Turundus 1) Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine 2) Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem 3) Turundus kui tootmise juhtimise kontseptsioon Turundus laiemas tähenduses: igasugune tegevus vahetuse korraldamisel. Turundus kitsamas tähenduses: ettevõtte juhtimise oluline osa. Turundust vaadeldakse kahest aspektist: filosoofiana ja juhtimise konseptsiooniga Turundus kui vahekontseptsioon Õppimise tähtsus: 1) mõjutab otseselt iga inimest 2) majanduse olulisim koostisosa 3) määrab kõikvõimalike organisatsioonide edukuse Turundus ehk marketing tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Hõlmab nii toodete ja teenuste reklaami, turu-uuringuid, hinna kalkuleerimist kui ka müügi korraldamist. Kõik, mis aitab kaasa vahetustegevusele! Peamised turundussuu...
Turundusel on 2 poolt: · Tootjate kogemused ja jõupingutused kauba realiseerimisel · Ostjate käitumine Tootjal tuleb rakendada kahesuunalisi jõupingutusi: 1. Tundma õppida tarbijate soove ja vajadusi, et selle alusel lähendada toodet tarbijale 2. Tootja saab reklaamiga informeerida ja mõjutada tarbijat Turundus algab turu-uuringutest tarbija soovide ja vajaduste kindlaksmääramisest. Turunduse 4T: · Toodangupoliitika · Tasupoliitika · Turustuspoliitika · Toetuspoliitika Toodangupoliitika Toote alla mahuvad asjad ja teenused, õigused. Toote elutsükkel: 1. Arengufaas toode jõuab ideest tegelikkusesse. See faas toob kaasa kulutusi. 2. Juurutusfaas toote viimine turule, müügi algus, lõpeb kasumi saamisega 3. Kasvufaas toode jõuab turu liidrite hulka 4. Küpsusfaas 5. Langusfaas 6. Toote surm või uus toode Ära ürita iga hinna eest müüa seda, mis on toodetud, vaid toota seda, mida saab müüa. Tasupoliitika See hõlmab endas hinna määramist
• Arenduskeskused vahendavad üle Eesti nimetatud sihtasutuste tooteid ning teenuseid • Tagavad riikliku poliitika rakendumise maakondlikul tasandil Ettevõtluse kasvustrateegia 2020 • Tootlikkuse tõstmine • Ettevõtlikkuse ergutamine • Innovatsioonile julgustamine Strateegia • Strateegiline kliendihaldus – tugevdada riigi rolli ettevõtete strateegilise planeerimise võimekuse tõstmisel • Ettevõtte arendamine – asetada toetuspoliitika keskmesse projekti rahastamise asemel tegevuste põhjalik analüüs, planeerimine ja rakendamine • Vähem otsetoetusi ja rohkem finantsinstrumente – üleminek turupõhisele toetussüsteemile, näiteks finantsinstrumentide ja riskikapitali lahenduste abil ning teenuseid osaliselt tasuliseks muutes Ettevõtlusalase informatsiooni levitamine • Riik teavitab avalikkust pakutavatest toetusmeetmetest, muudab andmebaasid paremini
saavad ettevõtted koostada kindlal plaanil põhineva finantseelarve. Et leida kliente ja rahuldada nende vajadusi, tugevdada konkurentsipositsiooni ja saavutada seatud eesmärke, tuleb järgida strateegilise juhtimise ülesandeid. Samuti kasutatakse ettevõtlus- ja majandusuuringutes erinevaid uurimismeetodeid, nagu näiteks kvalitatiivsed uurimismeetodid, mis on oma olemuselt induktiivne ja uuriv. Samuti on olemas ka tarbija-, turu-, toote-, hinna-, jaotus- ja firmauuringud ning toetuspoliitika. Erinevate autorite arvamuste järgi võib eeltoodud uuringutüübid jaotada kahte gruppi: turu-uuringud ja turundusuuringud. Igal uuringul on omakorda erinevad läbiviimise etapid. Kuidas aga erinevaid uuringuid koostatakse ning milliseid uuringumeetodeid üldse olemas on ning mida nad endast kujutavad? Järgnevatel lehekülgedel käsitlengi põhjalikumalt uuringute olemusi, etappe ning infohankimise meetodeid. 1. STRATEEGILINE JUHTIMINE a
o 25 000 EUR 34. Diskonteerimine: o Tulevasse summa praeguse väärtuse leidmine 35. Mikroettevõtte: o 0-10 töötajaga 36. Omahinna kalkuleerimisel mitmetele tootele kuuluvad erinevate toodete/teenuste vahel jaotamisele: o Kaudsed kulud 37. Äriühingu äriregistrisse kandmine toimub: o Kohustuslikkus korras igal juhul 38. Milline järgnevatest ettevõtete liigitamise viisidest on oluline, mida arvestatakse väikeettevõtluse toetuspoliitika realiseerimisel, kas ettevõtte jaotamine: o tegevusala järgi 39. Põhivarahulka kuuluvad: o seadmed 40. Elanike ettevõtlusaktiivsus 41.
aktsiaid. 1008 1. Aktsiaselsi põhikapitali nõue on a) 400 000 kr 2. Diskonteerimine on c) tulevase summa praeguse väärtuse leidmine 3. Mikroettevõtte d) 0-10 4. Omahinna kalkuleerimisel mitmele toodele kuuluvad erinevate toodete/teenuste vahel järgmised a) ja b) otsesed ja kaudsed 5. Äriühingu äriregistrisse kandmine toimub b) kohastuslikus korras igal juhul 6. Milline järgnevatest ettevõtte liigitusest on oluline, mida arvestatakse väikeettevõtluse toetuspoliitika realiseerimisel, kas jaotamine d) suuruse järgi 7. Põhivara hulka kuluvad c) seadmed 8. SWOT ei sisalda b) ettevõtte finantsanalüüs d)juhtide eneseanalüüsi 9. Elanike ettevõtlusaktiivsus iseloomustab ettevõtte arv 1000 elanike kohta. Kui arvesse võtta tegutsevate ettevõttete arv Eestis , siis näitaja arv on umbes d) 35 10. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei soobi ettevõtjale b) riskikartlikkus 11. Leida kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 1000 kr/tk püsivkulud
aktsiaid. !! 1008 1. Aktsiaselsi põhikapitali nõue on a) 25 000 eur. ! 2. Diskonteerimine on c) tulevase summa praeguse väärtuse leidmine ! 3. Mikroettevõtte d) 0-10 ! 4. Omahinna kalkuleerimisel mitmele toodele kuuluvad erinevate toodete/teenuste vahel järgmised a) ja b) otsesed ja kaudsed ! 5. Äriühingu äriregistrisse kandmine toimub b) kohastuslikus korras igal juhul ! 6. Milline järgnevatest ettevõtte liigitusest on oluline, mida arvestatakse väikeettevõtluse toetuspoliitika realiseerimisel, kas jaotamine d) suuruse järgi ! 7. Põhivara hulka kuluvad c) seadmed ! 8. SWOT ei sisalda b) ettevõtte finantsanalüüs d)juhtide eneseanalüüsi ! 9. Elanike ettevõtlusaktiivsus iseloomustab ettevõtte arv 1000 elanike kohta. Kui arvesse võtta tegutsevate ettevõttete arv Eestis , siis näitaja arv on umbes d) 35 ! 10. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei soobi ettevõtjale b) riskikartlikkus ! 11
seoses konkurentidega seoses võimalike tarbijatega. turunduskeskkond Ettevõtteväline keskkond: a) makrokeskkond - tingimuste kompleks, kus ollakse ise, kus on konkurendid ning ka tarbija. Makrokeskkonna mõjureid (majanduslikke, poliitilisi) ei saa firma kontrollida ega muuta, kuid ta võib neid tunnetada ja oma huvides kasutada. b) mikrokeskkond - kõik, kes on meie kõrval: konkurendid, hankijad, vahendajad, huvigrupid. Kahepoolne mõju ning firma võib oma toetuspoliitika vahenditega mikrokeskkonda kujundada. 2. Sihtturgude valik nõudluse hindamine turu segmentimine sihtturgude valimine toodete positsioonimine turul 3. Turunduskompleksi väljatöötamine Turunduskompleks ehk turundusmeetmestik, mis sisaldab 4P (Product, Price, Place, Promotion) ehk toote, hinna, jaotuse ja toetuse kooslust. 4. Turundusmeetmete elluviimine 1) toodete osas - toodete lisamine või väljajätmine 2) hinna osas - hinnaalandused
uuring, brändi nime genereerimine ja testimine, prooviturundus, konkureerivate toodete uuring, pakendiuuringud), 4. Hinnauuringud (hinna elastsus, alternatiivsete hinnastrateegiate testimine, konkureerivate hindade analüüs, müügiprognoos, kulude analüüs, kasumi analüüs) 5. Jaotuseuuringud (jaotuskanalite valik ja teostus, erinevate ladustamisvõimaluste analüüs, eksportkanalite uuring), 6. Toetuspoliitika uuringud (reklaami efektiivsuse uuringud, reklaamisõnumite testimine, meediauuringud, avaliku arvamuse uuringud, müügiedendamise uuringud, müügipersonali uuringud 7. Firmauuringud (majandusharu karakteristikute ja trendide analüüs, tootmisega seotud uuringud) . 2.2.3 Turundusuuringute liigitus uuringuprotsessi faasi järgi. Need erinevad üksteisest eesmärkide, uurimisküsimuste , hüpoteeside ja andmehõive meetodite poolest. 1
