3. Normaalpingete epüürid tala ava keskel koormusväärtustele P1=0,25*Ppur, P2=0,5*Ppur ja P3 viimaste mõõtmistulemuste alusel b∗h3 51∗1003 I= = =4,25∗106 mm4 12 12 Pi l 2 a [ ( )] 2 a E i= 3−4 σ i= Ei∗ε i 48 I f i l P pur =27,5 kN P1=0,25∗27,5=6,875 kN ≈ 6 kN → f 1=2,80 mm 6∗103∗10002∗400 [ ( )] 2 400 E 1= 6 3−4 =9916 MPa 48∗4,25∗10 ∗2,80 1000 σ 1,10−11 =9916∗(−492∗10−6 )=−4,9 MPa 4 σ 1,12−13=9916∗(−223∗10−6 )=−2,2 MPa
Lp õpetaja Mari Luige 37-90 10001 Tallinn 7.mai 2004 aruanne Osalesin hiljuti projekti "Tervis kõige kallim vara" lõpuseminaris Räpina linnas, Põlvamaal. Koolituskursuste läbiviijaks oli Räpina Rahvakoolituse Keskus. Seminar toimus 23.aprillil 2004. See seminar oli üliõpilastele. Hommikul, kell 10-10.15 oli osavõtjate registreerimine, hiljem oli loetud kokkuvõte koolides korraldatud ankeetküsitluse tulemustest. Projektijuht oli Rein Sokk. Korraldatud ankeetküsitluse teemad olid: õpilaste toitumine kodus ja koolis, õpilaste sportlikud harjumused, keskkond eluviisi mõjutajana. Kell 12-13 oli lõuna, kus menüüs oli esitatud ainult kodumaine liha ning puu-ja juurviljad. Väga tervislik lõuna terviseseminaril! Pärast toimus ka rühmatöö teemal "Kuidas propageerida õpilaste hulgas tervislikke eluviise". Seminari ajal me tegime järelduse, et kõige parem on propageerida tervislik...
METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilise tugevuse näitajad EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Tugevusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Tõmbetugevus Rm maksimaaljõule vastav pinge · Voolavuspiir ReH ReL · Tinglik voolavuspiir RP EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Plastsusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Katkevenivus A% (suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) · Katkeahenemine Z% ( ) Tegelikud pinged · Kõik tugevusnäitajad kujutavad endast pinget-jõudu pinnaühiku kohta · Tugevusnäitajaid kasutatakse konstruktsioonielementide arvutamisel · Tugevuse hindamine lubatavate pingete meetodil. Konstruktsiooni töötamine elastsete deformatsioonide piirkonnas.
- vasa vasorum et nervi vasorum. , ; - . . : , 15% : - - - - - . : - (, ). . - . , . - : - (, ) !!!!! / . : - / / - / / - / ( ). / 5 : 1. 2. 3. 4. 5. . 20- 25 . ( ). : / . . - ( ) . 15. . . , 7. : . 10002. 5 10002, - : - (7) - (2), - - : = , = ( , , ). . . 30. , (..). . , . . 50. , - .. , . - / . . - . , , . .
