Tambuur Sale silinderjas akendega ruum peakupli all Ikoon usulise sisuga pilt Ikonoduulid Ikoonide pooldajad Ikonoklastid Ikoonide vastased Ikonostaas kooriruumi ja kogudusele mõeldud kirikuosa vahele jääv sein, mis kaetud ikoonidega Petik lame süvend arabesk abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv. Ornamentika erinevatest materjalidest: 1) erinevatest kivisortidest (kiviintarsia) või kivimosaiik (nt. marmor), modelleeriti kipsist või stukist (kipskrohv), värvilise glasuuriga keraamilistest plaatidest. Transept e. ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Empoor koguduseväär e. rõdu Varakristlik ehitustüüp eeskujuks Rooma arhitektuurist pärit basiilika. Basiilika, Lööv, Lääne-Ida suunaline, idapoolses otsas transept, apsiid. Põhiplaan ladina rist. Varakristlik mosaiik koosnes väikestest erksavärvilistest klaaskuubikutest (heleroheline,
Ukse kõrgus (uh) 2100 mm, ukse laius (ul) 1000 mm; aken 1000x1000mm UKSED 1x2,1 = 2,1 m2 x 2 = 4,2 m2 AKEN 1x1 = 1 m2 SISESEIN S = (2x3,55)x(2x4,35) = 61,77 m2 ~ 62 m2 62 (4,2+1) = 56,8 m2 Serpo 405 25 kg kott, kulu 4+2 = 6 kg/m2 Võrgu kinnitussegu Serpo 410 25 kg kott, kulu 4+2 = 6 kg/m2 Serpo Primer 425 nakkekrunt (1, 3, 10, 20 l kott) 0,2 l/m2 Serpo Scratch 435 viimistlussegu 25 kg ämber, 3,5 kg/m2 Knauf MP 75 kipskrohv 8 mm kiht (40 kg kott) 1,05 kg/m2 millimeetri kohta = 8,4 kg/m2 Vahtpolüstürool: 0,6x1 = 0,6 m2 ; 56,8/0,6 = 97,666 ~ 98 plaati + kulu 10% = 98+9,8 = 107,8 ~ 108 plaati Knauf MP 75: 56,8x8,4 = 477,12 kg = 12 kotti Serpo 405: 56,8x6 = 340,8 kg = 14 kotti Serpo 410: 56,8x6 = 340,8 kg = 14 kotti Serpo Primer 425: 56,8x0,2 = 11,36 l = 1x 10 l + 1x 1l kott Serpo Scratch 435: 56,8x3,5 = 198,8 kg = 8 ämbrit Nurgatugevdused: 6+9 tk = 15 tk
materjalide gruppi. Raskelt sulav on näiteks pottsepa savidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . Materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad - süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde
Paberkrohvid on väga heade helisummutavate omadustega. Võimalik on luua väga erinevaid dekoratiivseid pindasid. Kaseiinkrohv on kaseiinsetel sideainetel baseeruvad ja erinevaid täiteianeid sisaldavad krohvid. Väga heade nakkeomadustega. Sobilikud peeneks viimistluseks. Stucco lubipahtel on lubjapastast ja täiteainetest koosneva pastaga on võimalik pärast vahatamist saavutada väga elavaid läikega pindasid. Sobilik nii niisketesse ruumidesse kui kuumadele pindadele. Kipskrohv- sellest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi. 2.2 Krohvimördid, nende valmistamine ja omadused. Lubimördid P I - Kasutatakse kõige rohkem puit-, tellis-, betoon- ja teiste pindade krohvimiseks. Need mördid on plastilised ja tugevad, nakkuvad hästi mitmesuguste pindadega ja on kuivades kohtades kestvad. Lubimörtide sideaineks on kustutamata või kustutatud lubi. Valmistatakse lubjataignast. Mida kauem on lubjatainast lubjaaugus hoitud, seda parem on mört.
eeskoda (kus praegu paikneb sissepääs) Kuressaares on barokne raekoda ja vaekoda. Pärnus Tallinna värav. Vene aeg Tallinnas on parim näide Kadrioru loss uhkeim lossi- ja pargiansambel Eesti barokkarhitektuuris. See rajati Vene tsaari Peeter I käsul tsaariperekonna suveresidentsiks. Arhitekt on itaallane Niccolò Michetti /miketi/. Loss valmis 1725. Lossis on tähelepanuväärseim ilus peasaal, kus on palju stukkdekoori (stukk=kipskrohv, kiiresti kivistuv kipsi, liiva ja lubja segu, mida valatakse või vormitakse). Saalis on kaks ilusat kaminat ja antiikmütoloogia-aineline laemaal. Mõisad 18. sajandi keskel algas õitseng Eesti mõisaarhitektuuris. (Keskaegsed mõisad olid väikesed ja lihtsad) Suuremaid ja uhkemaid mõisaid hakati ehitama juba 17. sajandil, kuid need ehitati hiljem ümber. Mõisaid hävitas Põhjasõda. Põhjasõja järel kerkinud mõisad olid esialgu tagasihoidlikud. Selline on näiteks 18
Voluut spiraalselt kokkurullitud otstega paelakujuline dekoratiivne ehismotiiv. Kasut. näit. üleminekul vertikaalselt ehitusosalt horisontaalsele. Frontoon klassikalise templi viil, mis võrdhaarse kolmnurga kujulisena ümbritseb viiluvälja. Pilaster seinapinda liigendav ja toetav minimaalselt eenduv lame seinapiilar baasi ja kapiteeliga, mis klassitsistlikus arhitektuuris harilikult esindab ühte sambaorderit. Stukk kipskrohv, kipsi ja liivaga segatud lubjamass ornamentaalse dekoori vormimiseks seintele ja laele. Praha Kreml - 23. mail 1618 üle saja protestandi marssisid lossi protesteerima katoliikluse vastu. Ida poolsest aknast visati 15 meetri kõrguselt alla 3 katoliiklast, kes jäid ellu, kuna maandusid sõnnikuhunnikusse. Seda sündmust peetaksegi Kolmekümneaastase sõja alguseks. Il Gesu asub Roomas jesuiitide kirik. Fassaadi autor on Giacomo della Porta (1537/41 1602/04).
