Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja12. klasside õpilaste lugemisharjumused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
neiu, neiud, loevad, noormehe, noormehed, ülenurme, students, noormees, internet, ajakirjad, reaalkool, reaalkooli, loetav, postimees, küsimustik, than, uudiste, girls, compulsory, reading, literature, lugemisharjumused, lugemus, boys, peredes, nooremad, luges, arvavad, loen, küsitluse, newspapers, older, grade, tellimineirv, selgub, uurimust, books............................................................................................................................. 12 2.2.1. Küsimused 3 ja 4. Regulaarsete ajalehelugejate hulk.................................................. 12 2.2.2. Küsimus 4.1. Ajalehtede lugemisele kuluv aeg........................................................... 13 2.2.3. Küsimus 4.2. Erinevate ajaleherubriikide populaarsus ............................................... 13 2.3. Ajakirjad ............................................................................................................................. 18 2.3.1. Küsimus 5. Regulaarsete ajakirjalugejate hulk ........................................................... 18 2.3.2. Küsimus 5.1. Ajakirjade lugemisele kuluv aeg. .......................................................... 19 2.3.3. Küsimus 5.1. Populaarseimad ajakirjad .....................................................................
Selle järgi on vaja läbi töötada teoseid, mis pärinevad antiikajast tänapäevani. Seega on varieeruvus ajas ja stiilides suur ning põhjalik. Õppekavas ei ole kirjas, mis järjekorras peab kursuste teemasid võtma ning määratud pole ka raamatute lugemise täpne järjekord. Sinna on välja toodud valik teoseid, millest kool või kursuse juhendaja ise valiku teeb, mis järjekorras raamatuid lugeda. Nimekiri erineb kooliti. Näiteks Valga Gümnaasiumis loevad 11.klassi õpilased ,,Carmenit", ,,Dekameroni", kuid Tsirguliina Keskkoolis läbitakse samal ajal ,,Stepihunti", ,,Katku" jm. Enamik raamatutest on valitud selle järgi, kas selles välja toodud probleemid on aktuaalsed ka tänapäeval või ei. Lihtsama sõnavaraga teoseid leidub ainult algklassides, kuid mitte enam gümnaasiumiastmes. Samuti, mida kõrgem klass, seda vähem leidub erinevusi koolide kohustusliku kirjanduse nimekirjades. (Kuressaare lasteleht 2013). 2
Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade noorte lugemusest, teises peatükis analüüsitakse lugemisharjumuste kohta läbiviidud küsitluse tulemusi. 1. Noorte lugemus Viimastel aastatel kostab õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peavad kurtjad silmas eelkõige ilukirjanduse lugemist, kuigi igapäevaselt loevad inimesed mitmel eesmärgil. Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku suhtluse veel tekste nii mõnest neid ennast huvitavast valdkonnast kui ka õppimise eesmärgil ja jälgivad uudiseid. Ajalehti loeb 80 % ja ajakirju 72% teismelistest,
Maa raamatukogud ei ole nii hästi varustatud, kui linna omad, aga tähtsamad raamatud on seal olemas. Raamatukogus on olemas ka vanu ajalehti ja ajakirju, mida uurida saab, aga tihtipeale pole neid võimalik koju laenutada. Neid saab lugeda lugemissaalis. Raamatukogud on meie elus vägagi tähtsad. 1.UURIMUSE TULEMUSED 1.1.Kohustusliku kirjanduse lugemine Kohustuslik kirjandus on väga tähtis. Mõned ei viitsi lugeda ja peavad seda mõtetuks. Ma küsisin, kas noored loevad kohustuslikku kirjandust. 33% vastanuist märkis, et loeb alati kohustuslikku kirjandust. 17% märkis vastuseks, et ei loe kohustuslikku kirjandust. Arvatavasti ei mõista need õpilased kohustusliku kirjanduse tähtsust. 50% märkis, et loevad vahel kohustuslikku kirjandust ja jätavad mõned raamatud lugemata. Väiksem osa poistest, vaid 18%, märkis, et loevad alati kohustuslikku kirjandust. Tüdrukutest