plastsed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures erinevad teimitingimused metallide ja plastide korral. Käsiraamatuis esitatavad andmed materjalide mehaaniliste omaduste kohta on põhiliselt määratud tõmbeteimi tulemuste põhjal. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Sele 1.2. Tõmbeteimikute kuju Katsetamisel tõmbele määratakse tugevusnäitajatest: a) tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge (sele 1.3) Rm = Fm/So, kus Fm - maksimaaljõud, So - teimiku algristlõikepindala. b) voolavuspiir ReH (ülemine) ja ReL (alumine) sele 1.3:
2) sitke purunemine teimikul eelneb märgatav plastne deformatsioon terastel. Hapral purunemisel areneb pragu kiiresti, sitkel purunemisel aeglaselt. Seetõttu on habras purunemine ohtlikum. Välisjõu suund tekitab metallis, kas surve -, tõmbe -, väände -, lõike - ja painde deformatsiooni. Ekspluatatsioonis võib materjalis ühel samal ajal tekkida üks või mitu erisuunalist deformatsiooni. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metall-materjalid. Tõmbeteim) ja GOST 1497-84 määratakse staatilise tõmbeteimiga (tõmbekatsega) materjali järgmised tugevus- Rm (b ) ja plastsusnäitajad tugevusomadused: Tõmbekatse tehakse tõmbemasinal, mis võivad olla mehaanilised või hüdraulilised. Mehaanilised masinad arendavad jõudu F=2500 N...50.104N, hüdraulilised masinad veelgi enam. Metallide katsetamisel kasutatakse põhiliselt silindrilist proovikeha, lehtmaterjalide ja pastidede katsetamisel ka lameproovikeha
Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC c. Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korral d. Survetugevust e. tõmbetugevust Rm f. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 g. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL. Score: 6/6 Küsimus 13 (6 points) Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) järgi Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jne b. Teimiku mõõtmed ja kuju c. Tõmbeteimil saadud tulemuste tähistus d. Tõmbeteimil saadavad tulemused e. Standard määrab kindlaks vaid katse
Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC c. Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korral d. Survetugevust e. tõmbetugevust Rm f. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 g. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL. Score: 6/6 Küsimus 13 (6 points) Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) järgi Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jne b. Teimiku mõõtmed ja kuju c. Tõmbeteimil saadud tulemuste tähistus d. Tõmbeteimil saadavad tulemused e. Standard määrab kindlaks vaid katse
Student Response A. Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC B. tõmbetugevust Rm C. Survetugevust D. Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korra E. Löögisitkust (KU) U kujulise pingekonsentraatori korra F. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL. G. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 Score: 3/3 13. Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002-1 (Metallm Student Response A. Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jn B. Teimiku mõõtmed ja kuju C. Tõmbeteimil saadud tulemuste tähistus D. Tõmbeteimil saadavad tulemused E. Standard määrab kindlaks vaid katse tingimused, aga e Score: 1/3 14. Millised väited on õiged tõmbetugevuse kohta? Student Response A
Tõmbekatsekeha kinnitatakse kiilhaardeosadesse liikuva ja liikumatu traaversi vahel. Nii jõudu kui ka haardeosade asukoha muutu registreerivatel seadmetel on elektrooniline väljund, mis suunab andmeid arvutisse töötlemiseks. Siirete mõõtmiseks võib kasutada kas haardeosade asukoha muutumist või ekstensomeetrit, sõltuvalt soovitavast mõõtmistäpsusest. Juhtimistarkvara: TestXpert (Programmis TestXpert II on kasutusel normile EVS-EN 10002-1:2001 vastavad tähised. Nende vastavus meie kasutatud tähistega on järgmine: alumine voolepiir y,al lower yeild point ReL ülemine voolupiir y,ül upper yeild point ReH tõmbetugevus u tensile strength Rm katkepinge katke stress at break RB baasi algpikkus l0 marked initial gauge length L0
Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu kõrguslikele lähtepunktidele kõrguste määramiseks Balti 1977. a. kõrguste süsteemis nivelleeriti kaksteist (12) käiku: 1. SR(44) 84 12048 10092 SR311 pikkusega 2,8 km; 2. SR688 10113 SR688 pikkusega 0,9 km; 3. PR0400 2375A 0929 10014 10184 10085 10068 22 121 113 SR33 pikkusega 6,6 km; 4. SR69 PP121 pikkusega 0,5 km; 5. SR684 10003 SR684 pikkusega 0,9 km; 6. SR24 10002 SR24 pikkusega 1,7 km; 7. SR9461 0756 SR9461 pikkusega 0,4 km; 8. PR"Tiksoja" 10160 9385 6267 PP10156 pikkusega 3,8 km; 9. PR1320 10000 10156 48 PR2419 pikkusega 3,0 km; 10. PR1747 0967 3936 10054 10046 394 10032 SR204 pikkusega 4,8 km; 11. SR204 10032 10005 SR898 pikkusega 1,1 km; 12. SR682 343 SR682 pikkusega 0,3 km. Geomeetrilise nivelleerimise edasi-tagasi käikude kogupikkuseks kujunes 26,8 km.
