Suusatamine - keskkooli referaat (1)

Kadrioru Saksa Gümnaasium
Patrick Lainevool
Suusatamine
Referaat
Juhendaja : õp. Indrek Drell
Tallinn 2012
Sisukord
Sissejuhatus................................................................................................................3
Suusatamine................................................................................................................4
Varustus .......................................................................................................................8
Ajalugu........................................................................................................................11
Eesti ajalugu...............................................................................................................13
Võistlused...................................................................................................................21
Suusatamise stiilid .....................................................................................................23
Kokkuvõte...................................................................................................................26
Tartu maraton .............................................................................................................27
Kasutatud krjandus.....................................................................................................28
Sissejuhatus
Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala . Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest.
Suusatamine
Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel . Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus - ja võistlusspordi ala.
Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele.
Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis:
- suusatamine sobib igas vanuses
- suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele
- suusatamine on justkui kogu keha treening , tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid
- suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 - 1000 kcal tunnis
- suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks
- suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus , mets, puhas õhk
- vigastuste risk suusatamisel on madal
- suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe.
Energiakulu (kcal / tunnis) suusatamisel
Kehakaal (kg)
55
60
65
70
75
80
85
90
95
100
Energiakulu
552
602
652
702
752
803
853
903
953
1003
Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused , taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel.
Haigena harjutada ei tohi
Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk ), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida.
Külmema ilma puhul võiks kasutada väljaulatuvate kehaosade (põlved, kõrvalestad, varbad, sõrmed) täiendavat soojustamist - kõrvaklapid, saapakaitsed jm. Külmetamist soodustavad tuul, märjad riided, organismi üldine jahtumine . Sageli ei märgata, et kõrvalestad on juba külma saanud. Kasutage kindlasti mütsi, mis katab kõrvad, või soojustatud kõrvaklappe.
Pärast suusasõitu peaks kohe vahetama riided kuivade ja soojemate vastu. Kehalise tegevuse lõpetamisel toodavad lihased vähem sooja, kuid soojuse kadu püsib sama suur kui töö ajal ja on suur oht külmetuda. Kõige parem moodus liigesest soojusest vabanemiseks on higistamine, kuna higi aurustumisel neeldub suhteliselt rohkem energiat. Siit järeldus - riietus peaks olema selline, mis kaitseb küll tuule eest, kuid laseb niiskust läbi. Sageli võib rajal näha suhteliselt paksult riietatud ja higist nõretavaid suusatajaid, kes põhjendavad oma vale riietuse valikut sooviga kehakaalu kiiresti langetada ja rasvu põletada. Kehakaalu ei langeta mitte paks riietus ja tugev higistamine, vaid regulaarne harjutamine optimaalse koormusega.
Suusatamisel on soovitav kasutada mittemärguvast kiust valmistatud võrkpesu, vastava aluspesu võrgustik võimaldavad vedelikul keha pinnalt aurustuda, jättes nii keha ümber kuiva õhukihi. Õhk on aga teatavasti halb soojusjuht . Kandes sellist pesu suusakombinesooni all, ei tohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul.
Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist.
Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus . Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad.
Ka kehakaal on suuskade valikul oluline
- mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad
- mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad
Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema.
Väga oluline on suusatamisel ka õige sporditehnika. Õige tehnika valdamine on kasulik mitmel põhjusel
- hea tehnika korral kulutatakse sama maa läbimiseks vähem energiat
- väiksem vigastuste ja kukkumiste oht
- hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda.
Suusatamisega alustamisel oleks soovitav algul meeldivaid kaaslasi otsida. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust.
Soovitused algajale :

• esimesed ja viimased 10 min sõita aeglasemalt
  
• esimestes treeningtundides sõita aeglaselt
  
• söömata või haiglasena mitte sõitma minna
  
• enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku.
  

Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired. Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema , kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega suusatajad .
Varustus
Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe.
Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Suusasaabastest on tavalisimad poolkõrge säärega saapad, mille hinnad algavad 800–900 kroonist . On kõrgema säärega uisustiilisaapad ning kombisaapad, millel saab jalatoe ära võtta.
Suuski valides tuleb olla hoolikas ja osta pigem veidi parem kui päris tavaline komplekt, sest mugavad ja hästi libisevad suusad meelitavad ka rohkem sõitma.
Tavalised suusad jagunevad kaheks – klassika - ja uisustiili omadeks. Suuski valides tuleb kindlasti jälgida, et need oleksid õige pikkusega. Klassikastiili suusad peavad olema inimesest 15–25, uisustiili omad 10–15 sentimeetrit pikemad. Lisaks tuleb jälgida suuskade jäikust, võttes seejuures arvesse kehakaalu – mida raskem on inimene, seda jäigem peab olema suusk .
