LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Nastasja Musienko PERSONALI JUHTIMISEPRAKTIKA aruanne Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 12.12.12 Sissejuhatus. Minu personalijuhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega, ettevõttes kasutatava tarkvaraga, töökeskkonna ja selle ohutusega ning dokumendihalduse ja asjaajamise korraldusega. Lugeja saab teada, millist rolli mängib ettevõttes per...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 9 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni Magnetron, milliampermeeter, amper- ja abil. voltmeetriga varustatud toiteallikad. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e m , s.t. elektroni erilaengust. Uurides elektroni liikumist tuntud struktuuriga elektri- ja magnetväljas, saab määrata erilaengu. Üheks erilaengu määramise meetodiks...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 4 OT KOMPENSATSIOONIMEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Galvaanielemendi elektromotoorjõu Mõõteskaalaga potentsiomeeter, nullgalvanomeeter, määramine. pingeallikas (alaldi), uuritav galvaanielement, normaalelement, lülitid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Kompensatsioonimeetodit kasutatakse potentsiaalide vahe ja elektromotoorjõu (emj, ε) määramiseks. Pinge UAB vooluahela lõigul AB on võrdne selle lõigu otste potentsiaalide vahe ( ) ϕ A−ϕ B ja lõigul mõjuva emj algebralise summaga: UAB = ϕ A−ϕ B+ ε. (1) Kui ahelalõik ei sisalda emj allikat, siis UAB =ϕ A−ϕ B ....
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 3 OT VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kuivelemendi, kasuteguri määramine sõltuvalt kahe (või kolme) reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning sise- ja välistakistuse suhtest. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast. Voolu tugevus on määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, siis võib edasp...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi k...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 21 OT SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Töövahendid: Suhkrulahuse eripöörangu määramine. Poolvarju polarimeeter, küvett uuritava suhkru lahusega. Skeem 1. Töö teoreetilised alused 2 2. Töö käik 1. Tutvuge polarimeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega. Määrake polarimeetri ringskaala nooniuse täpsus. 2. Lülitage polarimeetri lamp sisse ning teravustage okulaari pööramisega pikksilma vaateväli. I1 I 2 Vaatevälja poolte intensiivsused peavad sel juhul olema er...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 5 OT WHEATSTONE’I SILD Töö eesmärk: Töövahendid: Takistite ja nende ühenduste takistuse Mõõteskaalaga potentsiomeeter, takistussalv, määramine. nullgalvanomeeter, alalispingeallikas, lüliti ja mõõdetavad takistid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused 2. Töö käik 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt töökohal olevale joonisele. Kasutage takistina R takistussalve, mõõdetavate takistitena Rx juhendaja poolt antud ta...
Eesti kaitstud seened Kuus aastat tagasi uueks saanud looduskaitseseadus seadis korralikult järje peale ka seene liigikaitse. Pikenes kaitstvate seente nimestik, nüüd on neid kokku 46. Esimese kaitsekategooria liike varem polnudki, nüüd on neid üheksa. Välja arvati üks liik introdutseeritud seedermänni alt leitud siberi tatik: tulnukliikidele uues nimestus kohta pole. Euroopas on seened kaitstavate liikide hulka võtnud vaid kümme riiki, enamikus maadest piirdutakse üksnes punaste nimestikega. Teadaolevalt on 30 maal neis nimistuis 11 (Bosnia ja Hertsegoviina) kuni 1460 liiki (Prantsusmaa); kokku hõlmavad punased nimistud 5506 seent, praegu on käsil nende kriitiline ülevaatus. Kui maha arvata sünonüümid (sama liik eri nimetuste all), kahtlased ja introdutseeritud liigid, jääb järele 2923. Sellest hulgast püüavad seeneteadlased välja sõeluda need liigid, mida tuleks kaitsta kogu Euroopas. 2008. aasta lõpus loodetakse Euroopa seente puna...
Vabaaine majandusõpetus 1 tund (I) Kuidas toime tulla ja unistusi ellu viia? Kes ma olen ja mida teile räägin? Lõpetasin Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ärijuhtimise erialal ja kaitsesin oma magistritööd finantsjuhtimise õppesuunal 2010.aastal. Oman magistrikraadi (MBA). Töötan majanduse ja ettevõtluse õpetajana Viljandi Gümnaasiumis ja kunstiõpetuse õpetajana Tääksi Millest räägime? • Kursuse eesmärk: Anda lihtne ülevaade võimalustest oma isiklike ,- pere-ja ettevõtte kulude-tulude eelarve struktuurist, tasakaalust ja ettevõtte majandusarvestusest (äriplaani komponendid). • Kursuse kestvus: 35t • Kursust hinnatakse arvestustöö põhjal – arvestatud või mitte arvestatud. • Kursuse sisu: Tegevuslike tulude – kulude jaotamine eelarves, Millest räägime? • Räägime majanduses kasutatavatest mõistetest ja nende sisust. • Koostame enda isikliku eelarve. • Teostame isikliku eelarve an...
Kooli nimi Tööstustehnoloogia Oma Nimi KEEVITAJA TÖÖKOHT JA SELLELE ESITATAVAD NÕUDED Iseseisev töö Juhendaja: Juhendaja Nimi Viljandi 2011 1. Tuletöö kohale esitatavad üldnõuded (1) Tuletööd tehakse üksnes kohas, kus on arvestatud võimaliku tule- ja plahvatusohuga ning võetud tarvitusele abinõud nimetatud ohtude vältimiseks. Tarvitusele võetud abinõud välistavad tuletöö tegemisel tulekahju ja plahvatuse toimumise. (2) Tuletööd tehakse võimaluse korral alalises tuletöö kohas. Juhul kui tuletööd ei ole võimalik teha alalises tuletöö kohas, võib tuletöö tegemiseks kasutada ajutist tuletöö kohta. 2. Alaline tuletöö koht (1) Alaline tuletöö koht on spetsiaalselt tuletöö tegemiseks projekteeritud või kohandatud ...
I sissejuhatus Jõevähk on paljude Põhja ja Baltimaade magedaveeliste ökosüsteemide peamine komponent. Nimetatud piirkond on jõevähi leviku põhjapiiriks. Baltimaade piirkonnaks on ainus kohalik vähiliik jõevähk ning Eestis on ta siiamaani ka ainsaks liigiks jäänud. Seega on Eestis jõevähi kaitse ja arvukuse suurendamise seisukohast lähtudes täita väga oluline roll. Eriti olulised on Eesti saared,kus vähipopulatsioonides ei ole esinenud massilisi suremisi ja nad on geograafiliselt hästi kaitstud. Teistes Balti riikides, Leedus ja Lätis esineb kaks Euroopa päritoluga vähiliiki ( jõevähk ja kitsasõraline vähk) ning ka Põhja - Ameerikast pärit liigid (signaalvähk ja ogapõskne vähk Leedus ning Lätis signaalvähk).Kohalike Euroopa vähiliikide arvukus on drastiliselt vähenenud ning seetõttu tuleb neile suuremat tähelepanu pöörata. Vähikatk, reostus, elukeskkonna hävitamine ja võõrliikide introduktsioon ning röövloomad on arvukuse vähenemise peam...
Ülevaade Eesti turul pakutavatest hoiustamisvõimalustest Raha hoiustamine tähendab oma raha panga kätte usaldamist ning seeläbi hoiustatava rahasumma kasvatamist intresside näol. Pankade kasu raha hoiustamise juures on see, et pangad saavad lisaraha, mida kasutada (kuid nad peavad olema kindlad, et saavad kliendile raha hiljem tagasi maksta). Oma esitluses toon välja enda arvates suuremad ja tähtsamad pangad, milleks on Swedbank, SEB, Danskepank, LHV Pank, Nordea Pank ning Krediidipank. Lähemalt on kirjeldatud Swedbanki ja SEB hoiustamisvõimalusi ning tingimusi, lisaks on toodud teiste eelpool nimetatud pankade hoiustamisvõimalused. Tuleb ka ära mainida, et vaatluse alla on võetud ainult erakliendile pakutavad hoiustamisvõimalused. Swedbank pakub oma eraklientidele kolme hoiustamisvõimalust: kogumishoius, tähtajaline hoius ning investeerimishoius. Kogumishoiuse plussiks on see, et alustada saab väikeste summadega. Hoiu...
Tööandja peab tagama, et töökeskkonna ohutegurid ei ohusta ega kahjusta töötaja tervist ning tööprotsess ei põhjusta töötajale füüsilist või vaimset ülekoormust. Selleks peab tööandja kindlaks tegema võimalikud ohutegurid ning määrama tegevusi, mis ennetavad või vähendavad nende mõju. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded sätestab Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1. Töötaja tööasend ja liigutused töökoht peab olema kujundatud nii, et töötaja saaks oma asendit muuta ja leida sobiva tööasendi. Töötamiskoha vaba ruumi suurus peab olema arvestatud nii, et töötaja saaks oma tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita. Tooli, töölaua ja töötasandi paigutus peab tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Üldjuhul peab tooli kõrgus olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. 2. Hooned ja tööruumid hooned ja tööruumid peavad vastama ne...
Inimõiguste käsitlus tugineb sellele, et ühiskonna lähtepunktiks on inimene ja ühiskond tegutsev inimeste jaoks. Riigisisese seadusandluse tagatud inimõigusi nimetatakse ka põhiõigusteks ja vabadusõigusteks. Vabadusõigusi võib määratleda, kui elementaarseid inimõigusi, mis on oma ideelt universaalsed ja üldkehtivad ning inimväärseks eluks vajalikud, meie loomusega kaasa sündinud ning vajalikud iga inimese isesivaks mõtlemiseks, tegutsemiseks ja arenemiseks. Ilma vabadusõigusteta ei tunneks riigis elavad kodanikud rahulolu ei riigi ega enda elu üle, kuna puuduks võimalus teha vabalt iseseisvaid otsuseid, ennast ise vabalt kujundada ning lähtuda tuleks vaid piirangustest ja ettekirjutustest. Vabadusõigused moodustavad Eesti põhiseaduses peamise osa põhiõigustest, sest põhiõiguste üks tähtsamaid funktsioone on tagada kodanikule kaitse riigipoolse omavolilise sekkumise eest igaühe vabadustesse. Lisaks on nende praktiliseks tagamõtteks kindl...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutööd metallide tehnoloogias 2009/2010 õ.-a. Töö nimetus: Keevitamine Töö nr. 2 Üliõpilane: Mihkel Tedremaa Rühm: Isiklik kood: 082804 MAHB-32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Andres Laansoo 20.10.2009 25.10.2009 Lähteülesanne Kuna minu õppekoodi viimane number on 4, on ülesandeks 6 mm läbimõõduga konstruktsiooniterase plaadi põkkliites keevitamine elektroodikeevituse või MAG- keevitusega. Tootmisviisiks on üksiktootmine ja detailide kokku minevad otsad on faasitud. Keevisliite eskiis: Täpsustuseks tuleb mainida, et kuna kaks te...
SÕIDUKI KINDLUSTUS Vabatahtlik (Kasko) Kohustuslik (kõik mootorsõidukid,trammid, trollid, traktorid,haagised) Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi puhul on eeldatud, et kahju on tekkinud teeliikluses. Teeliiklus on liikluskindlustuse seaduse kohaselt sõiduki kasutamine Eestis, välja arvatud liiklus 1) hoones, v.a hoones asuvas parklas; 2) sõidukis (autoveo treiler,laev,lennuk) 3) võistlusteks või treeninguks eraldatud ja tähistatud kohas; 4) tegutseva lennuvälja liikluseks suletud osal. Liikluskindlustuse seaduses on teeliiklusel tavapärasest laiem tähendus. Sellest tulenevalt on näiteks eravalduses, hoovis, asutuse territooriumil ja isegi maastikul ning jäätunud veekogul sõiduki kasutamise puhul liikluskindlustusega seoses tegemist teeliiklusega. Tsiviilvastutus Tsiviilvastutus on vastutus, mis kaasneb kahju põhjustamisega. Kahju põhjustaja vastutab kolmandale isikule tekitatud kahju eest...
Kreeta- Mükeene 3000a eKr, hõlmab Kreeta saart, Mükeenet ja Tiryns, Eguse mere saari ja Väike- Aasia poolsaart. (Kuningas Minos tõi jumalate juurest süüa ja juua. Külla kutsudes küpsetas ära oma poja ja nii läks igavestesse piinadesse.) Mereline kultuur, kus lossid kujunesid ühiskonna elu keskusteks. Lossid olid kaitsmata (Kreeta). Mükeene on sõjaline kultuur, lossid kindlustatud. Õitseaeg oli 2000-1250 eKr. Suurimad lossid: Knossos, Phaistos, Hagia Triada, mis olid ehitatud kivist, ilma siduaineta, laed puust. Sambad olid ülevalt jämedamad ja alt kitsamad, need olid puust, tubade liigendamiseks. Sambad olid värvilised. Tirynsi ja Mükeene linnamüür laotud suurtest kividest, ilma siduaineta. Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal. Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, ku...
Pirita Majandusgümnaasium Vähilaadsed Referaat Koostaja: Lili Katriin Kannelmäe 8. a klass Juhendaja: Pille Unt Tallinn 2008 2 Vähilaadsed Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. 1. Välisehitus Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 v...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool Ä11 KÕ Ragne Leesnurm KONFLIKTID JA NENDE LAHENAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. MIS ON KONFLIKT................................................................... ....4 2. MIS PÕHJUSTEL KONFLIKT TEKIB.................................................4 3. KONFLIKTIDE ERINEVAD LIIGID.....................................................4 4. KONFLIKTI ARENGU KOLM JÄRKU................................................6 5. KONFLIKTIST ÜLESAAMINE...........................................................6 6. KONFLIKTI LAHENDAMISE 6- ASTMELINE MEETOD.................
14.veebruaril 1945 nägid laagris ärganud inglise sõjavangid umbes 40 kilomeetri kaugusel kirdes asuva Dresdeni kohal ligi viie kilomeetri kõrgusele tõusvat tohutut suitsupilve. See häljus linna kohal kolm päeva ja ka veel hiljem sadas taevast alla sõestunud paberitükke. Elbe jõe orus aga sadas tahmast musta vihma. Seejärel kandus suitsu pilv lõunasse Tsehhislovakkia suunas. Üheainsa öö jooksul oli liitlaste lennukid muutnud Dresdeni kesklinna krematooriumiks. Mitte kunagi varem ei olnud ühe õhurünnaku ajal hukkunud nii palju inimesi. Tõsi Dresden ei olnud esimene Saksa linn, mis Teise Maailmasõja ajal sai lauspommitamise läbi rängalt kannatada. 1943. aasta juulis muutsid Inglise pommitajatelt heidetud süütepommide osas Hamburgist tõeliseks varemeväljaks. Arvukad tulekolded kuumutasid õhku, võimsad õhuvoolud sööstsid ülespoole. Asemele voolas külm õhk nii tekkis tuletorm- kunstlik leegitsev tornaado, milles valitses põrgu kuumus. Üks pe...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Kinnisvara, Logistika ja Ettevõtluse õppetool Iseseisev töö õppeaines ,,Ettevõtte majandusõpetus" Äriplaan Äri definitsioon: Kaevandamiseinfo OÜ Koostajad: Fred Rusanov Juhendaja: Rünno Lumiste Esitatud: Kaitstud: Hinne: (punkti) Tallinn Sisukord 2.Ülevaade ettevõttest Kaevandamiseinfo OÜ .........................................................................4 2.1.Ettevõtte eesmärk ...............................................................................................................4 2.2.Ettevõtte loomine ...............................................................................................................4 2....
1.Rentimise mõiste. Rentimine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil. 2.Laenutamise mõiste. Laenutamine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita. 3.Piraatkoopia mõiste. Piraatkoopia käesoleva seaduse tähenduses on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste omaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta. Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND ETTEVÕTLUSE ÕPPETOOL ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN Äri definitsioon: Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda õpilastele teenust kooliülesannete lahendamisel. Koostajad: Robert Risti Kaspar Põldemaa Siimu Rom Luise Tiks Marko Rõõmusoks Juhendaja: Signe Rosenberg Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne: (punkti) TALLINN 2 Ettevõtte...
1. Sotsiaaltöö eesmärgid - aidata inimesel keskkonnaga kohaneda, aidata tal leida selleks vajalikke ressursse. 2. Sotsiaaltöö põhimõtted 3. Sotsiaaltöö eetika - järgib samu põhimõtteid kui mistahes inim- ja aitamistöö. Sotsiaaltöö taustaks on humanistlik inimkäsitlus. Arvatakse, et inimesel on õigus inimväärseks eluks sõltumata tema võimest osaleda ühiskonna elus kasulikul viisil. Inimeseks olemine on väärtus iseenesest. Inimese kasvuvõimalusi vaadeldakse piiramatuina. Arenemine inimlikuks inimeseks vastab inimese olemusele ja kasvatusel on selles keskne koht. 4. Sotsiaaltöö meetodid - Töötaja saab kasutada meetodeid, et rahuldada kliendi vajadusi. Põhimeetodid osalevate praktikute kesksel jaotusel on: · individuaalne töö, mille puhul praktik töötab konkreetse looga üksinda; · meeskonnatöö, mille puhul konkreetse looga töötab konkreetne, erinevatest spetsialistidest koosnev formaliseeritud (ametlik) grupp; ...
KAARDID, MÄRGID, TULED LOKSODROOM (Rhumb Line) Maakera pinnal kaht punkti ühendav kõverjoon mis lõikub kõikide meridiaanidega sama nurga all. • ORTODROOM (Great circle) lühim tee kahe punkti vahe maakera pinnal on neid ühendava suurringi lühem kaar. • Laeva kursijoon (loksodroom) peab olema sirge Iga kaart kujutab maakera pinda või selle osa vähendatud kujul. Mingi kaardil kujutatud sirglõigu pikkuse suhet selle sirglõigu pikkusesse looduses nimetatakse mastaabiks. • Arvmastaap on murd, mille lugejaks on 1 ja nimetajaks on arv, mis näitab, mitu pikkusühikut antud maaalal vastab ühele ühikule kaardil. • Joonmastaapi kasutatakse laevajuhtimises, kus vaja kanda kaardile antud pikkusega sirglõik või mõõta kaugust kaardil. Joommastaap näitab, mitmele pikkusühikule looduses vastab üks pikkusühik kaardil • Mastaabi ülim täpsus on väikseim täpsus, mida võib kaardil mõõta. MEREKAARTIDE SISU Enne kaardi kasutamist selgita, millega tegu: • Väljaan...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kalasadama detailplaneeringu vaidlus Ruumilise planeerimise ülesanne 1 Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Toomas Muru Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 ............................................................................................................................... 3 Kalasadama detailplaneering................................................................................. 4 Arendaja seisukoht................................................................................................. 6 Hetkeolukord....................................................................................................
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. Arvuti tarkvara ......................................................................................................... 5 1.1 Süsteemitarkvara................................................................................................. 5 1.2 Rakendustarkvara................................................................................................. 6 2. Arvuti tarkvara jagunemine........................................................................................7 2.1 Ärivara .................................................................................................................8 2.2 Jaosvara ...................................................
Rakvere Ametikool x H09KÕ Arvuti tarkvara Referaat Juhendaja: Rakvere 2010 2 Arvutitarkvara ja piraatlus..............................................................................................4 Tarkvarapiraatluse negatiivne mõju .............................................................................. 6 Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus.......................................................................... 8 2. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus................................................................ 8 Arvutitarkvara liigid ....................................................................................................10 1. Ärivara (commercialware)....................................................................................10 2. Jaosvara (shareware).......................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Janno Puusepp AT 109 Passiivne ja aktiivne turvalisus Referaat Juhendaja: Tauris Vijar Tartu 2009 Sissejuhatus Passiivne turvalisus on: Esiteks kannab hoolt, et auto läheks korralikult kortsu. Autoasjameeste keeles kannab see küll nimetust - juhitud deformatsioon. Ning teiseks hoiab sõitjad autos selline metall, mis targalt kägardub, jäik kabiin ning aina tõhusamad turvavööd koos õhupatjadega, see kõik ongi passiivne turvalisus. Aktiivne turvalisus hõlmab kõiki tegureid, mis juhtimist kergendavad ja liiklusõnnetuste riski väehendavad. 1.Passiivne turvalisus 1.Turvavööd Sõitja ohutus algab turvavöö kinnitamisest. Toyota teeb suuri pingutusi, et turvavööd oleksid mugavamad ning hõlpsamad kanda. Kokkupõrke korral on turv...
Tarkvarapiraatlus Referaat Sissejuhatus Tänapäeva maailmas on juba üsnagi võimatu hakkama saada kaasaegse tehnoloogiata. Üks enam vajaminevatest abivahenditest on arvuti. See on leidnud tee pea igasse kodusse, firmasse, kooli ja mujalegi. Arvuti aitab ära teha palju tööd aidates kokku hoida väga palju väärtuslikku aega. Kuid ka kõige hea kõrval leidub ka negatiivseid külgi. Üks suurimaid probleeme arvutitööstuses on tarkvarapiraatlus. Tarkvarapiraatlus on vargus. Kahjuks küll kõik inimesed ei seosta seda otseselt vargusega ja siiski tegutsevad julgelt seadusega vastuolus olles. Küllaltki vähesed inimesed saavad või on saanud karistada tarkvarapiraatluse eest. See võib olla ka põhjus, miks on see nii laialt levinud. Inimesi tuleks rohkem taolise asjaga kurssi viia, et tõsta nende teadlikkust ka karistuse suhtes. Kes meist poleks internetist muusikat alla laadinud või siis ükskõik millist muud tarkvara ja maksnud selle eest mitte ü...
Häädemeeste Keskkool Reaktiivliikumine Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2008 Reaktiivliikumine. Rakett. Reaktiivliikumine on nagu vastupididne aktiivliikumine. Reaktiivliikumiseks nimetatakse ka lendamist raketi põhimõttel. Rakettmootori töö põhineb Newtoni kolmandal seadusel. Igal ajamomendil paiskab reaktiivmootor suhteliselt väikest kütuse massi suure kiirendusega tahapoole, selle tulemusena liigub rakett kui suurem mass väiksema kiirendusega vastassuunas. Protsess on pidev seni kuni mootor töötab ja kuna kiirendus mõjub mõlemale. Kui raketi ja kütuse massid on võrdsed, siis on lõpuks võrdsed ja vastassuunalised ka nende kiirused. Raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisug...
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2012/2013 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 2 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 5 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS PEREKONNASEADUS Koostaja: ... Juhendajad: professor Raul Narits, lektor Silvia Kaugia Tartu 2010 1 SISUKORD · SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 · PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE.........................................................................................................................4 · PEREKONNASEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA.........................................................
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja 3 Eva Pulver AS- A VALGA SELVER Praktikaaruanne Juhendaja Olavi Ennu Valga 2010 Sissejuhatus Igal kursusel peab müüja õpilane valima endale praktika koha. Oma viimast praktikat soovisin ma sooritada Valga Selveris. Selver tundus mulle just õige valikuna, sest ta on suhteliselt uus ja asub piiri ääres ning on populaarne Läti Valka elanike hulgas.Lootsin saada ka keelepraktikat. Võtsin endale eesmärgiks saada uusi töövõtteid, saada palju informatsiooni Selveris müüdavate kaupade kohta, täiendada ja kinnitada koolist saadud teadmisi. Kuna ees seisab kutseeksam, siis arvasin, et Selver on õ...
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitse...
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
Kodutöö aines EPT 0011 Ehitustehnoloogia Betoonitööd talvel. Üliõpilane: RENE BEREZIN Matr. nr 072208 Juhendaja: prof. Irene Lill Töö esitatud: 25.november 2009 Töö arvestatud: Sisukord. Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Talvise betoneerimise iseärasused..................................................................................... 4 2. Talvisel betoneerimisel ettevalmistustööd........................................................................... 5 3. Ehitustehnoloogilised meetodid talviseks betoneerimiseks........................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava PEREÕENDUSE EKSAMITÖÖ Tartu 2012 1. SISEJUHATUS 1.1 Praktika sooritamine ,,Pere- ja koduõenduse ning -ämmaemanduse" õppepraktika sooritasin Tartus AS Medicumis perearst Alla Kostina juures, ajavahemikul 19.12.2011-20.01.2012.a. Õppepraktikakoht oli mulle tuttav, kuna olin seal ka eelnevalt pereõega koostööd teinud. Seega tundsin perearsti,väga toredat preõde ja põgusalt ka patsiente ning pereõe tööülesanded polnud mulle võõrad. 1.2 Perekonna valik ja ülevaade Perekonna valikul lähtusin mitmetest aspektidest: 1) Saavutada hea ja usalduslik kontakt edaspidistel kohtumistel ja suhtlemisel perekonnaga. 2) Ideaalis võiks perekond olla kahe lapsevanemaga ja rohkem kui üks laps peres. 3) Perekonna tervisekaardid oleksid ülevaatlikult informatiivsed ja erialaselt huvipakkuvad. Perekonna vormi tüüp, mille valisin ...
ON MÕELDUD KASUTAMISEKS TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUST PUUDUTAVATES ÕPPEAINETES. KASUTATUD ON AVALIKKE LITSENSEERIMATA MATERJALE. TULI Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust. Tule tekkimise eelduseks on kütuse ja oksüdeerija olemasolu (näiteks õhuhapniku) ning süttimistemperatuuri ületamine Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine, isesüttimine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. T...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Janar Pilve Karistusseadustiku analüüs õigusaktina Seminaritöö Juhendaja: prof. Raul Narits Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...............................................................6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega......................................................7 4. Õigustloova akti vastavus nn. ülipositiivsele õigusele..................................................
SISUKORD 1 TARKVARAD VÄIKEETTEVÕTETELE.............................................................3 1.1 Merit Aktiva..................................................................................................3 1.1.1 Merit Aktiva kõige tähtsamad omadused............................................. 3 1.1.2 Merit Aktivat saab osta kahe paketina..................................................3 1.1.3 Standardpakett sisaldab järgmisi mooduleid........................................3 1.1.4 Litsentsihinnad......................................................................................4 1.2 SmartAccounts............................................................................................4 1.2.1 SmartAccounts'i eelised....................................................................... 4 1.2.2 SmartAccounts'i funktsionaalsus..................
RAHA JA RAHASÜSTEEMID 1. Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks 2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid: (likviidsemat raha saab kiiremini Sularaha ra...
ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse Instituut Finantsjuhtimise eriala Kristo Tõnissoo Portfelliteooria Ainetöö Juhendaja: Priit Tannik Pärnu 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 MARKOWITZI PORTFELLIMUDELI EELDUSED............................................................ 3 2 TOOTLUS........................................................................................................................ 5 2.1 CAPM mudel............................................................................................................. 6 2.2 Holding Period Rate of Return (HPR) mudel............................................................. 7 3 RISK............................
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatel...
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3. TOITEALLIKAD 3.1 Klassifikatsioon ja põhinõuded Toiteallikad on ette nähtud tööstuslike elektriliste koormuste katmiseks. Kaasaegsete ratsionaalsete elektrivarustussüsteemide loomisel esitatakse toiteallikatele kindlad tehnilis- majanduskilud nõuded: · piisav võimsus ja töökindlus, · väljastatava elektrienergia nõutav kvaliteet (sageduse ja pinge stabiilsus, pinge siinuselisus, 3-faasilise süsteemi sümmeetria jne). · kõrge kasutegur ning madal elektrienergia maksumus. Tähtsateks nõueteks võivad osutuda veel nende kiire sisselülitamine, automatiseerituse aste, vähesed kulutused hooldusele ning keskkonnasõbralikkus. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib toiteallikaks olla: 1) energiasüsteem, 2) tarbija oma elektrijaam, mis ttöötab paralleelselt ühtse võrkgug...
TARTU ÜLIKOOL ERAÕIGUSE INSTITUUT ,,TARKVARAPIRAATLUS JA SELLE TAGAJÄRJED" Referaat Õppejõud: Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 1.1 REFERAADI EESMÄRK JA AINESTIK.........................................................3 2. MIS ON PIRAATLUS?.....................................................................................4 2.1 PIRAATLUSE LIIGID...............................................................................4 3. TARKVARAPIRAATLUS.............................................................................5 3.1 TARKVARAPIRAATLUSE LIIGID..................................................................
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majandusl...
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja v...
Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ...................................................................................................
Andmeturbe alused Mida õpitakse? Infoturbe põhimõisted Infoturbe komponendid Varad, ohud ja nõrkused Turvameetmed, volitustõendid ja krüptograafia Infoturbe standardid Infoturbe audit Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Infoturve Eestis, turbe majanduslik pool Kirjandus Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika. Antud väljaantud uuesti aastal 2009. Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika. V Praust. Digitaalallkiri- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO. Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowled...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