(HDD) (OS) 0.9095 TiB 1 TB (Terabait) 1 * 10004 B 0.9095 * 10244 B (Tebibait) 1000 GB (Gigabait) 1000 * 10003 B 931.3 GiB (Gibibait) 931.3 * 10243 B 1,000,000 MB 953,674.3 MiB 1,000,000 * 10002 B 953,674.3 * 10242 B (Megabait) (Mebibait) 1,000,000,000 KB 1,000,000,000 * 976,562,500 KiB 976,562,500 * 1024 B (Kilobait) 1000B (Kibibait) 1,000,000,000,000 B 1,000,000,000,000 (bait) - B (bait) -
Student Response B. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 C. Survetugevust D. Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korral E. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL. F. Löögisitkust (KU) U kujulise pingekonsentraatori korral G. tõmbetugevust Rm Score: 3/3 13. Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002-1 (Me Tõmbeteim) järgi Student Response A. Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jne B. Teimiku mõõtmed ja kuju C. Tõmbeteimil saadud tulemuste tähistus D. Tõmbeteimil saadavad tulemused E. Standard määrab kindlaks vaid katse tingimused, aga ei määratle teimiku kuju ja mõõtmeid. Score: 0/3 14.
12 . Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid: Student Response A. Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC B. Löögisitkust (KU) U kujulise pingekonsentraatori korral C. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL. D. Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korral E. Survetugevust F. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 G. tõmbetugevust Rm Score: 3/3 13 . Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) järgi Student Response A. Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jne B. Teimiku mõõtmed ja kuju C. Tõmbeteimil saadud tulemuste tähistus D. Tõmbeteimil saadavad tulemused E. Standard määrab kindlaks vaid katse tingimused, aga ei määratle teimiku kuju ja mõõtmeid. Score: 1,75/3 14 . Millised väited on õiged tõmbetugevuse kohta?
10.2016). Ilanne-Parikka, P. (2000). Diabeet. Tallinn: Medicina. Malouf, N. M. (2009). Diabeet: Õige toitumine ennetab ja ravib. Tallinn: TEA Kirjastus. Rajasalu, T. (2009). Diabeetiline neuropaatia heterogeenne ja aladiagnoositud tüsistus. Eesti Arst, 88(11), 742-747. http://eestiarst.ee/diabeetiline-neuropaatia-heterogeenne-ja-aladiagnoositud-tusistus/ (5.10.2016). Volke, V. (2006). Suhkrutõve tüsistused. Eesti Arst, 85(6), 367-370. http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/10002/5189 (5.10.2016). 10
paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbeteimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuste aluseks. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures olgu märgitud, et metallide ja plastide korral on teimitingimused erinevad. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Tõmbeteimikute kuju Katsetamisel tõmbele määratakse tugevusnäitajatest: a) tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge Rm = Fm/So, kus Fm - maksimaaljõud, So - teimiku algristlõikepindala.
Selleks kirjutame iga kaheksandnumbri asemele talle vastava kahendarvu kõrvalolevast tabelist. 15768 = (00)11011111102 9 Teisendamine kahendsüsteemist kuueteistkümnendsüsteemi ja vastupidi toimub analoogselt eespool kirjeldatule. Ainus erinevus on see, et kahendarvud võetakse nelikutena. Näiteks: 516 = 01012, 816 = 10002 ja F16 = 11112. Siis 110101011110002 = 357816 ja a16 a2 a16 a2 0 0000 8 1000 43A8D16 = (0)10000111010100011012. 1 0001 9 1001 2 0010 A 1010 Ülesanded 3 0011 B 1011
Varakeskajal kujunes ka läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandied nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal (8. ja 9. saj vahetusel), sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunemine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. 10.- 11. sajandil tugevnes keskvõim Saksamaal ja Saksa- Rooma keisritena valitsenud Ottode ajal (Otto I, II ja III valitsesid üksteise järel 936- 10002) algas romaani stiilis kirikuarhitektuuri ning samuti vaimuliku luule ja laulu kõrgaeg. Kultuuriliselt olid väga aktiivsed ka 12. Ja 13. sajand, linnade kiire kasvu ajastu ja gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg. Selle pika ja kultuuriliselt rikka ajastu muusikat tunneme paraku võrdlemisi lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli põhiosas suuline. Vajadus noodikirja järele tekkis 8.- 9. sajandil seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti väga suurel alal ühtlustada ka
paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbeteimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuste aluseks. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures olgu märgitud, et metallide ja plastide korral on teimitingimused erinevad. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Tõmbeteimikute kuju Katsetamisel tõmbele määratakse tugevusnäitajatest: a) tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge Rm = Fm/So, kus Fm - maksimaaljõud, So - teimiku algristlõikepindala.
