Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõrgema geodeesia I eksami kordamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
KG I teooria:
  • Polügonomeetria (Kõrgema geodeesia alused)
  • Polügonomeetria võrgud - ptk. 2.1
    Polügonameetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi- polügonomeetriakäigu abil. Käigus mõõdetakse joone pikkused ja nende vahelised HOR nurgad. Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid.
    Lahtine polügoon - koosneb ühest või mitmest käigust,mis on eraladatud üksteisest sõlmpunktidega ja lõppevad kummaski otsas baasjoonega.
    Kinnine polügoon koosneb mitmest lahtisest käigust mis on eraladdaatud üksteisest sõlmpunktide või lähepunktidega.
    Polügonomeetrivõrgu punktid on kindlustatud looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostide ja hoonestamata maa-alal ümbritsetakse kupitsaga ning iga märgi kohta koostatakse asukoha skeem.
    Puudus: mõnevõrra lõdvem võrgu ehitus ja väiksem tingimuste arv tasandamisel.
    Eelis GPSi ees: Lihtsam kasutada tiheasustus aladel. Odavam aparatuur.
    Polügonomeetiameetodil rajatakse üldjuhul kohaliku põhivõrku.
  • Nurkade mõõtmine - ptk. 3.1; 3.2
    Nurgamõõtmisel polügonomeetria esineb kuus pühilist vigade allikat:

    Välistingimustest põhjustatud vead
    Vertikaalne refraktisoon mis valdavalt mõjutab vertikaalnurkade mõõtmistulemust 2...3 sekundit
    Horisontaal refraktsioon mõjutab hor nurkade mõõtmist
    Refraktsiooni Max väärtused esinevad kumadel tuuletutel suvepäevadel.
    Tsentreermis ja reduktsiooni vra vähendamiseks kasutatakse nn. 3 statiivi meetodit, mille puhul nimetatud vead lokaliseeritakse käigupunktidesse.
    Nurgamõõtmis täpsuse kasvu võib saavutada täisvõtete arvu suurendamisega.
  • Joonepikkuste mõõtmine - ptk. 4.3.1
    Polügonomeetrivõrkde jms. Joonemõõtnused sooritatakse tänapäeval valguskaugusnõõturiga
    Leviaja mõõtmiseks on 2 meetodit
    • Interferentsimeetod
    • Moodulatsioonimeetod, mis omakorda jaguenb kolmeks (Faasimeetod,impulsmeetod ja kombineeritud meetod)

  • Polügonomeetriakäigu sidumine - ptk. 5.1; 5.3; 5.4; 5.5; 5.7
    NB! Kasutusvaldkonnad

    Polügonomeetrikäigu sidumine kõrgema järgu geodeetilise võrguga toimub käigu punktide koordinaatide ja joonete direktsiooinurkade leidmiseks. Täpseim sidumine saadakse külgnevatest lähtesuundadest mõõdetud nurkade abil. Vahel puuduvad käigu alguse ja lõpu piirkonnas üldse kõrgema järgu punktid. Tänapäeval kasutatakse ka pimeda punktida sidumist seda kasutatakse siis kui puudub nähtavus naaberpunktides.
    • Lähtsesuuna ja mõõdetud nirkade alusel arvutatakse joonte esialgsed dir. Nurgad.
    • Arvutatud esialgsete dir.nurkade ja mõõdetud kauguste alusel arvutatakse kordinaatide esialgsed juurdekasvud
    • Arvutatakse lähetpunktide koordinaatide alusel nende tegelikud vahekaugused ja käigu diagonaalid dir nurk.
    • Arvutame samade andmed , kasutades koordinaatide esialgsete juurdekasvude summasid.
    • Analüüsime tulemus
    • Arvutame dir.nurga parandi
    • Arvutame lõplikud koordinaatide juurdekasvud
    • Saadud lõplike juurdekasvude abil arvutame käigu punktide koordinaadid. Parimate tulemuste saamiseks peaks käik olema võimalikult pikk ja ühepikkuste joontega.

    Vastulõige
    nurgalise vastulõike puhul mõõdetakse määratavas punktis nurgad suundae vähemalt kolemele lähtepunktile. Võimalik ka hooneline vastulõige. Peab vaatama et ei tekiks ohtliku ringi.
    Otselõige
    Otselõike puhul mõõdetakse nurgad baasjoonte suundade ja lähtepunkti määravate punktidega ühendavare suundade vahel.
    Lahendamiseks piisab kehest lõikesuunast.
    Hanseni ül
    Kui käigu kahest naaberpuntist on kummastki näha kaks sama kõrgema järgu punkti, võib polügonomeetriakäigu sisumise teha hanseni ÜL-iga.
    Seinapolõgonomeetria
    Kasutatakse asulates sageli nn. Seinapolügonomeetriat , kus geodeetilised märgid kindlustatakse reeperilaadsete märkidega hoonete seitele.
  • Esialgne andmetöötlus - ptk. 6
    NB! põhimõte ja vajadus

    Esialgne andmetöötlus koosneb:
    • Väliraamatude jt. Väliandmete kontroll ja töötlus
    • Käikude skeemide koostamine
    • Jooniste ja nurkade tasandusarvutused
    • Käikude sulgemisvigade leidmine ja töökoordinaatide arvutus
    • Nurkade ja joonte mõõtmise täpsushinnang

    Programeetitud andmetöötlusel oleneb etappide loetalu ja sisu olemasolevatest programmidest. Esialgsele andmetöötlusele järgneb käikude range tasandamine .
    Programeerimata andmetöötluse pugul värreldakse välisraamatu müütmisandemid andmesalvestusega ja kontrollitaksesiis kõiki välisraamatus tehtud arvutuis ning sooritatakse puuduvad, vaadeldakse veel kord lubatuve seisukohast erinevusi poolvõtete ja täisvõtete vahel, nullile taandatud suundade ja 2C max ernevusi täisvõtetes ja arvutatakse keskised nurgad ning joonepikkused.
    Töökoordinaatide ning pikki - ja põikivigade leidmine
    Leitakse tsentreerimis ja redutsktsiooniparandid ning parandatakse kesmised pikkused ja nurgad .
    Peale joonepikkuste ja nurkade väärtuste tasandamist ellipsoidile ja projektsiooni sooritatakse käigu punktide koordinaatde arvutus analoogiliselt harilikule teodoliitkäiguga.Edai leitakse käikude ja polügonide sulgemisvead ning kaotatakse need võrdeliselt hoonte pikkustega , kui jooned on mõõtetud invartaadiga, või võrdselt.
    Järgnevalt leitakse ............ ja suhetline viga ning võrreldakse lubatavate väärtusega. Lõpuks leitakse käigupunktide „Töökoordinaadid“ , mida kasutatakse edasisel rangel tasandamisel ja võib kasutada ka lähteandmetena väiksemate mõõdistusaluse käikude rajamisel enne polügonimeertrivõrgu lõplikku tasandamist.
    Esialgne täpsushinnang
    et polügonimeetrikäikude punktides mõõdetalse õldjuhul ainult kaks suunda.
    Kui seisupunktis tehakse rohkem kui 2 täisvõtet , siis nurgamõõdu ühe täisvõtte keskmise ruutvea võib leida üksikvõtete hälvete järgi.
  • Analüütilised võrgud - ptk. 7
    Triagulatiooniks nimetatakse geodeetilise põhivõrgu rajamise meetodit, mis seisneb külgnevate kolmnurkade sõsteemi loomises maastikul. Süsteemis mõõdetakse vähemalt baasjoon ja kõik nurgad. Baasjooneks võib olla 1 kolmnurga külg, mida nimetatakse süsteemi lähteküljeks, kui enamasti arvutatakse nn. Baasvõrgu abil lähtekülje pikkus.Kolmnurga tippudesse ehitati sõrestiktornid.
    Tänapäeval kasutatakse trilateratsioonivõrkude (kui neid üldse kasutatakse) mõõtmiseks valguskaugusmõõtureid.Joonmõõtmised valguskaugusmõõturite abil sõltuvad välistingimustest vähem kui nurgamõõtmised.
    Puudused:
    • Võrde mõõtmistäpsuse puhul on trilateratsiooniagelate asimuutide vead ja põhinihked 2 korda suuremad kui triangulatsioonil
    • Trilateratsiooni kujundites saab moodustada vähem tingimusvõrrandeid
    • Trilateratsioon transpordikulukus

    Trilateratsiooni põhilised tüüpkujundid on geodeetiline nelinurk , tsentralsüsteem ja nendes koosnevad ahelad antud nurgas, ahel kattuavatest geodeetilistest nelinurkades ja ahel rombikujulistest geodeetilistest nelinurkadest
    Trilateratsioonid puudus: nurkade täpsus on mittmevõrdkülgsete kolmnurkade puhul ebaühtlane
  • Kõrgtäpne nivelleerimine  (Kõrgema geodeesia alused)
  • Kõrgusvõrkude rajamine - ptk. 8.1
    Kõrgusvõrgud jaotatakse riiklikeks ja kohalikeks. Eesti riiklik kõrgusvõrk kundlustab kogu riigi ulatuses ühtse ja täpse kõrguste süsteemi, mis on aluseks topograafilisele jm mõõdistaimistele.Riiklikud nivelleerimisvõrgud tuginevad püsireeperitele ja jagunevad kolemeks täpsuskalassi esimesed 2 kõrgtäpsed ja kolmandat täpseks.
    Kohalike võrkude hulka kuuluvad ehituste, kaevanduste jms. Niveleerimisvõrgud. Kohalikud võrgud on enamasti madalama täpsusega kui riiklikud. Eesti riik kõrgusvõrgu reeperite kõrgused arvutatakse kroonlinna veemüüdulattide nulljoonega.
    Aja jooksul muutuvad maakoore tõsuude ja languste tõttu reeperite kõrgused mistõttu niveleerimis võrk vananeb.
    Nivelleerimiskäikude projekteerimine algab nivelleerimisvõrku skeemi ja rajamis programmi välatöötlust.Sealjuures kirjeldatakse piirkonna fõõsilisi-geograafilisid ja klimaatilisi iseärasususo. Tuuakse andmed külmumis sügavusest.Reeperit jaotatakse põhjareeperiteks fundamentaalreeperiteks,pinnasereeperiteks ning seinareeperiteks ning märkideks ning nad on nummerdatud ja katalogiseeritud.Pinnasereeperitele mõjuvad valdavalt kergitavad jõud.
  • Vigade allikad - ptk. 10
    Isiklikud vead mis jagunevad juhuslikeks ja sõstemaatilisteks. Ohtlikumad on süstemaatilised vead kuna need kuhjuvad ja käigu lõpuks moonutada nivelleermis tulemusi.
    Instrumentaalsed vead.
    Kõige tähtsam instrumentaalsetest vigadest on põhitingimuse rikkumisest st. Viseerimistelje ja kontaktvesiloodi telje mitteparalleelsusest tingitud viga. Lisaks sellele veale on ka vesiloodi mulli vaegliikumis viga, optilise mikromeetri tühikäigust tingitud vead, optilise mikromeetri skaala jaotise tegelikus ja nimiväärtuse erivevusest tingitud viga, vesiloodi mulli päikese poole nihkumisest tingitud viga .
    Kompensaatoriga niveliiridel viseerimiskiirde isegorisonteerimise viga ja kimpensaatori süstemaatiline viga.vi
    Digitaalnivelliiridel
    Päiksese peegeldumus latil,vähese valguse. 80% latist nähtaval,
    Invarlattidest tingitud vigade mõju.
    Lati talla ebatasasus, lati mittevertikaalsus, lati painest tingitud viga, temperatuuri viga
    Välistingimuste mõju
    Verikaalrefraktsioon, statiivi ja vaiade kerked, maapinna hüdrotermaalsed vertokaalnihked, maakoore looded ja tektoonilised vertikaal nihked .
  • Andmetöötlus - ptk. 11.2
    Eelarvutused koosnevad järgmistest etappidest.
    • Nivelleerimis võrgu mõõtkavalise skeemi koostamine,
    • Nevelliiride ja lattide uurimise andmetöötlus kontroll.
    • Parandite arvutamine lattide paari keskmise meetri erinevustest normaalsest ning lattide temperatuuriparandite arvutused ja nende viimine mõõdetud kõrguskasvudesse
    • Normaal kõrguste süsteemi ülemineku parandite arvutus
    • Reeperite vaheliste lõplike kõrguskasvude andmike koostamine
    • Lubatud hälvete järgmise kontroll
    • Nivelleerimistäpsuse hindamine koos 1 km juhuslike ja süstemaatiliste vigade arvutamisega.

