Tooleht 11 01 21 (0)

Ülenurme Gümnaasium Laura Tiina Tõnson 12.b Vitamiinide tarvitamise harjumused ja teadlikkus Ülenurme Gümnaasiumi  9. klasside ja gümnaasiumiõpilaste hulgas Uurimistöö Marina Kamenskaja Ülenurme 2020




Sissejuhatus Ilmselt on kõik inimesed kokku puutunud vitamiinidega, nende  kasulikkuse ja vajalikkusega. Vitamiinid on toidu asendamatud  koostisosad. Nad ei anna energiat, aga on ääretult vajalikud keha  normaalseks talitluseks ja tervise korras hoidmiseks. Vitamiinid aitavad  kaasa keha loomulike reaktsioonide toimumisele organismis. Nad  mõjutavad ainevahetust ja  aktiveerivad ensüüme. Erinevaid vitamiine  saab põhiliselt toiduga. (Järvalt, 2003, lk 25) Uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, millised on Ülenurme  Gümnaasiumi 9. klasside ja neljanda kooliastme õpilaste vitamiinide  tarvitamise harjumused ning milliseid vitamiine nad võtavad ja mis  põhjustel. Töö lisaeesmärgiks oli ka teada saada, kas Ülenurme  Gümnaasiumi õpilased teavad, millistest toiduallikatest eelkõige teatuid  vitamiine organism saab.  Uurimisküsimused: Milliseid vitamiine Ülenurme Gümnaasiumi 9. klasside ja neljanda  kooliastme õpilased kasutavad? Millal tarvitavad Ülenurme Gümnaasiumi küsitletavad õpilased vitamiine? Mis on vitamiinide tarvitamise peamine põhjus? Kuivõrd sõltub vitamiinide tarvitamine soost ja vanusest? Kui palju teavad õpilased vitamiinidest ja nende toiduallikatest?


Hüpoteesid: Ülenurme Gümnaasiumi 9. klasside   ja neljanda kooliastme õpilased  tarvitavad kõige rohkem D-vitamiini. Ülenurme Gümnaasiumi 9. klasside ja neljanda kooliastme õpilased  tarvitavad kõige rohkem vitamiine kevadel ja sügisel. Peamiselt tarvitatakse vitamiine arsti soovitusel. Vitamiinide tarvitamine ei sõltu soost. Vanemad õpilased tarvitavad  rohkem vitamiine kui nooremad. Enamik õpilasi ei tea,  millistest toiduallikatest konkreetseid vitamiine  saab. Käesolev töö koosneb 3. põhipeatükist. Esimeses peatükis tutvustatakse  erinevaid vitamiine,  nende tarvitamise aega ja põhjuseid ning  selgitatakse, millistest allikatest saab erinevaid vitamiine. Teine peatükk  on uurimuse kohta, mis annab ülevaate Ülenurme Gümnaasiumi 9.  klasside ja neljanda kooliastme õpilaste vitamiinide  tarvitamisharjumustest. Kolmandas peatükis esitatakse tulemused ja  analüüs. Töö autor tänab õpetaja Marina Kamenskajat abi eest töö tegemisel.


Kirjanduse ülevaade 1.1. Vitamiinide tähtsus Vitamiinide vajadus sõltub peamiselt soost, vanusest, organismi  tervislikust seisundist ja kehalisest aktiivsusest. Vitamiinid ei anna  energiat, kuid need on vajalikud organismi normaalseks talitluseks.  Organism vajab neid väikestest kogustes ning on asendamatud  komponendid. Vitamiinid aitavad kaasa biokeemiliste reaktsioonide  toimumisele organismis. Nad aktiveerivad ensüüme ja mõjutavad  ainevahetust. Vitamiinid kaitsevad ka nakkus- ja viirushaiguste eest.  (Järvalt, 2003, lk 25)  Vitamiinipuudus võib tekkida mitmetel põhjustel: toitumuslik-olmelised põhjused (tasakaalustamata ühekülgne toit;  toiduainete vale töötlemine, nt. liigne pikaajaline kuumas hoidmine;  imendumishäired, mida tekitab nt. alkoholism) füsioloogilised põhjused (osade vitamiinide suurem vajadus näiteks  väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel või eakatel) organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsed ravimid. Vitamiinide imendumist takistavad suitsetamine, liigne kohvijoomine,  alkoholi tarbimine, osad ravimid ning samuti mõned antibeebipillid.  (Vitamiinid, s.a)


1.2. Rasvlahustuvad ja vesilahustuvad vitamiinid Vitamiinid jaotatakse kaheks: rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks  vitamiinideks. A-; K-; D-; E; ja Q- vitamiine loetakse rasvlahustuvateks, neil on varud maksas. Vesilahustuvateks vitamiinideks loetakse B- rühma, C-,  ja H vitamiinide esindajaid, neid vitamiine peab järjepidevalt toiduga  saama. (Järvalt, 2003, lk 25) 1.2.1.  A-vitamiin Retinooli ehk A-vitamiini saab eelkõige loomset päritolu allikatest, kuid  inimorganism on suuteline ka taimsete päritoludega toidust saadava  antioksüdandi muutma A-vitamiiniks. A-vitamiin on eelkõige kasulik  silmanägemisele, paljude organismis olevate rakkude kasvuks ja  arenguks, limaskestade normaalseks tööks ning lisaks veel organismi  viljastusvõime tagamiseks. Peamiselt on A-vitamiini veise- ja seamaksas,  aga ka porgandis. (A-vitamiin, s.a) Organism vajab A-vitamiini, et võidelda päikese kahjulike mõjude eest.  Lisaks aitab see vitamiin kiiremini taastuda päikesepõletusest. (4  vitamiini, mida …, 2017) 1.2.2. K-vitamiin


K-vitamiini sünteesivad taimed ja bakterid. Kõige rohkem on K-vitamiini  rohelistes köögiviljades ja taimeõlides. K-vitamiin on vajalik vere  hüübimiseks. Tervel inimesel sünteesib organism ise K-vitamiini, kuid see  ei ole piisav normaalseks talitluseks. K-vitamiini puudumisel võivad  vastsündinutel ja verevedeldajaid kasutavatel inimestel kergesti tulla  sinikad ja verejooksud, nt. ninaverejooksud ja veritsevad igemed. (K- vitamiin, s.a) 1.2.3. E-vitamiin E-vitamiin on inimorganismile vajalik, sest selle puudumine põhjustab  neuropaatiat ehk piirdenärvisüsteemi närvide kahjustust ja hemolüütilist  aneemiat ehk punaliblede lagunemise tõttu tekkivat kehvveresuse vormi.  E-vitamiini on vaja eelkõige rakkude vananemise pidurdamiseks;  hemoglobiini normaalse taseme hoidmiseks; kapillaaride seinte tugevaks  tegemiseks; puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi  varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime. Kõige paremad E-vitamiinide  allikad on õlid, seemned, pähklid, avokaado. (E-vitamiin ehk …, s.a) 1.2.4. D-vitamiin Päiksepaiste vitamiin ehk D-vitamiin on vajalik soodustamaks luude ja  hammaste arengut; vere hüübimise ja südametegevuse töö toetamiseks;  kaltsiumi ja fosfori paremaks omastamiseks. D-vitamiini kogus sõltub  erinevatest teguritest, nt. päiksele eksponeeritud nahapinna suurusest,  aastaajast, laiuskraadist, naha pigmentatsioonist ja vanusest. Vanuse  kasvamisel ja naha pigmentatsiooni korral väheneb D-vitamiini tase 


nahas. Kui lapsel on D-vitamiini puudus, siis neil võib tekkida rahhiit ning  täiskasvanutel võib D-vitamiini puudumine põhjustada luude hõrenemise.  Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvased toiduained:  kala, maks,  muna ja D-vitamiiniga rikastatud piimatooted. (D-vitamiin ehk …, s.a)  1.2.5. C-vitamiin C-vitamiinil on inimese organismis palju ülesandeid, mistõttu on vajalik, et iga organism saaks seda piisavalt, kuid mitte liiga palju. C-vitamiin on  vajalik naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude arenguks ja  talituseks; haavade normaalseks paranemiseks; organismi  vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks; aju  normaalseks funktsioneerimiseks. Kõige paremad C-vitamiini allikad on  puu- ja köögiviljad, marjad, mustsõstrad, punased sõstrad ja maasikad. (C- vitamiin ehk…, s.a) 1.2.6. B-vitamiin B-vitamiinil on palju erinevaid liike, mis on vajalikud erinevate organite  talitluseks. Näiteks B3-vitamiini ehk niatsiini on vaja rasvade ja  süsivesikute ainevahetuseks ning valkude sünteesiks; närvisüsteemi ja  lihaste talitluseks; rakuhingamise protsessis osalemiseks. Niatsiini  puudumisel võivad tekkida nahakahjustused, kõhulahtisus ja seedehäired, ning üldine väsimus. Suuremal ja pikema ajalisel niatsiini puudumisel võib  tekkida pellagra ehk kare nahk. Kõige paremad B3-vitamiini allikad on  sea-, veise- ja kanaliha, lisaks veel pähklid ja seemned. (Niatsiin ehk B3,  s.a)


1.3. Vitamiinide teema põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas Vitamiinide teemat käsitletakse põhikooli ja gümnaasiumi  bioloogia  ainekavas ning samuti ka gümnaasiumi keemia ainekavas (Põhikooli ja  gümnaasiumi …, 2010). 1.3.1. Vitamiinide teema bioloogia ainekavas  Bioloogia ainekavas põhikoolile on õppesisu all teema inimese  elundkonnad. Üheks õpitavaks elundkonnaks on seedeelundkond.  Seedeelundkonna teema käsitlemisel õpetatakse ka vitamiinide tähtsust  inimorganismis. (Põhikooli ja gümnaasiumi …, 2010) Bioloogia ainekavas gümnaasiumile on õppesisu all I kursuse üheks  teemaks organismide keemiline koostis. Konkreetse teema käsitlemisel  õpitakse nii anorgaanilisi kui ka orgaanilisi ühendeid ja sealhulgas ka  vitamiine. (Põhikooli ja gümnaasiumi …, 2010) 1.3.2. Vitamiinide teema keemia ainekavas Keemia ainekavas gümnaasiumile on õppesisu all teema orgaanika, mis  käsitleb ka vitamiinide teemat  (Põhikooli ja gümnaasiumi …, 2010).  Vitamiinide teemat käsitletakse 11. klassi lõpus (Koonik, 2020).  1.4. Vitamiinide tarvitamise aeg


SYNLABi laboriarst Meeli Glükmanni kinnitusel esineb organismis mõne  vitamiini ja mineraalaine puhul tõepoolest hooajalist taseme kõikumist.  Meditsiinilaboris SYNLAB teostatud analüüside põhjal on selgelt näha  vitamiin D vähesust organimis kevadel ja sügisel. Ka C-vitamiini tase  kipub olema kevadel madalam kui sügisel, sest eestimaistes köögiviljades  selle vitamiini sisaldus talve jooksul langeb, mistõttu kevadel ei saa  organism enam toiduga piisavalt C-vitamiini. (Mägi, 2019) Paljud arvavad, et päikese tulekuga pole neil vaja enam ühtegi vitamiini  tarvitada. Kuigi tasakaalustatud ja mitmekülgse toidulauaga inimestel  puudub üldjuhul vajadus suvel vitamiine lisaks manustada, siis teatud  juhtudel on see siiski soovitatav. Apotheka apteeker Kerli Valge väidab, et  meie laiuskraadil võiks aastaringselt võtta A-; E-; C-; ja D-vitamiini. (4  vitamiini, mida…, 2017) . Vitamiinide tarvitamise põhjused Vitamiine tuleks tarvitada vastavalt vajadusele, kuid mitte liiga palju.  Vitamiine manustatakse keha normaalseks talitluseks. Toidust ei saada  kätte piisavalt palju vitamiine, et inimorganism saaks maksimaalselt  toimida. Selleks tuleb manustada vitamiine toidulisandina. Seda, kui palju  vitamiine keegi tarvitama peab, saab täpselt kindlaks teha vereprooviga.  Erinevate vitamiinide tarvitamise põhjuseid on mitmeid, näiteks vanus,  tervise probleemid, rasedus, puuduvad ained. Vitamiinide vähesel  tarbimisel võib esineda inimesel väsimus, stress, jõuetus, kaalulangus, 


depressioon, luu- ja lihasvalud, haprad juuksed ja küüned, veritsevad  igemed jms. (Vitamiinide ja mineraalide…, 2019) Teismeliseeas suureneb ühelt poolt toitainetevajadus, kuid teiselt poolt  võivad tekkida halvad toiduvalikud, ebatervislikud toitumisharjumused,  energia ja valkude ning paljude vitamiinide ja mineraalainete defitsiit.  (Teismelised, s.a) Suures osas vitamiinide tarvitamist mõjutavad tänapäeval ka  sotsiaalmeedia platvormid. Lihtne on reklaamida erinevate vitamiinide ja  mineraalide olemasolu ning toimet. Iseasi on see, kui paika see tegelikult  peab ja kuna iga inimene on erinev, siis ei pruugi reklaamitav kõigil  ühtemoodi toimida. 


Metoodika Käesolev uurimistöö viidi läbi 2019.-2020. õppeaastal Ülenurme  Gümnaasiumis. Uuringus kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Töö  autor koostas küsitluse (Lisa 1), milles uuriti vitamiini tarbimist sõltuvalt  soost, vanusest, aastaajast ja põhjustest ning õpilaste teadmisi erinevate  vitamiinide ja nende allikate kohta.  2.1. Valim Uuritavateks olid Ülenurme Gümnaasiumi õpilased 9. klassidest ja  neljandast kooliastmest (Tabel 1). Nimetatud klasse uuriti just seetõttu, et nad kas olid just bioloogias vitamiinide teemat omandamas või juba  omandanud. Tabel 1.  Küsitletud Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste arv klasside ja  soorühmade kaupa 2019.-2020. õppeaastal.  Klass Tüdrukud Poisid Kokku 9. a 6 11 17 9.b 8 9 17 9.c 5 17 22 10.a 17 12 29 10.b 19 14 33


11.a 9 11 20 11.b 12 10 22 12.a 11 8 19 12.b 10 8 18 Kokku 97 100 197 2.2. Mõõtevahendid Küsitlus koosnes kolmest osast. Esimeses osas uuriti taustainfot (vanus,  sugu, klass). Teises osas olid küsimused, millega uuriti vitamiinide  tarvitamise aega ja põhjuseid. Küsitluse kolmas osa oli teadmiste kontroll  teemal vitamiinide toiduallikad. Anonüümsuse tagamiseks ei pidanud  küsitlusele kirjutama oma nime. Küsitluses osalemine oli vabatahtlik. 2.3. Protseduur Küsitlus viidi läbi 2019.-2020. õppeaasta esimesel poolaastal. Küsitlus viid  läbi bioloogia tunnis. Küsitluse alguses olid kirjas täpsed tööjuhised, kuid  õpilastele tutvustati ka suuliselt küsitluse täitmise korda. Küsitluse  täitmiseks kulus keskmiselt 5 minutit. 2.4. Andmetöötlus


Andmete sisestamine, korrastamine ning diagrammide ja tabelite  koostamine toimus tabelarvutusprogrammiga MS Excel 2010. Tulemuste analüüs ja arutelu Käesoleva töö eesmärgiks oli teada saada, millised on Ülenurme  Gümnaasiumi 9. klasside ja neljanda kooliastme õpilaste vitamiinide  tarvitamise harjumused ning milliseid vitamiine nad kasutavad ja mis  põhjustel. Töö lisaeesmärgiks oli ka teada saada, kas Ülenurme  Gümnaasiumi õpilased teavad, millistest toiduallikatest eelkõige teatuid  vitamiine organism saab. Uuring pidi andma vastuse uurimisküsimustele  ja näitama, kas püstitatud hüpoteesid peavad paika. Vitamiinide tarvitamine sõltuvalt soost poisid tüdrukud 0% 1000% 2000% 3000% 4000% 5000% 6000% 7000% 8000% 9000% 10000% 3333% 3636% 1768% 1263% Vitamiinide tarvitamine sugude lõikes jah
ei


Joonis 1. Erinevate vitamiinide tarvitamine sõltuvalt soost Ülenurme  Gümnaasiumi küsitletud õpilaste seas (n=197), soo järgi tüdrukuid (n=97) ja poisse (n=100). Küsitlusest selgus, et vitamiine tarvitasid vastanud poistest 33% ning  tüdrukutest 36%. Vitamiine ei tarvitanud vastavalt 18% ja 13%. (Joonis 1) Tüdrukud tarvitasid ilmselt seetõttu rohkem vitamiine, et nad on  kohusetundlikumad ja muretsevad rohkem oma tervise pärast.  3.2. Vitamiinide tarvitamine sõltuvalt vanusest 0% 2000% 4000% 6000% 8000% 10000% 6667% 7619% 7115% 6333% 5714% 3333% 2381% 2885% 3667% 4286% Vitamiinide tarvitamine vanusegruppide lõikes Tarbivad
Ei tarbi Joonis 2. Erinevate vitamiinide tarvitamine sõltuvalt vanusest Ülenurme  Gümnaasiumi küsitletud õpilaste seas (n=197), soo järgi tüdrukuid (n=97) ja poisse (n=100).


Üldplaanis peaksid 9. klassi õpilased olema 15-16 - aastased, 10. klassi  õpilased 16–17-aastased, 11. klassi õpilased 17– 18-aastased ja 12. klassi  õpilased 18–19-aastased.  Kõige rohkem tarvitasid vitamiine 16-aastased õpilased (76%). Neile  järgnesid 17-aastased õpilased (71%). 17- aastastest veidi vähem  tarvitasid vitamiine 15- aastased (67%). Kõige vähem tarvitasid vitamiine  18- aastased ja 19-aastased, vastavalt 63% ja 57%. (Joonis 2) Puberteediiga ehk teismeliseiga jääb tavaliselt 11.–19. eluaasta vahele,  kusjuures tüdrukutel algab puberteediiga sageli varem kui poistel  (Puberteet, 2020).  Just teismeliseeas toimub luustiku ja lihaste kiire  areng. Toimuvad hormonaalsed muutused ja keha vajab heaks arenguks  lisaaineid ning vitamiine, eriti kui tegu on sportlastega.  Ilmselt oli see ka  üks põhjustest, miks vitamiine tarvitasid kõige rohkem just 15-17  aastased õpilased. 3.3. Enim tarvitatavad vitamiinid


B- vi ta m iin D- vi ta m iin C- vi ta m iin Ko m pl ek sv ita m iin Mu u 100% 1100% 2100% 3100% 4100% 5100% 6100% 7100% 145% 7246% 580% 1812% 217% Enim tarvitatavad vitamiinid Joonis 3. Enim tarvitatavad vitamiinid Ülenurme Gümnaasiumi küsitletud  õpilaste seas (n=138), soo järgi tüdrukuid (n=72) ja poisse (n=66). Selle küsimuse juures võisid õpilased vastusesse märkida nii palju  erinevaid vitamiine, kui nad reaalselt tarvitasid.  Kõige rohkem tarvitasid õpilased D-vitamiini (72%),  järgnesid  kompleksvitamiinid ehk erinevate vitamiinide segu (18%). C-vitamiini  tarvitasid 6% õpilastest. Muu ehk vitamiine, mida polnud küsitluse valikus  nimetatud, tarvitasid 2% õpilastest. Muu all tõid õpilased välja A-ja E-  vitamiini. Kõige vähem kasutasid küsitletud B-vitamiini (1%).  (Joonis 3). Enim tarvitatavaks vitamiiniks osutus D-vitamiin. D- vitamiini kutsutakse  teise nimega ka päikese vitamiiniks. Eestis on päikest vähe, seega võib  oletada, et D-vitamiini tarvitatakse kõige rohkem just vähese päikese  tõttu. (D-vitamiin ehk …, s.a) 


Ka  SYNLABi laboriarst Meeli Glükmann on öelnud, et D-vitamiini ja C- vitamiini võetakse juurde just kevadel ja sügisel, sest siis on nende  vitamiinide tase organismis kõige madalam. (Mägi, 2019) Kõige paremad C-vitamiini allikad on puu- ja köögiviljad, marjad,  mustsõstrad, punased sõstrad ja maasikad. (C-vitamiin ehk…, s.a) Küsitlus viidi läbi jaanuarikuus, sel ajal pole meil aiast ega põllult võimalik värsket  C-vitamiini allikat võtta, toidud on C-vitamiini vaesemad ja seetõttu  võtsidki õpilased C-vitamiini juurde. 3.4. Vitamiinide tarvitamise aeg Talvel Suvel Sügisel Aastaringselt  Muu 0% 500% 1000% 1500% 2000% 2500% 3000% 3500% 4000% 4500% 5000% 5500% 6000% 5000% 145% 217% 4058% 580% Vitamiinide tarvitamise aeg Joonis 4. Vitamiinide tarvitamise aeg Ülenurme Gümnaasiumi küsitletud  õpilaste seas (n=138), soo järgi tüdrukuid (n=72) ja poisse (n=66). Konkreetse küsimuse juures võisid õpilased vastusesse märkida kõik ajad, mil nad vitamiine tarvitasid. 


Uuringutes selgus, et peamine vitamiinide tarvitamise aeg oli talv (50%),  järgnes vastusevariant aastaringselt (41%). Muu variandi valisid 8%  õpilastest. Muu all nimetasid õpilased kevadel, “siis kui meenub”, “kuudel, kus on R-täht sees”, september – veebruar, Sügisel tarvitasid vitamiine  vaid 2% õpilastest. Kõige vähem tarvitati vitamiine suvel (1%). (Joonis 4). Talvel ja sügisperioodidel on väga vähe UV-kiirgust. D-vitamiini taseme  hoidmiseks kehas tulekski talvisel ja sügisel konkreetset vitamiini juurde  manustada. (Mägi 2019) Apotheka apteeker Kerli Valge väidab, et meie laiuskraadil võiks  aastaringselt võtta A-; E-; C-; ja D-vitamiini. (4 vitamiini, mida…, 2017) Kirjandusele toetudes võib väita, et Ülenurme Gümnaasiumi vitamiinide  tarvitajad olid hästi informeeritud ja teadsid, millal peaks vitamiine juurde  võtma. 


3.5. Vitamiinide tarvitamise peamised põhjused Ar st i s oo vi tu se l Ha ig us es t t in gi tu na Pa ra nd ab  e ne se tu nn et Me ed ia  m õj ut us el Em a  kä se b Mu u 0% 1000% 2000% 3000% 4000% 5000% 2536% 435% 2536% 0% 2681% 1812% Vitamiinide tarvitamise põhjused Joonis 5. Vitamiinide lisatarvitamise põhjused Ülenurme Gümnaasiumi  küsitletud õpilaste seas (n=138), soo järgi tüdrukuid (n=72) ja poisse  (n=66). Ka selle küsimuse vastusesse võisid õpilased märkida kõik põhjused  vitamiinide tarvitamiseks.  Põhjuseid, miks vitamiine tarvitati, oli erinevaid. Kõige rohkem tarvitati  vitamiine ema käsul (27%). Olulised põhjused olid ka arsti soovitusel  (25%) ja enesetunde parandamine (25%).  Muu all toodi välja:  harjumus,  tunne, et on vajalik tarbida,  ei käida väljas,  teatud vitamiinide  puudulikkuse tõttu, hea maitse. Põhjusel muu tarvitasid 18% vitamiinide  tarvitajatest. Vitamiine tarvitati ka haigusest tingituna (4%). Meedia  mõjutusel ei tarvitanud keegi vitamiine (0%) (Joonis 5). 


Igas vanuses võivad vitamiinide puudusel tekkida väsimus, stress, luude  ja liigeste valu, veritsevad igemed, haprad juuksed ja küüned jne.  (Vitamiinide ja mineraalide…, 2019). Need tervisehäired võivad olla  põhjused, miks inimesed pöörduvad arsti poole. Lisaks tingib vitamiinide  puudus energia defitsiidi (Teisemelised, s.a). Kui vitamiine juurde  võetakse, siis enesetunne paraneb.  Meie uuritavas grupis olid sellises vanuses õpilased, kes elasid veel ilmselt vanematega, sõltusid neist ning seetõttu on ema mõjutus õpilasele üsnagi loogiline. 


3.6. Teadmiste kontroll teemal vitamiinid Küsitluses oli teadmiste kontrollis ette loetletud rasvlahustuvad ja  vesilahustuvad vitamiinid . Iga vitamiini kohta nimetati mitu toiduallikat.  Küsiti, millist vitamiini saab erinevatest toiduainetest ehk teisisõnu –  õpilane pidi iga küsimuse juurde kirjutama vastuseks ühe vitamiini ja  vitamiine ei tohtinud korrata. (LISA 1) Küsimused ja õiged vastused:  Millist eelnimetatud vitamiini saab inimorganism eelkõige sealiha,  veiseliha ja linnuliha süües? B-vitamiini saab eelkõige sealihast, veiselihast ja linnulihast (Niatsiin ehk  B3, s.a). Millist eelnimetatud vitamiini saab inimorganism eelkõige rohelistest  köögiviljadest? K-vitamiini saab eelkõige rohelistest köögiviljadest (K-vitamiin, s.a). Millist eelnimetatud vitamiini saab inimorganism eelkõige veise - ja  seamaksast, aga ka porgandist? A-vitamiini saab eelkõige veise- ja seamaksast ja ka porgandist (A- vitamiin, s.a).  Millist eelnimetatud vitamiini saab inimorganism eelkõige õlidest,  seemnetest ja pähklitest?


E-vitamiini saab eelkõige õlidest, seemnetest ja pähklitest (E-vitamiin ehk  …, s.a). Millist eelnimetatud vitamiini saab inimorganism eelkõige kalast,  munakollasest ja piimatoodetest? D-vitamiini saab eelkõige kalast, munakollasest ja piimatoodetest (D- vitamiin ehk …, s.a).  Millist eelnimetatud vitamiini saab inimorganism eelkõige puu- ja  köögiviljadest ning marjadest (maasikas, mustsõstar, punane sõstar)? C-vitamiini saab eelkõige puu- ja köögiviljadest ning marjadest (C-vitamiin ehk…, s.a). Teadmiste kontrolli küsimuste õigete vastuste osakaal klasside kaupa on  esitatud järgmistel joonistel (Joonis 6, Joonis 7, Joonis 8, Joonis 9, Joonis  10, Joonis 11, Joonis 12, Joonis 13, Joonis 14). 


Joonis 6. Ülenurme Gümnaasiumi 9.a klassi õpilaste (n=17), soo järgi  tüdrukuid (n=6) ja poisse (n=11) teadmiste kontrolli õigete vastuste  osakaal. 9.a klassi tüdrukud teadsid kõige paremini E-vitamiini toiduallikaid (67%)  ja noormehed teadsid kõige paremini D-vitamiini allikaid (53%). Kõige  vähem teadsid 9.a klassi tüdrukud A-vitamiini (17%) ja D-vitamiini  toiduallikatest (17%) ning noormehed teadsid kõige vähem A- ja E- vitamiinide allikatest (12%). (Joonis 6) Kõik 9. klassid teadsid vitamiinide toiduallikaid paremini kui teised klassid. Ilmselt oli põhjuseks see, et vitamiinide teema oli äsja omandatud.  9. klassi õpilased läbisid vitamiinide teema detsembrikuus ja küsitlus viidi  läbi jaanuarikuus (Kamenskaja, 2020).


Apotheka apteeker Kerli Valge on väitnud, et meie laiuskraadil võiks  aastaringselt võtta A-; E-; C-; ja D-vitamiini. (4 vitamiini, mida…, 2017).  Kuna meie toit on sageli töödeldud ja pigem vitamiinivaene, siis ilmselt  harivad ka tänapäeva noored end rohkem vitamiinide teemal.  


Joonis 7. Ülenurme Gümnaasiumi 9.b klassi õpilaste (n=17), soo järgi  tüdrukuid (n=8) ja poisse (n=9) teadmiste kontrolli õigete vastuste  osakaal. 9.b klassi tüdrukud teadsid kõige paremini B-vitamiini toiduallikaid (88%)  ja noormehed kõige paremini D-vitamiini (78%), C- vitamiini allikaid (78%) ja ka B-vitamiini allikaid (78%). Kõige vähem teadsid 9.b klassi õpilased K- vitamiini allikatest (tüdrukutest 38% ja noormeestest 44%). (Joonis 7) Suurepärased vastused on ilmselt ikka tingitud sellest, et teema oli äsja  ära õpitud.  Joonis 8. Ülenurme Gümnaasiumi 9.c klassi õpilaste (n=22), soo järgi  tüdrukuid (n=5) ja poisse (n=17) teadmiste kontrolli õigete vastuste  osakaal.


9.c klassi tüdrukud teadsid kõige paremini K-vitamiini toiduallikaid (100%) ja D-vitamiini toiduallikaid (100%). Noormehed teadsid kõige paremini B- vitamiini allikaid (59%). Kõige vähem teadsid 9.c klassi tüdrukud B-; A-; E-; ja C- vitamiinide allikaid (80%).  Noormehed teadsid kõige vähem K-vitamiini toiduallikatest (24%). (Joonis  8) Kuna Eestis on üsna vähe päikest, siis arstid on öelnud, et D-vitamiini  tuleks süüa vähemalt kuudes, mis sisaldavad R-tähte. See, et õpilased teadsid K-vitamiini toiduallikaid nii hästi, oli üllatav.  Ilmselt oli õpitu veel värskelt meeles. Lisaks on selles eas tüdrukud on  oma figuuri suhtes eriti kriitilised ja tarbivad ilmselt rohkem kalorivaeseid  köögivilju. K-vitamiini sünteesivad taimed ja bakterid. Kõige rohkem on K- vitamiini rohelistes köögiviljades ja taimeõlides. (K-vitamiin, s.a)


Joonis 9. Ülenurme Gümnaasiumi 10.a klassi õpilaste (n=29), soo järgi  tüdrukuid (n=17) ja poisse (n=12) teadmiste kontrolli õigete vastuste  osakaal. 10.a klassi tüdrukud teadsid kõige rohkem C- vitamiini toiduallikatest  (47%), noormehed aga C- ja D- vitamiini toiduallikatest (33%). Mitte  midagi ei teadnud noormehed K-vitamiinide allikatest (0%). Kõige vähem  teadmisi oli tütarlastel E-vitamiini allikatest (24%). (Joonis 9)


Joonis 10. Ülenurme Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste (n=33), soo järgi  tüdrukuid (n=19) ja poisse (n=14) teadmiste kontrolli õigete vastuste  osakaal. 10.b klassi poisid teadsid kõige rohkem C-vitamiini allikatest (86%), kõige  vähem aga K-vitamiini toiduallikatest (0%). Tüdrukutel oli kõige rohkem  teadmisi C-vitamiini allikatest (47%). Kõige vähem teadsid tüdrukud E- vitamiini ja K-vitamiini allikatest (5%). (Joonis 10) 10. klasside õpilased teadsid kõige paremini C-vitamiini toiduallikaid.  Jaanuarikuus on viiruste levik suurem ja C-vitamiini tarbimine vajalikum  kui muidu.  See, et õpilased ei teadnud eriti midagi K-vitamiini allikatest, on ilmselt ka loogiline. Selles eas noored, eriti noormehed vajavad palju energiat ja ei  hooli nii väga köögiviljadest, energiarikas on ikka liha. 


Pisut üllatavad olid 10. klasside teadmiste kontrolli tulemused. Teadmised  polnud väga head, õpitu oli suures osas juba unustatud.  Vitamiinide  teemat käsitletakse nii põhikooli kui ka gümnaasiumi bioloogi ainekavas  (Põhikooli ja gümnaasiumi …, 2010). Joonis 11. Ülenurme Gümnaasiumi 11.a klassi õpilaste (n=20), soo järgi  tüdrukuid (n=9) ja poisse (n=11) teadmiste kontrolli õigete vastuste  osakaal. 11. a klassi poistel ja tüdrukutel oli kõige vähem teadmisi K-vitamiini  allikatest (0%). Kõige rohkem teadmisi oli nii poistel kui ka tüdrukutel C- vitamiini allikatest (64%, 44%). (Joonis 11) K-vitamiini sünteesivad taimed ja taimed annavad vähe energiat (K- vitamiin, s.a). 


C-vitamiin on vajalik organismi vastupanuvõime tõstmiseks,  kevadväsimuse ja stressi peletamiseks ja ka aju normaalseks  funktsioneerimiseks (C-vitamiin ehk…, s.a). Joonis 12. Ülenurme Gümnaasiumi 11.b klassi õpilaste (n=22), soo järgi  tüdrukuid (n=12) ja poisse (n=10) teadmiste kontrolli õigete vastuste  osakaal. 11.b klassi poisid ja tüdrukud teadsid väga hästi  C-vitamiinide allikaid  (50%). Poisid teadsid väga  hästi ka A-vitamiini allikaid (50%). Poisid ei  teadnud B- ja E-vitamiini allikatest midagi (0%), tüdrukud teadsid  B- ja E- vitamiini allikatest väga vähe (8%). (Joonis 12) Suurepärased A-vitamiini toiduallikate teadmised tulid ilmselt sellest, et A- vitamiini seostatakse eelkõige porgandiga. (A-vitamiin, s.a) 


Joonis 13. Ülenurme Gümnaasiumi 12.a klassi õpilaste (n=19), soo järgi  tüdrukuid (n=11) ja poisse (n=8) teadmiste kontrolli õigete vastuste  osakaal.  12.a klassi tüdrukutel oli kõige rohkem teadmisi C-vitamiinide allikatest  (58%), kõige vähem aga K-vitamiini allikatest (25%). Samuti oli poistel  kõige rohkem teadmisi C- vitamiini allikatest (60%) ning kõige vähem  teadmisi B- ja E-vitamiini allikatest (20%). (Joonis 13) Gripihooaeg oli käes ja ka nemad olid teadlikud sellest, et haiguste  ennetamiseks võetakse sageli C-vitamiini. 


Joonis 14. Ülenurme Gümnaasiumi 12.b klassi õpilaste (n=18), soo järgi  tüdrukuid (n=10) ja poisse (n=8) teadmiste kontrolli õigete vastuste  osakaal.


12. b klassi poisid teadsid kõige rohkem C-vitamiini allikatest (63%),  teadmised puudusid E-vitamiini allikatest (0%). Tüdrukud teadsid samuti  kõige rohkem C-vitamiini allikatest (60%) ja kõige vähem K-vitamiini  allikatest (10%). (Joonis 14) C-vitamiini toiduallikaid teatakse üldiselt väga hästi. K-vitamiini  toiduallikad on suhteliselt võõrad.  Kokkuvõte Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, millised on Ülenurme  Gümnaasiumi 9. klasside ja neljanda kooliastme õpilaste vitamiinide  tarvitamise harjumused ning milliseid vitamiine nad võtavad ja mis  põhjustel. Töö lisaeesmärgiks oli ka teada saada, kas Ülenurme  Gümnaasiumi õpilased teavad, millistest toiduallikatest eelkõige teatuid  vitamiine organism saab.  Töös kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Andmeid koguti  küsitlusega, mis oli autori poolt koostatud. Küsitlus sisaldas nii valikvastuselisi kui ka vabavastuselisi küsimusi. Valimi moodustasid Ülenurme Gümnaasiumi õpilased kolmes põhikooli ja kuues  gümnaasiumi klassis.


Küsitlusele vastas 197 õpilast, 97 neidu ja 100 noormeest. Uurimistöös püstitati järgmised hüpoteesid: Ülenurme Gümnaasiumi 9. klasside   ja neljanda kooliastme õpilased  tarvitavad kõige rohkem D-vitamiini. Ülenurme Gümnaasiumi 9. klasside ja neljanda kooliastme õpilased  tarvitavad kõige rohkem vitamiine kevadel ja sügisel. Peamiselt tarvitatakse vitamiine arsti soovitusel. Vitamiinide tarvitamine ei sõltu soost. Vanemad õpilased tarvitavad  rohkem vitamiine kui nooremad. Enamik õpilasi ei tea,  millistest toiduallikatest konkreetseid vitamiine  saab. Tulemuste analüüs näitas: Ülenurme Gümnaasiumi 9. klasside ja neljanda kooliastme õpilased  tarvitavad kõige rohkem D-vitamiini (72%). Teine hüpotees ei osutunud tõeks. Ülenurme Gümnaasiumi 9. klasside ja  neljanda kooliastme õpilased tarvitavad kõige rohkem vitamiine talvel  (50%) ja aastaringselt (41%).


Kolmas hüpotees ei osutunud samuti tõeks. Kõige rohkem tarvitati  vitamiine ema soovitusel (27%). Neiud tarvitasid pisut rohkem vitamiine (36%) kui noormehed (33%).  Nooremad õpilased tarvitasid vitamiine rohkem kui vanemad. Viies hüpotees pigem pidas paika. C- ja D- vitamiini toiduallikaid teati  päris hästi, teisi vitamiine pigem mitte. Kõige paremad teadmised olid 9.  klassidel, kuna nad olid äsja vitamiinide teemat õppinud. Üllatavad  tulemused olid  9.c klassi tüdrukutel K-vitamiini toiduallikate teadmiste  osas (100%).  Uurimuse tulemus näitas, et vitamiinide teemat võiks koolis käsitleda nii  9., 10., 11. kui ka 12. klassis. Õpitu ununeb kiiresti ja meeles on ikka need vitamiinide toiduallikad, millest räägitakse päikese vähesuse tõttu (D- vitamiin) või gripilaine saabumisel keha turgutava vahendina (C-vitamiin). Kuna käesolev uurimistöö on valminud Ülenurme Gümnaasiumi kolme  põhikooli ja kuue gümnaasiumi klassi vastuste põhjal, siis väga suuri  üldistusi teha ei saa. Selleks, et veel usaldusväärsemat tulemust saada,  tuleks sarnast uurimust kindlasti korrata.  Summary The aim of this research were to find out what werw the habits of vitamin  intake of 9th and 10th to 12th grade students of Ülenurme Gymnasium  and what vitamins they take and for what reasons. An additional goal of 


the work was to find out whether the students of Ülenurme Gymnasium  know from which food sources the body gets certain vitamins from. A quantitative research method was used in the research. Data was  collected through a survey conducted by the author. The survey includes  both multiple-choice and open-ended questions. Information was collected from Ülenurme Gymnasium’s 9th gandes and the high school classes. 197 students, 97 girls and 100 young men responded to the survey. The following hypotheses were put forward in the research: Students in the 9th grade and high school of Ülenurme Gymnasium  consume the most vitamin D. Students in the 9th grade and high school of Ülenurme Gymnasium  consume the most vitamins in spring and autumn. Vitamins are mainly taken on the advice of a doctor. Vitamin intake does not depend on gender. Older students consume more  vitamins than younger ones. Most students do not know from which food sources specific vitamins can  be obtained. Analysis of the results showed: Students in the 9th grade and high school of Ülenurme Gymnasium  consume the most vitamin D (72%).


The second hypothesis did not prove to be true. Students in the 9th and  10th to 12th grades of Ülenurme Gymnasium consume the most vitamins  in winter (50%) and all year round (41%). The third hypothesis did not prove to be true either. Vitamins were  consumed the most on the mother's recommendation (27%). Girls consumed slightly more vitamins (36%) than young men (33%).  Younger students consumed more vitamins than older ones. Rather, the fifth hypothesis was correct. The sources of vitamins C and D  were well known, but not other vitamins. The best knowledge was in 9th  grade, as they had just learned about vitamins. The girls in grade 9c had  surprising results in terms of knowledge of vitamin K food sources (100%). The result of the study showed that the topic of vitamins could be  considered in schools in 9th, 10th, 11th and 12th grades. What you have  learned is quickly forgotten and you still remember the food sources of  the vitamin that are talked about due to the lack of sun (vitamin D) or the  flu wave arrives as a stimulant to the body (vitamin C). As this research has been completed on the basis of the answers of the  three basic schools and six upper secondary school classes of Ülenurme  Gymnasium, it is not possible to make very large generalizations. To get  an even more reliable result, be sure to repeat this similar study.


