pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja. Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest
· 1. peatükk ÜLDSÄTTED · § 1. Määruse reguleerimisala · Määrus sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded (edaspidi tuleohutusnõuded). · § 2. Olulised tuleohutusnõuded · (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. · (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Martin Hame Ehitise ohutusreeglid Referaat Võru Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. (3) Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse
1. Olulised tuleohutusnõuded § 2. Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. (3) Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks,
79 Tehnilised tulekaitsevahendid lk.10 Kokkuvõte lk.11 Kasutatud allikad lk.12 Sissejuhatus Väikeelamutes on tulekahjude tekke peamine põhjus tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne ehituse alustamist, hiljem on tarvilike muudatuste tegemine väga kulukas, tihti ka võimatu. Majaehitajal on vajalik tunda tuleohutusalaseid mõisteid. Neile leiab seletused projekteerimisnormist "Ehitiste tuleohutus. EPN 10.1. Üldeeskiri". Põlengu tekkimist tuleb ennetada. Selleks on koostatud projekteerimisnormide tuleohutust käsitlev osa, mis sätestab nõuded piksekaitseseadmetele, kütteseadmetele ja ehitusmaterjalidele, kasutusviisilt ohtlikumate elamu osade tule ja suitsu leviku tõkestamisele ning hoonetevahelisele kaugusele. Kui loetletud meetmed osutuvad ebapiisavaks, keskendutakse elamu tulepüsivusklassi tõstmisele, mis seab rangemad nõuded ehitusmaterjalide valikule.
EVS 812-4:2011 EHITISE TULEOHUTUS Osa 4: Tööstus-ja laohoonete ning garaazide tuleohutus Mart Olesk 2012 Käsitlusala · See standard sätestab ehituslikud tuleohutusnõuded tööstus-, lao- ja põllumajandushoonete ruumide (VI kasutusviis), garaazide (VII kasutusviis) ning vastava tegevusega muude hoonete üksikruumide projekteerimiseks ja ehitamiseks Üldist · Standard täpsustab VV 27.10.2004 määruse nr 315 toodud ehituslikku tuleohutust puudutavaid üldiseid määratlusi ja sätteid
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehitise tuleohutuse nõuded Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus......................................................................................3 Tulepüsivus ja tulepüsivusaeg..........................................................4 Tuletõkkekonstruktsioon,tuletõkketsoon.........................................5 Tulemüür,tule levik naaberehitistele, evakuatsioon.........................6 Hädaväljapääs, evakuatsioonitee.....................................................7 Evakuatsioonitee............................................................................8,9 2 Sissejuhatus:
Referaadis räägime peamistest, tähtsamatest nõuetest mis on vajalikud ehitise turvalisuseks. Millised on olulisemad tuleohutusnõuded ja milleks neid on vaja järgida. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded Ehitistele esitatavate tuleohutusnõuete eesmärgiks on nende ehitiste projekteerimisel ette näha ja ehitamisel realiseerida sellised plaani- ja konstruktsioonilahendused, mis tagavad neis ehitistes viibivatele inimestele isikuturvalisuse ja, mõistlikkuse piirides, ka ehitises asuva vara kaitse tuleõnnetuse puhul. Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: · säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; · on ehitises tule ja suitsu tekkimine ning levik takistatud, · on tule levimine ehitiselt naaberehitistele takistatud, · on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda · on võimalik inimesi ehitisest evakueerida,
sattumisel võivad põhjustada kohest või hilisemat keskkonna või selle osa kahjustust . § 1. Määruse reguleerimisala Määrus sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded (edaspidi tuleohutusnõuded). § 2. Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel.
kaotus ja oht inimestele. Kasutuspiirseisundid lähtuvad konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetest, inimeste mugavusest ja hoone välimusest (deformatsioonid, vibratsioonid, mittekandvate elementide kahjustused). Johtuvalt sellest, kas koormuse põhjustatud tagajärjed jäävad alles ka pärast koormuse mõju eemaldamist või kaovad, võib kasutuspiirseisund olla taastumatu või taastuv. Arvutusolukorrad valitakse selle järgi, missugustes tingimustes peab konstruktsioon oma otstarvet täitma. Eristatakse järgmisi arvutusolukordi: · alalaised normaalsed kasutustingimused · ajutised ajutised tingimused näiteks ehituse ja remondi ajal · erakordsed tulekahju, kokkupõrke või lokaalse purunemise tagajärjel jms. Koormusjuht selle moodustavad füüsikaliselt kokkusobivad, samaaegselt mõjuvad koormusvariandid. Koormusvariant on määratud koormuse asendi, suuruse ja suuna väärtusega vaadeldaval hetkel.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehitiste tuleohutusnõuded Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. Tulekahjude peamiseks põhjuseks on tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne hoone ehitamise alustamist, et ennetada põlenguohtu. Olulised tuleohutusnõuded Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: · säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime
................................................................... 8 2.5.1. Juurdesõidutee,krundisisesed teed ja platsid ........................................................ 8 2.5.2. Juurdesõidutee,krundisisesed teed ja platsid ........................................................ 8 2.6. Teed ja platsid ............................................................................................................... 8 2.6.1. Katendi konstruktsioonid ..................................................................................... 9 2.7. Haljastus ja heakorrastus ............................................................................................... 9 2 2.7.1. Haljastus ......................................................................................................
ümbritsetud massiivsete tuletõkketarinditega. Plahvatusohtlik ruum tuleb varustada kergete paiskpindadega, mis väldivad plahvatuse korral ülerõhu tekke ruumis. Paiskpindade hulka loetakse aknad, uksed, kergpaneelid (paiskpaneelid), mis avanevad või purunevad ülerõhu korral. Vajalik paiskpind määratakse arvutuse teel. Evakuatsioon. Üldjuhul peab hoone iga korruse tasandilt olema vähemalt kaks teineteisest sõltumatult asetsevat evakuatsiooniteed või väljapääsu. Üks evakuatsioonitee on tööstus ja laohoonetes piisav, kui on kuni 8-korruseline hoone, tuletõkkesektsiooni pindala väiksem kui 300 m2, vähem kui 15 inimest töötab sel korrusel ja on olemas hädaväljapääs. Hädaväljapääs on võimalus pääseda hoonest tulekahju korral lisaväljapääsu kaudu maapinnale, sealhulgas ka väljastpoolt antavat abi kasutades. Hoonest tuleb välja saada 6 minuti jooksul. 5. KOHUSTUSED TULEOHUTUSE TAGAMISEL Isik on kohustatud: 1) järgima tuleohutusnõudeid;
PROJEKTI SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 Ehitise otstarve ja suurus Käesoleva ehitusprojekti näol on tegemist tervisespordikeskusega. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (jalgrattad, suusad, uisud, kelgud jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi ning vajadusel kasutada hoones olevat saali väiksemateks kokkusaamisteks jms. Projekteeritav ehitis on ühekorruseline kaldkatusega hoone. Katuse kalle on 1/10 ning kõrgus maapinnast kõrgeima punktini on 6,0 m. Ehitisealuseks pinnaks on kavandatud 193,1 m2 . Hoone põhimass on määratud telgedega 15,2x14,2m. 1.2 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus Hoone on ristkülikutest koosneva põhiplaaniga. Hoone edelapoolsel küljel asuv peasissepääs avaneb väikesesse tuulekotta. Sealt on võimalik pääseda hoone kesksesse saali. Saal on ühendatud teda külgnevate ruumidega - kabinet, WC, tehniline ruum ja meeste ja naiste riietusruumid (koos WC ning pesuruumide ja saunaga). Inventariruum
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed
5% 42. Nõuded sisemise äravooluga lamekatustele Peab olema varustatud äravoolulehtritega 43. Nõuded välise äravooluga katustele Peab olema varustatud vihmaveerennide ja torudega. 44. Miks kasutatakse kivi- ja plekkkatuste all aluskatet? Veekindluse tagamiseks 45. Kas lamekatusel peab kasutama aluskatet? Jah, peab 46. Kuidas ventileeritakse lamekatuseid? Katuse tuulutusventiilide või tuulutustorude abil 47. Kui kaugel peab põlev tarindiosa asuma korstna välispinnast? Ei tohi olla alla 100mm 48. Miks tuleb pööningul asuv korsten valgeks värvida? Et näha tahma levikut pragude vahelt??????????? 49. Fibo vundamendiplokk on töökindel valik niisketes oludes, sest on poorne? 50. Mis materjal on geotekstiil? Millises tarindis seda kasutatakse? Geotekstiil on vastupidav, õhku ja vett läbilaskev kangas, mis takistab efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist.
5% 42. Nõuded sisemise äravooluga lamekatustele Peab olema varustatud äravoolulehtritega 43. Nõuded välise äravooluga katustele Peab olema varustatud vihmaveerennide ja torudega. 44. Miks kasutatakse kivi- ja plekkkatuste all aluskatet? Veekindluse tagamiseks 45. Kas lamekatusel peab kasutama aluskatet? Jah, peab 46. Kuidas ventileeritakse lamekatuseid? Katuse tuulutusventiilide või tuulutustorude abil 47. Kui kaugel peab põlev tarindiosa asuma korstna välispinnast? Ei tohi olla alla 100mm 48. Miks tuleb pööningul asuv korsten valgeks värvida? Et näha tahma levikut pragude vahelt??????????? 49. Fibo vundamendiplokk on töökindel valik niisketes oludes, sest on poorne? 50. Mis materjal on geotekstiil? Millises tarindis seda kasutatakse? Geotekstiil on vastupidav, õhku ja vett läbilaskev kangas, mis takistab efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist.
tulepüsivusajad; konstruktsioonide ja kogu hoone tulepüsivust iseloomustavad näitajad; evakuatsioonilahendus, evakueeruvate inimeste arv, evakuatsiooniteede arvutus, trepikodade arvutus, trepikodade iseloomustus, hädaväljapääsud, pääsud keldrisse, pööningule, katusele, tuletõrje juurdesõiduteed hoonetele; ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutus, turvavalgustussüsteemide paigutus ja olemasolu, automaatsete tulekahjusignalisatsiooni-, tulekustutus-, piksekaitse-, ja suitsutõrjesüsteemide olemasolu ja nende iseloomustus; tuletõrjeveevarustuse paiknemine krundil - Õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded - Ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uurimistööde andmed - Rekonstrueerimine: olemasoleva ehitise mõõdistusprojekt, geodeesia
ehituspaberiga. Paberi peale paigaldada prussid 50x100mm, mille vahele paigaldada mineraalvill 100mm. Vill katta aurutõkkega, mille peale paigaldada 42mm metallkarkassid. Karkassi vahed täita mineraalvillaga ja lagi viimistleda kipsplaadiga. Katus on soojustatud 2. korruse ulatuses ja pennide (50x200mm) vahelt, pööningualune on soojustamata. Pennide kõrgus 2. korruse põrandast 2700mm. 2.3.6. Välisseinad Elamu välisseina kandvad konstruktsioonid valmistada FIBO kergplokkidest (200x185x490 mm). Soojustuseks on 100+100 mm mineraalvill puidust horisontaal ja vertikaal roovide vahel sammuga 600mm. Vill katta 30mm tuuletõkkeplaadiga. Välisfassaad rajada klombitud 60mm fassaaditellistest, mille taha jätta 40mm õhuvahe. Seinte sisepinnad viimistleda võimalusel tasanduskrohviga, projektis ette nähtud kipsplaadiga kaetud seinad värvida. 2.3.7. Siseseinad
korruselisus ( vähe-, mitmekorruselisus, kõrghooned) unikaalsus( unikaalne, masshooned ) kasutatud materjal ( puit, kivi, betoon, metall) konstruktiivne lahendus ( kandvad seinad, karkass) 21. Mille poolest erineb unikaalne hoone massihoonest? Unikaalne hoone on eriprojektiga, masshoonel tüüpprojekt 22. Mille poolest erinevad hooneosad konstruktsioonielementidest ja ehitustoodetest? Konstruktsioonelemendid on vundament, seinad, katused. Ehitustooted on elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonid ( tellised, kivivd, paneelid, trepiastmed). 23. Mis on ehitusprojekteerimine ja mis on selle aluseks? Ehitusprojekteerimine kujutab endast hoone ehitamist, mille aluseks on idee ning mis on viidud kooskõlla kinnitatud reeglitega ja eeskirjadega nagu EVS (eelnevalt oli see ENID kuni 90ndate keskele ) 24. Mida taotleme ehitusprojekteerimisel? Ehitusprojelkteerimisel taodeldakse otstarbekust, tugevust(püsivust), kestvust(tööiga),
ee/index.php?aid=358. (29.04.2010). 13 katta näiteks metallkattega ning kõik vuugid, läbindid ja isolatsioonimaterjali otsad tihendatakse hoolikalt. [17] 4.4 Plaatmaterjalid Kivivillast tugevad plaadid on sobivad kasutamiseks nii eluhoonete kui ühiskondlike hoonete ja tööstusrajatiste katuste ja fassaadide soojustamisel, kus olulisimaks on sageli vastupidavus koormusele ning tuleohutus. [18] 4.4.1 Suure tihedusega kivivillaplaadid 4.4.1.1 Kasutamine Sobib kasutada tuletõkke- ja soojaisolatsiooniks kõrge temperatuuriga tööstuslikel objektidel. 4.4.1.2 Omadused Madala sideainesisaldusega jäik ja tugev kivivillaplaat. Tihedus: Keskmiselt 230 kg/m³ Maksimaalne kasutustemperatuur: 700°C (sõltuvalt kasutusvariandist) Survetugevus: 130 kPa (kompressioon 10%) 4.4.2 Fassaadiplaadid Fassaadiplaadid peavad olema kõrgete soojusisolatsiooniomadustega jäigad tulekindlad
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidu õppetool EVI LEET Tp – 12 Referaat Tuleohutus puidutöökojas Juhendaja Väimela 2013 ÜLDIST PUIDUTÖÖTLEMISETTEVÕTETE KLASSIFIKATSIOON EHITUSLIK TULEOHUTUS KANDETARINDITE TULEPÜSIVUS JA TULETÕKKESEKTSIOONIDE MOODUSTAMINE LÄBIVIIGUD JA LAHTISED AVAD TULEOHUTUSKUJAD TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS ELEKTRISEADMED KÜTTESEADMED TERRITOORIUMI JA RUUMIDE KORRASHOID TULETÖÖD NÕUDED TERRITOORIUMIL JA RUUMIDES LIIKUVATELE SÕIDUKITELE TULEOHUTUSJUHENDID TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID
Peamised nõuded: hoone kande- kande- ja jä jäikussü ikussüsteemi osa, helipidavus: õhumü õhumüra, konstruktsioonimü konstruktsioonimüra leviku takistamine (nõuded vt. EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse mü müra eest” eest”), tulepü tulepüsivus (tuletõkkesektsioonide vahel). 2 1 Helipidavuse näited Näide >R’w, dB Naaberruumid kostavad lä läbi <30 Normaalne vestlus kostab seinast 35… 35…40 läbi
SISUKORD Seletuskiri Seletuskirja lisad Ehitise olulised tehnilised andmed Tehnovõrkude planeering Kiri katuse kaldenurkade muutmiseks Tehnovõrkude paigalduse põhimõtted Katastriüksuse plaan 1:500 Arhitektuurse osa joonised 1 Asendiplaan 1:500 2 1 korruse plaan 1:100 3 2 korruse plaan 4 Vundamentide plaan 5 Lõige L1-L1 6 Lõige L2-L3 7 Lõige L3-L3 8 Vaade põhjast 9 Vaade lõunast 10 Vaade läänest 11 Vaade idast 1 SELETUSKIRI Sissejuhatus Krunt asub Tartu maakonnas Ülenurme vallas R�
4) ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu; 5) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust; 6) ehitustööde kvaliteeti; 7) ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist. 4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine
...............................................7 1.2.1 Ehitise tuleohud ja nende ennetamine....................................................7 1.2.2 Asutuse tõenäolisemad tulekahju stsenaariumid koos kirjeldusega ning tulekahju vältimise meetodid...........................................................................9 1.3Tulekahjust teavitamise juhis.......................................................................10 1.3.1 Ehitises ja ohualas viibivate inimeste tulekahjust teavitamise kord, tulekahjuteate Häirekeskusele edastamise kord ja ametnike omavahelise kommunikatsiooni kord.................................................................................. 10 1.3.2 Tulekahjuteate kontrollimise kord..........................................................13 1.4Evakuatsiooni läbiviimise juhis.....................................................................14 1.4
(3) Rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. (4) Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. (5) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. (6) Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine; 5) ehitise lammutamine.
laskma katusealustest tubadest tuleva õhuniiskuse, et see saaks kondensina alla voolata. 45. Kas lamekatusel peab kasutama aluskatet? Ei. 46. Kuidas ventileeritakse lamekatuseid? Tuulutuskanalite kaudu, mis on ühenduses katusel asuvate ventilatsioonipüstakutega – kasutatakse näiteks spetsiaalsete soontega villa. Parapeti tuulutus – tuulevaiksemates kohtades võib tuulutust suunata parapettidesse jäetud avade kaudu. 47. Kui kaugel peab põlev tarindiosa asuma korstna välispinnast? 100mm 48. Miks tuleb pööningul asuv korsten valgeks värvida? Et oleks võimalik aegsasti märgata suitsulekkeid. 49. Fibo vundamendiplokk on töökindel valik niisketes oludes, sest on poorne? Ei. Pigem vastupidi – Fibo ploki tekstuur ja ehitus on pigem probleemiks ning võib puuduliku hüdroisolatsiooni korral tuua ebasoovitud tulemusi. 50. Mis materjal on geotekstiil? Millises tarindis seda kasutatakse?
Lisaks häirete plaanile peab olema instruktsioonide kogumik, milles on täpsed juhised päästevahendite kasutamiseks, võitluseks kahjutulega jne. Vanemtüürimees peab plaani alusel regulaarselt 1 kord kuus läbi viima tuletõrje alaseid ja laeva mahajätmise õppuseid. Reisilaevadel tuleb neid õppusi korraldada iga nädal. Häirete plaan ja ohutuse ja tulekaitseplaanid peavad olema väljapandud nähtavale kohale, et kõik näeksid. Reisilaevadel on kajutites evakuatsioonitee skeem ja päästevahendi nr, kuhu peab minema, kui antakse korraldus laevalt lahkuda häireolukorras. 19. Ohutusnõuded masinaruumis töötamisel Mainaruumis töötamisel tuleb kanda nõutud kaitseriietust, mitte kasutada lahtist tuld, suitsetada jms. jätte töötavaid mehhanisme järelvalveta, samuti käivitada mehhanisme, seadmeid ilma vastava kutsetunnistusta. Vea märkamisel tuleb enne parandama asumist kõrvaldada seadmed elektrivõrgust, kanda prille, kindaid jms. 20
8.2 Akende seisukord ja peamised probleemid 80 2.8.3 Uste lahendused, seisukord ja peamised probleemid 82 2.9 Märjad ja niisked ruumid 82 2.9.1 Märgade ja niiskete ruumide lahendused 82 2.9.2 Märgade ja niiskete ruumide seisukord ja peamised probleemid 83 4 2.10 Tuleohutus 86 2.11 Puitkorterelamute kasutusiga ja renoveerimise vajadus 89 3 Külmasillad 91 3.1 Meetodid 91 3.1.1 Külmasilla kriitilisuse hindamine 91 3.1.2 Külmasilla hindamine termograafia infrapuna kaamera abil 92 3.1
1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpreteerimine; Soojuskaod ja energiasääst hoones; Isoleerimise mõte, eesmärgid ja liigid; Millisesse liiki kuulub soojusisolatsioon? Soojusisolatsiooni süsteemi terviklikkus, süsteemi osad; Soojusisolatsiooni põhi- ja kaasfunktsioonid Nõuded soojusisolatsiooni süsteemile Soojusisolatsiooni süsteemi elementide valimine
heliisolatsiooni valdkonnas ning nende dokumentides esitatud nõuete täitmisega seotud probleeme. Normdokumendid Elukeskkonna kaitseks müra eest on kehtestatud müra normtasemed sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määrusega nr. 42: Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Inimeste tegevusest põhjustatud müra ehitises loetakse vastuvõetavaks, kui ehitis vastab projekteerimisnormi eelnõu EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" (1999) nõuetele" (sotsiaalministri määruse § 8: Olmemüra). Vastavalt määruses sätestatule on Tervisekaitseinspektsioonil kui riikliku järelvalve teostajal õigus kontrollida projektide ja ehitiste vastavust projekteerimisnormi EPN 16.1 nõuetele. Juhul kui elanikud esitavad tervisekaitsetalitusele kaebuse
I i= inetsiraadius A Lo = saledus i E- normaalelastusmoodul Euleri kriitiline pinge on võrdeline materjali deformatiivusust näitava suurusega (E) ja pöördvõrdeline varda saleduse ruuduga. 8 Piirsaledus on postidele esitatav jäikuse nõue, mille korral konstruktsioonielementide saledus ei tohi ületada lubatavat. Sõltuvalt sellest, kuidas konstruktsioon töötab antakse ette sellised suurused nagu piirsaledused ja materjalist lähtudes ohtlikud saledused (. Põhilistel koormust kandvatel elementidel peab saledus jääma väiksemaks, kui120, seega = 120, teisejärgulistel kandeelementidel = 150 ja surutud side varrastel = 200. Samad nõuded ka tõmmatudteraselementidel, kus suurused peavad jääma = 250...400 vahemikku. Enam vähem samas suurusjärgus on ka tõmmatud puidu piirsaledused. 1.9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
