. Lemmikraamatud ................................................................................... 32 
2.6.3. Küsimus 17. Populaarseimad teemad.......................................................................... 33 
2.6.4. Küsimus 18. Võõrkeelne kirjandus ............................................................................. 37 
2.6.5. Küsimus 19. Lugemise  meeldimine  ............................................................................ 38 
2.6.6. Küsimus 20. Palju lugevad õpilased............................................................................ 39 
2.6.7. Küsimus 21. Soov rohkem lugeda ............................................................................... 41 
2.7. Tulemuste kokkuvõte ......................................................................................................... 45 
KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 48 
LISA 1 Küsitlus ............................................................................................................................. 49 
LISA 2 Õpilaste poolt loetavad ajakirjad ...................................................................................... 51 
LISA 3 Õpilaste lemmikraamatud ................................................................................................. 52 
UURIMISTÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE .......................................................................................... 58 
SUMMARY .................................................................................................................................. 59 
SISSEJUHATUS 
Käesoleva uurimistöö teemaks on „Lugemisharjumused Tallinna Reaalkooli eri vanuses õpilaste 
seas”.  Noorte  lugemise  teema  on  praegu  väga   aktuaalne ,  sest  Interneti  igapäevaellu  tungimise 
tõttu  loetakse  üha  vähem  ja  vähem  raamatuid.  Teema   valikul   on  lähtutud  sellest,  et  see  pakuks 
huvi nii töö autorile kui ka laiemale üldsusele ning arendaks võimalikult palju uurimistöölaadsete 
kirjutiste koostamise oskust – tulevikus tuleb sarnaseid töid kindlasti veelgi teha.  
Tallinna Reaalkooli uurimistööde raames on varem mitmeid kordi uuritud mõne konkreetse klassi 
või  vanuserühma  lugemist,  kuid  seni  on  teenimatult  tähelepanuta  jäänud  lugemisharjumuste 
muutumine vanusega. Et noorte vähese lugemishuvi põhjuste kohta ei ole võimalik järeldusi teha 
uurimata,  kuidas  lugemine  vanusega  muutub,  siis  ongi  selle  uurimistöö  põhiliseks  eesmärgiks 
seoste leidmine õpilaste vanuse ja lugemisharjumuste vahel. Võimalikult mitmekülgseid järeldusi 
teha soovides ei ole selles töös käsitletud mitte ainult raamatute, vaid ka ajalehtede ja ajakirjade, 
samuti vähesel määral internetipõhise meedia lugemist. 
Lugemisharjumuste  uurimiseks  vajalikud  andmed  koguti  5.,  8.  ja  11.  klassides  läbi   viidud  
küsitlusega, mille koostamisel  hoiti  silme ees sihti saada võimalikult mitmekülgne, kuid samas ka 
detailne ülevaade iga klassi kohta. Andmete analüüsimisel eristati poiste ja tüdrukute vastused, et 
võrrelda, kas ja milliseid erinevusi nende vahel leidub. 
See  uurimistöö  on  jaotatud  kaheks   suuremaks   peatükiks.  Esimeses  on  täpsemalt  kirjeldatud  töö 
meetodeid ,  sealhulgas  sihtgrupi  valikut,  küsitluse  koostamist  ja  tulemuste  analüüsimise 
põhimõtteid.  Teises  peatükis  on  esitatud  õpilaste   vastuste   analüüsist  saadud  tulemused,  eraldi 
alajaotused  on  internetimeedia,  ajalehtede,  ajakirjade,  kohustusliku  kirjanduse,  omal  initsiatiivil 
loetava kirjanduse ja üldiste lugemisharjumuste kohta. 
Uurimistööle  on  lisatud  täpne  õpilaste  hulgas  läbi  viidud  küsitlusankeet  (LISA  1)  ning  õpilaste 
poolt  loetavate  ajakirjade  (LISA  2)  ja  lemmikraamatute  (LISA  3)  täielike  nimekirjade  tabelid. 
Töö  on  kirjutatud  eeldusega,  et  enne  uue  alapunkti  lugemahakkamist  tutvub  lugeja  selles 
käsitletava  küsimuse  täpse  sõnastusega,  seetõttu  on  iga  alapunkti  pealkirjas  välja  toodud  ka 
vastava küsimuse number ankeedis. 
Õpetaja  Sirje  Jaubile  kuuluvad  tänusõnad  asjalike  nõuannete  eest  kogu  uurimistöö  koostamise 
vältel. Tänan  ka õpetaja  Mirja Särge,  kes oli lahkesti nõus oma  tundides   ankeetide  täitmist läbi 
viima,  ning  oma  ema,  kelle  poole  sai  mitmeid  kordi  väga  erinevaid  valdkondi  puudutavate 
probleemidega  pöördutud.  Suurima  tänu  võlgneb  autor  siiski  kõigile  neile,  kes  küsitluse 
täitmisega selle uurimistöö koostamise võimalikuks tegid. 
 
