Latipunktide numeratsioon peaks olema kogu mõõdistamist läbiv ja krokiile kirj. ainult latipunkti nr. Väliraamatusse kirj. latipunkti nr ja kõik lugemid. · Kõige lõpuks viseeritakse jälle algsuunale ja võetakse lugem horisontaalringilt, mis ei tohi esialgsest erineda ± 1'. 30. Tahhümeetrilised arvutused. Välitööde lõppedes on meil väliraamat ja krokii. Jaamas on väliraamatusse kirjutatud järgmised andmed: · Jaama nr · Mõõdistamise kuupäev · Mõõdistaja nimi · Jaama kõrgus · Instrumendi kõrgus · Vertikaalringi nulliasend · Vertikaalringi asend mõõdistamisel Kui mõnele punktile viseerides ei viseerita latile kõrgusele i siis tuleb seda eraldi märkida. Väliraamatu töötlemine: · Arvutatakse kaldkaugus instrumendist latini L = l + p (l niitkaugusmõõturi
ja lati punktid araabia nr. Latipunktide numeratsioon peaks olema kogu mõõdistamist läbiv ja krokiile kirj. ainult latipunkti nr. Väliraamatusse kirj. latipunkti nr ja kõik lugemid. Kõige lõpuks viseeritakse jälle algsuunale ja võetakse lugem horisontaalringilt, mis ei tohi esialgsest erineda ± 1'. 30. Tahhümeetrilised arvutused. Välitööde lõppedes on meil väliraamat ja krokii. Jaamas on väliraamatusse kirjutatud järgmised andmed: Jaama nr Mõõdistamise kuupäev Mõõdistaja nimi Jaama kõrgus Instrumendi kõrgus Vertikaalringi nulliasend Vertikaalringi asend mõõdistamisel Kui mõnele punktile viseerides ei viseerita latile kõrgusele i siis tuleb seda eraldi märkida. Väliraamatu töötlemine: Arvutatakse kaldkaugus instrumendist latini L = l + p (l niitkaugusmõõturi
ristmikud, kraavikäänakud. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abtiss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3….4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini ± 5 cm täpsusega. Punkti abtissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna suund. Oluline on märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abtissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. Abtissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine Polaarviis Vahendid: teodoliit, mõõdulint/kaugusmõõturi latt. Sõltuvalt plaanimõõtkavast ja mõõdistavate punktide iseloomust mõõdetakse polaarnurgad 1 -5’ täpsusega ning polaarkaugused 0,05…0,5 m täpsusega. Punktobjektide mõõdistamisel on tarvis määrata selle objekti keskpunkti koordinaadid.
Edasivaate punkti numbri sisestamine, sihtimine prismale lugemite tegemine ja salvestamine. Samamoodi edasivaated teistele mõõdistatavatele situatsiooni ja reljeefi punktidele. Mõõdistamise kontroll (suunamine tagasivaatele ja lugemi võtmine), lugem peab olema 0°0'00'' nagu mõõdistamise alguses sai seatud ± 30''. 15. 15.1. Kuidas toimub tahhümeetriga mõõdistatud punktide plaanile kandmine? Tahhümeetrilise mõõdistamise andmed kantakse plaanile ringmalli ja sirkli abil kasutades mõõdetud horisontaalnurka ja joonepikkuse horisontaalprojektsiooni. 15.2. Kuidas toimub horisontaalide interpoleerimine? Analüütiline (kõige täpsem) Graafiline 15.3. Milliseid punkte ei tohi horisontaalide interpoleerimisse kaasata? Hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele. Inimtegevuse tagajärjel tekkinud pinnasehunnikute või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei
Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abtiss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3....4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini ± 5 cm täpsusega. Punkti abtissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna suund. Oluline on märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abtissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. Abtissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine o Polaarviis Vahendid: teodoliit, mõõdulint/kaugusmõõturi latt. Sõltuvalt plaanimõõtkavast ja mõõdistavate punktide iseloomust mõõdetakse polaarnurgad 1 -5' täpsusega ning polaarkaugused 0,05...0,5 m täpsusega. Punktobjektide mõõdistamisel on tarvis määrata selle objekti keskpunkti koordinaadid.
Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abriss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3-4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini +-5cm täpsusega. Punkti abrissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhjasuund (N). Oluline on ära märkida ka punkti kindlustamise viis või tsentrimärgise tüüp. Abrissi koostaja kirjutab igale lehele ka oma nime ja kuupäeva. Abrissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine Situatsiooni all mõistetakse kõiki nähtavaid objekte- nii looduslikke kui ka tehislikke. Situatsiooni mõõdistamine toimub iseloomulike nurkade ja külgede mõõtmise abil. Tihti on maastikul väga väikeseid elemente, mida ei saa plaani mõõtkavas kujutada (nt elektripost). Ka elemendi plaanile kandmine on vajalik, kui on mõõtkava väline leppemärk. Situatsiooni mõõdistamisel on kolm meetodit: 1
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid (geoid on kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede
annaabi.ee 
50 punkti
~ 31 lehte
49 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid