NIVELLEERIMISKÄIGU TASANDAMINE Sektsiooni nr. Reeperi Sektsiooni Kõrguskasvud (m) Vahed Parandid Parandatud Kõrgus H, (m) Kõrguse Ruutviga nr. pikkus L (km) E T Keskm. dh (mm) däärmine (±), mm d2 d2/L kõrguskasvud kaal (Ph) (Mh) M-200 138,615
Laboratoorne töö nr 1: "Projekteeritud võrgu täpsuse arvutus" 1.1 Algandmed S=500 m =206 265'' 1.2 Arvutused Tabel 1.. Arvutuste tulemused Joonte arv Käigu Põikinihe Käikude Käikude Käigu nr pikkus arv. krv kaalud 3 300000 19,4424 0,0514 3 300000 19,4424 0,0514 2 200000 4,3876 0,1125 1.3 Tehetekäigud 1) Käigu pikkuste arvutamine; : a) ; b) ; c) . 2) Põikinihete arvutamine; a) ; b) ; c) . 3) Käikude arvutatud krv-d ; a) b) c) 4) Käikude kaalude arvutamine a) ; b) ; c) 5) Sõlmpunkti a kaalutud keskmise asendi krv arvutamine ( a) 6) Käikude süsteemi kõige nõrgema punkti asendi oodatav krv a) ; b) c) d) e) . 1.4 Käikude skeem Joonis..4.1. Käikude ...
Mõõtmiste ajal on nähtavad minimaalselt 6 ja maksimaalselt 10 satelliiti. PDOP jääb mõõtmiste ajal valdavalt alla 2,3, kuid alates 15.30 kuni 16.00 on PDOP väärtuseks kuni 3,75. Joonis 5. Satelliitide arv Joonis 6. Satelliitide kaldenurgad Joonis 7. Satelliitide nähtavus Joonis 8. DOP arvud Joonis 9. Satelliitide asimuudid Vastavalt kohaliku plaanilise geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimise ja rajamise juhendile võib põhivõrgu punkti planilise asendi keskmine ruutviga olla ± 1 cm, mis on ühtlasi ka eesmärgiks mõõtmistel saavutada. Staatilisel GPS mõõtmisel tuleb kasutada kahesageduslikke vastuvõtjaid ning mõõtmissessioonide pikkuseks võib minimaalselt olla 90 minutit. Samuti tuleb GPS mõõtmised teostada selliselt, et võrku kuuluksid ainult mittetriviaalsed vektorid. Mõõtmised teostatakse kolme sessioonina (A, B ja C). Mõõdistustööde läbiviimiseks on planeeritud kasutada nelja Leica Viva GS14 GNSS vastuvõtjat (Joonis 10)
silutud väärtuse Et-1 kaalutud keskmisena. Eksponentsilumise korral on järgmise perioodi prognoosiks viimase perioodi silutud väärtus.Eksponentsiaalse mudeli parameeter - Suuruse suhteline muut ajaühikus on konstantne ja võrdub kasvuparameetriga a(juurdekasvutempo). Lineaarne - ∆y = a; Eksponentsiaalne - ∆y/y=a Prognoosi viga on tegeliku väärtuse ja silutud väärtuse vahe. Adaptiivne prognoosimine: prognoos sõltub eelmise prognoosi veast Keskmine ruutviga - Võrreldakse erinevate meetodite keskmist ruutviga Väiksem MSE -> parem prognoosimismeetod Aditiivne mudel – yi=Ti+Ci+Si+εi. Ti – trendi component, Ci – tsükliline component, Si – sesoonne komponent, εi – juhuslik component. Kasutatakse, kui absoluutne kõrvalekalle trendist on vastavatel perioodidel ligikaudu ühesugune Prognoosimisel kasutatakse vaatlusandmete põhjal leitud trendi ja keskmisi sesoonseid komponente
mõõtühik ehk etalon mõõdetavase suurusesse. Mõõtmised jagunevad kahte liiki: 1) Otsesed mõõtmised väärtus vahetu mõõtmise tulemusel 2) Kaudsed mõõtmised väärtus arvutuslikult Geodeesias kasutatavad mõõtühikud : Nurgamõõduühik (Kraad 1/360 täispöördest, Goon 1/400 täispöördest 90o = 100.000 g). Joonemõõduühikuks on meeter. 13.Mõõtmistulemuste vead: sulgemisviga, jäme viga, süstemaatiline viga, juhuslik viga, tõeline viga, keskmine ruutviga, suhteline viga. Tuua näiteid. Sulgemisviga- mõõdistamiskäigu sulgemisel mõõtmisandmetest arvutatud suuruse (nurk, kõrguskasv või koordinaatide juurdekasv) erinevus võrreldes lähtepunktide andmetest arvutatud suurusega. Jäme viga-tekib hooletuse ja metoodika mitte jälgimise tõttu. Need tuleb mõõtmistulemuste seast kõrvaldada ja asendada uute mõõtmistulemustega. Juhuslik viga-tekib ka paratamatult mõõtmismetoodika järgimisel. Need