arendamisel järgmised suured valdkonnad: 1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite 2. Tervisetehnoloogiad ja -teenused 3. Ressursside efektiivsem kasutamine Strateegia tegevuste planeerimisel lähtume kolmest põhimõttest: 1. Strateegiline kliendihaldus tugevdame riigi rolli ettevõtete strateegilise planeerimise võimekuse tõstmisel 2. Ettevõtte arendamine asetame toetuspoliitika keskmesse projekti rahastamise asemel tegevuste põhjaliku analüüsi, planeerimise ja rakendamise 3. Vähem otsetoetusi ja rohkem finantsinstrumente üleminek turupõhisele 14 toetussüsteemile, näiteks finantsinstrumentide ja riskikapitali lahenduste abil ning teenuseid osaliselt tasuliseks muutes. Kasvustrateegia koostamise strateegiline aluseks on EL-tasandil sõlmitud kokkulepped
2) tasupoliitika see hõlmab eelkõige hinna määramist. Hinnataseme kujundamisel on oma alam- ja ülempiir. Alampiiri moodustavad tootmis- ja müügikulud tooteühiku kohta; sellest madalama hinnaga müües saab ettevõte kahjumit. Ülempiir aga kannab ette tarbijakasulikkuse hinna so subjektiivse hinnangu kasust, mis ta toote eest saab. 3) Turupoliitika selle ülesanne on teha tarbijale kättesaadavaks õigel ajal ja õiges kohas, kui vaja siis vahendajate abil 4) Toetuspoliitika selle eesmärk on toetada toodete müüki tarbijatega suhtlemise kaudu so tootele teatud maine kujundamine. Valida tuleb sobivad reklaamiviisid. 5) Asukohapoliitika 6) Sortimendipoliitika tarbijale kõige olulisemaks on õige kauba leidmine. Sellest tulenevalt sordimendi ülesehitus ettevõttes omab suurt tähtsust, samal ajal on ta väga tihedalt seotud ettevõtte tulude ja kuludega. Sordimendi ulatust defineeritakse mõistega laius ja sügavus
Tarbijakäitumine 1. TARBIJAKÄITUMISE OLEMUS JA PÕHIMUDELID 1.1. Tarbijakäitumise ja tarbija olemus Tarbija on lõpptoote või teenuse kasutaja. Tarbija ei ole alati toote ostja ja kasutaja. Isik, kes ostab toote endale või oma perele tarbimiseks. Inimesed erinevad üksteisest vanuse, sissetuleku, hariduse, elulaadi jm alusel ning see mõjutab nende ostutoiminguid. Tänapäeva tarbijale iseloomulikud käitumistunnused: x valib teadlikult, esitab kõrgeid nõudmisi x soovib tooterühmast parimat x nõudlik toote suhtes ja teadlik kvaliteedist x ostab maitsest lähtuvalt x ostab ehtsaid tooteid x kaubanduse suhtes kriitiline x nõudlik teeninduse suhtes x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, t...
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkon...
TMJ3330 "Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond ...
“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheli...
Rooma hegemoonia kinnistumine. 4. III Puunia sõda (149-146 eKr) = Kartaago hävitamine.Kartaago oli endiselt rikas kaubanduslinn, mis tekitas teistes kadedust. Senaator Cato õhutas Roomat Kartaago vastu ning kui viimane oli sunnitud Numiida vastu end sõjaliselt kaitsema otsustasid Roomlased, et see on rahulepingu rikkumine. Rünnati Kartaagot kuid ei suudetud vallutada, lõpuks see siiski õnnestus ja siis tehti linn maatasa. 3. Makedoonia ja Kreeka alistamine: väikeriikide toetuspoliitika (Scipio Africanus) Esimene Makedoonia sõda 215-205 eKr vallandus II Puunia sõja ajal, kui Makedoonia kuningas Philippos V astus Rooma vastu üles. Teine Makedoonia sõda 200-197 eKr, kui Pergamon ja Rhodos kutsusid Rooma Makedoonia vastu appi. Roomlased võitsid Philippos V-d ning kuulutasid kõik Kreeka riigid vabaks. Seleukiididide Antiochos III püüdis veel roomlaste vastu astuda, kuid feilis ning tema võitmisega sai Rooma Vahemere idaosas suurvõimuks.
TURUNDUSE ALUSED Loengukonspekt SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 3 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................3 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 4 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................4 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................5 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................6 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 6 1.6 Tur...
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid......................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