    Lattipaari keskmise meetri erinevusest nimivöörtuest tingitud parand .
    Invarlatid temperatuuru muutudest tingitud kõrguskasvu parand
    Normaalkõrgustele ülemineku parand
    Nivelleermise esialgne täpsushinnang
  • Lihtsustatud tasandamine (Geodeesia III, 2007)
  • Geodeetiliste võrkude tasandamise põhimõte ja ülesanne - ptk. 4.1
    Igat suurust mõdetakse mitu korda, leitakse antud mõõtmiste kesmised väärtused ja hinnang nende täpsusele.
  • Tasandusmeetodi valik - ptk. 4.3.3
    Tuntakse lihtsustatud ja rangeid tasandamismeetodeid,
    Kohalike ja mõõtmisvõrkude tasandamiseks kasutatakse harilikult lihtsustatud tasandamist.
    Käikudest ja polügoonidest moodutatud võrkde puhul on kas popovi või parameetrilisel meetodil
    Triangulatsioonivõrkude puhul kasutatakse lihtsustatud tasandamist
    Geodeetiliste põhivõrkude rangel tasandamisel on enam levinud kaks põhilist meetodit parameetriline ja korrelaatidega tasandamine
    Matemaatilised tingimused - ptk. 4.2
    NB! Põhimõte

    Geodeetilises võrgus tehtud iga lisamõõtmine võimaldab koostada ühe sõltumatu tingimusvõrrandi.
  • Lihtsustatud tasandamine - ptk. 5.1
    Lihtsustatud tasandamisel ei järgita vähimruutude meetodit põhimõtet täiel määral , vaid tehakse arvutuste käigus mitmesuguseid lihtsustamisi. Samal ajal jälgitakse et leitud parandid ei erineks oluliselt rangel tasandamisel saadud tulemustest. Põhiliseks võtteks on matemaatiliste tingimuste jaotamine gruppidesse ja mõõdetud suuruste või nende funktsioonide mitmekordne parandamine tasandamisarvutuste käigus
  • Mitme sõlmpunktiga käikude tasandamine - ptk. 5.3
    NB! Põhimõte

    Olenevalt sellest kas tasandatakse nurki, koordinaatide juurdekasve või kõrguskasve, arvutatakse esiteks sõlmjoone dir.nurgad või sõlmpunktide koordinaatide või kõrhuste esialgsed väärtused. Need esialgsed väärtused saadakse vastavate suuruste siirmisega lähimatest lähtesuudadest või kindelpunktidest.Koordinaatide juurdekasvude või kõrgustkasvude tasandamisel tuleb koordinaadid või kõrgused kindelpunktidelt siirda nimetatud sõlmpuntidele vastavatest käikudest arvutatud juurdekasvude või mõõdetud kõrguskasvud jägi.Pärast seda asutakse tesiste lähenduste arvutamisele. Selleks tuleb arvutada ellnevalt iga käigu kaal analoogiliselt ühe sülmpuntiga käikude süsteemi tasandamisel arvutatud kaaludega.
    LK 118
  • Kõrgema geodeesia I eksami kordamine #1 Kõrgema geodeesia I eksami kordamine #2 Kõrgema geodeesia I eksami kordamine #3 Kõrgema geodeesia I eksami kordamine #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sven Saagim Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Kõrgem Geodeesia I
    5
    docx

