Mets on kõigis oma arengujärkudes tihedalt seotud loomastikuga. Loomastiku koosseis metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest, rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küt...
.............4 2 Abiootilised metsahäiringud...........................................................5 2.1 Tuli......................................................................................................................5 2.2 Tuul.....................................................................................................................6 3 Biootilised metsahäiringud.............................................................8 3.1 Ulukikahjustused................................................................................................8 3.2 Putukakahjud......................................................................................................9 Kokkuvõte...........................................................................................10 Kasutatud kirjandus............................................................................11 Sissejuhatus
Mai keskpaigast juuni keskpaigani toimub eriti intensiivne lendlus, sel ajal toimub küpsussööm okaspuutaimede tüvekestel ja okstel. Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- ja männikändude pindmistele juurtele. Põlvkond kahe aastane. Reeglina näritakse istutatud taimede (mänd, kuusk) koort, vanuses 2-6 aastat. Kärsakakahjustusi esineb vaid värsketel raiesmikel, siis seega tuleks hoiduda metsauuendamisest vahetult peale raiet. 2.3 Ulukikahjustused metsas 5 Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi Eesti metsades võib põhjustada harilik põder. Noortel mändidel söövad ladvad ja võrsed. Väga noori kuuski ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi (20-40a) puid. Tekkinud koorevigastuste kaudu nakatuvad puud erinevate tüvemädanikku tekitavate seentega ja reeglina puud mõne aja pärast hukkuvad. Väga sageli
· Põud · Tuul ja torm · Lumi ja jäide · Külm · Päikesepõletus · Pikne Halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse arvatud puistud Kahjustuse liik 2013 2014 2015 2016 Metsatulekahjud 244 4969 1084 1627 Ebasoodne veereziim 15 364 20 843 19 836 14 218 Tuuleheide ja -murd 84 771 163 602 69 792 459 287 Juuremädanikud 69 321 48 227 39 481 35 375 Ulukikahjustused 84 771 152 094 175 620 159 525 Muud kahjustused 99 201 81 112 71 219 63 019 Kokku (mahuliselt m3) 353672 470847 377032 733051 Põud · Vähene niiskus ja kõrge temperatuur mõjuvad hukutavalt noortele puutaimedele. · Eriti oluline on metsa istutada või külvata kevadel suhteliselt vara, kui on tegemist liivmuldadega. · Vanas metsas on põud eriti ohtlik kuuskedele, sest kuusk on pinnalähedase juurekavaga ja ei
ajujaht): · Peibutusjaht hääle tegemine või kuju ülespanek. · Hiilimisjaht erineb varitsusjahist selle poolest, et jahimees on aktiivne. · Jaht koeraga koer üritab looma kinni pidada. Hagijatega loom on marker, reedab uluki asukoha. Veel on urujaht ja linnujaht. · Jaht lõksuga ainult väikeulukitele. Umbes 150 saarmast satub Eestis aastas kopralõksudesse. Lõksud: eluspüügipuur, jalasilmused. Keelatud viisid: lasersihik, öönägemissihik Ulukikahjustused · Metsakahjustustest 20-30% on normaalne (põdra puhul). Põder kärbib lehtpuude võrseid, kuid sellest lugu pole. Suurem mure siis, kui põder hakkab noori mände murdma. Kuusekahjustused teevad tiined emapõdrad. Kui kuuse koor kahjustatud, kipub sisse minema juurepess. · Metsseakahjustus 20-25% · Metskits kuuse latvade kärpimine. Saare või tammevõrsed meeldivad metskitsele väga ja seega võib tõsist ohtu kujutada saare ja tamme istandustele.
Reeglina näritakse istutatud taimede (mänd, kuusk) koort. Putukatele on atraktiivne värskete kändude ja okste lõhn. Vahetult peale raiet tuleks hoiduda metsauuendamisest. Varem kasutati kärsakate tõrjeks püüniskraave, millega ümbritseti värsked raiestikud. Tänapäeval kasutatakse tõrjeks peamiselt keemilisi preparaate, millesse kastetakse taimed vahetult enne istutamist ja millega pritsitakse taimi ka vegetatsiooniperioodi ajal. 1.3 Ulukikahjustused metsas (põdra, metskitse, kopra, hiire kahjustused). Negatiivset mõju metsale võivad põhjustada imetajad vaid juhul, kui nende arvukus on liiga kõrge. Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi Eesti metsades võib põhjustada harilik põder. Noortel mändidel söövad nad ära puu ladvad ja võrsed, mille tulemusena puud enamasti hukkuvad või põõsastuvad. Väga noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi puid
kõvema puiduga kui tamm ja saab Brasiilias raieküpseks 14...16 aastaga. 3. Millised on Eesti metsatööstuse ja puidutranspordi põhiprobleemid? Mis tõstaks Eesti metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõimet? 2010. aastal võeti RMK poolt arvele 13 675 ha ulatuses metsakahjustusi. Metsakahjustusi põhjustasid tulekahjud, ebasootsad veereziimid, tuuleheited ja murrud, mädanikud ja ulukikahjustused. Puidutranspordi põhi probleemiks on selle kulukus ja metsade raske ligipääsetavus. Logistika on halvasti organiseeritud. 4. Kirjeldage puu osasid ja nende põhiülesandeid. Juured imavad pinnasest vett mineraalainetega, toimub toitainete säilitus, hoiab tüve püsti. Tüvi võimaldab ühenduse võra ja juurte vahel. Tagab vee ja ainete transpordi. Tõstab võra kõrgele, et tagada ligipääs päikesele. Võra rohelistes
Ajavahemikul 19912008 hukkus mitmesugustel põhjustel aastas keskmiselt 2200 ha puistusid, seega umbes 0,1%-l puistute kogupindalast. Hukkumise peamiseks põhjuseks on olnud 14 tormikahjustused - tuuleheide ja -murd moodustavad umbes 40% hukkunud puistute kogupindalast. Järgnevad metsahaigused ja putukkahjustused, vastavalt 18%-l ja 14%-l hukkunud puistute pindalast. Kahjustustest on endiselt olulisel kohal ulukikahjustused. Vähenenud on küll põdrakahjustused keskealistes kuusikutes, kuid aeg-ajalt põhjustavad metsakultuuridele, eriti kuusekultuuridele, tõsist kahju metskitsed. Laialt levinud juure- ja tüvemädanikest tingitud kahju on suur, kuid selle tegeliku ulatuse kohta ülevaade puudub. Kogu metsaressursist on erinevate kahjustajate poolt mõjutatud 403 000 ha. Suurimad kahjustajad pindala järgi on sõralised - 221 000 ha, haavataelik - 55 100 ha, torm 36 900 ha ja juurepess - 31 600 ha.
viljakehaga puid; 3) puid, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool; 4) tüvekahjuritest asustatud puid; 5) puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid; 6) puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu; 7) kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust (ulukikahjustused); 8) tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu; 9) oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest; 10) teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud või elustiku säilitamiseks jäetud puud. raiekraad e. harvendamise aste näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Rakendatav raiekraad sõltub metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja kasvukohast
hukkunud või mahalangenud puid metsa. Kui väljavedu pole võimalik tuleks puud koorida. Männikärsakas mardikad, enne munemist toimub küpsussööm, näritakse (noorte) okaspuude tüvesi ja oksi ning laikudena ka koort. Kahjustatud puud jäävad kiratsema või hukkuvad. Kahjutuste vältimiseks tuleks hoiduda metsauuendamisest vahetult peale raiet. Tõrjeks kasutatakse keemilisi preparaate, millese taimed enne istutamist kastetakse. 25. Ulukikahjustused metsas. Kõige suuremaid kahjustusi tekitab põder. Kahjustused: mändide puhul sööb põder ära puu ladvad ja võrsed, selle tulemusena puud hukkuvad või põõsastuvad. Põdrad koorivad ka latiealisi kuuski, selle tõttu pääsevad puule ligi mitmesugused haigused ja puu võib hukkuda. Mestskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile okaspuud. Nende poolt tekitatud kahjud on väheolulised.
tavaliselt vähem o Eriti suur oht kuivematel ja parasniisketel värsketel kuuse- ja männiraiesmikel o Putukatele on atraktiivne värskete kändude ja okaste lõhn, mis meelitab nad kohale o Kultuuri rajada soovituslikult 2-3 aastat peale lageraiet o Kuivades kkt-s vältida väheseid suurepinnalisi raiestike o Taimi pritsida enne istutamist herbitsiididega Ulukikahjustused Liiga kõrge imetajate arvukus võib avaldada metsakultuuridele olulist kahju Kõige ulatuslikumat kahju võib põhjustada harilik põder Noortel mändidel söövad või kahjustavad põdrad võrseid, noori kuuski ei kahjuta Kuuskede osas kahjustused suurimad 20-40 a latiealistes metsades (koorivad neid) Peamine söök on põtradel siiski lehtpuude võrsed
Rootslased on välja arvutanud, et nende metsandusele teevad kärsakad aastas kahju ca 15-30 milj EUR ja kui loobuda keemiliste taimekaitsevahendi kasutamisest, siis oleks see ca 60 milj. EUR (põhineb istutatud ja hukkunud taimedel). Kui selline metoodika Eesti tingimustesse üle kanda ja arvestada, et aastas istutakse meil ca 10 milj. taime, siis potentsiaalne kahju jääks vahemikku 0,5-1(2) milj. krooni (allikas: K. Voolma ettekanne 23.03.2009). 1.3 Ulukikahjustused metsas Negatiivset mõju metsa kasvule ja arengule võivad avaldada imetajad vaid juhul, kui nende arvukus on liiga kõrge. Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi Eesti metsades võib põhjustada harilik põder (Alces alces) . Põtrade arvukus hakkas Eestis tõusma aastatel 1970-1980. 1990. a. loendati ametlikult Eestis 16 000 põtra (tõenäoliselt oli neid aga üle 20 000). Alates üheksakümnendatest hakati põtru intensiivsemalt küttima ja selle
Introdutseerimise aeg ja koht. Algne areaal. Nende edasine käekäik. Punahirv 1927 Abrukale, 1970 Saaremaa ja Hiiumaa. Mandrile arvatavasti 1980 Lätist. Ondatra 1947 Emajõkke ja Vooremaa järvedesse Ameerika naarits enne II maailmasõda toodi karusnahakasvandustesse, pääses puurist loodusesse. Venemaal lasti neid niisama ka loodusesse lahti niiet mõned tulid meile ka üle piiri Kobras 1957 Jägala jõkke Halljänes mõisnike poolt 19.saj ULUKIKAHJUSTUSED metsas ja nende vähendamise võimalused. Suurimad kahjutekitajad metsas: põder, kobras, jänes, metskits, punahirv, hiired (uruhiir). Põder ohustab männi- ja haavanoorendikke ning keskealisi kuusikuid, vähem kasenoorendikke. Ka saare- ja tammeuuendust võivad põdrad oluliselt kahjustada. Kärbib võrseid, murrab latvu, koorib puu. Ja nii kõik 3 sõraliste liiki meil siin! Kobras ujutab üle veekogude läheduses olevad metsaalad. Tekib liigniiskus, puud kuivavad
aastaste vaheaegadega rajatud okaspuuraiesmikud. Seepärast tuleb vältida taoliste suurte raiealade teket. Varem kasutati kärsakate tõrjeks püüniskraave (25-30 cm sügavused kraavid), millega ümbritseti värsked raiesmikud. Tänapäeval kasutatakse tõrjeks peamiselt keemilisi preparaate (näit. Decis), millesse kastetakse taimed vahetult enne istutamist ja millega pritsitakse taimi ka vegetatsiooniperioodi ajal. Ulukikahjustused metsas Harilik põder - Noorte mändide puhul söövad nad ära puukeste ladvad ja võrsed, mille tulemusena puud enamasti hukkuvad või põõsastuvad. Ehkki põtrade peamiseks toiduks on siiski lehtpuude võrsed, on männivõrsed neile väga atraktiivsed. Väga noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi (20-40 aasta vanuseid) kuuski. Tekkinud koorevigastuste kaudu pääsevad puitu mitmesugused mädanikku tekitavad seened ja reeglina
ole keelanud jahipidamist, tohib jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni, kui jahipiirkonna kasutaja ja kinnisasja omanik ei ole kokku leppinud teisiti ning eraõigusliku isiku piiratud või tähistatud kinnisasjal või selle osal tohib jahti pidada selle kinnisasja omaniku loal, kui jahti ei peeta loomade kaudu levivate haiguste tõkestamiseks. (Jahiseadus 2009) Metsaomanikele on suurimaks probleemiks ulukikahjustused. Ettepanek nende vähendamiseks on sõraliste küttimise suurendamine. Hirvlased söövad suuremal või vähemal määral pea kõiki meie metsade puid-põõsaid. Kui nad kärbivad paju või kadakat, ei tekita see metsakasvatajas pahameelt. Hirvlaste teguviisi nimetatakse kahjustuseks siis, kui nad puutuvad majanduslikult huvipakkuvaid puuliike ja puistuid. (Randveer 2004) Eestis saavad ulukite läbi kannatada eelkõige männinoorendikud.
3) puid, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool; 4) tüvekahjuritest asustatud puid; 5) puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid; 6) puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu; 7) kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust (ulukikahjustused); 8) tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu; 9) oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest; 10) teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud või elustiku säilitamiseks jäetud puud. 41. Hooldus- ja uuendusraiete liigid ja lühiiseloomustus. Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on
Alustaimestikus on valitsevaks puhmarinne; sookail, h. kukemari, h. küüvits, sinikas, h. pohl, samblarindes valitsevad turbasamblad. Rohttaimedest tupp-villpea, ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia), rabamurakas (Rubus chamaemorus) jt. Raiestikel taimkate ei muutu ja LU toimub samade liikidega. Raba kasvukohatüüp on levinud üle kogu vabariigi, moodustades riigimetsadest 3,3% ja kogu vabariigi metsamaast 1,7 %. 25. Metsakaitse olemus ja tähtsus. Ilmastiku ja ulukikahjustused. METSAKAITSE Metsakaitse all mõistame tegevust metsa või üksikpuude ohtude ja kahjustuste vältimiseks ning tõrjeks. Metsakaitse ülesanded ja põhimõtted pani juba rohkem kui 100 aasta eest kirja Kastre-Peravalla metsaülem Martin Maurach, kes kirjutab oma 1893. a. ilmunud raamatus "Praktiline metsaasjandus" järgmist: Metsakaitseks nimetame meie metsa kõikide hädaohtude eest kaitsmist, mis temale ja tema kosumisele kahjulikud on
Ka oma ülesande Decis), millessekastetakse taimed vahetult enne kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja täitnud seemnepuude raie langilt kuulub istutamist ja millega pritsitakse taimi parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, sanitaarraie alla. Sanitaarraie korras raiuda kavegetatsiooniperioodi ajal. mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. lubatud puud (metsa majand. eeskiri). 1) 11.3 Ulukikahjustused metsas Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike surnud puid; 2) väliselt nähtava hooldamiseks. Eestis on tüüpiline, et Negatiivset mõju metsa kasvule ja arengule võivad tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate
regulaarset küttimist. Suurkiskjad (hunt, ilves ja pruunkaru) on levinud üle Mandri-Eesti, punahirve tugevad asurkonnad on aga vaid Hiiu- ja Saaremaal. Eesti jahiulukite seas on ka kaks võõrliiki: Ameerika naarits (Neovison vison) ja kährik (Nyctereutes procyonoides). Need liigid on levinud üle kogu Eesti ning koos rebase ja metsseaga on nad ainukesed liigid, keda lubatakse küttida aastaringselt. Ulukikahjustused Suurkiskjate (hunt, ilves ja pruunkaru) tekitatud kahjud kompenseerib riik. Kuna kõiki kolme liiki tohib regulaarselt küttida, on kahjustuste hulk suhteliselt väike. Suurem osa kahjustustest on hundi tekitatud kahjustused lambakasvatusele ja karu kahjustused mesindusele. Teiste ulukimetajate, nagu põdra, metssea, metskitse ja kopra (Castor fiber), kahjustusi riigi poolt ei kompenseerita ning sellised juhtumid peaksid olema teoreetiliselt lahendatavad jahimeeste ja maaomanike
aastaste vaheaegadega rajatud okaspuuraiesmikud. Seepärast tuleb vältida taoliste suurte raiealade teket. Varem kasutati kärsakate tõrjeks püüniskraave (25-30 cm sügavused kraavid), millega ümbritseti värsked raiesmikud. Tänapäeval kasutatakse tõrjeks peamiselt keemilisi preparaate (näit. Decis), millesse kastetakse taimed vahetult enne istutamist ja millega pritsitakse taimi ka vegetatsiooniperioodi ajal. 11.3 Ulukikahjustused metsas Negatiivset mõju metsa kasvule ja arengule võivad avaldad imetajad vaid juhul, kui nende arvukus on liiga kõrge. Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi võib põhjustada harilik põder. Põtrade arvukus hakkas Eestis tõusma aastatel 1970-1980. 1990. a. loendati Eestis 16 000 põtra. Alates üheksakümnendatest hakati põtru intensiivsemalt 48
annaabi.ee 
