Õpilane ja kohustuslik kirjandus (1)

Tartu Kommertsgümnaasium
UURIMUSTÖÖ
Õpilane ja kohustuslik kirjandus
Koostajad: Mariliis Õun
Kristina Marfeldt
Tartu 2007
Sisukord
Sissejuhatus ………………………………………………………………………………… lk3
1. Õpilane ja kohustuslik kirjandus ………………………………………………………... lk 4
1.1. Kui palju loeb 8 klassi õpilane? ……………………………………………....… lk 4
1.2. Miks õpilased raamatuid ei loe? ………………………………………………... lk 5
2. Raamatute sobivus . ........................................................................................................... lk 6
2.1. Kaheksanda klassi õpilaste lemmikraamtud kohustusliku kirjanduse hulgast. .... lk 6
2.2. Kaheksanda klassi õpilastele vähim meeldinud raamatud kohustusliku kirjanduse hulgast . ........................................................................................................................ lk 6
2.3. Milliseid raamtuid soovivad õpilased nimekirja lisada? ....................................... lk 6
3. Kohustusliku kirjanduse valik ........................................................................................... lk 7
3. 1. Kas kohustuslik kirjandus on kasulik? ................................................................. lk 7
3.2. Raamatu valik........................................................................................................ lk 7
3.3. Raamatu paksus ja lugemiseks kuluv aeg ............................................................. lk 7
3.4. Kohustuslik kirjandus teistes ainetes .................................................................... lk 7
Kokkuvõte …………………………………………………………………………………. lk 8
Sissejuhatus
Käesolevs töös tuleb vaatluse alla 8.b klassi õpilaste arvamus kohustuslikust kirjandusest. Küsitluse käigus teeme kindlaks, kui palju loetakse kohustuslikku kirjandust ja, mida arvavad õpilased ise kohustusliku kirjanduse valikust. Kindlasti leiab antud tööst ka küsitluses välja tulnud õpilaste soovitusi , kohustusliku kirjanduse valdkonnas.
Antud töö lahendusmeetodiks sa just valitud küsitlus, sest see hõlmab paljusid inimesi ja töös kajastuvad mitmed arvamused. Läbiviidud küsitlusel osales 30 õpilast ning kõik arvandmed on saadud toetudes küsitlusest kogutud andmetele.
Käesoleva töö eesmärk on teavitada lugejat õpilaste seisukohtade poolt ja anda edasi kohustusliku kirjandust puudutavat statistikat. Kuna õpilasi on erinevaid, siis on ka küsitluse tulemusedki kohati varjeeruvad. Tahame antud töö läbi muuta kohustusliku kirjandusse kuuluvate raamatute nimekirja avaramaks ja õpilastele meeldivamaks.
1. Õpilane ja kohustuslik kirjandus
1.1. Kui palju loeb 8 klassi õpilane?
Õpilased on kõik erinevad ning erinevate huvidega . Ka lugemise seisukohalt on arvamusi mitmeid. Osade õpilaste jaoks on lugemine meeldiv ajaviide , kuid teised peavad isegi kohustuslikku kirjandusse kuuluvate raamatute läbilugemist ennastületavaks teoks.
Umbes pooled tüdrukutest ja poistest loevad ka koolivälisel ajal. Antud hulk on ümpris väikene, kui tõestab seda, et paljudele õpilastele ei paku kooliväline lugemine huvi. Tihti loetakse kooliväliselt vaid ajakirju, kuid küsitlusest selgus, et kõige tihedamini loetaksilukirjandust. Au sees on õudusjutud ning seiklusromaanid (vt. Joonis.1 ja Joonis 2).
Ka kohustuslikku kirjandust loetakse vähe (vt. Joonis 3 ja Joonis 4). Allolevatelt graafikutelt võib näha, et märkimisväärne osa õpilastest ei loe alati raamatut läbi vaid teeb arvestusliku töö mingi abivahendi abil. Tihti piisab nendele õpilastele klassikaaslase seletusest või konspektist, et töö sooritada (vt Joonis 5 ja Joonis 6).
Joonis 1. Joonis 2.
Joonis 3. Joonis 4.
Joonis 5. Joonis 6.

Miks õpilased raamatuid ei loe?
Kui küsida, kelletki, miks ta raamatuid ei loe, saab vastuseks tavaliselt, et pole aega. Tänapäevase kiire elutempo juures on vähe aega lõõgastumiseks ja raamatusse süvenemiseks. Paksu romaani läbilugemiseks läheb kaua aega ja tihti jäetakse ajapuuduse tõttu raamat pooleli .
Kohustusliku kirjanduse mittelugemise üheks põhjuseks on toodud ka raamatu ebasobivus (vt. Joonis 7 ja Joonis 8).
Joonis 7. Joonis 8.
2. Raamatute sobivus.
2.1. Kaheksanda klassi õpilaste lemmikraamtud kohustusliku kirjanduse hulgast.
Küsitlusest selgus, et parimateks raamtuteks valiti „ Timm Thaler ehk müüdud naer” ja „Kuidas elad Ann?”. Need raamatud meeldisid kugejatele eelkõige heade ideede ja huvitava sisu poolest. Aidi Valliku raamatult puhul toodi heaks küljeks välja veel see, et raamat on tõsieluline ja kajastab noorte probleeme. Peale eelpool mainitud raamatute toodi välja veel „ Tasuja ”, Harry Potteri sarjast raamtuid ja „ Hulkur Rasmus”. Tervelt 17% õpilastest ei ole leidnud ühtegi meeldivat raamatut kohustusliku kirjanduse nimekirjast.