    Kõrgem Geodeesia I

    Polügonomeeteria-polügonomeetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi ­ polügonomeetriakäigu abil.Selles polügonomeetriakäigus mõõdetakse joonte pikkused Si ja nendevahelised horisontaalnurgad .Murdjoonte tippusid nimetatakse polügonomeetria punktideks.Üksikkäik peab olema seotud kummaski otsas baasjoonega .Ühe lähtepunktiga seotud üksikkäik ei ole soovitav, sest seal ei tule ilmsiks süstemaatilised vead.Kasutatakse ka koordinaatsidumist e. Pimesidumist.Eristatakse kõveraid ja piklikke käike, kusjuures eelistatakse viimaseid.Omavahel seotud käigud moodustavad polügonomeetriavõrgu.Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid.Üksikut käiku kahe sõlmpunkti vahel nimetatakse ka lüliks.Erandjuhtudel võib kinnine polügoon koosneda ühest kinnisest käigust.Polügonomeetriavõrgu punktid kindlustatakse looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostidega ja hoonestamata maa-alal ümbritsetakse k

    Kõrgem geodeesia 1
    Kõrgem geodeesia 2-kursus
    5
    docx

    Kõrgem geodeesia 2. kursus

    Polügonomeeteria-polügonomeetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi ­ polügonomeetriakäigu abil.Selles polügonomeetriakäigus mõõdetakse joonte pikkused Si ja nendevahelised horisontaalnurgad .Murdjoonte tippusid nimetatakse polügonomeetria punktideks.Üksikkäik peab olema seotud kummaski otsas baasjoonega .Ühe lähtepunktiga seotud üksikkäik ei ole soovitav, sest seal ei tule ilmsiks süstemaatilised vead.Kasutatakse ka koordinaatsidumist e. Pimesidumist.Eristatakse kõveraid ja piklikke käike, kusjuures eelistatakse viimaseid.Omavahel seotud käigud moodustavad polügonomeetriavõrgu.Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid.Üksikut käiku kahe sõlmpunkti vahel nimetatakse ka lüliks.Erandjuhtudel võib kinnine polügoon koosneda ühest kinnisest käigust.Polügonomeetriavõrgu punktid kindlustatakse looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostidega ja hoonestamata maa-alal ümbritsetakse k

    Geodeesia
    Kõrgem geodeesia 1-kontrolltöö
    18
    docx

    Kõrgem geodeesia 1. kontrolltöö

    1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e  sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on  geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused?  Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS­84, GRS­80. (?WGS­72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise  meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid  ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1­e2sin2B)0,5 , a­pikem  pooltelg, e­eksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1­e 2)/(1­ e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu  põhimõtteline skeem.  6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste  meetoditega (GPS, tringulatsioon)

    Kõrgem Geodeesia
    GEODEESIA II eksami vastused
    138
    docx

    GEODEESIA II eksami vastused

    Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja

    Geodeesia
    Geodeesia I Sissejuhatus
    6
    doc

    Geodeesia I Sissejuhatus

    Geodeesia Sissejuhatus Jaotus: Kõrgem geodeesia (tegeleb Maa kuju ja suuruse uurimisega) Kartograafia (kaartide koostamine ­ suured territooriumid) Insenerigeodeesia Aerogeodeesia Satelliidigeodeesia (GPS) Maa kuju ja suurus Geoid ­ Maa kujuteldav ebaühtlane pind, mis on risti loodjoontega (ei sõltu maapinna reljeefist) pöördellipsoid ­ Maa suur pooltelg pikem, maa lapik, erinevus ca 1/300 (tugineb GRS 80 standardil ­ mõõdetud 1980) Geodeetilised võrgud ..

    Geodeesia
    Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted
    36
    docx

    Geodeesia eksami küsimused ja vastused, mõisted

    1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia ­ teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed

    maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
    Geodeesia eksamiküsimuste vastused
    16
    docx

    Geodeesia eksamiküsimuste vastused

    Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Kuna Maa suurem osa pindmikust on kaetud maailmamerega, siis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid

    Geodeesia
    ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA  
    21
    docx

    ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA  

    ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1. Geodeesia harud Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring

    Geodeesia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun