Kõrgem geodeesia 1. kontrolltöö (0)

1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline)
2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS-84, GRS-80.(?WGS-72, Krassovski, Hayford ?)
3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria
4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1-e2sin2B)0,5 , a-pikem pooltelg , e-eksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1-e2)/(1-e2sin2B)1,5.
5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem.
6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga.
Polügonomeetria eelised: *Tringulatsiooni ja trilateratsiooni ees – üldjuhul vaid 2 suuna nähtavuse tagamise vajadus, hea kohaldatavus maastikuga ja vajadus suhteliselt madala pealisehituse järgi. *GPS ees – lihtsam kasutatavus kõrge või tuheda hoonestusega aladel jt kohtades, kus taevas on varjatud, aga maapealne vaateväli ei ole kinnine . Polügonomeetrias on odavam aparatuur Polügonomeetria puudused: *võrreldes tringulatsiooniga – võrgu lõdvem ehitus ja väiksem tingimuste arv tasandamisel *võrreldes GPS meetodiga – samad kui eelmisel juhul ja lisaks väiksem täpsus. Pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga: võimalus eristada nurga- ja joonemõõdu vigade mõju, mida kasutatakse tehtud tööde analüüsil ja käigu rangel tasandamisel
7) Milline on kõrgema geodeesia definitsioon?
Kõrgem geodeesia on teadus, mis tegeleb Maa kuju, mõõtmete, gravitatsioonivälja ja geodünaamiliste nähtuste uurimisega, riiklike geodeetiliste põhivõrkude rajamisega jms.
8) Loetle 5 tähtsamat nurgamõõtmise üldnõuet:
1. Nurgamõõtmisi tuleb sooritada võrdsete ajavahemike järel; 2. Instrument tuleb asetada statiivile nii mitu minutit enne mõõtmiste algust, kuimitu kraadi ta temp. erineb välis.tempist; 3. Alidaadi ja pikksilma kinnituskruvisid ei tohi kinnitada liiga tugevasti; 4. Lõplik suunamine tuleb sooritada suunamiskruvi sissekeeramisega; 5. Suunamiskruvi ei tohiks olla oma tööpiirkonna lõppu keeratud, iga kahe-kolme võtte järel tuleks see reguleerida keskasendisse.
9) Loetle vähemalt 5 Struve (ringvõtete) meetodi nõudest: 1. Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem;
2. Algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund (enamasti põhja-või kirdepoolne); 3. Esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta; 4. Pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile (horisondi lugemine). Lugemite erinesvus esimesel punktil näitab instrumendi püsivust poolvõttes; 5. Kui pikksilm liikus juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring.
10) Millised on kõrgema geodeesia aine 3 põhisuunda? 1. Põhilised geodeetilised tööd; *klassikalised plaanilised põhivõrgud- triangulatsioon ,trilateratsioon ja polügonomeetria: *sateliitgeodeesia meetodil rajatavad plaanilised põhivõrgud: *kõrgtäpne nivelleerimine, 2. Sferoidiline geodeesia; 3. Teoreetline geodeesia.
11) Millised on polügonomeetria nurgamõõtmiste põhilised vigade allikad?1. tsentreerimisviga;
2. Reduktsiooniviga; 3. Vahetu mõõtmisviga;
4. Instrumentaalne viga; 5. Välistingimustest tingitud viga; 6. Lähteandmete viga.
12) Loetle välistingimustest põhjustatud vead nurgamõõtmisel: 1. Refratsioon: vertikaalne ja horisontaalne. ( Valguskiir püüab läbida õhedamaid õhukihte.Enamasti kuni 0,7” aga võib ka kasvada suurusjärgu võrra. Mõju vältimiseks mõõtmised sooritada ISOTERMIA ajal, jõed ja orud „lõigata” risti ning järved ja niisked nõod –sümmeetrilislt; ei tohi olla vaatekiire lähedal kuumenenud pindasid);
2. Kujutise kvaliteedi halvenemine (tolm,suits,veeaur, valgustus ,kontrast);3. Kujutise võbisemine (ei tohiks ületada 2” st. 0,1 bisektorit);
4. Instrumendi temperatuuri muutus;
5. Aluse vajumine.
13) Mis on geodeetilised algandmed?