Kasutatud kirjandus A-vitamiin  s.a. ˮEesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015ˮ. Tervise  Arengu Instituut. Kättesaadav: https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete- vajadused/vitamiinid/a-vitamiin (04.10.2020). C-vitamiin ehk askorbiinhape  s.a. ˮEesti toitumis- ja liikumissoovitused  2015ˮ. Tervise Arengu Instituut. Kättesaadav:  https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/vitamiinid/c-vitamiin  (04.10.2020). D-vitamiin ehk kolekaltsiferool  s.a. ˮEesti toitumis- ja liikumissoovitused  2015ˮ. Tervise Arengu Instituut. Kättesaadav:  https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/vitamiinid/d-vitamiin  (04.10.2020). E-vitamiin ehk Alfa-tokoferool. ˮEesti toitumis- ja liikumissoovitused  2015ˮ. Tervise Arengu Instituut. Kättesaadav:  https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/vitamiinid/e-vitamiin  (04.10.2020). Järvalt, Helle 2003. Bioloogia lühikursus gümnaasiumile. Tallinn: Avita, lk  25 Kamenskaja, Marina 2020. Suuliselt autorile, 09.10. Koonik, Kaire 2020. Suuliselt autorile, 07.10.


K- vitamin  2015. ˮEesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015ˮ. Tervise  arengu Instituut. Kättesaadav: https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete- vajadused/vitamiinid/k-vitamiin (04.10.2020).  Mägi, Maiken 2019. Energiat napib? Kevadväsimuse süüdlased on  paljastatud. Kättesaadav: https://tervis.elu24.ee/6567873/energiat-napib- kevadvasimuse-suudlased-on-paljastatud (09.10.2020). Niatsiin ehk B3-vitamiin s.a. ˮEesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015ˮ.  Tervise Arengu Instituut. Kättesaadav: https://toitumine.ee/energia-ja- toitainete-vajadused/vitamiinid/niatsiin (04.10.2020). Puberteet 2020. Vikipeedia. Kättesaadav:  https://et.wikipedia.org/wiki/Puberteet (09.10.2020). Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava 2010. Riigi Teataja I,  01.09.2010. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13272925  (05.10.2020). Teismelised s.a. ˮEesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015ˮ. Tervise  Arengu Instituut. Kättesaadav: https://toitumine.ee/toitumine-erinevates- eluetappides/teismelised (09.10.2020). Vitamiinid s.a. ˮEesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015ˮ. Tervise Arengu Instituut. Kättesaadav: https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete- vajadused/vitamiinid (04.10.2020).


Vitamiinide ja mineraalide puudus ning kuidas seda ära tunda 2019.  Kättesaadav: https://www.nahrin.ee/blog/vitamiinide-mineraalide-puudus- kuidas-seda-ara-tunda/  (09.10.2020). 4 vitamiini, mida vajad ka suvel 2017. Kättesaadav:  https://tervis.elu24.ee/4189129/4-vitamiini-mida-vajad-ka-suvel  (09.10.2020).


Lisa 1. Küsitlus Küsitlus Lugupeetud Ülenurme Gümnaasiumi õpilased!  Seoses oma uurimistööga palun teil täita  küsitlusleht Ülenurme  Gümnaasiumi õpilaste vitamiinide tarbimise ja teadlikkuse kohta. Vastates märgistage oma vastus või kirjutage vastus välja vabas vormis. Laura Tiina Tõnson - [email protected] I Taustinfo Vanus: …................... Sugu: ……………… Klass: ……………… II Küsimused vitamiinide tarvitamise kohta Kas Te tarvitate vitamiine toidulisandina?  *Kui jah, siis täitke küsimustik lõpuni. Kui ei, siis täitke ära teadmiste  kontroll, mis on küsitluse lehekülje teisel poolel. jah ei


Milliseid vitamiine Te tarvitate? D-vitamiin B-vitamiin Kompleksvitamiin C-vitamiin Muu………………… Millal Te vitamiini (vitamiine) tarvitate? Suvel Talvel Sügisel Aastaringselt Muu…………………...


Miks Te vitamiine tarvitate? Arsti soovitusel Haigusest tingituna Parandab enesetunnet Meedia mõjutusel Ema käsib Muu……………………… III Teadmiste kontroll teemal vitamiinid K-, A-, D-, E- vitamiinid on rasvlahustuvad vitamiinid. B-rühma, C-  vitamiinid on vees lahustuvad vitamiinid. Vastustes vitamiinid ei kordu.  Millist eelnimetatud vitamiini saab inimorganism eelkõige sealiha,  veiseliha ja linnuliha süües? …………………… Millist eelnimetatud vitamiini saab inimorganism eelkõige rohelistest  köögiviljadest? ……………………


Millist eelnimetatud vitamiini saab inimorganism eelkõige veise - ja  seamaksast, aga ka porgandist? ……………………. Millist eelnimetatud vitamiini saab inimorganism eelkõige õlidest,  seemnetest ja pähklitest? …………………… Millist eelnimetatud vitamiini saab inimorganism eelkõige kalast,  munakollasest ja piimatoodetest? ………………….... Millist eelnimetatud vitamiini saab inimorganism eelkõige puu- ja  köögiviljadest ning marjadest (maasikas, mustsõstar, punane sõstar)? ……………………. Tänan koostöö eest!