Kallimad suusad on kvaliteedilt paremad ning 5nendega sõites saab suurema naudingu.
Kuigi peale vaadates tunduvad kõik suusad sarnased, seisneb lihtsamate-odavamate ja paremate-kallimate vahe nende sisu ja põhja koostises – esimestel on puit-, teistel kärgsisu. Odavamatel suuskadel kulub määre kiiresti alt, parematel läheb aga põhja pooridesse ja püsib olenevalt lume tüübist peal kuni 50 kilomeetrit.
Lastesuuskade hinnad algavad 500 kroonist, täiskasvanute suusad maksavad vähemalt 800 ja kvaliteetsuusad vähemalt 2000 krooni. Õigesti valitud suusad peaksid vastu pidama vähemalt viis aastat.
Poodidest leiab ka suusakomplekte, mis sisaldavad suuski, klambreid ja saapaid. Lastele mõeldud komplektide hinnad algavad 1500, täiskasvanute omad 1800 kroonist. Komplektid mõeldud aga rohkem kasvueas lastele koolis sõitmiseks või neile, kes sõidavad vähe.
Suusakepi pikkus võiks olla klassikasuuskade puhul õlani ning uisu omadel kõrvani. Suusakeppide hinnad algavad 180 kroonist.
Mäesuusad peaks olema aga inimesest 10–15 sentimeetrit lühemad. Lühemate suuskadega on mäel parem hoogu sisse saada, manööverdada ja suusatamist õppida. Ka mäesuuski valides tuleb jälgida nende jäikust – mida jäigemad suusad, seda paremaid oskusi need eeldavad.
Mäesuusasaabas võiks olla pigem veidi suurem kui täpselt paras, sest päev läbi mäel olles jalg tursub ja saabas võib hakata pigistama . Jalga hoiavad hõõrdumise eest hästi spetsiaalsed slaalomisaapad ja - sokid .
Mäesuusakepid peaksid olema nii pikad, et kui kepp maha toetada, moodustuks käe kõverdamisel küünarnukist 90-kraadine nurk.
Korralikud mäesuusad koos sidemetega saab alates 5000–6000 kroonist ja saapad alates 2000 kroonist, mäesuusakeppide hinnad algavad 300–400 kroonist.
Suuski hooldades on olulisim nende määrimine, mis kaitseb suuski ja parandab sõiduomadusi. Kui suusad on alt halliks muutunud, on nende põhi rikutud ja viimane aeg määrimine ette võtta. Määrdeid on kahte tüüpi – libisemis- ja pidamismäärded. Klassikasuusale määritakse peale pidamismääret, vältimaks suusa tagasilibisemist. Pidamismääret kantakse suuskadele saapa kannast alates suusanina poole umbes 50–60 sentimeetri pikkuselt.
Libisemismääret on kaht tüüpi – nn laisamehemääre ehk kiirmääre, mis hõõrutakse suusale alla ja võimaldab kohe sõitma minna, ning parafiin . Parafiinegi on eri sorti olenevalt fluorisisaldusest ja sellest, kui külma ilmaga kasutamiseks on määre mõeldud. Mida suurem on fluorisisaldus, seda kiirem on suusk niisketes oludes.
Klassikalist stiili sõites tuleks libisemismääret kanda ainult suusa otstesse – keskele tuleb pidamismääre –, uisku sõites aga üle terve suusa. Parafiini tuleb suusale alla kuumutada, jälgides, et raud ei oleks liiga kuum. Õiged temperatuurid on parafiinipakkidel kirjas, keskmine kuumus on 130 kraadi.
Suuskade määrimine
• Suusamäärdeid on kaht tüüpi – libisemis- ja pidamismäärded. Klassikasuusale määritakse pidamismääret, vältimaks suusa tagasilibisemist.
• Pidamismääret kantakse suuskadele saapa kannast alates suusanina poole umbes 50–60 sentimeetri pikkuselt.
• Libisemismääret on kahte tüüpi – nn laisamehemääre ehk kiirmääre, mis hõõrutakse suusale alla ja võimaldab kohe sõitma minna, ning parafiin.
• Klassikalist stiili sõites tuleks libisemismääret kanda ainult suusa otstesse, sest keskele tuleb pidamismääre, uisku sõites aga üle terve suusa.
• Parafiini tuleb suusale alla kuumutada – esmalt suusale peale määrida, siis kuuma määrderauaga kuumutada, jahutada ja plastmassist kaabitsaga maha kaapida.
Ajalugu
Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo ).
Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil . 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.
Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast.
Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises , osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis.
Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud.
Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale.
Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises.
Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis.
Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda.
Mäesuusatamise kodumaa on Norra, nüüdisajal harrastatakse seda eriti Alpimaades (sellest ka nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Šveits).
Eesti Ajalugu
1892 - Oskar Kallas ( keeleteadlane ja suursaadik) tõi soomest esimesed suusad
Eestisse.
1921 - esimesed ammetlikud suusavõistlused 21. jaanuaril Tartus Emajõel.
28. veebruaril selgitati esimesed Eesti meistrid samuti Tartus Emajõel.
Kavas oli 25 km, mille võitis Arnold Veimre-Veiss.
28. novembril asutati Eesti Talvespordi Liit, mis hakkas arendama ka
suusasporti.
1925 - 15.märtsil saavutas Theodor Andresson esikoha suusavõistlustel Berliinis.
Seda nimetatakse eestlaste seimeseks rahvusvaheliseks eduks suusaspordis.
1926 - 20.-21. veebruaril selgitati Rakveres Tammiku taga väljal Eesti meistrid.
Kavas oli kolm distantsi - 1 km, 5 km ja 25 km. Kahekordseks võitjaks
tuli Rakvere spordiklubi liige T. Andresson. Naiste 3 km võitis samuti
rakverelanna Peterson.
Jaanuaris toimusid kaitseorganisatsioonide suusavõistlused soomlaste
osavõtul. Tegemist oli tõelisel murdmaal korraldatud võistlusega. Varem
korraldati võistlusi jõe või järve jääl. Samas demonstreerisid soomlased
Nykänen ja Kuvaja eestlastele esmakordselt suusahüppeid.
1929 - 3. veebruaril avati Rakvere lähedal Tõrma Kõrgemäel Eesti esimene
suusahüppemägi. Esimese hüppe sooritas suusameister T. Andresson.
Pikimad hüpped ulatusid 10 meetrini. 10. märtsil hakati Eesti suusameisteid
selgitama esmakordselt murdmaastikul.
1931 - märtsis püstitas Eduard Bergman -Raidla Viljandi hüppemäel Eesti
suusahüpete pikkusrekordiks 21,5 m.
Toimus esimene suusamatk ümber Eesti. Tallinnast alguse saanud ja
Viljandis lõppenud rajal suusatas 224 talisportlast.
Aasta lõpul viis Soome kaisteliidu suusavalmistamise instruktor Eino
Sipola Tallinnas, Tartus ja Paides läbi suuskade valmistamise kursusi.
See oli tähtsaks tõukeks suusaspordi massilisuse kujunemisel.
1933 - Talvespordiliidu eestvedamisel töötati välja üleriiklikud suusatamismärgi
määrused.
2. ja 3. veebruaril koraldati üle riigi I Eesti Talimängud Mustamäel.
Üritustel osales üle 4000 sportlase . Mustamäel avati hüppetrampliin.
Vello Kaaristo (Krassikov) ja Katrin Peckert-Forsman võistlesid taliolümpiamängudel.
Parimaks kohaks Garmisch -Partekirchenis jäi Kaaristo
23. koht 50 km maratonis.
1939 - Tõrma Kõrgemäele ehitati Eduard Raidla initsiatiivil 30 m suusahüppetrampliin.
Korraldati tähesõit “ Peipsi rannast - Läänemereni”, mis finišeerus Rakveres.
Selgitati esimene Eesti meister 4 x 10 km teatesõidus.
Toimusid Viljandis Eesti esimesed meistrivõistlused mäesuusatamises.
Eestlased osalesid esmokordselt Kavgolovos NSVL meistrivõistlustel
suusatamises.
Detsembris koondati Uuralis rahvusliku väeosa spordirühma kõik tagalas
viibinud ja ellu jäänud eesti nimekamad suusatajad eesotsas Vello Kaaristoga.
Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises
võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes
kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt.
28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused
suusaaladel.
Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis . Algul Viljandis ja seejärel
Rakveres.
9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl.
Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega
Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises
pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja
kätte, sai mees endale alles 1971 . aastal.
N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke
natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga
seotud inimese tegevus.
Üleliidulistel maanoorte meistrivõistlustel oli Eesti meeskond 4 x 11 km
teatesuusatamises teine ja naiskond 3 x 5 km teatesõidus kolmas.
1952 - Esimene eestlane Juku Pent osales(Saksamaa värvides) sõjajärgsel Oslo
taliolümpial.
1954 - Märtsis valmis Otepää spordimehe Hindrel Väärandi eestvedamisel
rajatud Väikese Munamäe hüppemägi, mille projekteeritud võimsuseks
oli 50 m.
Rakveres sporditeed alustanud suusahüppaja-kahevõistleja Uno Kajak
osales Moskva lähistel rahvusvahelistel suusamängudel (kohal olid Norra,
Rootsi ja N Liidu paremad), kus saavutas kahevõistluses 9. koha.
Kahevõistleja Uno Kajak arvati N Liidu olümpiavõistkonda ja Cortina
D`Ampezzo talimängudel saavutas Eesti esimene olümpiakahevõistleja
26. koha. (koondise kandidaadiks oli ka Uno Aavola)
9. märtsil tuli 22 aastane Uno Kajak Kirovis N Liidu meistriks kahevõistluses,
mis oli eestlaste esimene suurvõit sel alal. N Liidu meistrivõistlustel
kahevõistluses oli Raimond Mürk neljas. 15 km murdmaarajal saavutas ta
esikoha.
Viie liiduvabariigi matšil Vorohtas tõid Eestile esikoha Jüri Teder slaalomis
ja Raimond Mürk kahevõistluses.
Põhja mängudel hiilgas noorteklassi kuulunud Helle Tallo- Ritsing , kes võitis
5 km distantsi ja oli 3 km teine. Uno Kajak võitis Gorkis toimunud N
Liidu MV-l hõbe-medali kahevõistluses ja 4. koha suusahüpetes.
13. jaanuaril selgitati Otepääl esmakordselt Eesti meister 20 km laskesuusatamises.
Meistriks tuli Valmar Kokkota.
Toimus I Tartu-Kääriku 53 km pikkune suusamatk. Raja läbis 210 suusatajat.
Võistlejatest, kes lõpetasid sõidu Otepääl, oli naistest kiirem Helle
Tallo-Ritsing ja meestest Rein Tikk.
Viidi läbi esimene suusamaraton Tallinn- Keila -Tallinn. 42 km pikkusel
Võistlusmaal tegid kaasa viieliikmelised võistkonnad.
26. veebruaril Gorkis hüppas Uno Kajak esimese eestlasena üle 100 m -
100,5 meetrit.
1962 - 3.-7. jaanuarini toimus Eesti nelja hüppemäe turnee. Rakvere, Viljandi ja
Otepää trampliinidel peetud võistlused võitis Valev Aluvee noore üllataja
Tõnu Haljandi ees.
4.-11. märtsini Bakurianis toimunud esimestel N Liidu talispartakiaadi
võistlustel võitis Eesti teatemeeskond - Valeri Zelentsov, Arvi Oks, Heino
Tsernjavski ja Rein Tikk - 4 x 10 km teatesuusatamises pronksmedali.
Tuuli Truu (Rakvere) esines tublilt mäesuusatamises jõudes kahel korral
esikuuikusse.
1963 - 20. oktoobril avati Otepääl Aptekrimäel uus tehiskattega suusahüppemägi
N Liidu meistrivõistlustel Murmanskis võitis kaks hõbemedalit juunioride
arvestuses Aavo Teigamägi.
1964 - Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil osalesid esmakordselt kolmeliikmelised
naiskonnad.
Esimese suusasportlasena omistati Eesti NSV teenelise sporditegelase
aunimetus Erna Abelile.
Tõnu Haljand võitis hõbemedali N Liidu meistrivõistlustel suvistes
suusahüppetes.
1965 - Võrulased võitsid suusatamise maanoorte I talimängud.
Balti matši suusatamises ja laskesuusatamises võitis Eesti koondis.
1966 - N Liidu noore meistrivõistlustel murdmaasuusatamises saavutasid
kaksikvõidu Vaike Grünberg ja Erika Valdson. 3 x 3 km teatesõidus
võitis esikoha Kalevi kolmik Ann Karu, Erika Valdson ja Ingrid Mägar.
Sügisel valmisid Paul Pahla ehitatud tehisrajad (freeslaastud+ pilliroog )
Kose -Lükatile(800 m) ja Kallaveresse(300 m).
1967 - N Liidu meistrivõistlustel mäesuusatamises Terskolis oli Rakverest pärit
Tuuli Truu kiirlaskumises viies ja arvati N Liidu Grenoble olümpiakoondise
kandidaadiks.
Murmanskis peetud Põhja mängudel oli suurüllatajaks Eesti teatenelik
Aavo Teigamägi, Tõnu Kinks, Hain Kinks Valeri Zelentso, kes võitis
4 x 10 km teatesõidu. Zelentsov oli võidukas ka 30 km distantsil.
Dünamo koondises tulid meeskondlikus kahevõistluses N Liidu meistriteks
Tõnu Haljand ja Hasso Jüris.