5 
1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED 
1.1. Sihtgrupp 
Esimene  otsus,  mis  tuli  uurimistöö  osas  teha,  oli  sihtgrupi  valik.  Muidugi,   parima   tulemus 
saamiseks  oleks  pidanud  küsitlema  kõiki  Tallinna  Reaalkooli  õpilasi,  kuid  arvestades  õpilaste 
suurt  arvu  ning  uurimistöö  üsna  väikest  mahtu,  ei  läinud  see  variant  arvesse.  Lõpliku  otsusega 
jäid  analüüsitavateks  klassideks  5.,  8.  ja  11.,   kusjuures   igast   vanusest   küsitleti  kahte 
klassikomplekti,  et  tulemused  oleks  täpsemad.  Sellise  valiku  põhjuseks  oli  see,  et  5.  klass  on 
noorim,  kus  saab  tõsiseltvõetavast  kohustuslikust  kirjandusest  rääkida,  ning  et  kolmeaastane 
vanuseintervall on piisav, et tulemused oleksid klassiti märgatavalt erinevad. 
Küsitlusele vastas 194 õpilast,  nendest  68 olid 5.  klassist  (41 poissi ja 27 tüdrukut), 68 8. klassist 
(39 poissi ja 29 tüdrukut) ning 58 11. klassist (35 poissi ja 23 tüdrukut). Sooline jaotus oli 115:79 
poiste kasuks. 
1.2. Ankeedi koostamine 
1.2.1. Üldised kaalutlused 
Küsitluse koostamine oli selle uurimistöö olulisim etapp – korralikult õnnestunud küsitlusest saab 
lihtsasti   järeldusi  teha,  ebaõnnestunud  küsimuste  korral  ei  ole  võimalik  ükskõik  kui  hästi 
planeeritud andmeanalüüsiga korralikke tulemusi saada. Seetõttu tuli ankeeti kaua ja põhjalikult 
kavandada. 
Põhiline probleem ankeedi koostamise juures oli see, et täpselt sama küsitlus tuli kätte anda nii 
5., 8. kui ka 11. klassi õpilastele. See tähendas, et küsimused pidid olema piisavalt lihtsad, et isegi 
11-12-aastased  lapsed  saaksid  nendest  õigesti  aru  –  näiteks  ei  tohtinud  kasutada  liiga  palju 
võõrsõnu. Samas,  korrektse  tulemuse huvides pidid küsimused olema üheselt mõistetavad. Nende 
tingimuste tõttu oli küsimuste sõnastuse otsustamine väga aeganõudev ning keerukas. 
 
6 
Küsitluse  läbiviimise  metoodika  oli  samuti  oluline,  sest  objektiivsete  tulemuste  saamiseks  oli 
vaja,  et  ankeedi  täidaks  võimalikult  suur  osa  sihtgrupist.  See  tähendas,  et  küsitlust  ei  olnud 
võimalik  läbi  viia  internetipõhiselt.  Kuigi  siis  oleks  uurimistöö   koostaja   jaoks  olnud  andmete 
kogumine ja analüüsimine palju lihtsam, ei oleks olnud võimalik tagada, et vastavad praktiliselt 
kõik  küsitletavad  õpilased.  Isegi  kui  õpilased  oleks  oma  vabast  ajast  küsitlust  täitnud,  oleks 
kaasnev  kiirustamine  tõenäoliselt  tulemuste  tõelevastavust  oluliselt  kahandanud.  Pealegi  on 
enamikul  õpilastest  niigi  vähe  vaba  aega,   paluda   neil  seda  ankeedi  täitmisele  kulutada  oleks 
olnud  vastutustundetu . Seetõttu oli parim lahendus lasta õpilastel ankeeti täita eesti keele  tundide  
ajal, õnneks olid õpetajad sellega rõõmuga nõus. 
Uurimistöö 
planeerimise 
käigus 
leidsin 
neli 
laiemat 
teemat, 
mille 
kohta 
oleks 
lugemisharjumustest  ülevaatliku  töö  koostamiseks  vajalik  õpilastele  küsimusi  esitada:  esiteks 
vabal  ajal  raamatute  lugemine,  teiseks  kohustuslik  kirjandus,   kolmandaks   ajakirjandus  ning 
lõpuks  Interneti  uudisteportaalid  ja  blogid.  Küsimustiku  koostamise  tähtsaks  eesmärgiks  oli 
nende teemade kohta laiaulatusliku ja objektiivse andmestiku kogumine  niimoodi , et hiljem oleks 
võimalikult lihtne seda analüüsida. 
1.2.2. Internetimeedia 
Väga  tähtis  oli  internetimeedia  kaasamine  uurimistöösse,  sest  tänapäeval  loetakse  aina  vähem 
paberkandjal  ajakirjandust, kuid see-eest internetiportaalidest  uudiste  lugemine muutub kogu aeg 
populaarsemaks .  Ainult  paberajalehtede  lugemist  analüüsides  ei  saa  teha  järeldusi  päevauudiste 
üldise lugemise kohta, mistõttu ei olnud küsimus internetiportaalide lugemise kohta mitte lihtsalt 
uudishimust tingitud, vaid ka objektiivse tulemuse  seisukohast  tähtis. 
Samamoodi  kasvab  pidevalt  blogide  (internetipäevikute)  regulaarsete  lugejate  arv,  mis  muutis 
sellekohase  küsimuse  lisamine  päevakohaseks.  Kuigi  blogide  lugemine  pole  praegu  veel  väga 
laialdaselt levinud, siis tulevasi arenguid ennustades oli see küsimus vajalik. 
1.2.3. Ajakirjandus 
Et  uurimistöö  eesmärk  oli  käsitleda  lugemisharjumusi  üldiselt,  mitte  ainult  raamatute  lugemist, 
siis  pidi  ankeet  kindlasti  sisaldama  küsimusi  ajalehtede  ja  ajakirjade  lugemise  kohta.  Ankeedi 
 
