· Soodest madalsoo/siirdesoo/rabamuld kust x.4. oma vee saavad jne · - · soovikumetsad · siirdesoo (ss) kasvukohatüüp · juurepessu nakatumise viisid x.2. juurepessu 3 erinevat vormi · Põdrakahjustused (stammi) · Külmaseen või haavataelik ???? · - · kooreürast (kuusekooreürask) 7
seega umbes 0,1%-l puistute kogupindalast. Hukkumise peamiseks põhjuseks on olnud 14 tormikahjustused - tuuleheide ja -murd moodustavad umbes 40% hukkunud puistute kogupindalast. Järgnevad metsahaigused ja putukkahjustused, vastavalt 18%-l ja 14%-l hukkunud puistute pindalast. Kahjustustest on endiselt olulisel kohal ulukikahjustused. Vähenenud on küll põdrakahjustused keskealistes kuusikutes, kuid aeg-ajalt põhjustavad metsakultuuridele, eriti kuusekultuuridele, tõsist kahju metskitsed. Laialt levinud juure- ja tüvemädanikest tingitud kahju on suur, kuid selle tegeliku ulatuse kohta ülevaade puudub. Kogu metsaressursist on erinevate kahjustajate poolt mõjutatud 403 000 ha. Suurimad kahjustajad pindala järgi on sõralised - 221 000 ha, haavataelik - 55 100 ha, torm 36 900 ha ja juurepess - 31 600 ha.
Ohtlikum on siiski tegevus, kus põder murrab kaelaga temast kõrgemate ja ka madalamate mändide tüved katki, saades selliselt kätte puu maitsvama ladvaosa. Mänd tavaliselt seejärel hukkub, kuusk suudab kasvatada külgoksast uue ladva. Kevadest sügiseni kahjustab põder latiealisi ja vanemaid kuusikuid, koorides hammastega koort kuuskede tüvedelt. Põtrade poolt murtakse ka lehtpuude latvu, millised muutuvad seejärel kasvus põõsasjaiks. Põdrakahjustused eelmise sajandi alul meil praktiliselt puudusid, küll aga muutusid aktuaalseks sajandi II poolel seoses põtrade arvukuse kiire kasvuga. Kiire kasv oli tingitud eeskätt populatsiooni kiirest kohalikust juurdekasvust, ebaõigest jahinduspoliitikast, heast kohalikust toidubaasist, suurkiskjate vähesusest ja invasioonist eeskätt Venemaa-aladelt. Massilised kahjustused algasid 1970. tel aastatel ja olid haripunktis 1980. tel. Sel ajal oli Eestis
annaabi.ee 
