Bakterid vähem. Puit lagundaja seisukohalt Juuremädanike tekitajad: kotseente hulka võib asetseda väga erinevates keskkondades, kuuluv põleseen- tekitab majanduslikku mis suurel määral tingivad ka organismi kahju mändidele. Kandseentest juure kes/mis teda lagundab, lagundamise kiiruse mädanike tekitajad: 1 sugukond ja lagundamise lõpp-produkti (muld). lehikulaatsed: põhja- külmaseen, tutt- Primaarsed, sekundaarsed ja järgnevad külmaseen, tõmmu- külmaseen, tamme- lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- külmaseen; eestis pole, mugul- külmaseen; haigustekitajad e. Metsamädanikud. eestis pole, hiid- lehtervahelik ka Patogeensed seened, kes suudavad tungida soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: elus puusse, nakatada seda ning kutsuda männi-juurepess, kuuse-juur, juurepruunik,
arenguhäireid või isegi viies neid hukuni. Siiski on hiirekahjustused meie metsakultuurides harva esinevad. 6 x.0. · - · nt laanemetsa ja seal olevaid kasvukohatüüpe x.3. · ühte kindlat kasvukohatüüpi - madalsoo · Külmaseen/haavataelik · üraskitest · Juurepess · - x.1. · kobras · Parasiidid · Mõõtmise teema???? · üks soodest · Soodest madalsoo/siirdesoo/rabamuld kust x.4. oma vee saavad jne · - · soovikumetsad
* Mage/Kibe pilvik * Pilvik * Soopilvik * Rädipiimik * Oranzh riisikas * Soomustoorik * Kuldriisikas * Kevadkogrits * Seaseen * Kitsemampel * Kollariisikas * Kamperriisikas * Tore riisikas * Hallipiimane riisikas * Vääveriisikas * Suur sirmik * Kuuseriisikas * Karvane riisikas * Kaseriisikas * Kännumampel * Külmaseen *Kukeseen (C.cibarius.) * Iseloomulik kuju, kõva kollane liha, vürtsilõhane, maitsev * A-vitamiin * Seeneliha kollakasvalge, piprase maitsega * Esimesed ilmuvad juunis, juulis * Valel käsitlemisel võivad muutuda vintskeks, kaotada hea maitse * Puhastamisel vältida vett, tuleb kuivaks harjata, pühkida * Kuumtöötlemisel vältida kõrget temperatuuri, pikka kuumutamist * Kasutatakse enamasti praetulut, kupatamata, kastmetes.
Pole leitud Hiiumaalt ja mandri kirde- ja kaguosast. Kasvab puude juurtel ja vanade eluspuude alusel, harva ka tüügastel ja kändudel. Kahjustus: seen tungib vanasse või nõrgestatud puusse vigastatud juurte kaudu, tekitades seal pruunmädaniku, mis tõuseb tüve südamikus mõne meetri kõrgusele. On aeglane mädandaja puu viltuvajumise või pikalikukkumise võib põhjustada alles aastakümnetel pärast. Arvatakse, et võib juurekontaktide kaudu levida ka naaberpuudele. · Külmaseen Armillaria sp. Üheaastased viljakehad! Tekitab valgemädanikku. Levinud üle ilma. Meie metsades 1 ohtlikumaid juuremädaniku tekitajaid. Viljakehad jalaga, jalal rõngad, pruunikat värvi. Kasvavad sageli põõsasjad kogumikus puu kännul, juurtel, tüve- ja koorepragudes. On poolparasiit, tekitades tüve alaosas ja juurtes valgemädanikku, mis võib lõppeda puu murdumisega. Mädapuit on pruunikas, sinna moodustuvad iseloomulikud mustad piirjooned
1771 Sügissemester 2014/2015 III osa 1. Metsakaitse Metsandusharu, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ja kultuurides ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ekstreemsed ilmastikuolud - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud (juurepess, külmaseen, haavataelik), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess Ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, põhjustades eri vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja. Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged.
sealihale. Kaneel kuulub pea kõikide karrisegude koostisesse. Tais olles sain hõrku peekonit, mis oli hautatud kaneeliga maitsestatud meekastmes. Kaneelil on omadus muuta rasvane liha maitsvamaks. Tavaliselt võetakse idamaades ½–1 tl peenestatud kaneeli ühe kilo riisi, kohupiima, liha või taina kohta. Kaneel kuulub ka puuviljade, seente ja liha marineerimisel kasutatavate vürtsisegude koostisesse. Seentest vajaksid kaneeli kitse- ja kännumampel, külmaseen, torbikseen ja kuuseriisikas. Tavaliselt lisatakse kaneel jahvatatult (eriti salatitele ja praadidele), kuid jooke ja marinaade võib maitsestada ka peenestamata kaneelikoorega. Kompottidele ning üldse kuumadele magustoitudele lisatakse kaneel 7–10 minutit enne nende lõplikku valmimist, salatitele, kohupiimale ja toorjuustule aga alles enne serveerimist. Kaneel kuulub ka paljude teesegude ja hõõgveini vürtsisegu koostisesse. Kardemon
mistõttu mulla kaudu on nende toime pikaajaline. Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. Tundlikumad on okaspuud, mistõttu saasteallikate läheduses on soovitatav kasvatada enam lehtpuud. Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja mikroorganisme. Tugev saastekoormus mõjub neile reeglina pärssivalt. Mõõdukas saaste soodustab mõnede putukkahjurite (mähkurlased, kaevandikoid, männi-koorelutikas, väike-säsiürask jt) ja seenhaiguste (juurepess, pudetõbi, külmaseen) esinemist. Õhusaaste mõju putukatele ja seentele sõltub ka selle keemilisest koostisest. Mõõdukas väävliühenditega saastumine soodustab näiteks männiokka-pahksääse esinemist, lämmastikuühendite lisandumine aga mõjub soodsalt väike-kuusevaablasele. Mõned seeneliigid, nagu roosteseened, männi-pigirooste, vahtra-pigilaiksus jt esinevad rohkem puhtas õhus. Kliima soojenemine Atmosfääri sattunud süsihappegaas ja teised heitgaasid takistavad soojuskiirguse eemaldumist
esinemine. Enamus taelalaadseid puiduseeni (tuletael, kännupess, väävlik (söödav), koorikud, lehternahkised, haavataelik, aga ka kukeseened, narmikud, tõlvikud, harikud). Lehikseened. Viljakehal enamasti eoslehed, harvem torukesed Torikulaadsed. Soomustorik, austerservik. Puravikulaadsed. Puravikud, majavamm, liimikud, vahelikud, juurepähklid. Limanutilaadsed. Limanutid, vesinutid, võlvnutid. Heinikulaadsed. Heinikud, ebaheinikud, võluheinikud, puiduheinikud, külmaseen, lehtrikud, kõrgesed, käbikõrgesed, pisisirmikud, nööbikud. Sampinjonilaadsed. Sampinjonid, sirmikud, tindikud. Kärbseseenelaadsed. Napsikulaadsed. Punalehikulaadsed. Vöödikulaadsed. Vöödikud, värvikud, kollanutid, mamplid. Pilvikulaadsed. Pilvikud, riisikad. Puguseened. Viljakeha sageli kerajas, vähemalt noorena kaetud nahkja kattega (periidiga). Eosed arenevad vähemalt alguses viljakeha sees. Tanuseenelaadsed. Murumunalaadsed (murumuna, hiidmuna, maatähed). Murukeralaadsed
esinemine. Enamus taelalaadseid puiduseeni (tuletael, kännupess, väävlik (söödav), koorikud, lehternahkised, haavataelik, aga ka kukeseened, narmikud, tõlvikud, harikud). Lehikseened. Viljakehal enamasti eoslehed, harvem torukesed Torikulaadsed. Soomustorik, austerservik. Puravikulaadsed. Puravikud, majavamm, liimikud, vahelikud, juurepähklid. Limanutilaadsed. Limanutid, vesinutid, võlvnutid. Heinikulaadsed. Heinikud, ebaheinikud, võluheinikud, puiduheinikud, külmaseen, lehtrikud, kõrgesed, käbikõrgesed, pisisirmikud, nööbikud. Sampinjonilaadsed. Sampinjonid, sirmikud, tindikud. Kärbseseenelaadsed. Napsikulaadsed. Punalehikulaadsed. Vöödikulaadsed. Vöödikud, värvikud, kollanutid, mamplid. Pilvikulaadsed. Pilvikud, riisikad. Puguseened. Viljakeha sageli kerajas, vähemalt noorena kaetud nahkja kattega (periidiga). Eosed arenevad vähemalt alguses viljakeha sees. Tanuseenelaadsed. Murumunalaadsed (murumuna, hiidmuna, maatähed). Murukeralaadsed
Optimaalne temperatuur juurepessu jaoks +24 C. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas hargneda kümneid ruutmeetreid, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalike toitainete hankimise. Teadusele teadaolevalt on maailma suurim seeneisend tõmmu külmaseen (Armillaria ostoyae) Ameerika Ühendriikides, selle puujuurte parasiidi mütseel levib rohkem kui 900 hektaril. Hooldusraiete käigus tekkinud kändude osa on puude nakatumisel väga oluline, hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Tekkinud kännud võivad olla nakkusallikaks väga pikka aega, haigustekitajat on leitud isegi kuni 60 aasta vanustelt kändudelt. Siiski kujutavad endast
seente genoomide vahel saadi kahe kottsenne Ascobolus immersus ja Podospora anserina hüüfide kontakteerumisel. Pärast seda leiti esimese liigi lineaarne plasmiid teise liigi mtGenoomi koosseisust (Kemken, 1995). Ka siin on tegu tsütoplasmaatilise pärilikkuse muutumisega. Plasmiidi insertsioon mtDNA-sse võib toimuda samal viisil kui bakteri DNA-sse (viimast kasutatakse geenitehnoloogias). Mitmetes katsetes on saadud rekombinantseid mitokondreid (külmaseen, austerservik) sama seeneliigi erinevate hüüfide liitumisekoha lähedusest. Ka külmaseene looduslikes populatsioonides esineb mtGenoomis rekombinatsioone, nii et seente mitokondritele pole omane üksnes klonaalne paljunemine (Saville et al., 1998). Siiski, seentel pole HGT leitud üksnes erinevate liikide või sama liigi erinevate isendite mtDNA vahel, vaid ka tuumageenide vahel. Tuumageenide HGT on leitud nii seeneperekondade vahel kui ühe perekonna liikide vahel
Vanemate puude juurekaela laienemine, võrade hõrenemine. Männi haigestumise tunnused: tavaliselt kahjustab mädanik vaid juuri. Tormiheide, kuivanud kadakad alusmetsas, seene viljakeha metsakõdu all või puude juurekalelal. Hoidumine juurepessust: ei tohiks okaspuukultuure rajada endistele põllumaadele; hooldusraieid tuleks teha talvel; puidu kokkuveol kasutada metsasõbralikku väikethenikat. Külmaseen eriti ohtlik on see kuusel ja männil, põhjustab juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Tunnused: okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Haiged puud tuleb raiuda. Haavataelik põhjustab haava, harvem ka paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuse ja oksaaukude kaudu. Mädanik võib esineda ka 20-30 a vanustel puudel. Männi-koorepõletik noortel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas
o Põllumaale rajatud kuusikutes tuleks hoiduda hooldusraietest o HR tuleks teha talveperioodil, mil maapind on külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja juurestikku kahjustatakse minimaalselt. o Kasutada tuleks puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat o Võimalusel tuleks tekkinud kände töödelda fungitsiididega o Juurepessust kahjustunud puistute asemel kultiveerida lehtpuid. Külmaseen o Võib tekkida kõikidele PL-del, ohtlikumad KU ja MÄ o Juurte mädanik, viib puu hukule o Esineb igas vanuses puudel o Lehtede ja okaste kolletumine, juurdekasvu järsk lang o Tõrjet ei tunta, nakatanud puud raiutakse Haavataelik o Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku o Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud o Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu
niineosa, mille tulemusena puu nõrgeneb või isegi juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu 6. Juurepessust kahjustatud puistute asemel hukkub. tervetele puudele. See variant on sagedasem. kultiveerida lehtpuid Munast areneb tõuk, mis teeb läbi nukkumise ja Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste Külmaseen (Armillaria mellea) millest seejärel areneb noormardikas. raiete ajal. Külmaseen võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel Noormardikad teevad läbi nn. küpsusööma Mütseel e. seeneniidistik. Enamus seeni on üles puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, (sõltuvalt liigist kas koore all, võrsetes,
otseselt suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Optimaalne temperatuur juurepesssu jaoks +24 C. Külmaseen (Armillaria mellea) võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda risomorfid ja sügisel puude juurekaelal viljakehad (pruunikaskollased)
Nimelt sisaldab preparaat okaspuumetsades looduslikult esineva seeneliigi suure korbiku (Phlebiopsis gignantea) elujõulisi eoseid, mis pärast puu langetamist kännupinnale pritsides seal idanema hakkavad, ning hiljem kännupuidus seeneniitide arenedes selle juurepessukindlaks muudavad. Nimetatud seeneeostega okaspuukändude nakatamine pärsib nii juurepessu põhjustava seene edasikandumist juurte kaudu teistele puudele kui ka viljakehade teket ning eoste levikut. Külmaseen (Armillaria spp.) on juurepessu järel teine olulisem juuremädanike tekitaja peaaegu kõikidel Eestis kasvavatel metsapuudel. Külmaseente viljakehad on kändudel kobaras koos, kellukakujulised,kaetud hõredate soomustega, värvuselt kollakaspruunid. Viljakehi leiab harilikult sügisel, ning nad on head söögiseened. Külmaseente seeneniidistik levib puude juurtel ja tüvedel koore all, tekitades enamasti perifeerset puidumädanikku.
Aladel, kus esineb kuuse- juurepess, tuleks vähendada kuuse osatähtsust ja soodustada männi- või kaseenamusega puistute kujunemist. Männi-juurepessuga nakatatud alade majandamine on raskem, sest ükski kodumaine puuliik ei ole vastupidav sellel juurepessu vormile. Haigusoht on siiski väiksem lehtpuupuistutes. Juurepessule ohtlikel metsamaadel tuleks igati soodustada segapuistute teket, eriti hea oleks veel see, kui uus metsapõlv tekib loodusliku uuenduse abil. Külmaseen (Armillaria sp.) on juurepessu järel teine ohtlik juuremädanike tekitaja metsapuudel. Külmaseen on koondnimetus mitmele sarnasele seeneliigile, mida varem käsitleti ühe liigina (A. mellea). Nende seente viljakehad kasvavad sageli kändudel ja on söödavad. Eestis levinud külmaseentest on patoloogide arvates ohtlikeim juuremädanike tekitaja tõmmu-külmaseen (A. ostoyae), milline nakatab liivmuldadel kasvavaid noori mände.
2. Põllumaale rajatud kuusikutes tuleks hoiduda hooldusraietest 3. Hooldusraieid okaspuupuistutes tuleks teha talveperioodil, mil maapind on külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja juurestikku kahjustatakse minimaalselt 4. Kasutada tuleks puidu kookuveol metsasõbralikku väiketehnikat 5. Võimaluse korral tuleks tekkinud kände töödelda fungitsiididega 6. Juurepessust kahjustatud puistute asemel kultiveerida lehtpuid Külmaseen (Armillaria mellea) Külmaseen võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda risomorfid ja sügisel puude juurekaelal viljakehad (pruunikaskollased)
annaabi.ee 
