docstxt/126277530357838.txt
Variant II-2 Lati lugemid mm-s seisupunktid Vahevaated Instrumendi Jaama nr. Märkused Kaskmine kaugused nivelliirist Punktide Kõrguskasv kõrguskasv ...
I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ...
Maavaia kõrvale lüüakse numbrivai, millele märgitakse piketi number. Numbrivai peaks jääma vähemalt poole meetri ulatuses maa peale. Peale trassi põhipunktide märkimist rajatakse nende põhjal teodoliitkäigud ning nivelleeritakse need. Piki trassi oleks soovitatav paari kilomeetri järel paigaldada ajutised reeperid, mis peavad asuma väljaspool tee ehitusega kaasnevate mullatööde tsooni. Iga paigaldatud ja kindlustatud reeperi kohta koostada abriss, millel näidata reeperi asukoht piketaaži ja lähedal olevate objektide suhtes. Ajutiste reeperitena võib kasutada kohalikke objekte või maavaiu. 4. Teede teostusmõõdistamine ja selle põhjal koostatav dokumentatsioon. Teostusmõõdistamise eesmärgiks on valminud ehitise karakteristikute fikseerimine. Eelkõige on oluline asendi ja kõrguste projektile vastavuse kontrollimine. Teostusmõõdistuse käigus saadud info alusel saab otsustada, kas ja kui palju looduses
SISSEJUHATUS GEODEESIASSE. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Ortogonaalproj mingi lähtepunkti ümbruses tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Liigid: *Plaaniline geodeetiline võrk punktide asend on määratud geograafiliste ...
suur mõõtmistäpsus, võidakse taandada mättaid, niita rohtu jne. Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (näit.: punavalge) värvitud ümmarguse ristlõikega ühest otsast teravikuga varustatud ca 2m pikkused metallist või puidust kepid. Kui joone pikkus on liiga suur (üle 100m ), siis tuleb asetada ka vahetähised. Punkti lihtsamaks ülesleidmiseks ja identifitseerimiseks lisatakse maavaiale veel numbrivai. 16. Punkti asukoha abriss. 17. Situatsiooni mõõdistamine, abriss. Situatsiooni all mõtleme objekti, mida tahame plaanile kanda. Situatsiooni mõõdistamisel võib olla erinevaid viise. Ristjoonte viis: sel juhul pannakse piki külge joonlaud ja tema kõrvale asetatud kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon. Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamõõduline skeem, mis tehtud mõõtmiste ajal). Ühele ja
suur mõõtmistäpsus, võidakse taandada mättaid, niita rohtu jne. Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (näit.: punavalge) värvitud ümmarguse ristlõikega ühest otsast teravikuga varustatud ca 2m pikkused metallist või puidust kepid. Kui joone pikkus on liiga suur (üle 100m ), siis tuleb asetada ka vahetähised. Punkti lihtsamaks ülesleidmiseks ja identifitseerimiseks lisatakse maavaiale veel numbrivai. 16. Punkti asukoha abriss. 17. Situatsiooni mõõdistamine, abriss. Situatsiooni all mõtleme objekti, mida tahame plaanile kanda. Situatsiooni mõõdistamisel võib olla erinevaid viise. · Ristjoonte viis: sel juhul pannakse piki külge joonlaud ja tema kõrvale asetatud kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon. Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamõõduline skeem, mis tehtud mõõtmiste ajal). Ühele ja
elektrontahhümeeter, mis võimaldab määrata ühest tuntud koordinaatidega seisupunktist A samaaegselt nii polaarnurgad kui ka polaarraadiused kõigile määratavatele punktidele. GMV lähteandmeteks on kindelpunktide koordinaadid ja nende asukoha abrissid. Eristatakse vaba- ja seotud võrku. · Vabavõrk on rajatud ühele lähtepunktide paarile. · Seotud võrk on rajatud mitmele lähtepunktide paarile. 20. Punkti asukoha abriss Abriss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjekti, nagu hooned, posti, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud jm. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abriss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3-4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini +/- 5cm täpsusega. Punkti abrissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna sound
l. ristjoonteviis 2. polaarviis 3. l6igeteviis Ristjoonteviisi puhulon uheksteljeksm66distusk6igu kiilg. Miiddasedakulge tdmmataksemaapi ule pingulerulett. Liikudes piki ruletti plistitatakse ristjooned md6distatavatekoltuurprmktidega.Sellekskasutatakseekkorit. Piki ktilge miiihataksekaugus kiiUealguspunktist ristjoonealusni.Piki ristjoontm66detakse teiseruletigakaugusobjcktini. M66distamisekaiguskoostataksesilmam6ddulineskeemehk abriss. Sirma joonsitataksekogu situatsioon,piki kiilge m66detudkaugusedkirjutataksedsti kiilgioonega, teisedkaugused ristisellejoonega,mis viib objektini. Geodeesias m66detudkauzuskidutatakse on iildreegliks.et risti selleioonega.mida mitddam66deti. Maja puhul margitaksepikkusja laius,ehitisetiiiip, m6neljuhul aadress.Veel miirgitaksekillvikute piirid, mis sealkasvab.Mitgitakse pdhjalouna suund
Olema mitu erinevat viisi: 1. Ristjoonte viis üheks teljeks on mõõdistuskäigu külg, mõõda seda külge tõmmatakse maapinda pingule rulett, liikudes mõõda ruletti püstitatakse ristjooned mõõdistatavatel kontuuripunktidel selleks kasutatakse ekkerit. Piki külge määratakse kaugus külje alguspunktist kuni ristjoone aluseni ja piki ristjoont mõõdetakse teise ruletiga kaugus objektini. Koostatakse silmamõõduline skeem ehk abriss. Abrissile joonistatakse kogu situatsioon, piki külge mõõdetud kaugused kirjutatakse abrissile risti külje joonega ja teised kaugused risti omakorda selle joonega, mis viib objektini. Geodeesias on üldreegliks, et mõõdetud kaugus kirjutatakse risti selle joonega, mida mõõda mõõdeti. Kui on tegemist ehitisega (majaga), siis kirjutatakse aadressile ka tema pikkus ja laius ning ehitise tüüp,
Ruudustikku märgitakse tavaliselt mõõdulindi ja teodoliidi abil aga mõningal juhul võib kasutada ka ekkerit (võimaldab ristsuunda määrata). Välja märgitud ruudustik tuleb kindlustada vastavalt sellele kui kaua ta peab säilima. Kõige kindlam on tähistada iga ruudu tipp maavaia ja tähisevaiaga. Lihtsamal juhul tähistatakse ruudustiku tipud ainult tähisvaiaga, mis peab säilima mõõdistuse lõpuni. Ruudustiku rajamisel koostatakse ka abriss. Kui maatükile ei ole tehtud situatsioonimõõdistamist, siis seda tehakse koos ruudustiku rajamisega, tavaliselt kasutatakse ristjoonte meetodit sidudes situatsioonielemendid ruudustiku külgedega, samuti kantakse abrissile kõik reljeefi iseloomulikud punktid, mille kõrgusi on vaja määrata. On vaja määrata künka tipud ja süvendite põhjad, nende nõlvad, veelahkme jooned ja voolunõva jooned, aga samuti mõnede olemasolevate objektide kõrgused (kaevud, vallid jne). Hoonestatud alal
isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 5. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. (2) Kui geodeetiliste punktide ja võrkude rajamise, rekonstrueerimise ning hooldamise töid teeb ettevõtja, peab tal olema asjaomane õigussuhe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuga, füüsilisest isikust ettevõtjal peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud geodeedi kutse. 20. Punkti asukoha abriss Abriss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud geodeetilise mõõdistamisvõrgu punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjektid nagu hooned, postid, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud jm. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abriss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3-4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini +-5cm täpsusega
siis tuleb asetada ka vahetähised. Vahetähiseid asetagu 2 inimest. Üks neist seiseab joone alguses 2- 3m tagapool esimest tähist ja vaadates üle esimese ning viimase tähise, suunab vahetähiste asetamist, näidates zestidega, kas tähist tuleb nihutada ühele või teisele poole. Vahetähiste asetamine kulgegu suunaja suhtes joone kaugemast otsast alates suunaja poole, et iga uue paigaldatava tähise ja suunaja vahele jääks ainult esimene tähis. 8.Situstsiooni mõõdistamine. Abriss. Polaarkoordinaatide meetod. Kasutatakse nurka ja kaugust. Ringmalli ja joonlauaga kantakse peale punktid. Tööde kergendamiseks on ringmallil tihi peal ka joonmôôtkava. Leiab rakendamist tahhümeetrilisel môôtmistamisel. Polaarkoordinaatides môôdistamisel kasutatakse kaugusmôôturiga teodoliite vôi tahhümeetrit. Lõigete meetod: Tehakse nurgaline otselôige, kasutatakse ringmalli. Suundade lôikepunkt annabki ôige kontuuripunkti. Môôtmine tülikas, kuid lihtne, kasutada mugav
puudel ja põõsastel või visiiride raiumisega; 2) kui puudub hea kaardimaterjal,siis võõras metsas orienteerumine ning eraldamine on raske.Langil võib ka langi osa ja see on sel juhul kui lank on ülestöötamiseks mitmele metsavarujale või on vajadus eraldada lanki kk-kaitselistel või muudel põhjustel, raiutava puidu kogus määratakse (mitmed erinevad viisid). Kõik need tuleks eraldada,piiritleda,mõõdistada.Sellisel juhul langi või tema osa eraldamiseks koostatakse abriss,kus nõidatakse langi või tema osade sidumine orientiiridega,langi või selle osade külgede pikkused,rumbid või asimuudid või nendevahelised sisenurgad.Langi pindala kinnitatakse 0,01 ha järgi; 3)toimub puidukoguse määramise järgi,raiutud puidukoguse järgi. Proovitükkidel,aladel,lintproovitükkide aladel,lintproovidel puude mõõtmise teel. Silmamõõduliselt.Metsakorralduse andmete alusel. Ülestöötatud puidukoguse järgi kui raiutavat
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal või kavandatava või ehitatava ehitisega seotud maa-alal enne ehitusprojekti koostamist. 3. Iseloom...
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1. Geodeesia harud Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetilise uuringu eesmärgiks on saada vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks või ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Topo-geodeetiliste välitööde tulemusena koostatakse aruanne mille koosseisu kuulub geodeetiline alusplaan ehk geoalus. 3. Iseloomusta geoidi...
tsentrist 1 m kaugusele N suunas sildiga tsentri poole. Teede ääres, piirete lähedal ja muude asjaolude puhul asetati tunnuspost vastavalt situatsioonile. Tunnusposti küljele, sildi poolt vaadatuna posti paremale poole kirjutati trafaretiga punkti number suunaga ülevalt alla. Numbri kõrgus on 50 mm. 2.5 Asukohakirjelduste koostamine Kohaliku põhivõrgu punktide asukohakirjelduste koostamiseks vajalikud välitööd teostati koos märkide välisvormistamisega. Punkti lähiümbruse abriss joonistati üldjuhul nii, et see kajastab situatsiooni kuni 100 m raadiuses ümber punkti. Geodeetilise märgi tsentrile mõõdeti kindlatest situatsioonielementidest soovitavalt kolm joonsidet 50 m mõõdulindiga. Abrissil kujutati märgi leidmist abistav informatsioon, märgiti tunnusposti asukoht ja kaugus tsentrist. Abrissid vormistas arvutis AS K&H geodeesiabüroo arvutijoonestaja K. Rosenberg, kasutades CAD paketti MicroStation. Abrissil situatsiooni kujutamiseks kasutati
kasutatavatest instrumentidest ja nende täpsusest. On vajalik silmas pidada punktide asendi nõutavat täpsust ja tööde ratsionaalset ning majanduslikult põhjendatud korraldamist. Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse põhiliselt teodoliitkäike, avatud maastikul on sobiv kasutada kolmnurkade süsteeme, polaarkiirte ja lõigete meetodit. 20. Punkti asukoha abriss. Abtiss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjektid, nagu hooned, postid, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abtiss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3....4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini ± 5 cm täpsusega. Punkti abtissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna suund
mõõtkavast, maastiku iseloomust, kasutatavatest instrumentidest ja nende täpsusest. On vajalik silmas pidada punktide asendi nõutavat täpsust ja tööde ratsionaalset ning majanduslikult põhjendatud korraldamist. Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse põhiliselt teodoliitkäike, avatud maastikul on sobiv kasutada kolmnurkade süsteeme, polaarkiirte ja lõigete meetodit. 20. Punkti asukoha abriss. Abtiss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjektid, nagu hooned, postid, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abtiss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3….4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini ± 5 cm täpsusega. Punkti abtissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna suund
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