Valitud punkt, kus määratakse max. täpsusega astronoomilised koordinaadid ja teatud lähtesuuna astronoomiline asimuut ning loetakse need ühtlasi geodeetilisteks koordinaatideks ja asimuudiks. Selle punkti normaal -voi ortomeetriline kõrgus on geodeetiline kõrgus.
14. Instrumentaalsed vead nurgamõõtmisel: kollimatsiooniviga, pikksilma pöörlemistelje kalle, ümberfokuseerimise viga, limba ja alidaadi ekstsentrilisusest tingitud viga, limbi jaotiste ebavõrdsusest tingitud viga, teodoliidi vertikaaltelje kalle.
Instrumentaalne viga paeks võrduma instrumendi juhendis toodud nominaalse väärtusega, millele lisanduvad justeerimise ebatäpsused ja teatud määtmistingimused.
15. Instrumentaalsed vead mis kaovad tööl kahe poolvõttega. Poolvõtetes on kolimatsioonivea mõju vastandmärgiline ja seega elimineerub. Pärast seda, arvestades, et nurga haarade suundade võrdsete seniitkauguste puhul on nurga väärtus kolimatsioonivea mõjust vaba. Limbi ja alidaadi ekstsentrilisusest tingutud viga. Tänapäeval instrumentide valmistamise tehnilise taseme puhul on viga viidid miinimumi. Selle jääkväärtus kaob kahe poolvõttega.
16. Punkti geodeetiline laius B on nurk selle punktis moodustatud ellipsoidi normaali ja ekvaatori tasandi vahel ( põhjalaius PL, lõunalaius LL). Punkti geodiitiline pikkus on kahetahuline nurk geodeetilise algmeridiaani ja selle punkti meridiaani tasandite vahel.
17. Joonemõõtmise iseloomustus statiividel invartraadi abil statiivide asukohad märgitakse mõõdetava joone trassile teodoliidi ja trossi abil iga 24 (48) meetri järel. Esimene statiiv, millel asetseb teodoliit, peab olema tsentreeritud täpselt polügonomeetriapunktile. Pärast kõigi selle komplekti statiivide paigaldamist eraldatakse teodoliit kolmjalandist ja asetatakse viimase paigaldatud statiivi kolmjalandisse, mille järel samad töötajad asuvad statiividevahelisi kõrguskasve nivelleerima ja seejärel vabanevaid statiive ümber paigutama. Pärast esimese kahe statiivi nivelleerimist asub ülejäänud meeskond mõõtma kaugusi. Selleks paigutatakse esimese statiivide paari kolmjalanditesse vertikaalteljemärgid M (joonis). Plokkseadised paigutatakse nii, et skaalad St ja Se asuksid nende märkide kohal. Mõõtmiste juhi korralduse peale tehakse üheaeglaselt skaalalugemid T ja E 0,1 mm täpsusega ( interpoleerides silma järgi millimeetri kümnendosi). Seega kaugus märkida vahel l = lo+ (E+T). Mõõtmisi korratakse veel 2 korda, nihutades eelnevalt skaalasid mõned millimeetrid edasi või tagasi. Kui mõõtmisi kasutatakse 1. või 2. järgu polügonomeetrias, ei tohi kolme mõõtmistulemuse erinevused ületada 1,0 mm, täpsematel mõõtmistel – 0,3mm. Mõõdetakse temperatuur 1 ºC täpsusega.
18. Iseloomult sarnased vead. Kollimatsiooniviga, pikksilma pöörlemistelje kaale ( vea iseloom on mõneti sarnane kollimatsiooniveaga ja avaldub mõõtmisel koos viimasega, kuid on rohkem mõjutatud seniitkaugusest) ja ümberfokuseerimise viga ( mõjub sarnaselt kolimatsiooniveaga, sest ümberfokuseerimisel muutub mõnevõrra viseerimistelje asend ja sellega seoses ka kollimatsiooniviga). Nimetatud veast hoidumiseks peaksid polügonomeetrikäigu joonepikkused olema võimalikult võrdsed.
19. Parandeid mis kasutatakse joonemõõtmisel invartraadiga. Neid parandeid viiakse mõõtmistulemustesse: - Kompareerimisparand
- Temperatuuriparand, mis arvutatakse valemiga ∆ lt = α lo (t- to)+β lo (t²- t²o), kus α on joonpaisumistegur, β joonpaisumise ruuttegur ( kasut kõrgtäpsetel mõõtmistel), mis määratakse iga traadi jaoks eraldi spetsiaalsete uuringutega, lo traadi nominaalpikkus, to kompareerimistemperatuur, t mõõtmistemperatuur
- Kaldeparand, mis leitakse valemiga ∆ l h = - ∆h²/(2 l )- h²*² / (8 l³) kus: ∆h on kõrguskasv statiivide vahel, l statiividevaheline kaugus.
Referentsellipsoidile ja projektsioonitasandile viimase parandid .
20) Selgita loodjoone kõrvalekalde mõistet.
Geoidi ja ellipsoidi pinnad ei ole parallelsed, siis ei ole parallelsed ka loodjooned ja ellipsoidi narmaalid, st nad moodustavad nurga, mida nim loodjoone kõrvalekaldeks. Loodjoone kõrvalekaldeid otseselt mõõta ei saa ja nende väärtused määratakse näiteks kas raskuskiirenduse gravimeetrilise mõõtmise abil või geodeetiliste ja astronoomiliste koordinatide võrdluse abil.
Nurka u ellipsoidi normaali ja joodjoone vahel nim. loodjoone kõrvalekaldeks. Eristatakse absoluutset ja suhtelist kõrvalekallet.
Loodjoone absoluutseks kõrvalekaldeks punktis M nim. nurka n1 üldise maaellipsoidi normaali Mn1 ja loodjoone Mg vahel.
Loodjoone suhteliseks kõrvalekaldeks nim. nurka u2 referentsellipsoidi normaali Mn2 ja joodjoone Mg vahel.
21) Loetle vead, mis esinevad joonemõõtmisel invartraadiga. Joonemõõtmisel invartraatidega mõjuvad järgmised vead: - kompareerimisviga ∆1
- viga, mis on tingitud statiivide hälbest joone sihilt ∆2 , - mõõduvahendi looga ja venimise viga ∆3
- tuule mõju ∆4 , - kaldeparandi määramise viga δ5
- temperatuuriparandi määramise viga δ6 ,- statiivide ebakindlusest tingitud viga δ7, - vahetu mõõtmisviga δ8
22) Millest oleneb valguse kiirus õhus ja millised õhu seisundi parameetrid määravad selle suuruse? Valguse kiirus sõltub õhu tihedusest; tihedust mõjuvad temperatuur, niiskus, rõhk
23. Milleseid parandeid arvestab elektrontahhümeeter joonemõõtmisel?
Joonemõõtmisel elektrontahhümeetriga kasutatakse järgmised parandeid: 1) C- etaloneerimisparand (nullpunkti parand või instrumendi konstant), 2) dDp- õhurõhust tingitud parand, 3) dDe- keskkonna niiskusest tingitud parand, 4) dDt- temperatuurist tingitud parand, 5) dDh- joone kaldeparand, 6) dDpr- prismaparand.
24) Nimeta kaks põhilist gravimeetri tüüpi. Vedrugravimeeter (vähe täpne, kasutataksse väljas), pendelgravimeeter ( statsionaarne ).
25) Kuidas peaks toimuma polügonomeetriakäigu sidumine ideaaljuhul? Polügonomeetriakäigu sidumine kõrgema järgu geodeetilise võrkuga toimub käigu punktide koordinatide ja joonte direktsiooninurkade leidmiseks. Täpseim sidumine saadakse külgnevatest lähtesuundadest mõõdetud nurkade abil.
Tänapäeval kasutatakse põhiliselt polügonomeetriakäigu sidumise kolm meetodit: 1. Sidumine baaspunktide ja suundadega, kusjuures ideaaljuhul kasutatakse külgnevaid suundasid. 2. Koordinaat- e. pimesidumine. 3. Sidumine mitmekordse vastulõikega ja seinapolügonomeetria.
26. Millised on polügonomeetriakäigu koordinaatmeetodil sidumise puudused? Põikvead võivad jääda avastamata, nurgad jäävad tasandamata (täpsus oluliselt langeb).
27. Selgita vastulõike ohtliku ringi mõistet. Mis juhtub, kui määratav punkt on ohtlikul ringil või selle vahetus läheduses? Nurgalise vastulõike korral mõõdetakse määratavs punktis suunad vähemalt kolmele lähtepunktile.Tuleb jälgida,et lõikenurgad ε ja β ei oleks alla 30o ja üle 150o. Samuti ei tohi summa B+β+c asuda piirides 160o-200o, st määratav punkt ei tohi astseda lähtepunkti läbiva ohtliku ringi läheduses. Vastulõikele omased puudused- sõltuvus meteoroloogilistest tingimustest mõõdistamine pole võimalik, kui tugipunktid asuvad suurtel kaugustel,mõõdistamine nõuab tihedamat punktivõrku kui otselõige.
28. Mis on seinapolügonomeetria eelis? Milliseid seinapolügonomeetria märkide süsteeme kasutatakse? Mis on seinapolügonomeetria puudus? Eristatakse konsool- ehk ülekandevardaga märke ja reeperilaadseid märke.Viimaste puhul rajatakse käik piki abipunkte,kusjuures kasutatakse kahe- ja kolme-märgilisi süsteeme.Saab kasutada ka reeperina.
29. Kuidas oleneb trigonomeetrilise nivelleerimise refraktsiooniviga joone pikkusest (matemaatiliselt)? Refraktsiooni mõju on võrdeline vaatekiire pikkuse ruuduga.
30. Kuhu on suunatud geodeetilise joone nõgusus põiksilindrilises projektsioonis,aga Lambert -Est projektsioonis? Põiksilindrilises projektsioonis – telgmerediaani poole, Lambert-Est projektsioonis – Eesti keskparalleeli poole
31. Joonesta püramiid, lihtsignaal, liitsignaal.
32. Tee triangulatsiooniahela joonis ja näita baaskülg, vahekülg, sidekülg, vahenurk ja sidenurk.
c-vahekülg, S-sidekülg, A,B-sidenurgad, C-vahenurk
33. Joonista triangulatsiooni põhilised kujundid koos nim-ga.
geodeetiline nelinurk
tsentraal süsteemid
34. Millised triangulatsioonivõrgu elemendid mõõdetakse, aga millised ja millise valemi abil arvutatakse?Triangulatsioonis mõõdetakse lähtekülje asimuut ja vastuasimuut ning otspunktide koordinaadid. Koodinaadid hiljem arvutatakse geodeetilsteks (A=α-(λ-L)sinφ). Sideküljed ja –nurgad nig vaeküljed ja –nurgad arvutatakse siinuslause abil
35. Millised trilateratsioonivõrgu elemendid mõõdetakse, aga millised ja millise valemi abil arvutatakse?Trilateratsioonis mõõdetakse kolmnurkade küljeikkusi. Nurgad arvutatakse koosinuslausega
cosA=
36.Selgita riikliku kõrgusvõrgu põhiülesannet.Mis on kordusnivelleerimise põhjus ja milline on selle sagedus? Riiklik kõrgusvõrk kindlustabkogu riigi ulatuses ühtse ja täpse kõrguste süsteemi, mis on aluseks topograafiliste mõõdistamisele, geodeetilistele mõõdistamisele ja teaduslikule uurimistööle. Kordusnivilleerimine on vajalik sellepärastet maakoore tõusude ja languste tõttu muutuvad reeperite kõrgused. I klass – 20...25a, II klass – 30...35a
37.Millised on riiklike ja kohalike nivelleerimisvõrkude kaks põhierinevust? Kohalikud võrgud on väiksemad, riiklikud kasutavad gravimeetrilisi parandeid.
38 Mis võetakse uute ja olemasolevate....?
I Ja II klassi uute ja olemasolevate käikude sidumiseks lülitatakse rajatavasse k’iku üks olemasoleva käigu reeper, kusjuures tuleb sooritada viimase reeperiga külgneva olemasoleva sektsioni kordusnivelleerimine. I klassi puhul loetakse sektsiooniks käigu lõiku alates seotavast fundamentaalreeperist kuni selle naaberfundamentaalreeperini, aga II klassi sidumisel I klassi käiguga – käigu lõiku fundamentaalreeperist kuni selle ligema seina- või pinnasereeperini.
39.Nimeta kolm tingimust,mida peab pinnasereeperi asukoht kindlustama? Reeperi seisundi jäävus (püsivus), reeperi ülesleiatavus ja juurdepääsetavus, reeperi säilitavus.
40.Millised on soovitatud pinnasetingimused pinnasereeperi asukohale? Soovitavad pinnasetingimusedpinnasereeperiasukohale: kaljupinnas või kõrgemad kohad jämedateraliste liivapinnastega; põhjavee sügavusel vähemalt 3-4 m; põldudest eemal; vältima karsti ja pinnaseroome alasid ning kohti kus on oodata mäe-, ehitus- või põllumajandustöid.
41. Loetle reeperite neli põhitüüpi: Põhja-, fundamentaal- , pinnase-, seinareeperid.
42.Millisel juhul kasutatakse riiklikes kõrgusvõrkudes fundamentaalreepereid?Fundamentaalreeperiga kindlustatakse I ja II klassi nivelleerimiskäikude sõlmpunktid.
43.Nimeta kaks igasuguse traditsioonilise kõrgtäpse nivelliiri põhilist tehnilist näitajat......? Kõrgtäpse nivelliiri tehnilised näitajad: 1 – nivelliiri pikksilma suurendus, 2 – ühe km kahekordse käigu keskmine ruutviga; vesiloodiga puhul – vesiloodi jaotuse väärtus; kompensaatornivelliiri puhul – kompensaatori KRV.
44.Selgita kõrgtäpse nivelliiri tasaparalleelplaadi ülesannet?****** Tasaparalleelplaadiga võib täpsustada vesiloo lugemit, pöörates plaati et tõsta või langetada vaatekiirt 5 mm piiridesd.
45) Millised välistingimused võivad mõjuda halvavalt digitaalnivelliirile? Kui suur osa digitaalnivelliiri pikksilma vertikaaldiameetrist peab olema hõivatud koodlati kujutisega? Õhu virvendus võib mõjutada lati kujutise kontrasti ning lõppeda lokaalsete moonutustega. Mõõtmistäpsusele mõjuvad samuti halvasti okste ning lehtede varjud latil eredas päikesepaistes ja otse objektiivi suunduv päikesevalgus. Ka lähedal asuvate mehhanismide tööst või tuule mõjust tingitud kompensaatori vibratsioon võib mõjuda korrelatsioonile.
80% peab olema hõivatud koodlati kujutisega ja kaugustel kuni 5m peab ribakood olema nähtav terves vaateväljas ehk 100%.
46) Loetle invarlati põhikontrollid(6). Kontrollitakse:1)vedru pinget-enne välitöid 2)lati läbipainet- 2korda kuus 3)lati vesiloodi- kaks korda päevas 4)lati talla tasasust ja pikitelje ortogonaalsust 5)lati tuleb kompareerida komparaatoril või kontrolljoonlaua abil kontrollida põhiskaala jaotist 6)nullpunkti kõrguste erinevust- kontroll kord aastas enne välitööde perioodi
47) Milleks vajab nivelliiri kompensaator dempferit? Nimeta dempferi kolm põhiliiki. Milline nähe mõjub halvavalt kompensaatori tööle? Et pendlite võnkumise sumbumiseks kulub palju aega, kasutatakse nivelliiride puhul sumbumise kiirendamiseks eri seadet, mida nimetatakse dempferiks. Võib kasutada õhk-, vedelik-, magnet- jt. dempfereid. Kompensaatori tööle võib halvavalt mõjuda vibratsioon.
48) Milliseks kolmeks liigiks jaotatakse kompensaatorid tegevusprintsiibi poolest?
Tegevusprintsiibi poolest jaotatakse kompensaatorid kolme tüüpi (kus viseerimistelg Z´Z moodustab horisontaalsuunaga Z0´Z0 väikese nurga (alfa) ja niitristiku kese asub punktis Z): 1.kompensaatorid, mis liigituvad niitristikut asendist Z asendisse Z0; 2.kompensaatorid, mis muudavad horisontaalse kiire suunda punktis m nii, et see läheks läbi punktis Z asuva niitristiku keskme; 3.kompensaatorid, mis nihutavad horisontaalset kiirt paralleelselt suuruse Z0Z võrra, nii et see läheks läbi punktis Z asuva niitristiku keskme.
49) Kuidas kontrollitakse nivelleerimislati läbipainet? -lati vesiloodi? –lati talla tasasust?
Lati läbipainde määramiseks asetatakse ta horisontaalselt külgservale ja pingutatakse peenike niit lati esiserva otste vahele. Läbipainet mõõdetakse millimeeterjaotistega joonlaua abil latijaotiste 02, 30 ja 58 kohal (st. vastavalt a1, a2 ja a3) ja arvutatakse valemiga f = a2 – 0,5(a1 + a3). Tulemus ei tohi ületada 5mm. Mõõtmisi sooritatakse välitöödel kaks korda kuus.
Lati ümarvesiloodi kontrollitakse kaks korda päevas – hommikul ja õhtul. Latt asetatakse nivelliirist 40 meetri kaugusele ümarvesiloodi järgi vertikaalseks. Nivelliir horisontreeritakse ja niitristiku vertikaalniit suunatakse lati servale. Kui lati serv ei ühti vertikaalniidiga täies pikkuses, siis kallutatakse latti vajalikul määral ja viiakse lati vesiloodi mull paranduskruvidega keskele . Ruumis võib kontrollimiseks kasutada ka ripploodi. Kontroll tehakse tai kahes, teineteise suhtes 900 pööratud asendis.
Lati talla tasapinna ja pikitelje ortogonaalsuse kontroll tehakse koos nullpunktide kõrguste erinevuste määramisega. Lati tald asetatakse igale vaiale viie punktiga (keskel ja iga nelja nurga ligidal). Igas punktis tehakse kolm lugemit põhi- ja abiskaala järgi.
50) Kuidas kontrollitakse kompensaatornivelliiri vaegkompensatsiooni?
Välitingimustes tuleks iga 2…3 kuu järel korrata kompensaatori vaegkompensatsiooni kontrolli, mis toimub järgmiselt. Maasse lüüakse kaks vaia vahemaaga 100m. Nivelliir paigutatakse täpselt nende vahele, horisonteeritakse paigaldusvesiloodide abil ja määrataks vaiadevaheline kõrguskasv. Järgnevalt kallutatakse nivelliiri tõstekruvide abil nii, et mull puutub loodi sisemist rongjoont vaia suunal, mis leppeliselt loetakse esimeseks ja määratakse jälle vaiadevaheline kõrguskasv. Edasi kallutatakse nivelliiri nii, et mull võtab asendid nagu näidatud joonisel ja määratakse iga kord uuesti kõrguskasv. Selliseid seeriaid tehakse kokku viis korda. Kui mulli äärmistest asenditest saadud viie seeria keskmised väärtused erinevad keskasendis saadud kõrguskasvust üle 0,5mm, siis instrument ei kõlba I klassi töödeks, aga kui üle 1,0mm, siis ei kõlba ka II klassi töödeks.
51) Loetle kõrgtäpse nivelliiri põhilised välitööde eelsed uuringud. Enne välitöid tehakse kõigepealt instrumendi üldine ülevaatus, kusjuures kontrollitakse kõigi tõste-, kinnitus -, reguleerimis-, suuna- ja paranduskruvide tööd ja vaadatakse, kas statiivide pead ning kingad ei logise. Vajadusel pingutatakse kinnituskruvisid. Paigaldusloodide seisundi kontroll. Nivelliiri viseerimisjoone ja silindrilise vesiloodi telje vahelise nurga i määramine. Silindervesiloodi jaotise määramine lati abil. Nivelliiri mõõtetrumli jaotise väärtuse määramine.
52. Millisest 3 põhiliigist koosnevad isiklikud vead nivelleerimisel? - Kontakti viga ehk kontaktvesiloodi otste ühildamise viga, - Bisektori latijaotisele suunamise viga, - Vahetu lugemi viga optilise mikromeetri trummelkruvi skaalalt
53. Nivelleerimise instrumentaalsed vead:
- Põhitingimuse rikkumine s.t. viseerimistelje ja kontaktvesiloodi telje mitteparalleelsusest tingitud viga.
Väiksema toimega vead:- Vesiloodi mulli vaegliikumise viga, - Optilise mikromeetri tühikäigust tingitud viga, - Optilise mikromeetri skaala jaotise tegeliku ja nimiväärtuse erinevusest tekkinud viga, - Vesiloodi mulli päikese poole nihkumisest tingitud viga, päikese käes toimub paisumine.
Kompensaator nivelliiridel: - Puuduvad vesiloodi mulli vead, - Viseerimiskiire isehorisonteerimise viga, - Kompensaatori süstemaatiline viga
( Digitaal nivelliiridel:) ei tea kas see käib selle küsimuse alla.
- Päikesepeegeldus latilt võib muuta mõõtmise võimatuks, - Vähese valguse puhul suureneb mõõtmisaeg automaatselt 4 sekundilt 7 sekundile,
- Vähemalt 80% latist peab olema instrumendi vaateväljas takistusteta nähtaval, - Mõõtmisi ei ole soovitatav sooritada lati ja nivelliiri vahekaugusel 15 m +- 5 cm.
54. Invarlattide omadused, defektid ja hälberd, mis põhjustavad nivelleerimise vigu. - Invarlattide jaotiste defektid, - Lattide mullide ebavõrdsus ja põhiskaala nulli ja lati talla mitteühtivus, - Lati talla ebatasasus, - Lati mittevertikaalsus, - Temperatuurist põhjustatud lattide pikkuse muutumine, - Invarriba tõmbe erinevus nominaalsest (200 N) tekib ribade venimisel, toob kaasa süstemaatilise mõju.
55. Välistingimuste mõjud vesinivelleerimistäpsusele: - Vertikaalrefraktsioon,
- Vaiade ja statiivi vertikaalnihked, - Maapinna hüdrotermaalsed nihked, - Maapinna hüdroloogilised vertikaalnihked, - Kõrguskasvude muutused Kuu ja Päikesest tingitud loodete mõjul, - Maakoore tektoonilised vertikaalnihked
56. Vaatekiire normaalne pikkus ja kõrgus:
- Pikkus: 60 m (44 kordse soorendusega pikksilmaga instrumendiga 70 m, väikse suurendusega 50 m)
- Maksimaalkõrgus maast 0.5 m, kuni 30 m viseerimiskauguse puhul 0.3 m
57. Põhiline mõõtmiste programm kõrgtäpsel nivelleerimisel: - Lugemid kaugusmõõturi niidi järgi tagasivaade, - Põhiskaala tagasivaade,
- Kaugusmõõdu niidi järgi edasivaade, - Põhiskaala edasivaade, - Abiskaala edasi- ja tagasivaatel
58. Milline on vaatekiirte pikkuste lubatud vahejaamas ja summaarselt sektsioonis ning sektsiooni edasi-tagasi nivelleerimise kõrguskasvude lubatud erinevus II klaasi nivelleerimisel? - Nivelliiri ja lattide vaheline kaugus ei või jaamas erineda üle 1.0 m ning nende summa sektsioonis ei tohi ületada 2.0 m. - Sektsiooni edasi-tagasi suunalisel nivelleerimisel saadud kõrguskasvude lubatud erinevus 3.0 mm x ruutjuur Lkm kui km-l on kuni 15 jaama ja 3.5 mm x ruutjuur Lkm, kui km-l on üle 15 jaama.
59. Millise raskusjõu väärtuste funktsioon on normaalkõrgus ja millisest nivoost seda arvestatakse? Normaalkõrgus – punkti geodeetilise laiuse ja kõrgusanomaalia funktsioon.- Millisest nivoost? Kvaasigeoidist.
60. Kõrgusanomaalia – loodjoone lõik ellipsoidist kvaasigeoidini.