kõmisev heli. Tükkidena maha kukkuv krohv annab tunnistust krohvipinna alla sattunud niiskusest. Mahavarisenud krohvipinna kaudu satub aluspinda niiskust, mis põhjustab krohvipinna jätkuvat lagunemist. Krohvisegu koosneb sideainest, täiteainest, veest ja võimalikest abiainetest. Traditsiooniliselt on krohvimiseks kasutatud lubja ja liiva segu ehk mörti. Lubi- ja savikrohv annavad eheda, hingava ja looduslähedase pinna. Kipskrohv pehmendab siseruumide õhuniiskuse muutust: niiskemal ajal neelab õhust niiskust ja kuivemal ajal "hingab" niiskust tagasi. Krohvitud pinna paranduste tegemiseks tuleb kasutada sama tüüpi mörti, nagu on kasutatud ümbritseval pinnal. Vastasel juhul võivad tekkida pinnas pingeerinevused ja krohvilapp võib aluspinnast lahti lüüa. Parandused tuleb teha aegsasti, siis jõuab paranduseks kasutatud mört korralikult kuivada. Värvimise juurde saab asuda alles
kergelt sulavate materjalide gruppi. Raskelt sulav näiteks pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad, süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul
maalitud teos. Mis on kartuss? Dekoratiivne raam Voluut spiraalselt kokkurullitud otstega paelakujuline dekoratiivne ehismotiiv. Kasut. näit. üleminekul vertikaalselt ehitusosalt horisontaalsele. Frontoon klassikalise templi viil, mis võrdhaarse kolmnurga kujulisena ümbritseb viiluvälja. Pilaster seinapinda liigendav ja toetav minimaalselt eenduv lame seinapiilar baasi ja kapiteeliga, mis klassitsistlikus arhitektuuris harilikult esindab ühte sambaorderit. Stukk kipskrohv, kipsi ja liivaga segatud lubjamass ornamentaalse dekoori vormimiseks seintele ja laele.
kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. Ruumide piirdekonstruktsioonid (eriti perioodilise kütte puhul) peaks omama küllaldast soojamahtuvust. See ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad- ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju praktiliselt kasutuskõlblikeks osa aga muutuvad kasutuskõlbmatuks.
kestavad hästi. Tsementmört Kasutatakse hoonete fassaadide ja siseruumide pidevalt niiskuvate osade (vannitubade, värvimistöökodade, WC-de, basseinide) krohvimiseks. Tsementkrohviga ei tohi teisi krohve üle krohvida. Tsementi 1 osa lupja 1 osa ja liiva 6 osa. Toote nim. Segu koostis Kasutus Kulu norm Kihi paksus kg/m2/mm mm Knauf rotband Kipskrohv Siseseinad, laed 0.8 5-50 Knauf mp75 Kerge kips Siseseinad, laed 0.9 1 pritskrohv (Cerecit) Tsement Seinad 1,4 10-20 MC-2 käsikrohv CT-35 Strukturkrohvi Sise ja 4 3,5 täitesegu välistöödel VWS-segu CT- tsement Vahtpolüsterool 6 imeõhke
skväär (ingl. square ristkülik) väike, haril. nelinurkne haljastusala või väljak hoonestuse vahel. stafaaz (pr.-sks.) pargi sisustuselemendid (paviljonid, pergolad, varemed maastikupargis jne). stoa poikile u. 450. a e.Kr Ateenasse ehitatud maalidega kaunistatud sammaskäik. Seal käisid koos filosoofid, kelle koolkonda hakati selle järel hiljem nimetama stoa'ks (stoitsism). stukk kergesti kivistuv kipskrohv, levinud eriti baroki ajal, kus kasutati palju kaunistuste juures. subliimne jõuline, hirmuäratav (maastik). saduff (chadouf eg.) Egiptuses palju kasutatud lihtne kaevupööra sarnane veetõsteseadeldis. tapis vert (ld.) otsetõlkes 'roheline vaip', ent kasutatakse ka pika täisnurkse murupinnana Versailles' keskteljel, seal vihjab see suhteliselt lühikesele murutükile, mis on ääristatud tumeda taimeservaga, seda ala kasutatakse
kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust (combustibility) iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad non-combustible - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad, hard-combustible süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult
kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust (combustibility) iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad non-combustible - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad, hard-combustible süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult
Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest (kiude asupaigast, niiskusest, temperatuurist). Soojamahtuvus [kJ/C°kg, kJ/K kg]on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. Põlevus (süttivus) Mittepõlevad ehitusmaterjalid ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad ehitusmaterjalid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEPfibroliit; õlg ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m3 või immutatud antipüreeniga). 3
Ruumide piirdekonstruktsioonid (eriti perioodilise kütte puhul) peaks omama küllaldast soojamahtuvust. See ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Põlevus. Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid). On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: · Mittepõlevad - ei sütti, ei põle, ei sõestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju praktiliselt kasutuskõlbeliseks osa aga muutuvad kasutusklõbmatuks.
annaabi.ee 