7 
küsimused  3-5  uurivadki,  kuidas  õpilased  ajakirjandusväljaandeid   loevad .  Seejuures  ei  tahetud 
õpilastelt  lihtsalt  teada,  kui  paljud  neist  ajalehti-ajakirju  loevad,  vaid  ka  lugemise  kestust,  et 
analüüsida, kui põhjalikult või pealiskaudselt tegelikult loetakse. 
Ajalehti  käsitlevad  küsimused  olid  ankeedis  sihilikult  paigutatud  pärast  küsimust  ajalehtede 
internetiportaalide  kohta,  kohe  ajalehtede   tellimise   kohta  käiva  küsimuse  järgi.  Sellise   asetuse  
eesmärk  oli  selguse  toomine  nendele  õpilastele,  kes  loevad  ajalehti  ainult  Internetist,  et  selles 
küsimuses mõeldakse paberkandjal ajalehtede lugemist.  
Ajakirjade lugemist uurivas tabelis (küsimus 5) oli vastajatele ruumi jäetud ainult kolme ajakirja 
jaoks, kuigi ridu oleks võinud teha  rohkemgi . Põhjus seisnes oletuses, et neid õpilasi, kes loevad 
rohkem  kui  kolme  ajakirja,  on  kindlasti  väga  vähe.  Samas  ei  tohtinud  ruumi  jätta  ka  liiga 
paljudele   ajakirjadele , sest alati on õpilasi, kes tahavad kindlasti  igasse  lahtrisse midagi kirjutada. 
See  toob  kaasa  ajakirjade  nimetamise,  mida  tegelikult  praktiliselt  ei  loeta  (ainult  vaadatakse 
pealiskaudselt), ning viib alla tulemuste õigsuse. 
1.2.4. Kohustuslik kirjandus 
Lugemise  populaarsuse  vähenemise  tõttu  on  kohustusliku  kirjanduse  osa  õpilaste  loetud 
raamatute hulgas arvatavasti väga suur, mistõttu oli kindlasti vaja küsida, kuidas õpilased sellesse 
suhtuvad ning kui palju seda tegelikult loetakse.  
Sisukokkuvõtete  kasutamist  käsitleva  6.  küsimuse   paigutus   enne  ülejäänud  kohustusliku 
kirjanduse küsimusi oli sellepärast oluline, et mõned õpilased oleks võinud arvata, et  sisukokku -
võtte  lugemine  on  samaväärne  raamatu  lugemisega,  mis  oleks  põhjustanud  ebaõigeid  tulemusi. 
See  küsimus  peaks  eriti  õpetajatele  väga  oluline  olema,  sest  sisukokkuvõtte  lugemine  ei  anna 
õpilasele  praktiliselt  mitte  midagi.   Rahuliku   südamega  pidevalt  raamatute  asemel  sisukokku-
võtteid  lugeva  õpilase  vastusest  järeldub,  et  tema  suhtumine  kohustuslikku  kirjandusse  on  väga 
paigast  ära, õpetajatel tuleks kindlasti sellist  suhtumist  parandada. 
Huvitav  nüanss  oli  planeeritud  küsimustega  9  ja  11,  millest  esimene  uuris,  kui  huvitav  on 
kohustuslik  kirjandus,  ning  samas  teine  tahtis  teada,  mida  arvatakse  kohustusliku  kirjanduse 
vajalikkusest .  Neid  küsimusi  koos  analüüsides  oleks  pidanud  välja   tulema ,  kas  õpilased 
 
8 
otsustavad kohustusliku kirjanduse vajalikkuse üle puhtalt emotsioonidest lähtuvalt või mõtlevad 
laiemalt. Et õpilaste mõtteid täpsemalt teada saada, tuli neil oma vastust ka põhjendada. 
1.2.5. Vabatahtlikult loetav kirjandus 
Küsimuste  13  ja  14  mõte  oli  teada  saada,  kui  palju  õpilased  tegelikult  lisaks  kohustuslikule 
kirjandusele  raamatuid  loevad.  Lisaks  klasside  omavahelisele  võrdlusele   pakkusid   need 
küsimused huvi ka välja selgitamaks, kui palju noored üldiselt vabal ajal loevad.  
Küsimuse  14  vastusevariandid  pandi taotluslikult  üksteisega  kattuma (0-1, 1-2, 2-3 jne).  Sellise 
teguviisi eesmärk oli lasta õpilasel ise otsustada, umbes  millisesse  vahemikku tema kuu jooksul 
läbi loetavate raamatute arv jääb. Konkreetsed, ilma vahemiketa vastusevariandid oleksid võinud 
panna õpilased kahtlema, milline vastus just nende jaoks õige on, sest võimatu on nii täpselt teada 
oma keskmist kuus läbi loetavate raamatute arvu. 
1.2.6. Üldised küsimused 
Lemmikraamatute  kohta  käiva  küsimuse  16  eesmärk  oli  pakkuda  veel  alternatiivset  vahendit, 
kuidas hinnata vabal ajal raamatute lugemist: õpilane, kellel lemmikraamatuid ei ole või on need 
kõik pärit kohustuslikust kirjandusest, ilmselt ei loe praktiliselt vabal ajal raamatuid. 
Et viimasel ajal on Eestis saadaval olevate võõrkeelsete raamatute hulk hüppeliselt kasvanud, siis 
oli võõrkeelse kirjanduse lugemist käsitlev küsimus 17 igati  asjakohane . Eriti huvitav oleks olnud 
tulemuste võrdlus näiteks kümne aasta taguse  ajaga , kui muukeelseid raamatuid eriti poodides ei 
olnud. 
Küsimused  19-21  pidid  kajastama  õpilaste  üldist  huvi  lugemise  vastu.  Üpris  palju  ruumi  jäeti 
põhjenduste jaoks, sest jah-ei vastused annaksid küll tulemuse protsentides, kuid sisuliselt jääksid 
õpilaste mõtted ikkagi teada saamata. 
1.3. Tulemuste analüüsimise põhimõtted 
Kõigi küsimuste vastuseid analüüsiti kõigepealt klassiti poisid ja tüdrukud eraldi. Et kõik vastaja-
grupid  olid  erineva  suurusega,  siis  ei  olnud  võimalik  teostada  analüüsi  absoluutarvudega,  vaid 
tuli kasutada protsente vastava grupi ankeedi täitnute arvust. Sellisel meetodil on aga oma ohud. 
 
9 
Vaadates uurimistöös esitatavaid  diagramme , kus tulemused on antud protsentides, võib tekkida 
kiusatus  järeldusi teha seal, kus neid tegelikult teha ei saa. Põhjus on selles, et kuigi kolme- kuni 
viieprotsendine  erinevus  võib  tunduda  järelduste  tegemiseks  piisav,  tuleb  siiski  arvestada,  et 
absoluutarvudes  vastab  see  kõigest  ühele-kahele  inimesele.  Seetõttu  ei  saa  nii  vähe  erinevate 
tulemuste  põhjal  kaugeleulatuvamaid  järeldusi  teha,  sihtgrupi  väiksusest  tingitud  viga  on  liiga 
suur. 
Kui  mõne  küsimuse  puhul  oli  vaja  selgemate  tulemuste  saamiseks  (või  ei  olnud  poiste  ja 
tüdrukute  käitumises  praktiliselt  mingeid  erinevusi)  vaadelda  vastuseid  ainult  klasside  kaupa 
(jättes  poiste  ja  tüdrukute  vastuseid  eristamata),  siis  võeti  igas  klassis  aritmeetiline  keskmine 
mõlema  soo  vastuste  protsentidest.  See  tähendab,  et  näiteks  5.  klassi  tulemuse  saamiseks  võeti 
aritmeetiline keskmine 5. klassi poiste ja 5. klassi tüdrukute vastuste protsentidest. Nii ei saa küll 
õiget pilti konkreetse  klassi kohta, kuid  klasside  erinevast soolisest jaotusest tingitud erinevuste 
eemaldamiseks oli see hädavajalik. 
Kui mõne küsimuse puhul oli vaja võrrelda, kuidas vastasid poisid ja kuidas tüdrukud, siis võeti 
aritmeetiline  keskmine  iga  klassi  vastava  soo  vastuste  protsentidest.  See  tähendab,  et  näiteks 
poiste  tulemuse  saamiseks  võeti  aritmeetiline  keskmine  5.  klassi,  8.  klassi  ja  11.  klassi  poiste 
vastuste  protsentidest.  Jällegi,  niimoodi  ei  saa  õiget  pilti  terve  kooli  poiste  arvamusest,  kuid 
klasside erinevatest vastanute hulgast tingitud erinevuste kõrvaldamiseks oli see vajalik. 
Mõne  küsimuse  puhul  oleks  olnud  aritmeetilise  keskmise  kasutamine  tulemuste  analüüsimiseks 
halb,  sest  selle  õigsust  üldise  käitumise  vaatlemisel  kahjustavad  üksikud  keskmisest  väga  palju 
erinevad  vastused.  Sellistel  puhkudel  kasutati  vastuste   mediaani   (arv,  millest   suuremaid   ja 
väiksemaid  väärtusi  on  vastuste  seas  ühepalju),  mis  andis  aritmeetilise  keskmisega  võrreldes 
objektiivsema tulemuse. 
 
 
 
10 
2. TULEMUSED 
2.1. Internetimeedia 
2.1.1. Küsimus 1. Ajalehtede internetiväljaanded ja muud uudisteportaalid 
Küsimusele 1 „jah” vastanute arv oli 5. klassis natuke üle 40%, 8. ja 11. klassis 75% ringis. Kui 
5.  klassis  oli  poiste  ja  tüdrukute  tulemus  enam-vähem  sama,  siis  8.  klassis  lugesid  poisid  juba 
rohkem ning 11. klassis oli vahe veelgi suurem. 
Tulemustest  järeldub,  et  5.  ja  8.  klassi  vahel  toimub  järsk  tõus  Interneti  uudisteportaalide 
lugemise osas, kuid uuringu metoodikast tulenevalt ei ole täpsemat aega võimalik öelda. Ilmselt 
ei  huvita  uudised  kuigivõrd  5.  klassi  õpilasi,  huvi  tekib  alles  hiljem.  Samuti  on  võimalik,  et  5. 
klassis  ei  veedeta  veel  kuigi  palju  aega  Internetis,  mistõttu  on  ka  uudisteportaalide  regulaarsete 
lugejate arv väiksem. 
Sugudevaheline  võrdlus  näitab,  et   ehkki   nooremas  eas  loevad  poisid  Internetist  uudiseid  enam-
vähem sama palju kui tüdrukud, siis  vanemaks   saades  suureneb lugejate seas poiste osakaal. See 
tähendab,  et  tüdrukud  hakkavad  vanuse  kasvades  uudisteportaalide  vastu  huvi  kaotama. 
Põhjusena  võib  oletada,  et  vanemad  poisid  veedavad  tüdrukutega  võrreldes  Internetis  rohkem 
aega,  nooremana  ei ole see vahe nii suur. 
2.1.2. Küsimus 2. Blogid (internetipäevikud) 
16%  küsitluse  täitnud  õpilastest  vastas,  et  loeb  regulaarselt  blogisid,  seejuures  oli  tüdrukute 
osakaal  nende  seas  natuke  suurem  poiste  omast  (vastavalt  58%  ja  42%).  Seega  on  tüdrukute 
hulgas  blogid  populaarsemad.  Väikese  internetipäevikute  lugejate  hulga  tõttu  ei  olnud  võimalik 
täpseid järeldusi teha, kuidas nende lugemine vanusega muutub, kuid üldiselt jäi lugejate protsent 
praktiliselt muutumatuks. 
 