Üleskirjutatud arvu süsteemikuuluvuse täpsustamiseks lisame talle süsteemi 1102 = 610 101102 = 2210 1001102 = 3810 1101102 = 5410 a näitava indeksi: 3728 ei ole mitte "kolmsada seitsekümmend kaks" vaid 1112 = 710 101112 = 2310 1001112 = 3910 1101112 = 5510 ik on 8ndsüsteemne arv "kolm-seitse-kaks" 10002 = 810 110002 = 2410 1010002 = 4010 1110002 = 5610 h n 10012 = 910 110012 = 2510 1010012 = 4110 1110012 = 5710 I e nüüd lahkume 10ndsüsteemist ja siseneme muudesse arvusüsteemidesse 10102 = 1010 110102 = 2610 1010102 = 4210 1110102 = 5810 i t
6 5. Purustatavad katsed Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud, pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad – teimikud. Metalsete materjalide korral on põhilisteks katsetusviisideks tõmbeteim (teras jt. plast- sed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. 5.1. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metall- materjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Katsetamisel tõmbele määratakse tugevusnäitajatest: a) tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge. Rm = Fm/So, kus Fm - maksimaaljõud, So - teimiku algristlõikepindala. Joonis 5. Plastne materjal b) voolavuspiir ReH (ülemine) ja ReL (alumine) – ReH - pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist,
· Võre periood · Võre baas · Võre koordinatsiooniarv · Aatomiraadius · Võre kompaktsusaste Polümorfism. Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre t üüp. Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elastsus. Purustavad katsed (teimid) Tõmbeteim. Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metall- materjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. (Tõmbetugevus,voolavuspiir, tinglik voolavuspiir, katkevenivus,katkeahenemine). Löökpaindeteim Katsetamine löökpaindele on materjali sitkus-näitajate määramise põhiline meetod. Väsimusteim Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduv- korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki
Mitme g-ga tsentrifuugitakse? Tsentrifugaalkiirenduse valem: an=v2/r=2r=10472*0.1=109621m/s=109621//9.81=11174g. (10000 pööret min = 10000/60*2=1047 radiaani/s). 8. Püssikuul väljub torust algkiirusega 1000 m/s. Kui kõrgele see tõuseb kui tulistada vertikaalselt üles? Lahendame pöörd-võttega: kui kõrgelt peaks kuul kukkuma, et lõppkiirus oleks 1000 m/s? v=(2as), kust s=v2/2a=10002/2*9.81=50968m. Püssikuulid ei lenda kaugeltki nii kõrgele, seega õhutakistus, mida siin ei arvestatud, on väga oluline. 9. Õhu molekulid liiguvad maapinna lähedal keskmise kiirusega 400 m/s. Kui kõrgele lendaks vertikaalselt üles liikuv molekul kui teised ei takistaks? Lahendame pöörd-võttega: kui kõrgelt peaks molekul kukkuma, et lõppkiirus oleks 400m/s? v=2as, kust s=v2/2a=4002/2*9.81=8155m. Suurem osa õhu molekule asuvad madalamal kui 8 km, aga mõned
FF1 FF2 FF3 FF4 1 1K 1K 1K 1K R R R R R C Alguses triger nullitakse R-i abil. Arvu sisestamist alustatakse noorimast järgust. Vaatleme arvu 10112 arvu sisestamist. Hetkel t1 on vanima järgu triger FF1 sisendi 1 ja registrisse saadakse 10002. Hetkel t2 on sisendis 1 ja registrisse saadakse 1100 2. Hetkel t3 on sisendis 0 ja registrisse saadakse 01102. Hetkel t4 on sisendis 1 ja registrisse saadakse arv 10112, millega ongi kogu arv salvestatud. Nüüd võib arvu 1101 2 välja võtta rööpselt trigerite väljunditest ABCD või jadamisi, hoides info sisendis nivood 0. Sünkroimpulsse andes saadakse väljundist D 10112, alates noorimast järgust, jada järjestuses. Kõige pealt loetakse FF4 väljund D
