Vastus leiad õppematerjalist: ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Geograafia - Geodeesia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on kaart plaan profiil krokii abriss?
Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused?
Mis on mõõtkava?
Mis on arv- põik- selgitav ja joonmõõtkava?
Mis on mõõtkava täpsus?
Millised geodeetilised põhivõrgud on kasutusel?
Mis on geodeetilise põhivõrgu punkt?
Mis on geograafiline asimuut?
Mis on magnetiline asimuut?
Mis on direktsiooninurk?
Milleks kasutatakse direktsiooninurka?
Mis on geodeetiline vastuülesanne?
Mis on nivelliir?
Mis on punkti absoluutkõrgus?
Mis on punktidevaheline kõrguskasv?
Millised on nivelliiri teljed telgedele esitatavad nõuded?
Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine?
Mis on nivelliiri peanõue ja kuidas seda kontrollitakse?
Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas?
Milline on lugemite tegemise järjekord?
Mis on liitnivelleerimine?
Mis on reeper ja millised on reeperite liigid?
Millised on nivelleerimiskäigud?
Kuidas kontrollitakse nivelleerimistulemusi?
Mis on teodoliit?
Mis on limb mis alidaad?
Miks on täisvõte oluline?
Kuidas kontrollitakse teodoliidi põhitelge?
Mis on kollimatsiooniviga kuidas seda kontrollitakse?
Mis on inklinatsiooniviga kuidas seda kontrollitakse?
Kuidas toimub teodoliitkäigu välja märkimine mõõdistamine?

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

Geodeesia harud

Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel.
Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal .
Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega.
Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm -meetriliste instrumentide abil.
Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu.
Üheks haruks on ehitusgeodeesia .

Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring

Topo -geodeetilise uuringu eesmärgiks on saada vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks või ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Topo- geodeetiliste välitööde tulemusena koostatakse aruanne mille koosseisu kuulub geodeetiline alusplaan ehk geoalus .

Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi?

Geoid -keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused.
Geoidil on kaks tunnust: Geoid on igal pool kumer ; Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga.
Kasutus: Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused.
Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud.
Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid , mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil.

Iseloomusta geograafilisi koordinaate

Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides .
Geograafiline pikkus on algmeridiaani (Greenwichi meridiaani ) ja punkti läbiva meridiaani tasandite vaheline nurk. Kuna Eesti ala jääb Greenwichi meridiaanist idapoole, on siin alal kõikide punktide geograafiline pikkus idapikkus.
Geograafiline laius on ekvaatori tasapinna ja punkti läbiva loodjoone nurk. Geograafilist laiust mõõdistatakse ekvaatorist põhja või lõuna suunas. Kuna Eesti ala jääb ekvaatorist põhjapoole, on siin alal kõikide punktide geograafiline laius põhjalaius.
Geograafilised koordinaadid ei ole absoluutsed, sest ühel punktil võib olla mitu geograafilist koordinaati . See tuleneb sellest, et maakera mõõtmeid pole võimalik täpselt välja arvutada.

Iseloomusta geodeetilisi koordinaate

Geodeetilised koordinaatideks on B (laius) ja L (pikkus), mis määravad punkti asendi referentsellipsoidil. Kolmas koordinaat on geodeetiline kõrgus h, mis määrab punkti kauguse ellipsoidist piki normaali . Geodeetilised ja astronoomilised koordinaadid ei ühti. Seda põhjustab loodjoone kõrvalekalle maaellipsoidi normaalist. Kõrvalekalle määratakse gravimeetriliste ja kõrgtäpsete geodeetiliste mõõtmistega.

Iseloomusta tasapinnalisi ristkoordinaate

Tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y on kasutusel ainult tasandil, mida maakera ei ole. Maakera tasapinnale teisendamiseks kasutatakse projektsioone ning tasapinnal võetakse kasutusele ka ristkoordinaadid.
Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui – märgiga

Mis on kaart, plaan, profiil, krokii (abriss)?

Kaart on maapinna üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.
Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga ( üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada.
Krokii - maa-ala silmamõõduline skeem
Profiil on nivelleerimise teel saadud maastiku vertikaallõige, millele on kantud kõrgussuhted, pinnase koostis (stratigraafia) jne. See vorm on väga levinud teedeehituste juures.

Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused?

Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada (ega kasutada projektsiooni ). See tähendab, et tegu on niivõrd väikese tükiga Maa pinnast (tavaliselt väiksem kui 10x10 km), et see peaaegu et ei erinegi tasapinnast.
Plaan on tavaliselt topograafilisest kaardist ka veidi tehnilisem. See tähendab, et plaanidele kantakse põhjalikumalt tehnovõrgud (nt elektri- ja sideliinid, kanalisatsiooni ja veevarustuse elemendid vms).

Mis on mõõtkava?

Mõõtkava näitab seda mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub .

Mis on arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava?

Arvmõõtkava – plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel . Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda rohkem detaile on kujutatud plaanil. Nt. 1:5000 või 1/5000
Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava. See on tehtud joonisena, mis oma olemuselt on lihtne joonlõik, millele on märgitud jaotis looduses vastavate pikkustena. Joonmõõtkava konstrueerimiseks on vaja teada arvmõõtkava. Joonmõõtkava põhiülesanne on võimaldada tööd mõõtesirkliga.
Põikjooneline ehk transversaalmõõtkava on kõige detailsema jaotisega graafiline mõõtkava, mis konstrueeritakse analoogselt joonmõõtkavale, kuid siin on oluline ka mõõtkava kõrgus, mis täpsustab mõõtkava aluse väikseimat jaotist st rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnenditeks ja sajalisteks. See annab täpsemaid tulemusi ja nii pole vaja kümnendikosasid silma järgi lugeda. Ka põikmõõtkava korral tehakse mõõtmised sirkliga .
Selgitav mõõtkava ehk võrdlusmõõtkava tähendab mõõtkava esitamist mõõtühikutega, nt. 1 cm – 5 m.

Mis on mõõtkava täpsus?

Mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 millimeetrile plaanil vastavat joone pikkust maastikul . Mõõtkava täpsus näitab, kui täpselt saab plaanilt määrata joonte pikkusi ja kui täpselt saab neid sinna kanda.

Mõõtmise mõiste ja jagunemine. Kasutatavad mõõtühikud.

Mõõtmine on menetluste kogu, mille tulemusena saadakse mõõdetava suuruse väärtus. Mõõtmisel selgitatakse välja, mitu korda mahub mõõtühik ehk etalon mõõdetavasse suurusesse.
Mõõtmised jagunevad kahte liiki:
• Otsesed mõõtmised – väärtus vahetu mõõtmise tulemusel
• Kaudsed mõõtmised – väärtus arvutuslikult
Geodeesias kasutatavad mõõtühikud :
• Nurgamõõduühik ( Kraad 1/360 täispöördest, Goon 1/400 täispöördest 90o = 100.000 g).
• Joonemõõduühikuks on meeter.

Mõõtmistulemuste vead: sulgemisviga, jäme viga, süstemaatiline viga, juhuslik viga, tõeline viga, keskmine ruutviga, suhteline viga. Tuua näiteid.

Sulgemisviga - mõõdistamiskäigu sulgemisel mõõtmisandmetest arvutatud suuruse (nurk, kõrguskasv või koordinaatide juurdekasv) erinevus võrreldes lähtepunktide andmetest arvutatud suurusega.
Jäme viga – tekib hooletuse ja metoodika mitte jälgimise tõttu. Need tuleb mõõtmistulemuste seast kõrvaldada ja asendada uute mõõtmistulemustega.
Süstemaatilised vead – Muudavad mõõtmistulemusi mingis kindlas suunas. Näiteks joone pikkuse mõõtmisel nominaalpikkusest pikema lindiga saame kompareerimisparandit arvestamata tegelikkusest lühema mõõtmistulemuse.
Juhuslik viga- tekib ka paratamatult mõõtmismetoodika järgimisel. Need tekivad keskkonna ja ilmastiku mõjude kui ka inimlike eksituste teel.
Tõeline viga - juhuslike ja süstemaatiliste vigade summa.
Suhteliseks veaks nimetatakse absoluutse vea suhet mõõdetud suuruse väärtusse.
Suhtelist viga väljendatakse protsentides või hariliku murruna, mille lugeja on 1 ja nimetaja mõõdetud suuruse väärtuse ja absoluutse vea jagatisega.

Millised geodeetilised põhivõrgud on kasutusel?

Eristatakse plaanilist (horisontaalset), kõrguselist (vertikaalset) ja plaaanilis-kõrguselist geodeetilist põhivõrku.
Plaanilise geodeetilise põhivõrgu punktid määratakse triangulatsiooni, trilateratsiooni ( kolmnurkade kõigi külgede kaugusmõõturiga mõõtmise) või polügonomeetria meetoditega.
Kõrguselise geomeetrilise põhivõrgu punktid määratakse geomeetrilise nivelleerimisega mere nivoopinna suhtes.
Plaanilis-kõrguselise geodeetrilise põhivõrgu punktid määratakse nüüdisajal Maa tehiskaaslaste (GPS) või elektrontahhümeetrite abil. Geodeetilise põhivõrgu punktide geograafilised koordinaadid määratakse geodeetilise astronoomia meetoditega ja GPS-i mõõtmistega.

Mis on geodeetilise põhivõrgu punkt?

Geodeetiliseks võrguks nimetatakse maastikul kindlustatud punktide kogumit, millele on ühtses süsteemis määratud plaanilised ristkoordinaadid x ja y ning kõrgus h.
Et ma füüsiline pind on ebatasane , siis topograafilise kaardi saamiseks on vajalik projekteerida kõigepealt geodeetilise põhivõrgu punktid (koordineeritud kindelpunktid) maaellipsoidi pinnale.

Mis on geograafiline asimuut?

Asimuut – horisontaalnurk , mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o)

Mis on magnetiline asimuut?

Magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuute nimetatakse magnetiliseks asimuudiks (Am).

Mis on direktsiooninurk?

Direktsiooninurk – horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o)

Milleks kasutatakse direktsiooninurka?

Et vältida meridiaanide koonduvuse mõju

Mis on rumb?

Rumbiks ehk tabelinurgaks nimetatakse nurka lähtesuuna põhja- või lõunapoolsest otsast kuni antud suunani vahemikus 0-90 kraadi, lisades juurde veerandi nimetuse.

Mis on geodeetiline vastuülesanne?

Geodeetilise vastuülesandega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi punktidevaheline joonepikkus lA-B ja joone (suuna) direktsiooninurk αA-B

Mis on nivelliir?

Nivelliir – on instrument , mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi e kõrguskasve.

Nivelliiride jaotus.

Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel:
Kõrgtäpsed nivelliirid 10’’
Täpsed nivelliirid 15’’
Tehnilised nivelliirid 45’’
Konstruktsiooni alusel:
Elevatsioonikruviga e. kontaktvesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja.
Kompensaator nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud.
Digitaalnivelliirid on kompensaator nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid.

Mis on punkti absoluutkõrgus?

Absoluutne kõrgus (ehk üldkõrgus ehk altituud) on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast. Merepinnast ülevalpool asuva koha absoluutne kõrgus on positiivne ja merepinnast allpool asuva koha absoluutne kõrgus ehk absoluutne sügavus on negatiivne.
Eestis loetakse keskmiseks meretasemeks Kroonlinna nulli.

Mis on punktidevaheline kõrguskasv?

Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks , languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi.

Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus.

Keskelt nivelleerimine : Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB

Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus.

Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded?

Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine?

3) vaata järgmist küs!

Mis on nivelliiri peanõue ja kuidas seda kontrollitakse?

Viseerimiskiir peab olema horisontaalne

Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas?

Kaheküljelised latid
Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks.
Instrument seatakse ümmarguse vesiloodi järgi loodi.
Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem lati mustalt küljelt (A must)
Viseeritakse esimese lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must)
Viseeritakse esimese lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem latilt
Viseeritakse tagumise lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem
Arvutused Hmust = Amust- Bmust Hpunane = Apunane - Bpunane
Arvutatud must ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata . Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmsut + Hpunane) / 2. Keskmine antakse mm – täpsusega.
Üheküljelised latid (kasutasime praktikal)
Seatakse instrument keskele ja looditakse
Viseeritakse tagumisele latile , mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1.
Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1.
Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2)
Arvutatakse H1 = A1 – B1 H2 = A2 – B2
Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2
Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta )
Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud.

Milline on lugemite tegemise järjekord?

TEET – tagumine lugem, eesmine lugem, (instrumendi kõrguse muutmine), eesmine lugem, tagumine lugem

Mis on liitnivelleerimine?

Projektkõrguse välja märkimine.