tasandamine? Mis on pihustatud kontuur? Mis on magistraaljoone tagune pindala? 5. Grafoanalüütiline meetod 6. Peamised nivelleerimismeetodid on geomeetriline, trigonomeetriline, hüdrostaatiline, baromeetriline ja GPS-mõõtmine. Kõige täpsemad, kuid samal ajal kõige töömahukamad, on geomeetriline ja hüdrostaatiline nivelleerimine. Neid viise kasutatakse riiklike kõrgusvõrkude rajamisel ja suurt täpsust nõudvatel märkimistöödel. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on siin +-0,5 mm ühe kilomeetri kohta. Geodeetiliste kõrguste määramisel GPS-mõõtmistega on tänapäeval võimalik saavutada sentimeetrilist täpsust. Trasside ja ehitusplatside nivelleerimisel, geodeetilise mõõdistamisvõrgu punktide kõrguste määramisel tasase reljeefiga aladel ning maaparandustöödel kasuatatkse tehnilist geomeetrilist nivelleerimist. Geomeetrilise nivelleerimise täpsus ehk kahe punkti kõrguste vahe määramise keskmine ruutviga on +- 10 mm/km.
Absoluutväärtuselt võrdseid positiivseid ja negatiivseid vigu esineb mõõtmistulemustes ühesuguse sagedusega. Väikesed juhuslikud vead esinevad mõõtmistulemustes sagedamini kui suured. Juhuslike vigade aritmeetiline keskmine läheneb nullile, kui mõõtmistulemuste arv läheneb lõpmatusele. Geodeetiliste tööde juhendite koostamisel võetakse tavaliselt lubatavaks veaks +/- 2m või +/- 2,5 m, äärmine viga on +/- 3m. Keskmine ruutviga (m) kasutatakse ühe suuruse võrdtäpsete mõõtmise hindamiseks. Krv on eriti tundlik suuremate vigade suhtes. Võrdtäpsete mõõtmiste hindamine hälvete järgi ühe mõõtmise ja kõige tõenäolisema väärtuse aritmeetilise keskmise hindamine hälvete järgi Besseli valemist arvutatud krv-ga. Hälbeks nim. aritmeetilise keskmise L ja iga üksiku mõõtmistulemuse li vahet vi. (vt. valemite lehelt osa nr.4 b-punkti)
3.1.1 Kasutatud instrumendid Geomeetrilisel nivelleerimisel kasutati nivelliiri Trimble DiNi12 nr 700984 (Tabel 3). Nivelliir Trimble DiNi 12 1. Pikksilma suurendus 32× 2. Kompensaator tööpiirkond ± 15 / ± 270 mgon täpsus ± 0.2 / ± 0.06 mgon 3. 1 km edasi-tagasi keskmine ruutviga ± 0.3 mm Tabel 3. Nivelliiri Trimble DiNi 12 tehnilised näitajad. Nivelleerimisel kasutati jäika puitstatiivi ja puidust 3 m koodlatte NEDO LD24 ning erivajadusel alumiiniumist 1 m koodlatti NEDO LD21. Temperatuuri väärtuse määramiseks välitööde perioodi igapäevasel nivelliiri viseerimiskiire ja horisontaaltasapinna vahelise nurga (nurk i) määramisel kasutati termomeetrit nr 2. Geomeetrilise nivelleerimise väliandmed on esitatud M5 formaadis koos formaadi
looduslik kõverjooneline piirlõik. Magistraaljoone ja kõverjoonelise piirlõigu vaheline pindala arvutatakse maastikul tehtud mõõtmiste põhjal, kasutades kolmnurga ja trapetsi pindala valemit. 5. 5.1. Millised on peamised nivelleerimise meetodid ja nende täpsus? Geomeetriline Trigonomeetriline Hüdrostaatiline Baromeetriline GPS-nivelleerimine Kõige täpsemad, kuid samas kõige töömahukamad, on geomeetriline ja hüdrostaatiline nivelleerimine. Kõrguskasvu keskmine ruutviga on siin Kõrguskasvu keskmine ruutviga on siin ± 0,5 mm ühe kilomeetri kohta. GPS-mõõdistamisega on võimalik saada sentimeetrilit täpsust. Tehnilise geomeetrilise nivelleerimise täpsus on ± 10 mm/km. Trigonomeetrilise nivveleerimise täpsus on detsimeetri täpsus. Baromeetrilise niveleerimise täpsus on mõne detsimeetri täpsus. 5.2. Kus neid kasutatakse ja millised on kasutamise piirangud? Geomeetriline o I klass (0,5 mm/km) riiklikud kõrgusvõrgud
juhindudes abrissil näidatud joonisest ja märgitakse kontuuride sisse leppemärgid. Polaarkoordinaatidega mõõistatud punktide pealekandmiseks kasutatakse suurt goedeetilist ringmalli, mille abil saab konstrueerida polaarnurki ±5' täpsusega ja mõõtesirklit või vastavas mõõtkavas antud skaalaga joonlauda polaarkauguste märkimiseks. Plaani kontrollimine Plaani täpsust iseloomustab sellel kujutatud maastiku objektide ja kontuuride asendi keskmine ruutviga geodeetilise võrgu punktide ning üksteise suhtes.
Töö normeerimise etapid: standardaeg= operatsiooni sooritamise aeg+lisaaeg. Ülesanne1: variant 1 Ettevõte kasutab prognoosimisel eksponent tasandatud funktsiooni (eksponentsiaalne silumine). Parema tulemuse saavutamiseks ettevõte on prognoosinud aasta 2012 kasutades α väärtust 0,4 ning ja α väärtust 0,6 ning on arvutanud vead ühe ja teise α väärtuse jaoks α Keskmine absoluutviga Keskmine ruutviga 0,4 10,34 115,56 0,6 11,87 290,87 Millist α väärtust peab ettevõte valima prognoosimiseks ja miks? Ülesanne 2: Elektroonika tootja arendab uut toodet ning peab valima kahe disaini vahel. Disain A arendamiseks kulutab firma 1000 000EUR ja disain B jaoks 1 350 000 EUR. Disaini A puhul tõenäosusega 0,9 toodetud toodete kvaliteedi tase on 59% (on võimalik saada 59 head toodet
seinareeperid. 42.Millisel juhul kasutatakse riiklikes kõrgusvõrkudes fundamentaalreepereid?Fundamentaalreeperiga kindlustatakse I ja II klassi nivelleerimiskäikude sõlmpunktid. 43.Nimeta kaks igasuguse traditsioonilise kõrgtäpse nivelliiri põhilist tehnilist näitajat......? Kõrgtäpse nivelliiri tehnilised näitajad: 1 – nivelliiri pikksilma suurendus, 2 – ühe km kahekordse käigu keskmine ruutviga; vesiloodiga puhul – vesiloodi jaotuse väärtus; kompensaatornivelliiri puhul – kompensaatori KRV. 44.Selgita kõrgtäpse nivelliiri tasaparalleelplaadi ülesannet?****** Tasaparalleelplaadiga võib täpsustada vesiloo lugemit, pöörates plaati et tõsta või langetada vaatekiirt 5 mm piiridesd. 45) Millised välistingimused võivad mõjuda halvavalt digitaalnivelliirile? Kui
Mõõtmised jagunevad kahte liiki: · Otsesed mõõtmised väärtus vahetu mõõtmise tulemusel · Kaudsed mõõtmised väärtus arvutuslikult Geodeesias kasutatavad mõõtühikud : · Nurgamõõduühik (Kraad 1/360 täispöördest, Goon 1/400 täispöördest 90o = 100.000 g). · Joonemõõduühikuks on meeter. 13. Mõõtmistulemuste vead: sulgemisviga, jäme viga, süstema atiline viga, juhuslik viga, tõeline viga, keskmine ruutviga, suhte line viga. Tuua näiteid. Sulgemisviga - mõõdistamiskäigu sulgemisel mõõtmisandmetest arvutatud suuruse (nurk, kõrguskasv või koordinaatide juurdekasv) erinevus võrreldes lähtepunktide andmetest arvutatud suurusega. Jäme viga tekib hooletuse ja metoodika mitte jälgimise tõttu. Need tuleb mõõtmistulemuste seast kõrvaldada ja asendada uute mõõtmistulemustega. Süstemaatilised vead Muudavad mõõtmistulemusi mingis kindlas suunas. Näiteks joone pikkuse
21 Ortofoto on spetsiaalse tarkvaraga töödeldud aerofoto, millelt on maapinna reljeefist, kaamera kaldest pildistamise hetkel ning kaamera tsentraalprojektsioonist tingitud moonutused eemaldatud. Ortofoto valmistatakse topograafiliste andmete hõive korra ja üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste määruse alusel. Valmistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest: 1) ortofoto plaanilise täpsuse keskmine ruutviga ei tohi olla suurem kui 2 maapinna pikslit; 2) ortofoto valmistamisel kasutatakse aerofoto keskmist osa; 3) külgnevate aerofotode üleminek ei tohi läbida kõrgeid ehituslikke objekte (näiteks majad, korstnad, sillad) ja peab olema parimal viisil peidetud (nähtamatu); 4) ortofoto peab olema fotomeetriliselt ühtlustatud. 5) Ortofoto atribuutidena näidatakse aeropildistamise aeg, piksli suurus maapinnal (GSD), värviskeem, kaardilehe normaalmõõtkava ja kaardilehe number vastavalt
0 0.0 0.0 181 43 42.8 0.2 0.0 172 42 40.5 1.5 2.1 170 43 40.0 3.0 8.8 173 41 40.8 0.2 0.0 Kokku: 0.0 101.5 Keskmine ruutviga s^2: 2.74 mü^2 lin. Mudeli standardviga s 1.6564442689 jalanumbri mü kirjelduse protsent r^2: 64.90% ressioonisirgega määratud keskmisest tasemest on s=1,6. % tudengite jalanumbri muutlikkusest. eldab leitud lineaarne mudel. 9 1 6 4 2 6 2 6 3 39 23.08% 2.56% 15.38% 10.26% 5.13% 15.38% 5.13% 15.38% 7.69% 100% el on kasvav seos, tugev seos)
väikesteks mõõtkavadeks 1:10 000 ja 1:5 000; keskmiseks mõõtkavaks 1:2 000 ja suurteks mõõtkavadeks 1:1 000 1:500.Topograafiliste kaartide puhul on 1:10 000, 1:25 000, 1:50 000suured mõõtkavad, 1:100 000 ja 1:200 000 keskmised ja alla selle väikesed mõõtkavad. Mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 mm plaanil vastavat joone pikkust maastikul.(näiteks 1:10 000 täpsus on 1,0m) Plaani täpsust iseloomustab sellel kujutatud maastikuobjektide ja kontuuride asendi keskmine ruutviga (krv) geodeetiliste võrgu punktide ja üksteise suhtes. Teame, et mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 mm plaanil vastavat joone pikkust maastikul. Näiteks, plaanil mõõtkavas 1:10 000 ei saa ühtegi punkti ega joontmäärata täpsemini kui 1m. 38. Topograafilised leppemärgid Kõik maastiku objektid ja situatsiooni- ning reljeefielemendid võib jagada lähtuvalt nende suurusest ja kujust kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Seejuures ei ole oluline kas
kus d on orientiiride vaheline vahemaa. Valemit analüüsides leiame, et viga suureneb järsult kui nurk <30° või >150°, sest siis väheneb nurga siinuse väärtus väga kiiresti. Kompassiõiendis on viga, kui lühikeste ajavahemike tagant määratud asukohtade ühendamisel saame kõvera joone ja ka kui kaht observeeritud asukohta ühendava sirge ja kaardile kantud kursijoone vahel mp moodustub nurk. Asukoha ruutviga määratakse valemiga: M n12 n22 sin 13 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 15. Laeva asukoha määramine kauguse järgi. Selleks mõõdetakse laevalt kaugus kahe või enama orientiirini. Seejärel tõmmatakse kaardile ringjooned, millede raadiused võrduvad mõõdetud kaugusega.
Tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem: L-Est f. Faili formaadid: i. Vektorkujul: DGN, Mapinfo ii. Rasterkujul: CIT, TIFF, ECW g. Eesmärk: Olla aluseks riiklikele teemakaartidele ning ruumiinfot sisaldavatele registritele. h. Kaardil kujutatud topograafiline info: ca 118 nähtust, digitaalkaardil puudub reljeef i. Toimub andmete uuendamine (II kaardistusring) j. Keskmine ruutviga: i. Stereos: 2m ii. Tehislikud objektid: 4m iii. Looduslikud objektid: 10m k. Ajakava: i. 1991. a. valmis projekt ii. 1996. a. tootmine täisdigitaalne iii. 1999. a. käivitatud riigihanked iv. 2002. a. põhikaart Eesti territooriumil valmis v. 2003. a. digitaalne põhikaart Eestis valmis l
I = wi xi , (1.15) i =1 kus n neuroni sisendite arv. NB! Widrow-Hoff'i algoritm, mida me tuletame kehtib ka siis, kui neuronite aktiveerimisfunktsioonid on mittelineaarsed. Vaadeldavas algoritmis peab olema etteantud iga neuroni väljundi etalonväärtus T see väärtus, mida me tahame saavutada. Järelikult iga neuroni ruutviga 2 on: 2 = (T - I ) 2 (1.16) Veafunktsiooni gradient koosneb selle funktsiooni tuletistest kõikide kaalukoefitsientide järgi: 2 I = -2(T - I ) = -2(T - I ) xi , (1.17) wi wi kus i=1,...,n, kui neuronil on n sisendit. Parameetri muutus wi on proportsionaalne antigradiendile:
I = wi xi , (1.15) i =1 kus n neuroni sisendite arv. NB! Widrow-Hoff'i algoritm, mida me tuletame kehtib ka siis, kui neuronite aktiveerimisfunktsioonid on mittelineaarsed. Vaadeldavas algoritmis peab olema etteantud iga neuroni väljundi etalonväärtus T see väärtus, mida me tahame saavutada. Järelikult iga neuroni ruutviga 2 on: 2 = (T - I ) 2 (1.16) Veafunktsiooni gradient koosneb selle funktsiooni tuletistest kõikide kaalukoefitsientide järgi: 2 I = -2(T - I ) = -2(T - I ) xi , (1.17) wi wi kus i=1,...,n, kui neuronil on n sisendit. Parameetri muutus wi on proportsionaalne antigradiendile:
37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1: 500 või 1:2000, haljasasustusega piirkondades 1:5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3 mm. Lähtuvalt nõutavast täpsusest valitakse vastavad mõõtmismeetodid ja vahendid. Plaani täpsust iseloomustab sellel kujutatud maastiku objektide ja kontuuride asendi keskmine ruutviga geodeetilise võrgu punktide ning üksteise suhtes. Täpsused võivad olla erinevad, mida suurem mõõtkava, seda täpsemalt saab kujutada situatsioonielement ja kontuure. Mõõdistamise nõutav täpsus: tulenevalt mõõdistuse mõõtkavast on vahekaugused instrumendist latini piiratud. Nii võib M 1:500 vahekaugus instrumendist latini olla reljeefi mõõdistamisel kuni 100m, kontuuride mõõdistamisel kuni 60m ja latipunktide omavahelised kaugused kuni 20m. 38. Topograafilised leppemärgid
annaabi.ee 
