Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geodeesia I Sissejuhatus (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
  • Geodeesia


  • Sissejuhatus


    Jaotus:

  • Maa kuju ja suurus


    Geoid – Maa kujuteldav ebaühtlane pind, mis on risti loodjoontega (ei sõltu maapinna reljeefist)
    pöördellipsoid – Maa suur pooltelg pikem, maa lapik , erinevus ca 1/300 (tugineb GRS 80 standardil – mõõdetud 1980)
  • Geodeetilised võrgud


    ...- maastikul kindlustatud ja ühtses süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel
    • plaaniline võrk (võrgu punktid määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega)
    • kõrguseline võrk (määratakse absoluutsete kõrgustega, s.t. kõrgusega merepinnast)
    Meil kasutusel Kroonlinna null.
    Geodeetiline võrk jaguneb:
    • riigi geodeetiliseks põhivõrguks
    • geodeetiliseks tihendusvõrguks
    • geodeetiliseks mõõdistamisvõrguks ( mingite objektide tarbeks, mitteriiklik võrk)
    Geodeetiliste võrkude rajamisel ja üldse mõõdistamisel lähtutakse põhimõttest üldisest üksikasjadesse. Alguses määratakse suure täpsusega hõre võrk ja seejärel seda tihendatakse väiksema täpsusega mõõdetud punktide võrguga. Hiljem kogu maastiku situatsioon seotakse geodeetilise võrgu punktidega.
    Geodeetiliste võrkude rajamiseks on mitmesuguseid meetodeid olenevalt kasutatavatest instrumentidest:
    • t ajalugu
      riangulatsioon (mõõdetakse kolmnurkade kõik sisenurgad , võrk koosneb kolmnurkadest)
    • trilateratsioon (kolmnurga külgede pikkuste kaudu)
    • GPS mõõtmised (määratakse geodeetilised koordinaadid Maa satelliitide abil, punktide vahel ei pea olema nähtavust)
    • polügonomeetria (mõõdetakse nurga ja joone pikkusega) (vead nurk – 1-5 sekundit, pikkus 2-5mm/km, sobivad pikkused 300-1500m)
    • Teodoliitkäigud (sarnane polügonomeetriaga vead: nurk 5-30 sekundit, pikkus

  • Eesti riiklik koordinaatide süsteem


    ... - rajatud 1992. aastal, täpsustatud 1997. a., kohustuslik kasutamiseks 2005. aastast kõigil geodeetilistel töödel.
    Eesti riiklik kaardi- ja ristkoordinaatsüsteem põhineb koonilisel projektsioonil.
    TM-Balti -silindriline projektsioon (baaskaart 1:50 000; põhikaart paberil 1:20 000 ja digitaalselt 1:10 000)
    Eesti kaardid peavad olema Lambert -Est 97 süsteemis. Ristkoordinaatide alguspunkt on valitud Põhja-Lätis koordinaatidega
    Riiklikud geodeetilised võrgud:

    Riigi territooriumil rajatakse kindlad punktide võrgud, need punktid kindlustatakse maastikul kapitaalselt ja nende koordinaadid määratakse suurima võimaliku täpsusega.
    Võrke tehakse GPS-mõõtmiste abil. Riigi põhivõrgu I klassis 13 punkti ja II klassis 199 punkti. Riigi tihendusvõrgus praegu 3922 punkti (kõik paarispunktid, omavaheline vahekaugus ca 500m).
    Lisaks riiklikule põhi- ja tihendusvõrgule rajatakse asulates ja linnades kohalik geodeetiline põhivõrk.
    NL-i ajal oli igal linnal ja asulal oma geodeetiline koordinaatide süsteem ja seal olid antud kindelpunktide koordinaadid. Nüüdseks on rajatud uus tugipunktide võrk, kus koordinaadid on riiklikus ühtses koordinaatide süsteemis.
    Tiheduspunktide vahele rajatakse polügonomeetrilised käigud, mis ka kuskil sõlmpunktis ka lõikuvad. Selle süsteemi vead on
    Kõrguselise võrgu moodustavad reeperid. Riigi territooriumil reeperid nivelleeritakse käikudena. Meil on kasutusel Balti 1977 aasta kõrguste süsteem, mille aluseks on Kroonlinna veemõõdu null. Riiklikult kindlustatakse kõrgusvõrk fundamentaalreeperitega (allapool külmumispiiri – ca 1,5 m; kõvale aluspõhjale, otsas nupp, tavaliselt maa all). Tavakasutuseks reeperid pannakse hoonete vundamentidesse. Kõik riigi poolt rajatud reeperid kantakse kataloogi ja vajadusel saab need kõrgused maaameti allasutustest teada, antud meetrites, kuid millimeetri täpsusega. Ehituse tarbeks rajatakse tavaliseks ehitusplatsile kaks ajutist reeperit (maasse löödud tugev vai, olemasoleva ehitise konstruktsioon , kanalisatsiooniluugid). Liiniehitiste juures luuakse alalised reeperid vahekaugusega ca 1km ja ajutised reeperid nende vahele vahekaugusega ca 200m .
    Joone orienteerimine - suuna määramine, milleks on kasutusel erinevad süsteemid ja nurgad ( asimuut ; rumb ; direktsiooninurk ; rumb (tabelinurk))
    Asimuuthorisontaalnurk , mida mõõdetakse antud joone alguspunkti läbiva meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni, tähis A - väärtus 00 ... 3600. Asimuut ei ole väga pika sirge erinevates punktides ühesuguse väärtusega - see on tingitud meridiaanide koonduvusest.
    Rumb – teravnurgaks taandatud asimuut, mõõdetakse meridiaan lähimast suunast (põhja või lõuna suunast) kuni antud jooneni, tähis R – väärtus 00 ... 900 nt RNO 570 (indeks näitab ingliskeelsete tähiste abil veerandit).
    Geodeesias kasutatakse orienteerimiseks direktsiooninurka ja see nurk mõõdetakse x-telje positiivsest suunast päripäeva kuni antud jooneni (α 00 ...3600)
    Analoogiliselt asimuudile kasutatakse ka direktsiooninurkadega koos rumbe, ainuke vahe on, et asimuudi puhul märgitakse rumbe ilmakaarte järgi, aga direkstsiooninurkade puhul veerandite järgi.
    Direktsiooninurkade määramiseks maastikul kasutatakse plaanilise geodeetilise põhivõrgu punkte, eriti tihendusvõrgu punkte. Ja kui jätkata mõõtmist ühest paarispunktist, siis saab oma kõigu külgedele arvutada direktsiooninurga
    Direktsiooninurkade arvutamine
    (nagu nurgad ja pikkused matemaatikas ikka)
  • Horisontaalmõõdistamine


    Nimetatakse ka kontuurmõõdistamine ja teodoliitmõõdistamine.
    Horisontaalmõõdistamine on tööde kompleks, mille tulemusena saadakse maastiku plaan ettenähtud mõõtkavas ja sellel plaanil on kujutatud kõik maastiku kontuurid ja objektid topograafiliste leppemärkidega, kuid ei ole mingeid andmeid reljeefi kohta.
    Mõõditamine koosneb väli- ja sisetöödest.
    Väljas: mõõdistavatele maale rajatakse geodeetiline mõõdistuskäik või –võrk. Mõõdistuskäik on maastikul asuvate kindlustatud punktide süsteem, milliste omavaheline asend on määratud kõrge täpsusega. Järgnevalt mõõdistatakse maastiku elementide asend käigu punktide ja külgede suhtes. Seda võib teha madalama täpsusega. Mõõdetakse horisontaalnurga β täisvõttega (RV, RP), küljepikkused edasi-tagasi, kaldenurga υ täisvõttega
  • Situatsiooni mõõdistamine


    Situatsiooni all mõistetakse kõiki nähtavaid objekte – nii looduslikke kui ka tehislikke. Situatsiooni mõõdistamine toimub iseloomulike nurkade ja külgede mõõtmise abil. Olema mitu erinevat viisi:
  • Ristjoonte viis – üheks teljeks on mõõdistuskäigu külg, mõõda seda külge tõmmatakse maapinda pingule rulett, liikudes mõõda ruletti püstitatakse ristjooned mõõdistatavatel kontuuripunktidel – selleks kasutatakse ekkerit. Piki külge määratakse kaugus külje alguspunktist kuni ristjoone aluseni ja piki ristjoont mõõdetakse teise ruletiga kaugus objektini. Koostatakse silmamõõduline skeem ehk abriss . Abrissile joonistatakse kogu situatsioon, piki külge mõõdetud kaugused kirjutatakse abrissile risti külje joonega ja teised kaugused risti omakorda selle joonega, mis viib objektini. Geodeesias on üldreegliks, et mõõdetud kaugus kirjutatakse risti selle joonega, mida mõõda mõõdeti. Kui on tegemist ehitisega ( majaga ), siis kirjutatakse aadressile ka tema pikkus ja laius ning ehitise tüüp, mõnel juhul isegi aadress (tänav, maja number), aadressile märgitakse ka kõlvikute piirid ja nimetused. Soovitav on ära näidata ka põhja-lõuna suund. Abrissi võib koostada kas igale mõõdistuskäigu küljele eraldi või mitme külje peale ühiselt. Sobib kasutada olukorras, kus kaugus mõõdistuskäigu küljest objektini ei ületa ruleti pikkust.
    (pilt tahvlilt)
  • Polaarviis – Teodoliidi abi mõõdetakse horisontaalnurk mõõdistuskäigu külje suunas punktile viiva suunani ja kaugus seisupunktist kuni mõõdistatava punktini. Kaugust mõõdetakse kas kaugusmõõturiga või mõnel juhul ruletiga. Kaasajal on polaarviis peaaegu valdav, sest kaugust saab mõõta laserkaugusmõõturiga väga täpselt ja kaugele.
  • Lõigete viis – Lõigete viisi aluseks on mõõdistuskäigu külg ja mõlemad tema otspunktid. Kaks võimalust – nurgaline ja joone pikkuste järgi. Nurgaline on kasutusel siis kui ei saa joone pikkusi mõõta. Seda meetodit kasutatakse harva.
    Välitööde lõppedes peavad meil olema kõik vajalikud andmed. Kinnine mõõdistuskäik rajatakse tavaliselt ümber mõõdistatava maa-ala, katastriüksusel võimalusel mõõda piiripunkte. Tänapäeval tuleb kinnine käik siduda riikliku geodeetilise põhivõrguga, selleks rajatakse tavaliselt eraldi sidumiskäik. Sidumiskäiku tahetakse enamasti kinnise käiguna, mille üheks küljeks on tavaliselt riikliku geodeetilise tihendusvõrgu paarispunktid.
  • horisontaalnurkade tasandamine – arvutatakse mõõdetud nurkade summa´, siis teoreetiline summa (välisnurkadel) (sisenurkadel), siis nende vahe - see tuleb jagada proportsionaalselt nurkadele
    Lubatud vea suurus sõltub nõutud täpsusklassist. Kui tegelik sulgemisviga ületab lubatud piirid, siis ei tohi arvutusi enne jätkata, kui viga on leitud ja kõrvaldatud. Parandi täpsus tuleb ümardada samasse täpsusklassi, kui nurga mõõtmine (meil 0,1’). Kui sulgemisviga ei jagu täpselt nurkade arvule, siis tuleb mõnele nurgale teha väiksem/suurem parandus sellise arvestusega, et parameetrite summa võrduks vastandmärgiga võetud sulgemisveaga.
  • Direktsiooninurkade arvutamine - direktsiooninurkade arvutamiseks tuleb leida nurk sidumiskäiguga või magnetilise asimuudiga.
  • Koordinaatide juurdekasvu arvutamine – Lubatud sulgemisviga perimeetris sõltub käigu pikkusest ja antakse ette suhtelise veana (1/2000...1/10000). Kui sulgemisviga ületab lubatud piiri, siis tuleb viga kõrvaldada ja siis arvutamisega jätkata.
    Parameetri viga tuleb ümardada parameetri täpsuseni.

    ........ .........

    Parandatud koordinaatide juurdekasvud
    ......... ...........
    kontroll kontroll
    Nüüd arvutatakse tippude koordinaadid, teada peab olema vähemat ühe tipu ristkoordinaadid .
    Suvalises süsteemis antakse esimesele punktile sellised arvväärtused, et mitte ükski käigupunkt ei saaks negatiivse väärtusega koordinaati.
    Kui töötatakse riiklikus koordinaatide süsteemis, siis tuleb käik siduda riikliku geodeetilise võrgu punktidega ja sealjuures saadakse tavaliselt kahe käigupunkti koordinaadid ja direktsiooninurk riiklikus koordinaatide süsteemis.
    Olgu meil teada esimese punkti koordinaadid, siis
    ..... ja kontrolliks
    ning y-koordinaatidega tuleb toimida analoogiliselt.
    Lähtekülgedega mõõdistuskäigu arvutamine. (nagu kodutöö)
  • Lähtekülgede direktsiooninurkade arvutamine – antud otsapunktide koordinaadid - veerandi järgi, arvutamisel tuleb tähelepanu pöörata koordinaatide ja nende juurdekasvude märkidele. Külgede pikkused > lubatud erinevus määratud täpsusklassiga -> keskmine
  • Horisontaalnurkade tasandamine ja direktsiooninurkade arvutamine – mõõdetud nurkade summa ; - k – tavaliselt nurkade arv; . Teine variant sulgemisnurga leidmiseks on arvutada lähtekülje direktsiooninurgast alates kõigi käigu külgede direktsiooninurgad mõõdetud horisontaalnurkade järgi, sel juhul saame lõpukülje direktsiooninurga väärtuse väikese vea, s.t. tulemus erineb geodeetilisest pöördülesandest saadud tulemusest, see erinevus ongi nurgaline sulgemisviga. Lub , kui sulgemisviga ületab lubatud piiri, siis tuleb leida viga ja see parandada. Kui nurgaline sulgemisviga on lubatud piirides, siis arvutatakse horisontaalnurkade parandused printsiibil kõiki nurki parandatakse proportsionaalselt, ümardatakse nurga mõõtmise täpsuseni. Külgede direktsiooninurgad: .........
  • Koordinaatide juurdekasvude arvutamine. ........... y-koordinaatidega analoogiliselt; või siis mingi teise normi järgi, teha proportsionaalselt parandid ja teha kontroll.
  • Koordinaatide arvutamine ja kontoll
  • Geodeesia I Sissejuhatus #1 Geodeesia I Sissejuhatus #2 Geodeesia I Sissejuhatus #3 Geodeesia I Sissejuhatus #4 Geodeesia I Sissejuhatus #5 Geodeesia I Sissejuhatus #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2007-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 215 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Geodeesia II Eksami kordamine
    15
    doc

    Geodeesia II Eksami kordamine

    1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit ­ pöördellipsoidi · a=6378,137 km pikem pooltelg · b=6356,7573141 km lühem pooltelg · f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõ

    Geodeesia
    Geodeesia II Eksamiküsimused
    15
    doc

    Geodeesia II Eksamiküsimused

    1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit ­ pöördellipsoidi a=6378,137 km pikem pooltelg b=6356,7573141 km lühem pooltelg f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõt

    Geodeesia
    Geodeesia eksamiküsimuste vastused
    16
    docx

    Geodeesia eksamiküsimuste vastused

    Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Kuna Maa suurem osa pindmikust on kaetud maailmamerega, siis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid

    Geodeesia
    GEODEESIA II eksami vastused
    138
    docx

    GEODEESIA II eksami vastused

    Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja

    Geodeesia
    Geodeesia I eksami vastused
    4
    doc

    Geodeesia I eksami vastused

    SISSEJUHATUS GEODEESIASSE. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Ortogonaalproj ­ mingi lähtepunkti ümbruses tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj ­ suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Liigid: *Plaaniline geodeetiline võrk ­ punktide asend on määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega, k?

    Geodeesia
    Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted
    36
    docx

    Geodeesia eksami küsimused ja vastused, mõisted

    1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia ­ teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed

    maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
    Geodeesia kontrolltöö
    12
    docx

    Geodeesia kontrolltöö

    Geodeesia eksam Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse?

    Geodeesia
    Geodeesia eksamiküsimuste vastused 2017
    40
    docx

    Geodeesia eksamiküsimuste vastused 2017

    Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paiknemise tõttu Maa sisemuses koonduvad

    maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...




    Meedia

    Kommentaarid (3)

    kolm10nd profiilipilt
    kolm10nd: Faili avamisel annab veateate, et ei saa antud faili avada - fail on vigane (word cannot read this document ...).



    MIDA SOOVITATE?
    15:53 05-01-2009
    R1im profiilipilt
    Rain Ungert: Ma soovitan sul see uuesti alla laadida. Mul igatahes läks ilusti tööle
    22:59 05-01-2009
    kaurku profiilipilt
    kaurku: hea materjal
    00:34 17-11-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun