Ülesanne 1.2 (iseseisev töö) Kirjaniku lühitutvustus MART KADASTIK Mart Kadastik (pseudonüüm Jaak Kalju või Kaljo; sündinud 24. märts 1955) on eesti ajakirjanik, meediategelane ja tippjuht. HARIDUS: 1978 a. Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis filoloogiat. Töö 1977. aastast töötas ta ajalehes Edasi, mis aastas 1991 kannab taas nime Postimees. 1983–1991 oli Kadastik Edasi toimetaja, 1991–1992 Edasi/Postimehe peatoimetaja, 1992–1998 juhatuse esimees. 1998. aastast on ta Postimehe omanikfirma AS Eesti Meedia ja 2000. aastast Eesti Meedia
Lambakasvatus Lammaste pidamine 1.Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2.Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse. Sel juhul rohusööda (silo või hein) söötmine jalutuslalal, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises 3. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil varjumise võimalus hoones või mujal (mets, kadastik, kergehitis). Poegimis periood Poegimisperioodil varjumise võimalus kohustuslik, et vastsündinud talled oleksid röövlindude ja – loomade eest kaitstud, Sügavallapanul ruum- poegimiseks ja individuaalsulgude paigutamiseks (utt + sündinud talled) Lambaid võib ka meie kliimas pidada aastaringselt välitingimustes, kuid eelduseks on lammaste korralik söötmine ja lammaste tuule ja vihma eest varjumise võimalus (varjualused, kergehitised, mets, kadastikud, võsa jm) lume puhul lammaste...
Egle Kadastik TD21a Dokumentide loetelu Sarj Sarja pealkiri Säilitustähtaeg Struktuuriüksus/Töötaja Juurdepää Teabekandja Märku a Funktsioon/Allfunktsioo supiirang tähis n 1. ASUTUSE TÖÖ KORRALDAMINE 1.1 Juhtimine 1.1-1 Üldtegevuse käskkirjad alatine Personaliosakond DHS 1
Egle Kadastik TD21a Mis on dokumendiringlus? Dokumendiringlus on dokumentide liikumine organisatsioonis alates nende loomisest või saamisest kuni nende täitmise või väljasaatmiseni. Missuguseid dokumendiringlusi eristatakse? Eristatakse saabuvate dokumentide ringlust, väljasaadetavate dokumentide ringlust ja sisedokumnetide ringlust. Missuguseid dokumente ei registreerita?
maardlate kasutuselevõtt otstarbekas materjali kvaliteedi ja leiukoha piiratuse tõttu. Arvestades Hiiumaa asukohta ja olemasolevaid varusid on otstarbekas kasutada juba olemasolevaid karjääre, väiksematel uuringualadel kaevandada vaid kohalike väiketarbijate vajaduste rahuldamiseks. Kõnealuste maavarade suuremastaabise kasutamisegavõivad kaasneda olulised keskkonnamõjutused: põhjaveetaseme langus, põhjavee reostusohu suurenemine ja looduslike veereservuaaride ahenemine. (Suuroja, Kadastik, 1998). Ravimuda Ravimuda leidub Käina lahe edela- ja lõunaosas. Seda on kohalikud elanikud kasutanud haiguste ravimiseks juba ammu, leiukoha uurimine algas võrdlemisi hilja. Lõunaosas esineb kahekihiline lasund: peal 0,23 m paksune vedel mustjashalli muda kiht, selle all 0,35 m paksune kleepuv kollakaspruun või kollakashalli värvusega kiht. Käina leiukoha mõlemad kihid vastavad ravimudale esitatavatele nõuetele. Siinseid mudasid saab kasutada polüartriidi,
Koostöö poliitikute ja kultuuriajakirjandusevahel oli muutuste ajal väga tihe. Perestroika tõi kaasa ka tiraažide suurenemise ning erinevate ajakirjade väljaandmise, lisandus vähemalt 350 uut ajakirja. Lehed propageerisid põhiliselt rahvameelsust ja iseseisvust. 2. 1987 ja edasi. Väikeste ajalehtede tekkimine, erinevused suurte ja sõltumatute lehtede töös, ajalehtede erastamine osakutega. Väikeosanike väljaostmine Postimehe arengu näitel – Kadastik, Tõnisson, Schibsted. Ärimudeli olulisus. Kontsentreerumine kui kiiresti tekkinud kasumite väljund – Mararov Muusik Managmendi näitel äriimpeeriumi tekkimine, tõus ja langus. Hans Luige meediagrupi tekkimine. Kahe suurkontserni tekkimine, välisinvestorite osalus ja roll. Bonneri väljaostmine Luige poolt, EG börsile minek. Kadastiku MBO ja Linnamäe poolne väikeaktsionäride väljaostmine.
lääne pool nihutatud või on iseloomulik taimestik aja jooksul nihkunud. Lepaninal, järgmisel suuremal nukil, ei ole ühtegi leppa. Sanglepad kasvavad hoopis Seaninast mõnisada meetrit lääne pool asuva väiksema maasääre lähedal. Küll aga kasvavad Lepanina juures tammed, mida Tammiskil võib leida vaid paar väiksemat. Loodus Nukki katavad päris põhjatipu lähedal türnpuud, kadakad, paakspuud, põldmuraka- ja mageda sõstra põõsad. Veidi lõuna pool katab poolsaart kadastik ja tihedam lehtpuuvõsa (valdavalt türnpuud)[1], kuni algab männik. Suurematest lehtpuudest on sagedamad saar ja harilik pihlakas. Mõnikord võib kohata merikotkast ja teisi merelinde.[2] Läänerannik on järsem ja kivisem, idarannik laugem ja kohati pillirooga kaetud. Läänerannikul, 15 meetri kaugusel veepiirist, asub 3,3 meetri kõrgune ja 15,4 meetrise ümbermõõduga rändrahn[1], mida on seostatud Muhu kunstmuistendilise vägilase Musta Mardiga[3][4], samuti Suure Tõllu naisega[5].
põrgu paljand. Lopa paljand. Lossimägede paljand. Iivakivi. Kõpu laiakivi. Loodi-Püstmäe lehisepuistu. Mägiste kuusk(13-ne haruline). Mägiste põrguhaud e Maimu koobas. Oti õunapuu. Pilistvere Kivikangur. Trepimägi. Varesemäed. Viiralti Tamm. Sammuli rändrahn. Viljandi rippsild. Jne. Parika looduskaitseala. Loodi looduspark. Loodi põrgu.. Soomaa rahvuspark. Teringi matkarada ja Lilli Loodusmaja. Tilli kadastik. Tõllamäe tamm ja tammik. Uueveski org ja männik. Paistu tehisjärv. Sinialliku (ohvriallikas). Suure-Jaani järv. Tusti park ja paisjärv. Võrtsjärv. Viiratsi park ja tiigid. Viljandimaal on ka erinevaid muuseume, parke ja linnuseid!
Keskaegne armastusluule väljendas kõige eredamalt rüütlikultuuris sügavalt juurdunud daamilikust. Armastusluule kajastas rüütlite vankumatut armastust oma truule väljavalitule. Kuid rüütlikirjandus näitab armastuseski mõneti ebareaalset idealpilti. Rüütlikultuur avaldub rüütlikasvatusest, rüütlieetikast, relvastusest, rüütlikirjandusest ja ka ristisõdadest. Egle Kadastik 10.a
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM 32 Siret Koit Osaühing (OÜ) Referaat Juhendaja: Elo Kadastik Paide 2010 1. Ärinimi ja kaubamärk Ärinimi on konkreetsele äriühingule omistatav ainulaadne nimi, mis kantakse äriregistrisse ning mille olemasolu ametlikel dokumentidel, blankettidel ja ka nt kodulehel ettevõtja peab tagama. Seadusest tuleneb mitmeid nõudeid ja piiranguid, mida peab arvestama, otsides tegutsemiseks sobivat ärinime. Kokkuvõtlikult on ärinime panekul järgmised tingimused:
eurot. MAK 2007-2014-3 toetustega on väljaehitatud seltsimaja-kogukonna keskuseks. Alates 2010 aastast on hakatud majas ka kogukonna liikmetele teenuseid osutama. KAMARI HARIDUSSELTSI ÜLDANDMED Nimi: Kamari Haridusselts Aadress: Kamari alevik ,Põltsamaa vald, Jõgevamaa, 48003 Äriregistrikood: 80120445 Kontakt: +3725235115,7756277 E-post: [email protected] Koduleht:www.kamari.ee Asutajad:19 Kamari aleviku füüsilist isikut Juhatus: Kalli Kadastik,Vaike Niklus,Marju Kalbus, Kaire Küppar,Alar Sadam EESMÄRGID JA EELDATAV MÕJU 1 Tänapäeva arenevas turumajanduse ühiskonnas on vaja mõelda kaugemale ette kui homne päev. Siit tuleneb vajadus teha ümberkorraldusi planeerimistegevuses. On vaja reaalselt analüüsida praegust olukorda, olemasolevaid võimalusi ja puudusi ning hinnata ressursse. Oluline on kaasata arengutegevusse ka avalikkus
Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise
JALOWIEC 6.03.1992-8.06.2008, seda nähes ei suuda ta muud teha, kui nutta. Mardile- poisile, keda ta tõsiselt armastas ,tüdruk aga küünalt ei vii, sest tema oli tapnud Mari ja üritanud tappa ka teda.Teos lõppeb sellega ,kui teel koju Gretten leiab tänavalt hulkuva näljase kassi, keda ta toidab ja kellesse ta nii kiindub, et ta laseb ta loomakliinikus terveks ravida. Kui ta kassile järele tulles pabereid täitma hakkab kirjutab ta raskustega oma nimeks Mari Kadastik ja kassile sai nimeks Gretten. * Kunagi oli tal piisavalt raha, siis sai ta kõigiga läbi, siis oli tal palju sõpru, kuid viimasel ajal on sõbrad kaugenenud ja teda aina vähem sallima hakanud. * Miks mulle meeldib Eestis elada? Eestlased ei tunne oma naabreid ega vaata kellelegi silma. * Kogu maailm on nii tark! Nii tark, et ajab üle. Kõik on nagu mingid backseat driver´id. Muudkui ei-ei, keera paremale ja teine
Lustivere Põhikool JUHTIDE JADA- JA RÖÖPÜHENDUS Referaat Egle Kadastik 9.klass Juhendaja õp. Eigo Jürgenson Lustivere 2010 -1- Sisukord 2 Sisukord. 3 Juhtide jadaühendus joonis 1, joonis 2, tabel 3. 4 Jadaühenduse seaduspärasused. 5 Juhtide rööpühendus jadaühenduse näidisülesanne, joonis 3. 7 Rööpühenduse seaduspärasused, rööpühenduse näidisülesanne.
EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpet...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus 2. kur FIE-Füüsilisest isikust ettevõtja Referaat Juhendaja: Elo Kadastik Koostaja: Kerli Saluste Paide 2015 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 1.Registreerimine...........................................................................................................4 2
paremini need, kel neid priipäralt võtta pole. Nii ongi meie kadastike säilitamise ja kaitse korraldamisel abi loota Euroopa Liidu looduskaitseprogrammist Natura 2000, kus peale haruldaste ja ohustatud liikide elupaikade või kasvukohtade väärtustakse ka elupaigatüüpe kui 12 selliseid. Et põhjendada kadakase karjamaa kaitset, ei pea enam toetuma mõnele haruldasele taime- või loomaliigile. Väärtuslik on kogu kadastik tervikuna, koos oma elustikuga. Tagasilööke mõnede kadakaste elupaigatüüpide hoidmisel on karta maaomanikelt, keda kammitsevad liig kasinad teadmised oma varanduse tõelise väärtuse kohta. Enamik hästi säilinud ja tõeliselt väärtuslikke kadastikke jääb eramaadele, see ei peaks poollooduslike koosluste päritolu teadjat üllatama. Mittemetsamaal, kus kadastikud laiuvad, üritavad maaomanikud talitada oma äranägemist mööda. On põhjust karta, et mõnel juhul võivad
Lehe kauane peatoimetaja enne Teist Maailmasõda oli Jaan Tõnisson. Pärast Teise maailmasõja jõudmist Eesti aladele väljaandmine ajutiselt katkes, leht jätkas ilmumist 13. juulil 1941. Toimetajateks olid A. Oinas ja Karl August Hindrey. 1. maist 1948 kuni 1990. aastani kandis leht nime Edasi. Nimi "Postimees" taastati 1990. aastal. Tänapäeval: Postimehe peatoimetaja on alates 2005. aastast Merit Kopli. Talle eelnesid peatoimetajana Mart Kadastik (kohusetäitja), Tarmu Tammerk, Urmas Klaas, Marko Mihkelson ja Vahur Kalmre. Postimehe väljandja AS Postimees ainuomanik on Eesti Meedia Group, mille suuromanik on Norra kontsern Schibsted. Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas. Tiraaz 63 000 kuni 64 000 eksemplari. Septembris 2009 oli keskmine tiraaz 58 400. Nimi: SL Õhtuleht Keel: eesti 2 Hind: 9.00 krooni Väljaandja riik: Eesti
Jüri Gümnaasium Pulmatraditsioonid erinevates riikides Referaat Koostaja: Madis Kadastik Klass: 10.a 2012 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................3 Pulmasümboolika.........................................................................................................4 Abielusõrmused........................................................
1630 rannaniit 13 800 9180 6450 lamminiit 15 600 7040 9070 puiskarjamaa 2 100 1220 6410 sinihelmikaniit 900 430 6510 viljakas aruniit 1 700 820 5130 kadastik 3 300 500 6430 servaniit 300 370 KOKKU 60 000 26 985 PLK-de hooldamine toimub kultuurrohumaade hooldusest erineval, pärandkooslustele sobival viisil. Kuna erinevalt kultuurpõllumaadest (sh kultuurniitudest) ei ole poollooduslikel
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Referaat Osaühing ja FIE Gretel Rõuk Juhendaja: Elo Kadastik Paide 2015 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 OSAÜHING.............................................................................................................. 5 Tegevusload ja majandustegevusteated.............................................................5 1.1Toidu käitlemise tegevusloa taotlemine.........................................................5 1
Lookadastikud (Natura kood 5130) tekkinud sekundaarselt loopealsete kinnikasvamisel (vähem mereäärsete klibuvallide kattumisel kadakaga – primaarne teke) areng peale loopealse mahajätmist kiire: 30-40 aastaga kadaka katvus kuni 100 % praeguste kadastike vanus 40-50 aastat niidukamar hävinud, tüse sambla ja/või okkakiht liigirikkus drastiliselt vähenenud aja jooksul kadastik hõreneb, tekivad parema valgustatusega laigud, liigirikkus kasvab, kuid levivad puittaimed ja algab metsastumine 2) sürjarohumaade tüübirühm tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena – sekundaarsed mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel asuvad üle Eesti künnistel, seljandikel, iseloomulik raudkivide esinemine kasutusel looduslike karjamaadena
teisel päeval või vastupidi. Analüüsides tulin järeldusele, et kohvikus puuduvad madalaastmelised töökohad nagu koristaja, nõudepesija jne, see töö on ära jagatud kõikide lõikude töötajate vahel. See näitab, et ametikoha väärtused on võrdsed. Kohvik erineb oma asukoha poolest teistest ettevõtetest Töö analüüsi läbiviimisel teen küsitluse töötajate seas. Küsitlusel võttavad osa kolm Treegeri kohviku töötajat: kohviku juhataja Tiia Paosalu, kokk Reet Kadastik, baaridaam Merle Nigula. Soovitav on leida vastused järgmistele küsimustele: 1. Mis on Treegeri kohviku üldplaanis, et töökvaliteeti tõsta? On plaanis muretseda võimalikult kaasaegne küpsetusahi. Sõõrikukohvikus sõõrikute paremaks valmistamiseks osteti täisautomaatne sõõrikumasin. 2. Mille järgi koolitatakse või valitakse Treegeri kohvikusse töötajaid? Tööprotsessid on omavahel hästi põimunud, seega töötajad peavad valdama mitte ainult kindlat töölõiku vaid
http://www.hiv.ee/et/HIV-Eestis-ja-mujal-maailmas-/HIV-nakkuse-olukord-Eestis (02.05.2013) 15. Maret Maripuu, 2012, Maripuu: Eestis on HIVi nakatunute seas valdavalt parimas tööeas noored inimesed http://www.tarbija24.ee/847500/maripuu-eestis-on-hivi-nakatunute-seas-valdavalt-parimas- tooeas-noored-inimesed/ (02.05.2013) 16. Postimees Online, 2003, Noored suhtuvad HIV-positiivsetesse väga tõrjuvalt http://tartu.postimees.ee/131003/online_uudised/114807_1.php (02.05.2013) 17. Ülle Kadastik, 2013, Abordist http://www.naistearst.ee/?pid=15&sid=153 (19.05.2013) 18. Liina Raudik, 2007, Koolid suhtuvad verinoortesse emadesse mõistvalt http://www.epl.ee/news/melu/koolid-suhtuvad-verinoortesse-emadesse-moistvalt.d? id=51081842 (19.05.2013) 19. Tarbija24, 2013, Iga neljas teismeline proovib kaalust alla võtta https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/42671/iga-neljas-teismeline-puuab-kaalust-alla- votta (21.05.2013) 20. Katri Eespere, 2001, Saleduskultuse pahupool: söömishäired
Lahemaa linnu- ja loodusalana. Tegemist on Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks seatud poolloodusliku koosluse (kadastikud) levikualaga. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgiks on rannikumaastiku looduse ja kultuuripärandi kaitse. Poolloodusliku koosluse levialal ehitamisel väheneb kaitsealuse koosluse pindala, rikutakse kooslusele eriomane ökoloogiline struktuur, kahjustades kadastiku soodsat seisundit LKS § 3 lg 1 tähenduses. Saare kinnistu põhjaosas paiknev kadastik koos naaberkinnistutel oleva kadastikuga moodustab ühtse kompaktse kadastikuala ja selle tükeldamine ei ole põhjendatud. Kadastiku seisundi parandamiseks tuleks teostada kadakate harvendamist ja võsaraiet ning seejärel ala kariloomadega karjatada, kuid kadastiku seisundi parandamine ei saa olla hoonestuse lubamise põhjenduseks. Kinnistu lõunaosas (ca 3200 m2suurune ala) kaitstavaid elupaigatüüpe ei leidu, ala on metsastunud ning ehitamine eeldab metsamaa raadamist
ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED..............
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
tõusunurgast. Ajuveevööndis (geolitoraalis), sooldunud ranniku-gleimullal või sooldunud ranniku turvastunud mullal taimkate enamasti veel kamarat ei moodusta. Tüüpilised liigid on siin tuderluga, nadaheinad, rand-ogamalts ja rannikas. Pritsmevööndisse (epilitoraali) jäävad rannaniidud sarnanevad üldjoontes aruniitudega. Võsastumast takistab rannaniite eeskätt karjatamine, osalt ka niitmine; selle lakkamisel hakkab mere poolt sageli peale tungima roostik, sisemaa poolt kadastik või muu seesugune võsa. Sootaimkond Sootaimkonda kuuluvad enam kui 30 cm tüsedusel turbalasundil kasvavad taimekooslused. Olenevalt arenguastmest ja looduslikest oludest võivad sood olla kaspuudeta (lagesood) või hõredalt kasvavate puudega (puissood) või metsaga kattunud. Metsamajanduslikest huvidest lähtuvalt käsitletakse soid, mille puurinde kõrgus on suurem kui 4 m ja võrade liituvus üle 0,3, tavaliselt metsataimkonna osana
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
