Ehitise tuleohutusnõuded (0)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
EHITUSVIIMISTLUS
Kaidi Amberg
Ehitise tuleohutusnõuded
Referaat
Juhendaja : Andres Aruväli
Väimela 2013
Sisukord
Sissejuhatus lk.2
Ehitusmaterjalid ja põlemine lk.3-4
Tulekindlus lk.5
Olulised tuleohutusnõuded lk.6
Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded lk.7-9
Tehnilised tulekaitsevahendid lk.10
Kokkuvõte lk.11
Kasutatud allikad lk.12
Sissejuhatus
Väikeelamutes on tulekahjude tekke peamine põhjus tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne ehituse alustamist, hiljem on tarvilike muudatuste tegemine väga kulukas , tihti ka võimatu.
Majaehitajal on vajalik tunda tuleohutusalaseid mõisteid. Neile leiab seletused projekteerimisnormist “Ehitiste tuleohutus . EPN 10.1. Üldeeskiri”.
Põlengu tekkimist tuleb ennetada. Selleks on koostatud projekteerimisnormide tuleohutust käsitlev osa, mis sätestab nõuded piksekaitseseadmetele, kütteseadmetele ja ehitusmaterjalidele, kasutusviisilt ohtlikumate elamu osade tule ja suitsu leviku tõkestamisele ning hoonetevahelisele kaugusele. Kui loetletud meetmed osutuvad ebapiisavaks, keskendutakse elamu tulepüsivusklassi tõstmisele, mis seab rangemad nõuded ehitusmaterjalide valikule.
2
Ehitusmaterjalid ja põlemine
Ehitusmaterjalide tulekindlus- tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu – sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi:
1) tulekindlateks t°s > 1580 °C,
2) raskelt sulavad t°s = 1350...1580 °C,
3) kergelt sulavad t°s Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad:
a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (šamott)
b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega
materjalid)
c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted)
Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis), kuuluvad kergelt sulavate materjalide gruppi. Raskelt sulav näiteks pottsepasavidest tooted ( keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud).
Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega.
Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks .
Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral
suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv , klaas, tellis , betoon).
Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit,
plastikud , kummid) .
On levinud ka klassifikatsioon , mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse:
1. Mittepõlevad- ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi , mineraalsed kivimaterjalid ning metallid).
2. Raskelt põlevad, süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900
kg/m3) või immutatud antipüreeniga (tuletõkkevahend, kasutatakse puidu profülaktiliseks kaitsmiseks tule eest suletud ehituskonstruktsioonides).
3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Ehitamisel kasutatakse teatavasti nii põlevaid kui ka mittepõlevaid materjale, ehitaja ülesandeks on valida teatud juhtudel materjale, mis ei sütti ega põle. Näiteks evakuatsioonikoridorides. Selliseid nõudeid esitatakse ehitusnormides vastavalt hoonete kategooriale jne.
Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille
abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest
suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud
sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse.
Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures
• määratakse põlemiskoormus MJ,
• eripõlemiskoormus MJ/m²,
• materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg
• tuleleviku kiirus pinnal jne.
4
Tulekindlus
Tulekindel on kokkuleppeline mõiste – selle all peetakse silmas tarindi vastupidavust leegi mõjule vähemalt 90 minuti jooksul ehk tulepüsivust. Tarindi vastupidavust leegi mõjule 30 minuti jooksul nimetatakse kokkuleppeliselt tuld tõkestavaks. Nende terviklikkuse ning soojaisolatsiooni omadusi kajastatakse tarindites ja konstruktsioonides mõistega tulepüsivusaeg. Osa ehitusmaterjale klassifitseeritakse põlevaks ka siis, kui nende tule levikut ja süttimistundlikkust piiravad omadused on ilmselgelt paremad muudest põlevatest soojustusmaterjalidest (näiteks tselluvill või kõvast vahtmaterjalist täidisega mitmekihilised paneelid).
Vundamentidele ei ole tulekaitse seisukohalt kehtestatud erinõudeid. Kelder, kus ei paikne katlaruumi või garaaži, ei pea olema eraldi omaette tuletõkkesektsioon. Sama kehtib ka sauna kohta. Siiski on hea teada, et näiteks kaksik- ja ridaelamus tuleb korterite vahele ehitada ka keldris tuletõkkesein ja kasutada vahelagedes mittepõlevat soojustusmaterjali.
5
Olulised tuleohutusnõuded
Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004.a. määrus nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”
1. Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral:
1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime;
2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud;
3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud;
4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud;
5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda;
6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida;
7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega.
2.Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel.
3. Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui on arvestatud tulekahju puhkemise korral võimalikku inimeste evakuatsiooni ja varakahjude minimeerimist ning tulekahjuga seotud võimalikku kahju avalikkusele, sealhulgas keskkonnale ning kui:
1) ehitis ja selle osa vastavad käesoleva määrusega ettenähtud piirväärtustele või
2) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele tehnilisele normile või
3) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele standardile või
4) arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil on tõestatud ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele, kusjuures on arvestatud tulekahju võimaliku puhkemise ja kustutamisega.
4. Asjakohaseks tehniliseks normiks ja standardiks käesoleva määruse tähenduses loetakse tehniline norm või standard, mille järgimine tagab oluliste tuleohutusnõuete täitmise.
5. Ehitis, mille suhtes kohaldatakse määruses toodud erisusi, peab vastama olulistele tuleohutusnõuetele.
6
Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded

Lisades 1–9 on toodud ehitisele või selle osadele oluliste tuleohutusnõuete täitmiseks esitatavad nõuded järgmiste näitajate osas:
1) korrused, sealhulgas maapealsed korrused ja maa-alused korrused (keldrikorrused), kusjuures maapealsete korruste korral on kasutatud mõistet korruseline;
2) suurus, sealhulgas kõrgus ja pindala;
3) tuletõkkesektsioonid;
4) ehitist kasutavate inimeste (edaspidi kasutajad) arv;
5) evakuatsioon;
6) tulepüsivus;
7) tuletundlikkus;
8) ehitise kasutamise otstarbed.
2. Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust.
3. Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 .
4. Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded:
1) tuletõkkesektsiooni pindalale;
2) evakuatsioonitee pikkusele;
3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon ) tulepüsivusele;
4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele;
5) konstruktsioonide tuletundlikkusele;
6) tule naaberehitisele leviku takistamisele.
5. Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis
tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate, siis võivad lõikes 3 ja lisades nimetatud nõuded erineda nõuetest evakuatsioonitee osas.
Ehitise tuleohutuse määramine
1. Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus.
2. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus.
3. Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt:
1) tulekindel (tähis TP1) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise;
2) tuldtakistav (tähis TP2) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast;
3) tuldkartev (tähis TP3) – ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes.
4. Ühe ehitise erinevad osad võivad olla korraga tulekindlad, tuldtakistavad või tuldkartvad tingimusel, et tule levik on takistatud tulemüüriga ja tulemüüris olevaid uksi ei ole kavandatud kasutada tulekahju korral evakuatsioonipääsuna.
5. Korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste arvu piirangud TP2- ja TP3-klassi hoonetes on toodud lisas 2, kusjuures TP1-klassi kuuluvatele hoonetele korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste arvu piiranguid ei sätestata.
6. Kui TP2- või TP3-klassi kuuluvas hoones on erinevaid ehitise kasutusviisile vastavaid ruume, siis hoone tuleohutust arvestatakse tervikuna .
7. TP2- või TP3-klassi kuuluva kahekorruselise hoone kasutajate arvu piirangud rakenduvad juhul, kui ehitise kasutusviisile vastavad ruumid on paigutatud täielikult või osaliselt hoone teisele korrusele. Kui sellised ruumid asuvad ainult esimesel korrusel, võib rakendada ühekorruselise hoone suhtes kehtivaid piiranguid.
9
Tehnilised tulekaitsevahendid
Katlaruumis ja garaaþis võiks olla 6kg pulber - või kaasaegne 6–9 l vahtkustuti või kaks poole väiksemat.
Tulekahju signalisatsioonivahenditest sobivad pisipatareidel töötavaid alarmiga suitsuteadustid. Neid võib paigaldada esikusse või magamistubadesse, kuid mitte kunagi kööki. Kes soovib kõrgemaid tagatisi , võib hankida õhust vingugaasi avastava teadusti või nii suitsu kui ka gaasi tunnistava kombineeritud seadme.
Elamu võib varustada ka nn kodusprinkleri ehk poolautomaatse vesikustutussüsteemiga.
10
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võib öelda, et maja ehitades tuleb järgida paljusid nõudeid, silmas pidades, et ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus.
11
Kasutatud allikad:
Internet
Vabariigi Valitususe määrus nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”
12