ja 12. klassi õpilased 2011 õppeaastal, kes olid jaotatud kaheks grupiks, lähtudes kooliea jagunemisest keskmiseks koolieaks ehk teismelisteks (1314 aastased) ja vanemaks koolieaks ehk noorukiteks (1819). Valimi kriteeriumiteks oli: · Uuritav on Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste nimekirjas. · Uuritav kuulub vanusegruppi alates 1319 eluaastat. · Uuritav on nõus osalema uurimistöös. Tabel 1. Uurimistöös osalejate arv Ülenurme Gümnaasium Neiud Noormehed Kokku 8 klass 9 17 26 12 klass 8 15 23 Kokku: 17 32 49 2.2.Metoodika Uurimistöös kasutati kvantitatiivset uurimistöö metoodikat koostatud küsimuste kaudu. Ülenurme Gümnaasiumi 8. klassi ja 12. klassi alkoholi tarbimise selgitamiseks koostati
Töö eesmärgiks on: · uurida õpilaste suhtumist seksuaalvähemustesse; · tutvuda seksuaalvähemustega seonduvate teemadega; · teavitada seksuaalvähemuste olukorrast ja probleemidest. Uurimisobjektiks on Kuressaare Gümnaasiumi 9.-12. klasside õpilased vanuses 15-19. 3 Töö kuulub sotsiaalpsühholoogia valdkonda. Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: · neiud on antud teemat käsitledes tolerantsemad kui noormehed; · vanemad õpilased on antud teemat käsitledes tolerantsemad kui nooremad; · üldises mastaabis on õpilased küllaltki tolerantsed oma suhtumises seksuaalvähemustesse; · õpilaste teadmised seksuaalvähemustest on lünklikud. Hüpoteeside tõestamiseks viidi läbi küsitlus Kuressaare Gümnaasiumi 9.-12. klasside õpilaste seas.
3 1. Õpilane ja kohustuslik kirjandus 1.1. Kui palju loeb 8 klassi õpilane? Õpilased on kõik erinevad ning erinevate huvidega. Ka lugemise seisukohalt on arvamusi mitmeid. Osade õpilaste jaoks on lugemine meeldiv ajaviide, kuid teised peavad isegi kohustuslikku kirjandusse kuuluvate raamatute läbilugemist ennastületavaks teoks. Umbes pooled tüdrukutest ja poistest loevad ka koolivälisel ajal. Antud hulk on ümpris väikene, kui tõestab seda, et paljudele õpilastele ei paku kooliväline lugemine huvi. Tihti loetakse kooliväliselt vaid ajakirju, kuid küsitlusest selgus, et kõige tihedamini loetaksilukirjandust. Au sees on õudusjutud ning seiklusromaanid (vt. Joonis.1 ja Joonis 2). Ka kohustuslikku kirjandust loetakse vähe (vt. Joonis 3 ja Joonis 4). Allolevatelt
2. Kas ja kuidas oleneb alkohoolsete jookide eelistus soost ja vanusest ? Uurimisküsimustest tulenevalt püstitati ka hüpoteesid: 1. Ülenurme Gümnaasiumis tarbivad 18-19 aasta vanused õpilased rohkem alkoholi kui 15.-16. aastased õpilased ja poiste tarbimise osakaal on suurem kui tüdrukutel. 2. Alkohoolsete jookide eelistus oleneb vanusest ja soost, nooremad tarbijad ja tüdrukud eelistavad lahjasid alkohoolseid jooke ning 18-19 aastased noormehed eelistavad kangeid jooke. 4 1. Kirjanduse ülevaade Kirjanduse osa koosneb seitsmest peatükist, kus antakse ülevaade sellest, mida kujutab endast alkohol ning milline on tema mõju tervisele. Tuuakse välja ka erinevate alkoholiga seonduvate uuringute tulemusi. 1.1 Alkoholi olemus Seadus ütleb, et alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid.
täies mahus, vaid valid välja üldisemad küsimused, mis sobisid kokku antud uurimuse eesmärkidega. Uurimus viidi läbi Lähte Ühisgümnaasiumis novembris 2014. 2.1 Vastajate jaotumine Käesoleva uurimistöö küsitlusele vastas 119 Lähte Ühisgümnaasiumi 10.-12. klasside õpilast. Vastajate seas oli 57 neidu ja 62 noormeest. Täpsed arvud vastajate kohta on välja toodud tabelis 1. Tabel 1. Vastajate arvud vanuse kaupa Vanus Neiud Noormehed Kokku 15aastased 1 0 1 16aastased 23 25 48 17aastased 16 18 34 18aastased 13 15 28 19aastased 4 4 8 Parema ülevaate saamiseks on vastanute sooline jaotus kujutatud ka alljärgneval
joonis 4. 14 Joonis 4. 10.klassi osavõtt erinevatest jooksuvõistlustest 10. klassi neiudest ei võta ühestki jooksuvõistlusest osa kolm neidu. Ülejäänud 27 on võtnud ja võtavad osa erinevatest jooksuvõistlustest. Graafikul on näidatud, et 10. klassi 30-st neiust võtab osa 20 Paide Türi rahvajooksust, 12 koolisisestest pikamaa jooksu distantsidest, 14 koolisisestest lühema kui 500 meetri distantsidest, 17 teatejooksust ning ükski 10. klassi neiu ei võta osa SEB mai- ega sügisjooksust. 10. klassi 18-st noormehest ei võta ühestki jooksuvõistlusest osa 6 noormeest. 12 noormeest võtavad osa mitmetest jooksudest nagu Paide Türi rahvajooks (10), koolisisestest pikamaa distantsidest võtab osa 6, lühema kui 500 meetri distantsist 6, teatejooksust 6 ning SEB mai- ja sügisjooksust ei võta ka osa ükski 10. klassi noormees. Sellest võib järeldada, et 10. klassi neiud on aktiivsemad osavõtjad erinevalt võistlustest kui poisid
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................................
Et ära hoida koolikiusamist ja tagajärje mõjusid on tähtis teha teavitustööd lastevanemate, õpilaste ja õpetajate seas. Summary Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Supervisor: Merily Tensing Kruusla Schoolbulling in 9th and 10th grades in Tartu Tamme Gymnasium Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi kõikides 9. ja 10. klassides Research paper 2013 The title of the research is schoolbulling in 9th and 10th grades in Tartu Tamme Gymnasium. There were 187 students in a contingent: 81 boys and 106 girls. The research was carried out using the questionnaire. Three hypothese were put up: there is more bulling among the 9th grade students of Tartu Tamme Gymnasium than among the 10th grade students, there is more bulling among 9th and 10th grades girls than boys, there is more emotional bulling in Tartu Tamme Gymnasium 9th and 10th grades than physical. The aim of this research was to find out which kind of bulling types students use,
lahendusi leida. Otsiti vastust küsimusele, kas Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A klass on teadlik hommikusöögi tähtsusest ja tervislikust toitumisest. Püstitati hüpoteesid: 1. Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilased on teadlikud tervislikust toitumisest. 2. PKG (Pärnu Koidula Gümnaasium) G1A õpilased ei ole teadlikud hommikusöögi tähtsusest. 3. PKG G1A õpilastest suurem enamus ei söö hommikust. 4. PKG G1A klassis õppivad neiud on teadlikumad tervislikust toitumisest. Valimisse kuulusid Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilased, sest see valim oli uurimiseks väike ja kergesti küsitletav. Kasutati kombineeritud uurimust, sest oli vaja teada saada, kui suur osa õpilastest oli teadlik tervislikust toitumisest ja õpilaste seisukoht seoses uurimusküsimustega. Tänatakse Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A klassi koostöö eest ja juhendajat Eva Palki abi eest.
aega planeerima ja vormistama uurimistööd. Uurimistöö oli autori jaoks eeldatatust raskem. Antud töö koostaja arvab, et see töö aitab tal endal efektiivsemalt õppida ning sarnaseid töid tulevikus koostada. 20 SUMMARY In this research the author wrote on the topic „Study habits in Kiviõli 1. Secondary Schools, in 3rd, 6th and 9th grade“. He wanted to know which grade students has the best study habits. The hypothesis was that 9th grade have better study habits than 6th and 3rd graders. The auhor used a survey to information on study habits in mentioned forms. Students from 3 classes (55 students in total) took part in the survey. Pupils were asked for their study habits in school and at home. On the analysis of the survey can conclude: Most of the students can plan their time between school and home Pupils do not read enough newspapers
· mis on kehakeel? millised on erinevad kehakeele kasutamisviisid? kuidas lugeda kehakeelt? kuidas kasutada kehakeelt? Töö eesmärgiks on: uurida erinevaid kehakeele kasutamisviise; uurida ja analüüsida õpilaste teadmisi kehakeele kasutamisest. Uurimisobjektiks on Kuressaare Gümnaasiumi 10. klassi õpilased vanuses 16 17. Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: enamus õpilasi ei jälgi või ei oska lugeda inimese kehakeelt; neiud mõistavad paremini teiste inimeste kehakeelt, kui poisid Eesmärkide täitmiseks ja hüpoteeside tõestamiseks oli vaja lahendada järgmised ülesanded: · viia läbi uuring Kuressaare Gümnaasiumi õpilaste seas; · tutvuda antud teemaga põhjalikult uurides läbi kirjandust sellel teemal; · analüüsida saadud tulemusi ning teha järeldused. 3 Töö on jaotatud kolme peatükki. Esimeses peatükis on välja toodud kehakeele liigitus. Teises
välja toodud geneetiliselt muundatud organismide saamisviisid; põhjused, miks geneetiliselt muundatud kultuure toodetakse; põhilised argumendid geneetiliselt muundatud toiduainete vastu ja enimlevinud geneetiliselt muundatud kultuurid. Praktiline osa põhineb kvalitatiivsel metoodikal, st viidi läbi küsitlus. Küsitlus viidi läbi Rapla Ühisgümnaasiumi 10.-12. klasside õpilaste seas. Küsitlusele vastas kokku 113 gümnaasiumiõpilast, kellest 51 olid noormehed ja 62 neiud. Küsitluse vastuseid analüüsiti ühes grupis. Uurimistöö eesmärkideks olid: Koostada teoreetiline osa, milles on käsitletud geneetiliselt muundatud organisme, nende tootmise põhjusi ja saamisviise. Viia läbi küsitlus Rapla Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas. Analüüsida küsitluse vastuseid ja koostada järeldused. Uurimistöö probleemküsimusteks olid:
ohtlikuks muutuda ning keel võib sattuda väljasuremise ohtu. 2. ANKEETKÜSITLUSE ANALÜÜS 2.1 Eesmärk Uurimuse eesmärgiks on välja selgitada OLPG 8.-12. klassi õpilaste ingliskeelsete sõnade ja väljendite kasutus eesti keeles ning põhjus miks kasutatakse eesti keelt rääkides inglise keelt. 2.2 Valim 5 Uurimuse valimi moodustasid 78 Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumis õppivat 8.-12. klassi õpilast. Neist 50% (39) olid neiud ning 50% (39) olid noormehed. Kõige enam oli vastajaid 8.klassist (21 õpilast), mis moodustas 26,9% vastanutest. 9.klassist vastas küsimustikule 17 õpilast (21,8% küsitletutest), 10.klassist osales küsitluses 13 õpilast (16,7% vastanutest), 11.klassist vastas küsimustikule 15 õpilast (19,2% tervikust) ning 12. klassist osales küsitluses 12 õpilast (15,4% vastanutest). 2.3 Protseduur Uurimus viidi läbi eformulari keskkonnas 12.-13 jaanuarini 2017 aastal. 12. jaanuari
Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt
2.2 Heino Ojasoo Heino Ojasoo sündis 16. aprillil 1934. aastal Tallinnas.18 Spordipisiku sai Heino Aruküla kooli kehalise kasvatuse õpetajalt Erika Nõmmikult. 1950.-1957. aastani õppis Heino Ojasoo Tallinna kehakultuuritehnikumis ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas. 1957.-1961. aastani töötas Heino Ojasoo Ambla keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana. Amblast suundus Heino Ojasoo Kehrasse, kus olid tema õpilasteks eesti osa 7.-11. klassi neiud ja vene osa 5.-11. klassi noormehed. Heino Ojasoo juhendas Kehras kergejõustiku, võrk-, korv- ja käsipalli. Eriliselt keskendus ta käsipallile ja kergejõustikule. 1962.-1964 aastal võitsid Kehra tüdrukud kergejõustikus ära kõik alad peale kettaheite ja kuulitõuke. 1967. aastal kutsuti Heino Ojasoo Harju rajooni laste ja noorte spordikooli direktoriks. 1968. aastal avas ta spordikoolis käsipalli osakonna. Spordikooli direktorina töötas Heino 7 aastat. 1973
m u u d t o im e t u se d Joonis 7 Joonis 8 Joonis 7 ja 8 milleks kasutavad naissoost ja meessoost õpilased põhiliselt arvutit (autor). Jooniselt 7 ja 8 on näha ,et nii naissoost õpilased kui meessoost õpilased kasutavad arvutit õppetööks enam vähem võrdselt M(44%), N(49%), küll neiud natuke rohkem aga siiski. Meelelahutuseks kasutavad noormehed (24%) arvutit tunduvalt rohkem kui tütarlapsed (7%), seevastu suhtlevad neiud sõpradega arvutis rohkem kui poisid N (36%) M (26%). K õ ig i k ü sit le t u t e v a st u se d 5 0 ,0 0 % 4 5 ,0 0 % 4 0 ,0 0 % 3 5 ,0 0 % 3 0 ,0 0 % 2 5 ,0 0 % 2 0 ,0 0 %
Rapla Ühisgümnaasium Mari Kõrtsini 11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika .................................................................
paar korda kuus või paar korda nädalas. Vähem vaadatakse filme korra nädalas ja väga sagedasi filmivaatajaid neidude seas oli vaid 7%. (vt joonis 1) 43% 43% 45% 39% 37% 40% 35% 30% 25% 20% 13% 11% 15% 7% 7% 10% Noormees 5% 0% Neiu 0% Joonis 1. Filmivaatamise sagedus võrreldes neidusid ja noormehi 2.1.2. Millal filmimuusika alguse sai Kõige rohkem pakuti filmimuusika alguseks 1910. aastate algust. Õige vastus oli aga 1890. aastate algus, mida pakkus vaid 23% vastanutest. Võrdselt pakuti 1930ndate lõppu ja 1921. aastat, mis moodustasid kokku 44% vastustest. (vt joonis 2)
***** Gümnaasium ******* 11b klass E-RAAMATUTE POPULAARSUS ****** GÜMNAASIUMIS Uurimistöö Juhendaja õpetaja ******* Valga 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne lahendus. Ajalehed ja ajakirjad kolivad Internetti. Varsti on käes aeg kui võimalused, et kunagi saab igast väikelinnast pealinna sõita kiirrongiga, on suuremad, kui võimalused saada postkontorist käsitsi kirjutatud kirja. Käesolevas uurimuses otsitakse vastust probleemile: kui populaarsed on e-raamatud Valga Gümnaasiumi õpilaste seas? Tänapäeva noor on vägagi teadlik ennast ümbritsevast ühiskonnast. Tehnika ja digitaalmaailm on aga valdkonnad, millega noored kõige rohkem kursis on
eemale meelitavad ning mis/kes aitaksid need vastupidisteks muuta. Tänapäeva noorte arvates kohustusliku kirjanduse nimekiri igav, rohkem veedetakse aega televiisori ees ning internetis olles, sest see on rohkem huvipakkuv. Peale nende kahe näite peaksid õpetajad ning lapsevanemad lapsi/noori raamatuid lugema motiveerima, lugedes ise raamatuid. Noored loeksid raamatuid palju rohkem ning meeldivamavalt, kui e-raamatute osa oleks suurem ning raamatukogud kaasaegsemad. Tänapäeva noored loevad raamatuid väga vähe või ei tee seda üldse. Noorte praegusi harjumusi tuleks muuta ning raamatute lugemine huvitavamaks teha kui see seda praegu on. 3 Eesmärk Saada tänapäeva noored rohkem raamatuid lugema ning raamatute lugemine neile meeldivamaks teha kui see senini on olnud. Praegusel hetkel noored ei loe raamatuid oma vabadel hetkedel ning koolis kohustuslik kirjandus tundub neile ahistavana. Põhisõnum
ANNOTATION Tapa Gymnasium Class : 11R Title: „League of Legends“ and its popularity in Tapa Secondary School Field of study: Computer games Allowed to defend: Number of pages: 19 Abstract Topic of the research „League of Legends“ and its popularity in Tapa Secondary School. The author chose the topic because he wanted to know about the knowledge among Tapa Gymnasium students. Informatsion searched from the internet and questioned students of different age levels. Method for the research was an inquiry involving 6th-11th class. The material used for the work is from the internet. In the outcome the author found out about the knowledge among Tapa Secondary School students. It showed that LoL is pretty popular to Tapa Secondary School students, because it is free and the game is continually updated. Keywords: „League of Legends“ , Computer games, students awareness.
üle- või alatarbimisest tingitud ohtudest (joonis 3). Rohkem (75%) oli neid õpilasi, kes arvasid, et nende teadmised valkudega seonduvatest ohtudest pole piisavad. Valgukontsentraate tarbinud õpilased olid oma teadmistes rohkem kindlad. Nende hulgas oli rohkem (70,8%) õppureid, kes oli vastanud ,,jah" või ,,pigem jah". Kõige rohkem (12 õpilast) kirjutas seitsmenda küsimuse vastuseks selgeid ja korrektseid vastuseid noormehed, kes tarbisid valgukontsentraate. See näib ka loogilisena, sest kui õpilane pole valkudest tingitud ohtudest teadlik võib ta kergesti sattuda valkude ületarbimise riskigruppi. Seetõttu tuleks enne valgukontsentraatide tarbimist konsulteerida treeneri või inimesega, kes on asjast teadlik. Kas oled teadlik ohtudest, mis kaasnevad inimese tervisele valkude ületarbimisel/alatarbimisel? 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0
väga energiline 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 väga väsinud 8. Kas ootad meeleldi järgmist kehalise kasvatuse tundi? ❏ Jah ❏ Ei ❏ Ükskõik Aitäh vastamast! 24 Summary Physical activity is very important in a persons life. Regular and moderate exercise is necessary for a person to grow and develop normally and to stay healthy his whole life. Nowadays young people move less and less and for several students school is the only place they can get their exercise. Our research consists of 3 chapters, in the first chapter there is literature about physical activity; in the second chapter the methodology and sample of our poll is described; the third chapter is about the analysis and results of our poll. The purpose of our term paper was to find out about the effects of physical education (PE) on a persons organism in a physical health and in a mental health standpoint
......................................................... 12 KOKKUVÕTE ...................................................................................................................................... 14 KASUTATUD ALLIKMATERJALID .................................................................................................. 15 2 SUMMARY The choice of subject came out of interest to find out the number of students with reading and writing disorders in Põlva Co-Educational Gymnasium primary school. In todays society it is impossible to overestimate the importance of the ability to read. Children who do not fully learn how to read in school will never do it properly. Estonian teachers estimate that 15-25% of the students in primary school suffer from reading and writing disorders. Põlva Co- Educational Gymnasiums statistics are supporting this belief.
Tartu Forseliuse Gümnasium Kartused ehk foobiad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilastel Uurimistöö Koostaja: Liis Pindis Juhendaja: Lii Paabo Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FOOBIATE TEKE JA OLEMUS....................................................................................4 1.1 Mis on foobia?........................................................................................................4 1.2 Mis on paanika?......................................................................................................4 1.3 Levinumad foobiad ................................................................................................6 1.3 Agorafoobia
74 kcal 2440 kcal Valgud 99.18 g 61-91 g Rasvad 141.96 g 68-81 g Süsivesikud 352.94 g 335-366 g Toiduenergia jaotumine toitainete vahel Sinu oma: Soovitatav: ANNOTATION The topic of the survey was the eating habits of Saue Gymnasium students and how it affects their body. The aim was to investigate the daily menus of 13-14 year old students and to find out how much, in average, they consume carbohydrates, proteins and fats. The research included the investigation of nutrition principles. I have outlined why diverse, well-balanced and moderate diet is so important. The main nutrients like carbohydrates, proteins and fats, were closely observed. A couple of questions were raised in the survey. Whether the seven-formers of Saue
autor küsitlusankeedi. Töö esimeses peatükis kirjeldati akne olemust, tekkepõhjuseid ja tüsistusi. Teises peatükis anti ülevaade akne seotusest inimese organismiga ja kolmandas peatükis analüüsiti Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide harjumusi naha hooldamisel, suhtumist aknesse ja aknearmidesse ning vistrike peitmisesse meigiga. Antud uurimistöös selgus, et suurem osa küsitletud õpilastest on aknega kokku puutunud, eriti just neiud. Teati hästi akne tekkepõhjuseid. Tuli välja, et tüdrukud kasutavad rohkem nahahooldusvahendeid ning oskavad meikimise mõju nahale rohkem analüüsida kui poisid. Autori suureks üllatuseks ei pöördunud enamik õpilastest abi saamiseks mitte kellegi poole. Kui akne süvenes, siis eelistati kosmeetikut nahaarstile. Veel tuli välja, et akne ja aknearmidega inimest ei peeta inetumaks tema haiguse pärast, sest välimus ei ole kõige tähtsam.
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsu
Need arvutid olid juba võimsamad ning ka ainsad, mis toetasid uut tüüpi mänge. Seda tüüpi arvutid muutusid kergesti kättesaadavamaks alles 1980. alguses. Seiklusmängude algusega muutus arvutimängude juures tähtsaks faktoriks ka mängu graafiline pool. Vanemad mängud jäid oma algelise graafilise poolega uute mängude varju. 1980. alguses hakkasid tekkima hobbyist groups ehk hobimängijate grupid ning gaming magazines ehk mängude ajakirjad, näiteks Creative Computing, mille eesmärk oli esmalt arvutimängu testimine ning hiljem selle reklaamimine. Arvutimängu ,,Spacewar" graafika 1 Aastal 1966 dokumenteeris Ralph Baer oma idee esimesest videomängumasinast. Ta töötas masina välja koos oma kaastöölise Billi Harrisoniga, kellega koos nad töötasid New Hampshire sõjaväe elektroonika tehases. Masina nimeks sai Chase, mis oli ühendatav tavalise televiisoriga
annaabi.ee 