FF1 FF2 FF3 FF4 1 1K 1K 1K 1K R R R R R C Alguses triger nullitakse R-i abil. Arvu sisestamist alustatakse noorimast järgust. Vaatleme arvu 10112 arvu sisestamist. Hetkel t1 on vanima järgu triger FF1 sisendi 1 ja registrisse saadakse 10002. Hetkel t2 on sisendis 1 ja registrisse saadakse 11002. Hetkel t3 on sisendis 0 ja registrisse saadakse 0110 2. Hetkel t4 on sisendis 1 ja registrisse saadakse arv 10112, millega ongi kogu arv salvestatud. Nüüd võib arvu 1101 2 välja võtta rööpselt trigerite väljunditest ABCD või jadamisi, hoides info sisendis nivood 0. Sünkroimpulsse andes saadakse väljundist D 10112, alates noorimast järgust, jada järjestuses. Kõige pealt loetakse FF4 väljund D
plastsed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures erinevad teimitingi- mused metallide ja plastide korral. Käsiraamatuis esitatavad andmed materjalide mehaaniliste omaduste kohta on põhiliselt määratud tõmbeteimi tulemuste põhjal. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad.
1102 = 610 101102 =2210 1001102 =3810 1101102 =5410 kõrgemad järgud madalamad järgud 1112 = 710 101112 =2310 1001112 =3910 1101112 =5510 10002 = 810 110002 =2410 1010002 =4010 1110002 =5610 Igas järgus a i saab olla p erinevat järguväärtust. 10012 = 910 110012 =2510 1010012 =4110 1110012 =5710 Kui p = 10 , siis a i ∈ { 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 } 10102 =1010 110102 =2610 1010102 =4210 1110102 =5810
vad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb tõmbeteimi tulemuste põhjal. detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise Tõmbeteim seisukohalt on kulumine kahjulik nähtus, mida Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metall- püütakse vähendada kulumiskindlate materjalide, materjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga pinnete või sobivate määrdeainete kasutamisega materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. või muul viisil. Materjalide mehaanilised omadused Materjali vastupanu deformeerimisele ja purune- misele iseloomustavad materjalide mehaanilised
24706 3700310-1Õunaku 58.85282322.882312 24706 Käina vald 2875 20002-1 Õunapuu pu 59.47495324.951111 2875 Maardu linn 31109 4900758-1Õvanurme 58.56326726.628805 31109 Tabivere vald 122523 4900757-1Õvanurme 58.56326826.629598 122523 Tabivere vald 92531 4900759-1Õvanurme 58.56315326.629538 92531 Tabivere vald 31110 4900756-1Õvanurme 58.56337726.630000 31110 Tabivere vald 20394 7801165-1Õvi 58.46492826.563024 20394 Tartu vald 1202 10002-1 Ädala 59.43604524.711722 1202 Põhja-Tallinn 1209 10101-1 Ädala 59.43546024.712045 1209 Põhja-Tallinn 21128 8200740-1Ädu 58.00880126.250573 21128 Sangaste vald 21129 8200741-1Ädu 58.00910426.249729 21129 Sangaste vald 22407 8600829-1Ähijärve 57.71995426.506328 22407 Antsla vald 22408 8600828-1Ähijärve 57.71993926.506157 22408 Antsla vald 135319 6500935-1Ähnioru 58.05622127
annaabi.ee 