11 
2.2. Ajalehed 
2.2.1. Küsimused 3 ja 4. Regulaarsete ajalehelugejate hulk 
Et  objektiivselt  hinnata,  kuidas  muutub  regulaarsete  ajalehelugejate  hulk  vanusega,  oli   esmalt  
vajalik küsimus selle kohta, kas kodus üldse käib ajaleht (ajalehed). Muidu oleks olnud võimatu 
õpilaste  vastuseid  võrrelda,  sest  sõna  „ regulaarne ”  tähendus  on  inimeseti  erinev:  mõni  mõtleb 
selle all igapäevast, teine hoopis iganädalast lugemist. Samuti on erinev ajalehtede ligipääsetavus: 
palju  tõenäolisemalt  loeb  ajalehte  õpilane,  kellel  on  see  kodus  olemas  (kuigi  ka  koolis  on 
ajalehtede lugemise võimalus olemas). Nende erinevuste silumiseks oli parim lahendus vaadelda 
ainult nende õpilaste vastuseid 4. küsimusele, kes 3. vastasid „jah”. 
Kas loed regulaarselt ajalehte?
100%
90%
80%
70%
60%
Poisid
50%
Tüdrukud
40%
30%
20%
10%
0%
5
8
11
Klass
 
Joonis 1.  Regulaarselt ajalehte lugevate õpilaste (kelle kodus käib ajaleht) osakaal 
Jooniselt  1  on  näha,  et  tüdrukute  tulemus  oli  kõikides  klassides  praktiliselt  sama,  kuid  poiste 
hulgas  on  regulaarseid  ajalehelugejaid  vanemaks  saades  aina  vähem.  Samas  on  selge,  et  poiste 
seas on ajalehtede lugemine levinum kui tüdrukute seas, kuigi vahe väheneb vanusega. 
 
12 
Soolisest  erinevusest  tuleneb,  et  üldiselt  huvitavad  uudised   poisse   rohkem  kui  tüdrukuid.  Siiski 
oleks vale järeldada, et vanemaks saades hakkavad poisid huvi kaotama, sest internetist uudiseid 
lugevate poiste hulk tõuseb vanusega (vt 2.1.1.). Tõepoolest, kui analüüsida koos küsimusi 1 ja 4 
(vaadeldes  jällegi  vaid  neid  õpilasi,  kelle  kodus  käib  ajaleht),  siis  on  5.,  8.  ja  11.  klassi  poiste 
hulgas regulaarseid uudistelugejaid vastavalt 94%, 97% ja 97%. Seega loevad vanusest sõltumata 
praktiliselt kõik poisid regulaarselt uudiseid, muutub vaid see, kust neid loetakse. 
2.2.2. Küsimus 4.1. Ajalehtede lugemisele kuluv aeg 
Lisaks regulaarsete ajalehelugejate hulgale on oluline veel see, kui palju aega ajalehelugemisele 
kulutatakse.  Kui  lugejate  hulk  näitab  ajalehtede  populaarsust,  siis  lugemisele  kuluv  aeg  näitab 
selle  kvaliteeti  ja  põhjalikkust.  Loomulikult  on  need  näitajad  lugemise  põhjalikkuse  kohta 
järelduste tegemiseks vaid üheks võimalikuks variandiks. 
Eri  vastajagruppide  tulemuste  mediaane  võrreldes  selgus  ootuspäraselt,  et  vanemate  klasside 
õpilased  loevad  ajalehti  kauem:  kui  5.  klassis  olid  poiste  ja  tüdrukute  vastuste  mediaanid 
vastavalt 13 ja 20 minutit, siis 11. klassis olid need juba 20 ja 28 minutit. See tähendab, et kuigi 
vanematest  õpilastest loeb ajalehti väiksem osa kui noorematest, siis suuremaks saades loetakse 
kauem  ning  seega  põhjalikumalt.  Tüdrukutest  ei  loe  ajalehti  nii  suur  osa  kui  poistest,  kuid 
tüdrukud loevad kauem. 
2.2.3. Küsimus 4.2. Erinevate ajaleherubriikide populaarsus 
Ajalehtede  lugejate  hulk  ja  lugemise  keskmine  aeg  iseloomustavad  ajalehelugemist  küll  hästi, 
kuid  täieliku  pildi  saamiseks  on  vaja  analüüsida  ka  eri  rubriikide  lugemist.  Keskmine  läbi 
vaadatavate  teemade  arv  annab  veelkord  ülevaate  lugemise  põhjalikkusest,  kuid  võrreldes  aja-
lehtede  lugemisele   kuluva   aja  vaatlemisega  on  see  vaatenurk  oma   olemuselt   siiski  teistsugune. 
Nimelt näitab rubriikide arv seda, kui suurt osa artiklitest või erinevatest valdkondadest kas või 
korrakski silmitsetakse, aga ajalehtede lugemisele kuluv aeg pigem seda, kui paljudele artiklitele 
tegelikult keskendutakse. 
Selle  küsimuse puhul oli iga vastajagrupi  kohta loetavate  rubriikide arvu  aritmeetilise  keskmise 
leidmine  objektiivne,  sest  maksimaalne  võimalik  märgitavate  vastuste  arv  oli  piiratud  ankeedis 
 
13 
nimetatud  rubriikide  arvuga  ning  keskmisest  väga  palju  erinevaid  vastuseid  ei  saanud  seetõttu 
esineda. Erinevate klasside keskmised loetavate rubriikide arvud on kujutatud joonisel 2. 
8,0
7,0
6,0
rv
 a
e 5,0
id
riik
b 4,0
 ru
e
in
m 3,0
k
s
e
K 2,0
1,0
0,0
5
8
11
Klass
 
Joonis 2. Keskmine läbi vaadatavate rubriikide arv ajalehelugejate seas 
Diagrammilt  on  näha,  et  vanemad  õpilased   vaatavad   ajalehte   lugedes   rohkem  teemasid  läbi  kui 
nooremad .  Sooline  võrdlus  näitab,  et  poisid  loevad  rohkemaid  rubriike  kui  tüdrukud  (vastavad 
keskmised on 6,3 ja 5,9. Vanuseline erinevus sobib kokku küsimusega ajalehelugemisele kuluva 
aja  kohta,  sest  kauem  lugedes  jõuab  ka  rohkem  rubriike  läbi  vaadata.  Samas,  kuigi  tüdrukud 
loevad ajalehte kauem, vaatavad poisid läbi rohkem erinevaid rubriike, mis näitab nende laiemaid 
huvisid. 
Rubriikide lugemise analüüsimisel on oluline ka erinevate rubriikide populaarsus, sest see näitab, 
mida  tegelikult  ajalehtedest  loetakse.  Lihtsaim  on  hõlmata  iga  rubriigi  keskmist  populaarsust 
õpilaste seas, need on  reastatud  joonisel 3. 
 
14 
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
i
us
port
esti
aa
rim
uto
E
eedia
ultuur
Tervis
älism
M
Teadus
A
K
rvam
V
eltskond
K
A
ajandus
M
innisvara
eelelahutus
S
S
K
M
 
Joonis 3. Erinevate ajaleherubriikide üldine populaarsus õpilaste seas 
Nagu  näitab  joonis  3,  on   meelelahutus   ( anekdoodid ,   koomiksid )  kõikide  vastajate  seas  kokku 
vaieldamatult  loetuim  ajaleherubriik.  Tõsisematest  teemadest  populaarseimad  on   sport ,  Eesti 
uudised  ning  välisuudised.  Noortele  inimestele  loomupäraselt  loetakse  väga  vähe  kinnisvara-
rubriiki,  samuti  on  vähem  levinud  arvamus-  ja  majanduslehekülgede  ning  terviseteemasid 
tutvustavate artiklite lugemine.  
Selle  uurimistöö  seisukohalt  on  rubriikide  üldisest  populaarsusest  olulisem  nende  loetavuse 
muutumine  vanusega.  Joonis  4  näitab  enamiku  rubriikide  populaarsuse  muutumist  klassiti 
sugusid eristamata. Kui sugude vastuste vaheline erinevus oli väga suur, siis mõned just poistele 
või tüdrukutele iseloomulikud jooned on välja toodud joonisel 5, rubriigi nime järel sulgudes olev 
täht  (P  või  T)  näitab  ära,  kumma  sooga  on  tegemist.  Selline  teguviis  väljendab  paremini 
rubriikide  lugemist,  sest  lihtne  poiste  ja  tüdrukute   vastustest   aritmeetilise  keskmise  võtmine 
moonutaks  tegelikku  olukorda. 
Joonistelt  4  ja  5  on  näha,  et  enamike  rubriikide  lugemine  suureneb  vanusega.  See  on  loomulik, 
sest  joonis  2  näitas,  et  vanemad  õpilased  vaatavadki  rohkem  rubriike  läbi.  Sellegipoolest  on  ka 
neid teemasid, mille populaarsus vanusega väheneb. 
 
15 
100%
90%
80%
70%
60%
5.
50%
8.
11.
40%
30%
20%
10%
0%
us
i
esti
rim
aa
E
K
rvam
A
ajandus
älism
M
eelelahutus
Teadus
Tervis
V
M
 
 
Joonis 4. Ajaleherubriikide populaarsuse muutumine vanusega 
Joonisel  4  tasub  tähele  panna  seda,  et  kui  osade  rubriikide  populaarsus  kasvab  vanusega 
suhteliselt ühtlase  kiirusega (Eesti uudised, teadus, tervis), siis teiste puhul esinevad hüppelised 
muutused.  Arvamus-  ja  majanduslehekülgede  lugemine  suureneb  järsult  8.  ja  11.  klassi  vahel, 
põhjuseks tõenäoliselt see, et tegemist on täiskasvanutele suunatud teemadega ning need ei paku 
noorematele  huvi.  Samas  toimub  välisuudiste  lugemise  puhul  suur  tõus  juba  enne  8.  klassi, 
võrreldes arvamus- või majandusrubriigiga on see kindlasti ka noorematele kergemini mõistetav 
teema.  Ajalehtede  meelelahutusosa  lugemise  langus  vanusega  on  mõistetav,  huvipakkuvam  on 
hoopis  krimiuudiste  populaarsuse  vähenemine  vanemaks  saades  ehk  suurem  populaarsus  just 
nooremate  õpilaste  seas.  Põhjuseid  on  raske  nimetada,  kuid  krimiuudiste  lugemise  laiem  levik 
poiste  seas  (48%  tüdrukute  31%  vastu)  võib  tähendada  noorte  poiste  agressiivsemat  hoiakut  ja 
huvisid. 
Sugude eristamine joonisel 5 oli vajalik esiteks vajalik seetõttu, et auto- ja spordirubriike loevad 
poisid  palju  enam  kui  tüdrukud  (vastavalt  59%  -  12%  ja  81%  -  42%),  samas  kui  kultuurilehe-
külgedega  on  asi  täpselt  vastupidi  (17%  -  55%).  Teiseks  andis  seltskonnauudiste  populaarsuse 
erinev muutumine poiste ja tüdrukute hulgas mitmeid huvitavaid järeldusi. 
 
16 
100%
90%
80%
70%
60%
5.
50%
8.
11.
40%
30%
20%
10%
0%
Auto (P)
Kultuur (T)
Seltskond  (P)
Seltskond (T)
Sport (P)
 
Joonis 5. Ajaleherubriikide populaarsuse muutumine vanusega (2) 
Jooniselt 5 on näha, et auto- ja sporditeemad on poiste seas vanusest sõltumata väga  populaarsed . 
Üllatuslik on kultuurirubriigi lugemise väga kiire kasv tüdrukute hulgas, samas kui poiste seas on 
selle teema populaarsus üpris väike.  
Seltskonnauudiste  lugemise  mõningane  kasv  poiste  seas  on  arusaadav,  aga  nende  populaarsuse 
järsk langus tüdrukute hulgas 8. ja 11.  klassi vahel tundub esmapilgul  vägagi  kummaline.  Selle 
nähtuse põhjus  selgub  alles ajakirjade lugemist vaadeldes: 11. klassiks on tüdrukute seas kiiresti 
suurenenud  naiste-  ja  seltskonnaajakirjade  lugemine,  mistõttu  ajalehtedes  ei  paku  sama  teema 
enam nii palju huvi. 
 
17 
2.3. Ajakirjad 
2.3.1. Küsimus 5. Regulaarsete ajakirjalugejate hulk 
Ajakirjade lugemise juures on oluline number regulaarsete lugejate hulk. See näitab, kui paljudel 
õpilastel on piisavalt huvi mõne teema vastu, et kulutada oma aega ajakirja lugemisele. Joonis 6 
kirjeldab ajakirjade lugejate hulka erinevates klassides. 
100%
90%
80%
70%
60%
Poisid
50%
Tüdrukud
40%
30%
20%
10%
0%
5
8
11
Klass
 
Joonis 6. Regulaarsete ajakirjalugejate hulk 
Diagrammist nähtub, et ajakirjade populaarsus poiste seas kasvab vanusega, kuid tüdrukute huvi 
nende  vastu  langeb.  Kui  5.  klassis  on  tüdrukute  hulgas  regulaarseid  ajakirjalugejaid  peaaegu 
kaks  korda  rohkem  kui  poiste  seas,  siis  11.  klassis  sugude  vahel  erinevus  praktiliselt  puudub. 
Selliste  muutuste  põhjused  selguvad  siis,  kui  hakata  konkreetselt   uurima ,  missuguseid  ajakirju 
eri klassides loetakse. 
 
18 
2.3.2. Küsimus 5.1. Ajakirjade lugemisele kuluv aeg. 
Lisaks  eelmises  alajaotuses  kirjeldatud  ajakirjade  lugejate  arvule  on  oluline  ka  lugemisele 
kulutatav  aeg.  Et  ajakirjade  ilmumissagedus  on  erinev,  siis  andis  parima  väljundi  ühe  kuu 
jooksul  ajakirjade  lugemiseks  kulutatava  aja  analüüsimine.  Otstarbekaim  oli  jaotada  õpilased 
kahte   osasse   selle  järgi,  kas  nad  loevad  ühes  kuus  ajakirju  kokku  rohkem  või  vähem  kui  1,5 
tundi. Selline analüüsimeetod andis tulemuseks joonise 7. 
100%
90%
80%
70%
60%