Projektkõrguse väljamärkimiseks tuleb esmalt võtta tagumise lati lugem. Seejärel tuleks leida instrumendi kõrgus valemiga Hi=TL+HA. Näiteks kui tagasivaatelugem on 1383 ja punkti A absoluutkõrgus on 10,122, siis instrumendi kõrgus on 1,383+10,122=11,495. Selleks, et projektpunkte välja märkida, tuleb arvutada eesmise lati lugemid. Juhul kui projektkõrgusteks on näiteks a) 11,154 b)11,124 ja c)11,197, siis saab eesmise lati lugemid valemiga EL=Hi-Hprojekt. Näiteks a) puhul 11,495-11,154, saame vastuseks 0,341. Projektkõrgus tuleks seega märkida lati alumise ääre juurde siis kui nivelliirist vaadates on lugemiks 341. Kontrolliks muudetakse instrumendi kõrgust ning võetakse uuesti tagumise lati lugem ja eesmise lati lugem. Saadud vahe ei tohi olla suurem kui 1cm. Näiteks uued latilugemid on TL=1383 ja EL=357. Hi=1,383+10,122=11,505. Hprojekt=11,505-0,357=11,148. Saadud projektkõrguse ja antud projektkõrguse vahe 11,154-11,148 on 0,006 ehk see mahub lubatud piiridesse .

Mis on reeper ja millised on reeperite liigid?

Reeper on geodeetiline kõrgusmärk, mis paigaldatakse ehitise vundamenti või pinnasesse.
Liigid:
Pinnasereeper - asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel.
Seinareeperid - sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist , roostevabast terasest või malmist kronstein, mis ulatub asetuspinnast (sein, samams vms) välja.
Fundametaalreeper - 2 m pikkune varras , mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeperi tsenter asetseb 1 m sügavusel maapinnast .
Põhjareeper - manteltoruga ümbritsetud metalltoru, mis paigaldatakse puurimisseadme abil kuni 100 m sügavusele. Põhjareepeti tsenter asetseb 1 m sügavusel maapinnast.

Millised on nivelleerimiskäigud?

Kuidas kontrollitakse nivelleerimistulemusi?

Ühest jaamas leitakse 2 või enam kõrguskasvu, nende erinevus ei tohi olla lubatust suurem.

Mis on teodoliit?

Teodoliit – on nurgamõõdu instrument ( vertikaal - ja horisontaalnurgad). (niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist)

Mis on limb; mis alidaad?

Limbi servale on kantud kraadijaotised päripäeva 0–360 kraadi.
Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud viseerimisseadis ( pikksilm ), lugemisseadised ja vesilood.

Horisontaalnurga määramise viisid.

1. Täisvõte – nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi ja mõõdetakse nurk teise poolvõttega teises vertikaalringi asendis.
2. Limbi teatud lugemi suunamist näiteks teodoliitkäigu punktile- või magnetilise põhjapooluse suunas nim. Limbi Orienteerimiseks, sel juhul võrdub horisontaalringilt tehtud lugem horisontaalnurga suurusega.

Selgita täisvõtet nurga määramisel. Miks on täisvõte oluline?

Nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi ja mõõdetakse nurk teise poolvõttega teises vertikaalringi asendis.

Punkti asukoha määramise viisid.

NA (nulli asend) mõiste ja määramine

NA – lugem verikaalringilt, kui viseerimiskiir on horisontaalne ja vertikaalringi alidaadi vesiloodi mull on keskel. (see on arvutatav suurus)
Määratakse – tehakse vertikaalringi lugemid lRV ja lRP ühele punktile mõlemas vertikaalringi asendis.

Vertikaalnurga määramine.

Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk.
Kui sihipunkt asub instrumendi (teodoliidi) horisontaalteljest kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt asub teodoliidi horisontaalteljest madalamal, siis on vertikaalnurk negatiivne. Seega mõõdetakse vertikaalnurka horisontaaltasandi suhtes, lisades alati märgi „+“ või „ - “. Vertkaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem – 0o, 90o, 180o või 270o .

Teodoliidi kontrollimisel esitatavad nõuded?

Teodoliidi kontrollimine peab toimuma kindlaksmääratud järjekorras:
1) Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti põhiteljega (põhitelg peab igas alidaadi asendis olema vertikaalne).
2) Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega.
3) Viseerimiskiir peab olema risti horisontaalteljega.
4) Horisontaaltelg peab olema risti vertikaalteljega.

Kuidas kontrollitakse teodoliidi põhitelge?

Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti põhiteljega (põhitelg peab igas alidaadi asendis olema vertikaalne) Silindriline vesiloodi mull keskele ajada 3s asendis.

Mis on kollimatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse?

Kollimatsiooniviga – nurk viseerimiskiire ja pikksilma pööramisteljega risti oleva suuna vahel. Kontrolliks viseeritakse ring paremal asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale kaugele punktile ja tehakse horisontaalringi lugem p . Pikksilm viiakse üle seniidi ja korratakse sama, saades hr lugem v. Kui lugemite vahe on 180 siis on nõue täidetud

Mis on inklinatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse?

Inklinatsiooniviga – horisontaaltelg ei ole horisontaalne.
Kontrollitakse – teodoliit asetatakse 10-15 m kaugusele kõrghoonest. Viseeritakse ühes vertikaalringi asendis võimalikult kõrgele punktile hoone seinal , viiakse pikksilm horisontaalasendisse ja märgitakse niitristi vertikaalniidi järgi punkti projektsioon seinale. Sama tehakse vr teises asendis. Mõlema punkti projektsioonid peavad jääma bi-sektorisse.

Veaallikad horisontaalnurkade määramisel.

1. Viga lugemis – so jäme viga , selle vältimiseks mõõdetaks 2 korda(nt täisvõte)
2. Tähisele suunamise viga – tähis pole vertikaalne ja sihil – niitristi vertikaalniit tuleb suunata tähise keskele, võimalikult maapinna lähedale.
3. Tsentreerimise täpsus – avaldub enam lühemate haaradega nurga puhul.
4. Mõõtjast sõltuvad – õiged töövõtted , hea nägemisteravus, parallaksi kõrvaldamine.

Teodoliitkäigud, teodoliitkäikude liigid?

Kinnine teodoliitkäik algab ja lõpeb samas koordineeritud punktis 1(A).
Lähtekülgedega käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti B ja C vahele ning punktidest B ja C on nähtavad koordineeritud punkti A ja D.
Lähtekülgedeta käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti A ja B vahele, kuid puuduvad nn lähteküljed käigu joontele direktsiooninurkade saamiseks. See ülesanne kannab ka nimetust koordinaatsidumine.
Rippuv käik - Rippuvast punktist 1 ei lähe käik edasi. A ja B on eelnevalt koordineeritud punktid, moodustades nn baasjoone.

Kuidas toimub teodoliitkäigu välja märkimine, mõõdistamine?

Lähtudes eelnevalt koordineeritud punktidest (riiklikud geodeetilise võrgu punktid) ja määrates X-, Y-koordinaatid mõõdistamispõhistele punktidele, moodustub nn plaaniline mõõdistamise alusvõrk. Määrates neile punktidele ka kõrgused H, moodustub plaaniliskõrguslik alusvõrk. Mõõdistamispõhise punktide suhtes määratakse situatsioonipunktide plaaniline ja vajadusel kõrguslik asend.

Nurkade tasandamise põhimõte kinnises teodoliitkäigus.

Leida polügoonis mõõdetud nurkade summa ja arvutada mõõdetud nurkade teoreetiline summa ∑t. Kui nurgaline sulgemisviga on väiksem/võrdne lubatud nurgalise sulgemisveaga siis tuleb saadud sulgemisviga f jagada polügooni nurkadele, parandus p ühele nurgale. Parandid p anda sulgemisveale vastupidise märgiga, kusjuures suurem parand antakse neile nurkadele, millede haarad on lühemad. Parandatud nurgad saadakse mõõdetud nurga ja parandi p liitmisel, parandatud nurkade summa peab võrduma eelnevalt leitud teoreetilise summaga so ∑t.

Direktsiooninurkade arvutamine teodoliitkäigus.

Järgmise suuna direktsiooninurk võrdub eelmise suuna direktsiooninurk ± 180° miinus parempoolne nurk α (või pluss vasakpoolne nurk β).

Koordinaatide juurdekasvude arvutamine teodoliitkäigus. Sidumatus ja selle tasandamine. Koordinaatide arvutamine.

Koordinaatide juurdekasvud on vastavalt paralleelsed X- ja Y-telgedega.
Kinnises polügoonis peab koordinaatide juurdekasvude summa ∑x ja ∑y teoreetiliselt võrduma nulliga. Praktiliselt erineb see mõõtmisvigade tõttu nullist sulgemisvigade fx ja fy võrra.

Tahhümeetrilise mõõdistamise olemus.

Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus. Seda saab teha, kui on teada kaugus instrumendist kuni punktini, instrumendi punkti maastikupunktiga ühendava joone suund maastikupunkti kõrguskasv pikksilma pööramistelje suhtes. Kaugus määratakse kaugusmõõturiga, suuna saame horisontaalringilt ning kõrguskasvu saab arvutada maapinna kaldenurga ja kauguse kaudu. Sellist kõrguskasvu määramist nimet. trigonomeetriliseks nivelleerimiseks.
(Tahhümeetriline mõõdistamine – kiirmõõtmine. Tah. Mõõdist. Jaamades mõõdistatakse polaarkoordinaatide meetodil. Määratakse mõõdistavate punktide kõik koordinaadid (x;y;z). Lõpptulemuseks on topograafiline plaan.)

Ettevalmistustööd tahhümeetrilisel mõõdistamisel.

Antud maatükile tuleb valida sobivad jaamapunktide asukohad. (punktide vahel peab olema nähtavus, seisupunktilt peab olema näha kõiki maastiku kontuure ja reljeefi elemente) sobivaks küljepikkuseks 150-300m Kinnine käik tuleb siduda geodeetilise põhivõrguga.

Tahhümeetriline mõõdistamine: töö jaamas, krokii koostamine.

Töö jaamas: Välitööde käigus luuakse maastikul mõõdistamise alusvõrk (polügoon), mille punktidele määratakse plaanilised koordinaadid (X, Y) ja kõrgus (H).
Mõõdistamise alusvõrgu punktid tähistatakse maastikul maavaiadega või asfaldinaeltega; püsivamaks punkti tähistamiseks võib metallvarda betoneerida pinnasesse. Järjestikuste alusvõrgu punktide vahel peab olema nähtavus joonepikkuste mõõtmiseks ja nurkade mõõtmiseks polügooni punktide vahel. Samuti peab olema tagatud nähtavus mõõdistatavatele situatsioonipunktidele.
Käigu joonte pikkused peaksid jääma vahemikku 20–350 m. Käigu pikkus eelnevalt koordineeritud punktide vahel mõõtkava 1: 500 korral ei tohi olla suurem kui 0,8–1,2 km. Mõõtkava 1: 5000 puhul vastavalt 4–6 km (esimene arv on maksimaalne käigu pikkus hoonestatud territooriumil, teine arv vastavalt hoonestamata territooriumil).
Mõõdistamise alusvõrgu loomisele järgneb situatsioonipunktide mõõdistamine.
Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem – krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid , samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega.

Kameraaltööde koosseis tahhümeetrilisel mõõdistamisel?

Kõik välimõõdistamise andmed kantakse väliraamatusse, automaatinstrumendi puhul salvestatakse mällu
1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid.
2. Kanda plaanilise alusvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile .
3. Polaarnurga ja -kauguse järgi kanda plaanile situatsioonipunktid.
4. Kantud situatsioonipunktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon.
5. Kirjutada plaanile situatsioonipunktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid.
6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega.

Teodoliitkäigu –ja topograafilise plaani joonestamine.

Joonepikkuste ja nurga abil punktid paika.

Reljeefi kujutamise viisid.

Reljeefi kujutamisel topograafilistel kaartidel ja plaanidel kasutatakse põhiliselt kahte viisi. Reljeefi saab kujutada kas kõrgusarvude või horisontaalide (ka samakõrgusjoon , isojoon või isohüps) abil.
Kõrgusarvude abil reljeefi kujutamine seisneb selles, et plaanile märgitakse sobiva tihedusega rida maastiku reljeefi iseloomulikke punkte ja kirjutatakse punktide juurde vastavad kõrgused. Sellisel juhul puudub näitlikus, kuid me saame määrata täpselt punktide vahelisi kõrguskasve ja interpoleerida teiste vajalike punktide kõrguseid.
Kõrguasrvude viisi kasutatakse reljeefi kujutamiseks peamiselt tiheasustusega aladel, kus asub palju maastikusituatsioonielemente ja kontuure.
Kõige levinum reljeefi kujutamise viis on horisontaalide viis. Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid on ühesugusel kõrgusel. Kujutleme, et maa-ala reljeef on lõigatud kihikaupa nivoopinnaga paralleelsete pindadega, mille kõrgused on ühesugused. Lõikejooned ongi horisontaalid (joonis 1).

Projektpunkti plaaniline maha märkimine.

Projektpunkti plaanilisel maha märkimisel kasutatakse teodoliidi ja mõõdulindi abi. Leitakse direktsiooninurgad baasjoone suhtes ning arvutatakse külgede pikkused ja kaugused baasjoonest koordinaatide abil.

Kalde määramine.

Kalde määramisel võetakse tagumine lati lugem ja eesmine lati lugem, seejärel arvutatakse kõrguskasv. Kaldtee arvutamiseks kasutatakse valemit: i = h/l *100, milles i on kalde protsent, h kõrguskasv ja l kaldtee pikkus. Näiteks kui TL=3000 ja EL=1238, siis h=1762. Kui on antud i (näiteks 7%), siis saab leida kaldtee pikkuse ehk l=h/i *100. Antud andmete põhjal l=1,762/7 *100=25,17m. Samuti saab leida kaldtee mahu, mille valemiks on antud juhul V=(l*h*4)/2=88,699m2. (4 on kaldtee laius).

Eesti Põhikaardi mõõtkavad.

Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000

Eesti Põhikaardi projektsioon.

Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel.
Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele

Postide rihtimine projektasendisse.

Postide rihtimisel tuleb selle alumise lõike geomeetrilised teljed ühildada vundamendile märgitud teljemärkidega või posti küljed ühildada viimaste projektikohaseid asukohti tähistavate paigaldusjoontega. Ühtlasi tuleb post rihtida vertikaalseks, mis tehakse üldjuhul kahele ristuvale teljele paigutatud teodoliitide abil.
Vertikaalseks rihtimine võib toimuda kas geomeetriliste telgede või servade järgi.

Postide vertikaalsuse määramine.

Ühtlase põiklõikega postide vertikaalsuse määramine võib toimuda nii posti geomeetriliste telgede kui ka posti servade järgi.
21

.DOCX Laadi alla originaalfail 21 lk · .docx · 24 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tkeskula Õppematerjali autor

Geodeesia eksamiküsimused koos vastustega

Geodeesia eksamiküsimused TTK Tehnikakõrgkool topograafia geoid ellipsoid geograafiline asimuut geodeetilised koordinaadid koordinaadid

Sarnased õppematerjalid

docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring

Geodeesia

docx

Geodeesia kontrolltöö

Geodeesia eksam Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse?

Geodeesia

doc

Geodeesia

I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhiv

Geodeesia

doc

Geodeesia II Eksami kordamine

1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit pöördellipsoidi · a=6378,137 km pikem pooltelg · b=6356,7573141 km lühem pooltelg · f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõ

Geodeesia

doc

Geodeesia II Eksamiküsimused

1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit pöördellipsoidi a=6378,137 km pikem pooltelg b=6356,7573141 km lühem pooltelg f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõt

Geodeesia

docx

Üldgeodeesia eksam

positiivne ja merepinnast allpool asuva koha absoluutne kõrgus on negatiivne. Eestis loetakse keskmiseks meretasemeks Kroonlinna nulli. Mis on geodeetiline kõrgus, selle sünonüümid? Geodeetiline kõrgus määrab punkti kauguse ellipsoidist piki normaali. Mis on geoidi undulatsioon ja geoidi mudel? Geoidi undulatsioon ehk geoidi kõrgus. Geoidi mudel on mudel, mis arvutab geoidi pindala etteantud alal, toetudes referentsüsteemidele. Mis teadus on geodeesia? Geodeesia on teadus, mis käsitleb Maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvälja määramist ning tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil. Mis on nivoopind? On gravitatsioonilises tasakaalus olev samapotentsiaal. Mis on ellipsoid? Ellipsoidi telgede abil määratakse geodeetiline koordinaatsüsteem, mis võimaldab määrata suvalise punkti asukoha ellipsoidi pinnal. Mis on geoid?

Geodeesia

docx

Geodeesia eksamiküsimuste vastused

Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Kuna Maa suurem osa pindmikust on kaetud maailmamerega, siis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid

Geodeesia

docx

Geodeesia eksamiküsimuste vastused 2017

Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paiknemise tõttu Maa sisemuses koonduvad

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

Rohkem sarnaseid