2.2. Kaheksanda klassi õpilastele vähim meeldinud raamtud kohustusliku kirjanduse hulgast .
Küsitluse andmeteil toodi vähim meeldinud raamatuks kõige enim kordi „Kalevipoeg”. Kohe temale jirgnes „Tasuja” (vastavalt 13% ja 20%). 13% õpilaste arvates on kõik kohustuslikus kirjanduses olnud raamatud olnud ebasobivad. Enamik raamatu mitte sobivuse põhjusteks on toodud selle igavus. Mainitud on ka, et antud raamat oli segane ja seetõttu ei meeldinud.
2.3. Milliseid raamtuid soovivad õpilased nimekirja lisada?
Õpilaste arvates võiks kohustusliku kirjanduse raamatute nimekiri olla avaram ja valikuvõimalused suuremad. Nimekirja soovitakse lisada mitmeid erinevaid kriminaalromaane ning ka seiklusromaanide osakaal võiks õpilaste arvates olla suurem. Üks küsiltlusel osalenu soovis nimekirja lisada keerulisemaid raamatuid ning mitme õpilase arvates ei peaks nimekirja mitte midagi lisama. Mitmete õpilaste arvates on kohustuslikku kirjandust üleliia ja ka seetõttu ei tohiks nimekirja midagi lisada. Enamuse arust aga ei ole seda üleliia vaid ainultmõinikord antakse liialt palju lugeda. Samas leidus ka hulk õpilasi, kelle arvates on praegu kõik korras ja raamatuid antakse täpselt parasjagu lugeda (vt Joonis 9.)
Joonis 9.
3. Kohustusliku kirjanduse valik
3. 1. Kas kohustuslik kirjandus on kasulik?
Uurisime veel, mida õpilased arvavad kohustusliku kirjanduse eesmärgist. Paljud arvavad, et lugemine on kasulik ja arendab meie oskusi. Mõned õpilased aga arvasid et kohustuslikust kirjandusest pole kasu. Oli ka hulk õpilasi, kes ei oskanud täpselt vastata sellele küsimusele või arvasid, et see sõltub antud raamatust. Kohustusliku kirjanduse eesmärgiks on õpilaste arvates enamasti arendada meie lugemisoskust ja sõnavara. Küsitluse andmeteist saime teada, et 73% õpilastest peab kohustuslikku kirjandust kasulikuks.
3.2. Raamatu valik
8.b klassis on siiamaani raamatu valinud või valikud andnud õpetaja. Küsitluse abil uurisime, mida arvavad õpilased selle valiku kohta. 66% õpilastest arvasid, et kohustusliku kirjanduse raamatut võiksid valida õpilased ise. Paljud raamatud, mida on vaja lugeda, tihti ei paku õpilastele huvi. Õpilased loevad erinevaid raamatuid ja leida üks huvitav kõigi jaoks on väga raske. Seetõttu arvasid õpilased et meeldiva raamatu töö tegemiseks võiksid nad raamatu valida ise. 23% õpilastest arvasid, et raamatu peab valima õpetaja. Põhjenduseks toodi, et õpilased ei loe kooliväliselt palju raamatuid ja sellepärast ei oskaks nad endale sobivat raamatud valida. Õpilastest 3 ei osanud öelda, millist varianti nad eelistaksid . Selle põhjal arvame me, et õpilastel peaks olema võimalus valida endale raamat, kuid ei tohiks puududa ka soovitus õpetaja poolt.
3.3. Raamatu paksus ja lugemiseks kuluv aeg
Küsitluses osalenute arvates peaksid kohustusliku kirjanduse raamatud olema üpris õhukesed. Keskeltläbi umbes 200-300 lk. Kuna raamatute lugemiseks kulub erinev aeg, siis peaks arvestatama ka kõigi erinevustega. Enamus õpilasi loeb koolitöö kõrvalt ühte raamatut umbes nädal, on õpilasi, kes loevad raamatu läbi ühe õhtuga, kuid mtmed õpilased loevad raamatut pool kuud või isegi kauem.
3.4. Kohustuslik kirjandus teistes ainetes
26% õpilaste arvates peaks antama kohustuslikku kirjandust lugeda ka võõrkeeltes. 40% õpilastest on selle vastu ning 34% ei oska selles küsimuses seisukohta võtta. Kindlasti arendaks võõrkeelsete raamatute lugemine meie keelevõimet, kuid võõrkeelseid raamatuid on raamatukogudes vähevõitu ja ka aega jääb napiks.
Kokkuvõte
Nagu käesoleva uurimustöö tulemused kinnitavad, siis loetakse tänapäeval üpris vähe. Selle põhjal võib väita, et kohustusliku kirjanduse vallas on võimalik läbi viia veel mitmeid muudatusi. Õpilasi võiks motiveerida rohkem lugema ja ka kohustusliku kirjanduse nimekirju võiks avardada ning valikuvõimalust suurendada. Õpilaste arvates võiks samuti ka rohkem raamatuid ise valida saada, et leida endale midagi meelepärast ja südamelähedast.
Ideaalne kohustusliku kirjanduse raamat ei tohiks õpilaste arvates olla liiga paks, tal peaks olema hea idee ja huvitav sündmustik. Selliseid raamatuid oleks lugejatel huvitav lugeda ning arvatavasti tõuseks ka klassivälise lugemise protsent.
8