Uurimistöö 5-9. klassi õpilaste lugemisharjumuste kohta (0)

Riidaja Põhikool Merily Mirka 8.klass Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused Juhendaja : Heli Veerme Riidaja 2017 Sisukord SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………2 1. NOORTE LUGEMUS …………………………………………………………....3 2. ALA, HUMMULI JA RIIDAJA PÕHIKOOLI III KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSTE ANALÜÜS….……………………………………....5 KOKKUVÕTE…………………………………………………………………………....7 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………………..11 LISA 1 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumused….……………………………………....12 Sissejuhatus Minu uurimistöö teemaks on “Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumused” Noorte lugemisharjumuste muutumine on väga aktuaalne teema nii Eestis kui ka mujal maailmas, sest Interneti igapäevaellu tungimise tõttu loevad noored üha vähem raamatuid. Inimese toimetulek ja aktiivne elu muutuvas ühiskonnas sõltub aga tema kirjaoskusest, sealhulgas lugemisoskusest ja lugemishuvist. Teema valikul lähtusin sellest, et mulle meeldib kirjandus ja vabal ajal loen meelsasti raamatuid. Uurimistöö eesmärgiks on saada ülevaade III kooliastme noorte lugemisharjumustest ning omandada esmaseid uurimistööalaste kirjutiste koostamise oskusi. Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti Hummuli, Ala ja Riidaja Põhikooli 7., 8. ja 9. klassides läbiviidud küsitlustega mille koostamisel hoiti silme eest sihti saada võimalikult mitmekülgne ülevaade iga klassi kohta. Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade noorte lugemusest, teises peatükis analüüsitakse lugemisharjumuste kohta läbiviidud küsitluse tulemusi. 1. Noorte lugemus Viimastel aastatel kostab õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peavad kurtjad silmas eelkõige ilukirjanduse lugemist, kuigi igapäevaselt loevad inimesed mitmel eesmärgil. Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste , mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku suhtluse veel tekste nii mõnest neid ennast huvitavast valdkonnast kui ka õppimise eesmärgil ja jälgivad uudiseid. Ajalehti loeb 80 % ja ajakirju 72% teismelistest, mitmesuguseid aimeraamatuid aga kolmandik. Samal ajal on üsna üldlevinud arvamus, et selline lugemine ei ole täisväärtuslik ning põhjustab noorte inimeste vaimset allakäiku. (Puksand 2012) Põhikooli kirjandusõpetuses tähendab lugemine lugemishuvi tekitamist, lugemisharjumuse kujundamist ning lugemisoskuse omandamist, viimane omakorda hõlmab kirjandusteksti analüüsi, tõlgendamise ning mõistmise oskust. Kirjandustundides tegeletakse esmajoones ilukirjandustekstide lugemise ja käsitlemisega, kuid vajadusel kaasatakse ka kirjandusega seotud teabetekste. (Org 2010) Raamatuid loetakse järjest vähem, kodudes on vähe raamatuid ja neid ei osteta juurde. Lapsel on kadunud eeskuju lugeva lapsevanema näol, selle asemel on televiisori vaatamine, peaaegu igas kodus on internet , arvutist rääkimata. Paljud õpilased loevad kirjandust vastumeelselt või ei loe seda üldse. Kadumas on vabatahtlik lugemine naudingu eesmärgil. Suurenenud on noorte hulk, kes ei armasta lugeda, ei satu teatrisse ega kinno , nende noorte funktsionaalne kirjaoskus ei võimalda igapäevases elus edukalt toime tulla. ( Rebane 2012) Kärt Hellerma sõnul ei ole niisugune olukord ainult noorte hulgas. Ühiskonnas laiemaltki on vaimsed hoiakud kiiresti asendunud ratsionaal-pragmaatilistega - kuni selleni välja, et ilukirjanduse lugemist peetakse lapsikuks ja aega raiskavaks ajaviitseks. Raamatuid asendab arvuti, väärtusi ammutatakse igapäevaelust ning samastumist pakuvad sotsiaalvõrgustikud ja suhtumine lugemisse on üha tõrksam. Tema arvates pole lugemine raske töö ega pingutus , vaid pigem rõõmu ja kergustunde allikas. Raamatud annavad teadmisi ja jutustavad lugusid ning nad pakuvad võimalust osaleda ühes teises, argielust väljaspool asuvas maailmas. See on selge ja konkreetne maailm, erinevalt meid ümbritsevast tegelikkusest, mis on palju ebamäärasem ja sageli ka vaenulikum. Hea raamat pakub elamiseks tuge - aitab näha oma probleeme laiemas kontekstis, uute näidete ja teiste kogemuse kaudu. Lugemise aitab samuti kaasa ka üldistusvõimele - aitab märgata seoseid nähtuste ja sündmuste vahel. Lugemine kasvatab võimet iseseisvalt mõelda. Raamatud näitavad maailma salapära ja ühtlasi annavad teadmisi eri valdkondade kohta. Erinevad autorid kirjeldavad maailma ei vaatenurkadest. Hea raamat pakub elu kokkuvõtet. Hea raamat korrastab omal moel maailma, toob sellest välja uusi mustreid, paneb selle uuesti elama. (Hellerma 2012) Et inimene end lugejana tajuks, peab lugemine olema talle loomuomane, sihipärane ja kujunema harjumuseks. Eestis tegeldakse laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamisega üsa palju ja sealjuures keskendutakse siiski just ilukirjandusele. Näiteks eelkooliealisi ja algklassilapsi suunab raamatute juurde üle-eestiline “Lugemispesa” projekt, põhikooliõpilaste lugemisharjumusi kujundab projekt “Lugeda on mõnus”. Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab iga kahe aasta tagant Nukitsa konkursi, kus lapsed valivad ise kahe viimase aasta parima raamatu ning selle põhjal selgitatakse välja lastekirjanik ja lasteraamatukunstnik. Seega võib näha et Eestis suunatakse lapsi juba väga noorest east raamatute juurde. (Puksand 2012) 2. Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumuste analüüs Kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumuste väljaselgitamiseks viidi Riidaja, Ala ja Hummuli põhikooli 7.-9. klassi õpilaste seas läbi küsitlus. Küsitlusele vastas 23 õpilast. Küsimustik koosnes 15 küsimusest, millest 10 olid lahtised küsimused ja 5 küsimust olid kinnised. Küsimustik viidi läbi veebipõhiselt Google Drive keskkonnas jaanuaris ja veebruaris 2017. Joonis 1. Küsitlusele vastanud õpilaste jagunemine klassiti num.PNG wut.PNG Joonis 2. Küsitlusele vastanud õpilaste jagunemine sooliselt numm.PNG sit.PNG Kas sulle meeldib/ ei meeldi lugeda ilukirjandust ? Miks? Enamusele küsimustikule vastanutest ei meeldi lugeda ilukirjandust. (15) Põhjuseks toodi, et pole aega, ei paku huvi ja on igav. Õpilased, kellele meeldis lugeda, (8) väitsid, et loevad raamatuid ka vastavalt oma huvidele, mitte ainult kohustuslikku kirjandust. Kas Sa loed vaid kohustuslikku kirjandust või ka vabalt valitud kirjandust? Kohustusliku kirjanduse kõrvalt loetakse ka vabalt valitud kirjandust. (11) Need, kes ei loe vabalt valitud kirjandust kohustuslikku kirjanduse kõrvalt (9), väitsid, et neil pole aega ja ka kohustusliku kirjanduse lugemine on tülikas. Õpilased, kes ei loe vabalt valitud kirjandust ega kohustuslikku kirjandust (4), väitsid, et neil puudub täielik huvi raamatute vastu ning eelistavad lugemisele teisi tegevusi. Missuguse sisuga raamatud on Sinu meelest huvitavad? Õpilaste seas olid kõige populaarsemad seiklusraamatud, teisel kohal põnevusraamatud ja kolmandal kohal õudusraamatud. Mida arvad kohustusliku kirjanduse hulka kuuluvatest raamatutest? Noortel on väga erinev arvamus kohustusliku kirjanduse hulka kuuluvatest raamatutest, mõned õpilased väitsid, et kõik raamatud ei vasta nende ootustele ja on ka raamatuid, mida nad oma vabal ajal ise eriti ei loeks, kuid teised arvasid, et kohustusliku kirjanduse raamatud on huvitavad ja harivad. Mida arvestad vabalt valitud raamatu valikul? Raamatu valikul peavad õpilased oluliseks lehekülgede arvu (7), raamatu sisu ja teemat (10) ning piltide arvu raamatus (3), tähtsaks peeti ka vanemate ja sõprade arvamust. (3) Kas loed ajalehti/ajakirju? Milliseid? Enamus vastajatest ei loe ajakirju (14), populaarsed ajakirjad nende seas, kes loevad (9) ajakirju oli Buduaar Teen (4) ja Valgamaalane (2), samuti Postimees (2) ja Õhtuleht. Kust kohast leiad endale lugemiseks raamatuid? Enamus õpilastest saab endale lugemiseks raamatuid kooliraamatukogust, samuti saavad õpilased raamatuid külaraamatukogust ja ka koduraamatukogust. Kui tihti ja millal loed raamatuid? Enamus vastanud õpilasi loevad raamatuid 1-2 korda nädalas (5), teised loevad kuuga ühe raamatu (3), peaaegu iga päev (3), nädalas 3 või enam korda (2), oli ka vastuseid õpilastelt, et nemad ei loe üldse, või sirvivad raamatu läbi üks päev enne raamatu vastamise tähtaega (6). Millistel teemadel kirjutised ajalehtedes ja ajakirjades Sulle huvi pakuvad? Õpilased, kes vastasid, et nad loevad ajakirju ja ajalehti, väitsid, et kõige rohkem pakub neile huvi kriminaalse teemaga kirjutised (5), huvi pakuvad noortele samuti iluteemalised kirjutised (4) ja ka kuulsuste teemadel kirjutised (2). Kas oled lugenud võõrkeelset kirjandust? Kui jah, siis millises keeles? Enamus vastanutest ei ole lugenud võõrkeelset kirjandust (17), vastajad, kes on lugenud (6) võõrkeelset kirjandust, olid need raamatud inglise keeles. Kas eelistad paberkandjal lugemisvara või pigem e-raamatuid ning ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid? Miks? Enamik vastajatest eelistab lugeda paberkandjal lugemisvara (11), sest raamatuid on mugav kaasas kanda ja paberkandjal lugemisvaraga on juba harjutud. Suur osa vastajatest loeb nii e-raamatuid kui ka ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid (7) ning teised eelistasid e-raamatuid ning ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid (5), sest nii on huvitavam lugeda. Kellega räägid loetud raamatutest/artiklitest? Suur osa vastajatest räägib loetud raamatutest õpetajatega (11), teised räägivad raamatutest sõprade (7) või vanematega (2) ning 5 vastajat ei räägi kellegagi. Nimeta viimase kahe aasta jooksul loetud enim meeldinud või meeldejäänud raamat (autor, pealkiri). Noortele meeldejäänud raamatud olid väga erinevad, näiteks Diana Leesalu “Kuidas elad, Ann?” (2) ja Zoe Sugg “Tüdruk Online” (2). Mõned vastajad (4) väitsid, et nad pole kahe aasta jooksul mitte ühtegi raamatut läbi lugenud. KOKKUVÕTE Minu töö eesmärgiks oli saada ülevaade III kooliastme õpilaste lugemisharjumustest. Küsitlustulemusi analüüsides saab järeldada, et umbes 60% küsitletutest ei meeldi lugeda ilukirjanduslikke tekste ning kohustuslikku kirjandust, sest raamatute sisu ei paku huvi. Umbes 40% vastanutest loevad meelsasti ja teevad seda ka vabal ajal. Meelsasti loetakse seiklusteemalisi raamatuid, huvitavad on ka põnevuslood ja õudusjutud. Loetakse ka ajalehti ja ajakirju. Seega ei ole noorte lugemishuvi täielikult kadunud. Töö käigus sain esmaseid kogemusi uurimistööalaste kirjutiste koostamiseks : küsimustiku koostamine, selle veebipõhine läbiviimine, küsitlustulemuste analüüsimine, varem avaldatud teemakohaste kirjutiste süstematiseerimine. Uurimistöö täitis eesmärgid. KASUTATUD KIRJANDUS Hellerma, Kärt 2012. Miks on lugemine hea? http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20120302 Org, Andrus 2010. Kirjanduse lugemine. https://oppekava.innove.ee/kirjanduse-lugemine/ 23.05.2017 Puksand, Helin 2012. Eesti kooliõpilaste lugemisharjumused. http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/11/229 23.05.2017 Rebane, Liivia 2012. Teise ja kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused ja neid mõjutavad tegurid. http://www.murre.ut.ee/arhiiv/naita_pilt.php?materjal=kasikiri&materjal_id=D1747&sari=D Vija, Maigi, Kadri Sõrmus, Irene Artma 2012. Uurimistöö kirjutajale. Tartu:Atlex LISA 1 Olen Riidaja Põhikooli 8. klassi õpilane Merily Mirka. Koostasin selle küsimustiku, et uurida 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumusi. Küsimustik koosneb 15 küsimusest ning nendele vastamiseks kulub umbes 10 minutit. 1. Mitmendas klassis Sa Käid?  7 8 9 2. Oled sa… Poiss Tüdruk 3. Kas sulle meeldib/ ei meeldi lugeda ilukirjandust? 4. Missuguse sisuga raamatud on Sinu arvates huvitavad? Tähista sind huvitavad teemad. 5. Kas loed ainult kohustuslikku kirjandust või ka vabalt valitud kirjandust? Põhjenda. 6. Mida arvad kohustusliku kirjanduse hulka kuuluvatest raamatutest? 7. Kust leiad endale lugemiseks raamatuid? 8. Mida arvestad vabalt valitud raamatu valikul? 9. Kui tihti (mitu korda nädalas, kuus..) ja millal ( hommikul , õhtul..) loed raamatuid? 10. Kas loed ajalehti ja/või ajakirju? Nimeta milliseid! 11. Millistel teemadel kirjutised ajalehtedes ja ajakirjades Sulle huvi pakuvad? 12. Kas oled lugenud võõrkeelset kirjandust? Kui jah, siis millistes keeltes? 13. Kas eelistad paberkandjal lugemisvara või pigem e-raamatuid ning ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid? Miks? 14. Kellega räägid loetud raamatutest/artiklitest? 15. Nimeta kahe viimase aasta jooksul enim meeldinud või meelde jäänud raamat (autor/pealkiri). Suur aitäh vastamast!