Uurimistöö "Kohustusliku kirjanduse populaarsus 11.klassides" (0)

VALGA GÜMNAASIUM
12.b klass
KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES
Uurimistöö
Juhendaja õpetaja
Valga 2013

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. Kohustuslik kirjandus 4
1.1. Kohustusliku kirjanduse olemus 4
1.3. Kirjanduse õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumis 5
1.4. Kohustusliku kirjanduse määramine 5
2. Õppekavade muutused kohustuslikus kirjanduses 2.1. 11.klasside kohustuslik kirjandus aastatel 2002/2003 7
2.2. 11.klasside kohustuslik kirjandus aastatel 2012/2013 7
3. Uurimuse läbiviimine 8
3.1. Andmete kogumine 8
3.2. Valim ja küsimustiku täitmine 8
3.3. Küsimustiku analüüs 8
KOKKUVÕTE 11
RESUME 12
KASUTATUD ALLIKAD 13
LISA 1 Küsimustik õpilastele 14

SISSEJUHATUS

Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev
uurimustöö.
Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides.
Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mil me kooli alustasime. Kolmandas osas küsitlesime 11.klassi õpilasi kohustusliku kirjanduse teemadel ning tegime saadud andmetest kokkuvõtte.
Uurimistöö ülesandeks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11.klassides.

1. Kohustuslik kirjandus

1.1. Kohustusliku kirjanduse olemus

Kohustuslik kirjandus on teadus- ja haridusministeeriumi poolt välja pakutud teoste kogum, mida vastavas kooliastmes peab lugema. Kohustuslik kirjandus hõlmab endas tuntud õpetlike teoste täielikku läbilugemist ning hiljem loetu põhjalikku töötlemist ning selle üle arutlemist.
Tihti tekitab sõna “kohustus” noortes koheselt vastumeelsust ning tekib kiusatus minna kergema vastupanu teed ja lugeda ainult raamatute kokkuvõtteid. Kui küsida kelleltki, miks ta raamatuid ei loe, saab vastuseks tavaliselt, et pole aega. Tänapäevase kiire elutempo juures on vähe aega lõõgastumiseks ja raamatusse süvenemiseks. Paksu romaani läbilugemiseks läheb kaua aega ja tihti jäetakse ajapuuduse tõttu raamat pooleli.
Teose paremaks mõistmiseks aitab kaasa raamatus antud probleemide põhjal kirjandite ja analüüside kirjutamine.
1.2. Kohustuslik kirjandus Eestis
Eesti Vabariigis on üle kolmesaja toimiva kooli. Kõikides koolides õpetatakse ühise õppekava alusel. Seega on kohustuslikule kirjandusele riikliku õppekava poolt sätestatud standardid ning normid. Õpetaja võib raamatuid käsitleda erinevas järjekorras, kuid on kindlad teosed, mis peavad kas põhikooli või gümnaasiumi lõpuks läbi töötatud olema.
Päeva, mil kohustuslik kirjandus sisse viidi, ei saa täpselt määratleda, kuna see levis märkamatult. Kooliõpetajad andsid alguses ainult tublimatele mahukamaid teoseid koju lugeda. Hiljem laienes see kohustus kõigile. (Wikipedia 2013)
Kirjanduse tundides tutvuvad õpilased Eesti ajaloo erinevate järkudega. Näiteks kui läbitakse romantismiajastu perioodi, siis loetakse ka selle ajastu raamatuid (näiteks Mérimée „ Carmen ”).

1.3. Kirjanduse õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumis

Gümnaasiumi kirjandusõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) loeb ja väärtustab nii eesti kui ka maailmakirjanduse olulisemaid autoreid ja kirjandusteosed, suhestab loetut teose ajastu ning tänapäevaga;
2) väärtustab kirjanduse ühiskondlikku, ajaloolist ja kultuurilist tähtsust ning kirjanikku kui loojat ;
3) väärtustab kirjandust kui tunde- kogemusmaailma rikastajat ning kujutlus - ja mõttemaailma arendajat;
4) loeb nii proosat , luulet kui ka draamat , tunneb tähtsamaid kirjandusvoole ja -žanre ning eristab kirjandusteksti poeetilisi võtteid ja peamisi kujundeid;
5) mõistab sõnakunsti väljendusvahendite mitmekesisust ning nende erinevusi ja sarnasusi võrreldes teiste kunstiliikudega (teater, film , kunst , muusika );
6) tajub kirjandusteksti mitmeti tõlgendavust, erinevate kultuurikontekstide tausta teose mõistmisel, näeb kirjanduses inimese ja maailma mõistmise mudelit;
7) kujundab endast teadlikku lugejat , kes kirjanduse toel arendab oma eetilisi ja esteetilisi väärtushinnanguid ning maailmavaadet ;
8) analüüsib kriitiliselt erinevad kirjandusteoseid ja infoallikaid, arendab nii suulist kui ka kirjalikku väljendus- ja aruteluoskust ning loovust . (Merlecons Toimetised 2010: 24).
Selline ettekirjutatud eesmärk on kasulik selleks, et õpetajad teaksid, mille järgi õppetööd läbi viia ning oleks kindel siht, kuhu välja peab jõudma. Õpilastel on kergem aru saada ja lihtsam õppida, kui nii õpetajatel kui õpilastel on samad eesmärgid, mida gümnaasiumi lõpetaja peab teadma. Kohustuslik kirjandus on üks osa kirjandustundide õppekavast ning see toetab õppe-ja kasvatuseesmärkide täitmist.

1.4. Kohustusliku kirjanduse määramine

Gümnaasiumiastmes on igas õppesuunas erinev arv kirjanduse kursuseid, mida tuleb läbida. Raamatud, mis peavad olema loetud teatud perioodil, on kirjas õppekavas kirjanduse kursuse all. Selle järgi on vaja läbi töötada teoseid, mis pärinevad antiikajast tänapäevani. Seega on varieeruvus ajas ja stiilides suur ning põhjalik.
Õppekavas ei ole kirjas, mis järjekorras peab kursuste teemasid võtma ning määratud pole ka raamatute lugemise täpne järjekord. Sinna on välja toodud valik teoseid, millest kool või kursuse juhendaja  ise valiku teeb, mis järjekorras raamatuid lugeda. Nimekiri erineb kooliti. Näiteks Valga Gümnaasiumis loevad 11.klassi õpilased „ Carmenit ”, „Dekameroni”, kuid Tsirguliina Keskkoolis läbitakse samal ajal „Stepihunti”, „Katku” jm.
Enamik raamatutest on valitud selle järgi, kas selles välja toodud probleemid on aktuaalsed ka tänapäeval või ei. Lihtsama sõnavaraga teoseid leidub ainult algklassides, kuid mitte enam gümnaasiumiastmes. Samuti, mida kõrgem klass, seda vähem leidub erinevusi koolide kohustusliku kirjanduse nimekirjades. (Kuressaare lasteleht 2013).

2. Õppekavade muutused kohustuslikus kirjanduses
2.1. 11.klasside kohustuslik kirjandus aastatel 2002/2003

Vaadates kohustusliku kirjanduse nimekirja 11.klassidele aastal 2002, võib märgata, et põhirõhk on Eesti autorite teostel . Välismaa kirjanikest oli kohustuslik lugeda Bulgakovi , Hemingway, Zweigi, Rasputini ja Remaeque’ raamatuid. Mitu raamatut olid sellised, mida meie oma kursuse järgi lugesime juba 10. klassis.
Samuti ei läbitud 2002/2003. aastatel ei antiikaega ega keskaja kirjandust. Väliskirjandusest keskenduti uusromantismile (nt B. Shaw, O. Wilde , H. Ibsen) ning modernismile (nt Sartre , Kafka). Eesti autoritest analüüsiti kriitilise realismi (nt Ed. Vilde ) ning uusromantismi (nt Fr. Tuglas, A. H. Tammsaare , A. Gailit) ajastu teoseid.

2.2. 11.klasside kohustuslik kirjandus aastatel 2012/2013

Olles uurinud kohustuslikku kirjandust aastast 2000, saab tõdeda, et Valga Gümnaasiumi 11.klassidele kohustuslikuks määratud teostes on toimunud suuri muutusi, kuid paljud raamatud on jäänud samaks. Kõige enam on läbi aastate jäänud muutumatuks Eesti autorite teosed. Näiteks „Tõde ja õigus” ning Tuglase novellid .
2012/2013. õa kehtima hakanud uus õppekava on lisanud nii mõndagi uut ja välismaist ning tuletab nüüd suuresti meelde näiteks USAs kehtivat kursustesüsteemi. Uus õppekava tõi koolides endaga kaasa suuri muudatusi. Seda ka kirjanduse aine valdkonnas. Kõik ajastud jaotati kursusteks ning õpetajate otsustada jäi see, mis järjekorras kursuseid läbi võtta. Kursused on määratud perioodideks: antiikaeg, keskaeg , renessanss , klassitsism , valgustus , romantism , realism , sümbolsim, ekspressionsim, postmodernism . (AnnaAbi 2013).

3. Uurimuse läbiviimine

3.1. Andmete kogumine

Andmeid kohustusliku kirjanduse populaarsuse kohta kogusime küsimustiku abil. Küsimustiku eesmärk oli uurida informatsiooni kohustusliku kirjanduse lugemise kohta. Küsimustikuga uuriti kohustusliku kirjanduse populaarsust Valga Gümnaasiumi 11. klasside seas. Küsimustikus eesmärgiks oli uurida Valga Gümnaasiumi 11. klasside lugemust ja uurida, mis on nende arvamus kohustusliku kirjanduse kasulikkuse kohta.

3.2. Valim ja küsimustiku täitmine

Koostasime oma uurimistöö läbiviimiseks küsimustiku. Küsimustiku eesmärk oli teada saada, kui palju Valga Gümnaasiumi 11. klasside õpilasetest loeb kohustuslikku kirjandust ning mida arvatakse kohustuslikust kirjandusest.
Meie küsitlusele vastajaid oli kokku 25, nendest 17 olid neiud ja 8 noormeest. Küsimustikule vastati interneti teel. Küsimustiku jagades selgitati, et küsimustiku andmeid on vaja 11. klasside uurimistöö jaoks. Küsimustik oli anonüümne.

3.3. Küsimustiku analüüs

Valga Gümnaasiumi 11. klassidest täitis küsimustiku 25 õpilast. Küsimustikus küsiti Valga Gümnaasiumi 11. klasside lugemuse populaarsuse kohta. Eesmärgiks oli uurida 11. klasside lugemust ja uurida, mis on nende arvamus kohustusliku kirjanduse kasulikkuse kohta. Küsimustikule vastas 17 neiut ja 8 noormeest.
Küsimustikus oli küsitud 11. klasside kohustusliku kirjanduse lugemise populaarsust. Õpilased vastasid küsimustele kirjalikult. Järgnevalt esitatakse küsimustiku küsimused koos vastustega, mis on selekteeritud tabelitesse.

• Kui tihti loete kohustuslikus kirjanduses raamatute asemel kokkuvõtteid?
  

Tabel 1. Kokkuvõtete eelistamine lugemisele.
Alati
Harva
Mitte kunagi
Kui tihti loete kohustuslikus kirjanduses raamatute asemel kokkuvõtteid?
9 õpilast
12 õpilast
4 õpilast
Tabelist on näha, et 64% õpilastest ei eelista siiski lugeda raamatute kokkuvõtteid, ainult 36% õpilastest loeb kokkuvõtteid alati.

• Kas koolis antavat kohustuslikku kirjandust on Teie arvates liiga palju?
  
• Kas Te arvate , et kohustuslikku kirjandust on liiga palju, sest...
  

Küsimusele, kas koolis antavat kohustuslikku kirjandust on Teie arvates liiga palju, vastati enam-vähem võrdselt. 56% küsitletutest arvas , et koolis antavat kohustuslikku kirjandust ei ole liiga palju, ent 44% arvas, et on liiga palju. Eitavalt vastanud õpilased pidid jätma järgmise küsimuse vahele ning jätkama 4 küsimusest. Jaatavalt vastanud õpilastest vastas 64%, et raamatud on liiga mahukad, 18% vastanutest ütles, et raamatute lugemiseks on aintud liiga vähe aega ja 18% jaatavalt vastanutest arvates on põhjuseks midagi muud. Muudeks põhjusteks toodi, et raamatud on nende meelest mõttetud ja pole aega lugeda seda, mida lugeda ei taha.

• Hinnake loetud raamatute käsitlust tunnis
  

Tabel 2. Raamatute käsitlus tunnis.
Põhjalik
Päris põhjalik
Võiks olla põhjalikum
On halb
Ei käsitlegi
Hinnake loetud raamatute käsitlust tunnid
6 õpilast
15 õpilast
2 õpilast
1 õpilast
Küsitlenutest 25% arvates on raamatute käsitlus tunnis põhjalik, 63% arvates on käsitlus on päris põhjalik. 8% arvas, et raamatute käsitlus tunnis võiks olla parem, aga ainult 4% arvates ei toimugi tunnis käsitlust.

• Kas kohustlusliku kirjanduse raamatute hulgas leidub neid, milles käsitletatavad probleemid on aktuaalsed ka tänapäeval?
  
• Kas loeksite raamatuid, isegi siis kui poleks kohustuslikku kirjandust?
  

92% õpilastest arvab , raamatutes käsitletavad probleemid on aktuaalsed ka tänapäeval, ainult 8% vastanutest leiab, et raamatutes käsitletavad probleemid pole kuidagi seotud tänapäevaga. Üle poole õpilastest ehk 76% loeks raamatuid isegi siis, kui poleks kohustuslikku kirjandust, 24% ei loeks raamatuid.

KOKKUVÕTE

Uurimistöös taheti teada saada, kuidas suhtuvad Valga Gümnaasiumi 11. klasside õpilased kohustuslikku kirjandusse. Küsimustikule vastas 25 õpilast, kellest 17 olid neiud ja 8 noormehed . Vastajad oli 17-18-aastased. Õpilased vastasid küsimustikule anonüümselt interneti teel.
Uurimistööst saime teada, et Valga Gümnaasiumi 11. klasside õpilastest on väga vähe neid, kes ei loe kokkuvõtteid mitte kunagi, enamik loeb neid harva, kuid on palju ka neid, kes loevad kohustusliku kirjanduse kokkuvõtteid alati.
Küsitlusest saime teada, et paljude õpilaste arvates on kohustuslikku kirjandust liiga palju, sest teosed on mahukad või on antud liiga vähe aega lugemiseks.
Teose analüüsimine tunnis oli õpilaste arvates pigem põhjalik, kuid oli ka neid, kes arvasid, et teose analüüs võiks olla põhjalikum.
Väga paljud õpilased arvasid, et need raamatud, mis on kohustuslik lugeda, on seotud kuidagi aktuaalsete probleemidega. See tähendab, et loetakse raamatuid, mis pakuvad palju mõtteainet. Hea on tõdeda, et ainult 24% küsitletutest kirjutas, et ei loeks raamatuid üldse, kui poleks kohustuslikku kirjandust.
Arvame, et Valga Gümnaasiumi 11. klasside lugemus on stabiilne. Samuti loodame, et ka pärast kooli lõpetamist, kui kohustuslikku kirjandust nende jaoks enam ei ole, tunnevad nad jätkuvalt huvi raamatute vastu.

RESUME

The aim of the research was to find out, what is the attitude of 11 graders from Valga Gymnasium , towards reading material . The questionnaire was answered by 25 students , 17 of them were female and 8 male . Student ’s age was 17-18 years old. The questionnaire was answered anonymously, in the Internet .
From the student answers, we found out that in the 11. grade there is a small amount of people, who never read the summaries of the books . Most of the students fairly read them, but there is still a lot of those, who always read the summary.
The questionnaire revealed, that many students think that there is too much reading material, because the books are too substantial or there is too little time to read them.
Also we found out how the teacher covers the subjects of matter given in the book. 6 students told , that teacher covers the subjects thoroughly, 15 students said that it was quite thoroughly, 2 answers said that, it could be better and only one pupil claimed that the teacher doesn’t cover any of the subject matters.
Very many students thought, that the reading material was somehow related to the boiling problems of nowadays . It means that we are reading books that give us a lot of thinking substance.
In the end of the questionnaire we asked whether the students would read books, if there was no reading material required at school and it was good to find out, that only 24% of the inquired pupils answered negatively.
We think that the reading level of the 11. graders in Valga Gymnasium is stable. Also, we hope be interested in books even after graduation, when they will no longer have reading material.

KASUTATUD ALLIKAD

http://www.et.wikipedia.org/wiki/Eesti_koolide_loend 4.09.2013
http://www.kuressaare.ee/skr/lasteleht/kohustuslik.html 4.09.2013
http://www.annaabi.ee/download.php?i=20424 4.09.2013
Talvik M, Salumaa T. 2010. Gümnaasiumi riiklik õppekava. Tallinn: Pakett Trükikoda. Merleconsi Toimetised.

LISA 1 Küsimustik õpilastele

Lugupeetud 11. klassi õpilane, palume Teilt hetk aega, et vastaksite meie küsitlusele, mille tulemused aitavad meid meie uurimustöös kohustusliku kirjanduse kohta. Sooviksime uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Teile on garanteeritud täielik anonüümsus!
* Kohustuslik
Top of Form
Palun märkige oma sugu *

• Mees
  
• Naine
  

Klass *
1. Kui tihti loete kohustuslikus kirjanduses raamatute asemel kokkuvõtteid?

• Alati
  
• Harva
  
• Mitte Kunagi
  

2. Kas koolis antavat kohustuslikku kirjandust on Teie arvates liiga palju?
Kui vastasite ei, liikuge küsimus nr. 4 juurde

• Jah
  
• Ei
  

3. Kas Te arvate, et kohustuslikku kirjandust on liiga palju, sest...

• Teile antakse vähe aega raamatu lugemiseks
  
• Teosed on liiga mahukad
  
• Muu…
  

4. Hinnake loetud raamatute käsitlust tunnis
5-käsitlus on põhjalik, 4-päris põhjalik, 3-võiks olla põhalikum, 2-on halb, 1-ei käsitlegi
1 2 3 4 5
5. Kas kohustlusliku kirjanduse raamatute hulgas leidub neid, milles käsitletatavad probleemid on aktuaalsed ka tänapäeval?

• Jah
  
• Ei
  

6. Kas loeksite raamatuid, isegi siis kui poleks kohustuslikku kirjandust?

• Jah
  
• Ei
  

Aitäh!