Kahevõistleja Tõnu Haljand täitis esimese eestlasena suurmeistri normi.
Veebruaris peetud Grenoble`i taliolümpial tegi N Liidu koondises kaasa
Eesti kahevõistleja Tõnu Haljand, kes pälvis suurkonkurentsis 12. koha.
24.-25. veebruarini peetud XX Faluni suusamängudel Rootsis saavutas
juunioride 5 kilomeetris Ann Karu teise koha.
Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil alustas võidukäiku Tamsalu EPT
Meeskond - Are Roonet, Madis Rohi , Valeri Brussov ja Arvo Orupõld.
1969 - Jaanuaris võitis Tõnu Pääsuke 15 km laskesuusatamises esikoha
rahvusvahelistel juunioride võistlustel Rumeenias .
2. märtsil Zakopanes lõppenud laskesuusatamise MM-võistlustel saavutas
Tõnu Pääsuke juunioride 15 km distantsil 5. koha.
Kirovis peetud N Liidu meistrivõistlustel mäesuusatamises oli Tuuli Truu
kolmevõistluses viies ja kiirlaskumises seitsmes.
Murmanskis lõppenud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises oli
Ingrid Mägar neljasnii 5 km kui 10 km distantsil.
1970 - Otepääl valmis laskesuusatajatele mõelud Andsumäe lasketiir, mille
ehitasid peamiselt sportlased ise.
Veebruaris tuli Tiit Tamm Otepääl N Liidu juunioride meistriks kahevõistluses.
Juunioride EM-võistlustel murdmaasuusatamises saavutas hõbemedalid
Rutt Rehemaa (Šmigun) 5 km ja 3 x 5 km teatesuusatamises.
Laskesuusatamise MM-il oli juunioride seas Tõnu Pääsuke taas viies,
4 x 7,5 km teatesõidus saavutas ta N Liidu koondises pronksmedali.
17. veebruaril toimusid Tallinna Toompargis uudse üritusena suusatamise
pargivõistlused. Võitsid Ann Karu ja Valeri Zelentsov.
1971 - Eesti Suusaspordiföderatsioon alustas infobülletääni väljaandmist.
Otepääl toimunud N Liidu juunioride meistrivõistlustel suusatamises
Võitis neidude 5 km esikoha Rutt Rehemaa ja noormeeste 10 km Urmas
Müür.
1972 - Rutt Rehemaa (Šmigun) tuli Euroopa juunioride kahekordseks meistriks-
5 km ja 3 x 5 km teatesõidus.
Juunioride laskesuusatamise MM-võistlustel võitis Matti Paavo N Liidu
koondisega 3 x 7,5 km teatevõistluses hõbemedali.
1973 - Juunioride EM-võistlustel murdmaasuusatamises kordas oma möödunud
aasta saavutust - võites kaks kuldmedalit.
1974 - Rutt Rehemaa tuli N Liidu juunioride meistriks.
Eesti meistrivõistlustel laskesuusatamises võisteldi esmakordselt 10 km
sprindis.
1975 - Võrus avati Andsumäe 30 m hüppetrampliin.
N Liidu meistrivõistlustel kahevõistluses juunioridele saavutas hõbemedali
Fjodor Koltšin.
Suurmeistri normi täitsid Matti Paavo laskesuusatamises ja Jüri Voodla
murdmaasuusatamises.
1976 - N Liidu meistrivõistlustel laskesuusatamises oli Eesti parimana Ants
Freimuth 20 km distantsil 11.
1977 - Juunioride MM- võistlustel kahevõistluses saavutas hõbemedali Fjodor
Koltšin. Märtsis tuli N Liidu meistriks kahevõistluses.
Esimest korda selgus Eesti meister naiste 20 km suusatamises, kelleks
osutus Külli Mäesoo.
1978 - Valmis Otepää Tehvandi õppe-treeningkeskus (n.ö Pentagon), praegune
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus.
1979 - 4. märtsil tuli Uno Leist Vasaloppeti suusamaratonil viiendale kohale.
Krasnojarski lennumäel püstitas Vladimir Golubev 128 m Eesti suusahüpperekordi.
1980 - Fjodor Koltšin tuleb Bakurjanis N Liidu karikavõitjaks kahevõistluses ja
tagas sellega olümpiapääsme.
Tartu maraton sõidetakse esmakordselt vastupidises suunas - Käärikult
(Matu väljalt) Tartusse . Võitis Arne Sirel .
XIII taliolümpiamängudel Lake Placidis pälvis Fjodor Koltšin kahevõistluses
15. koha.
1981 - Otepääl valmis rollerirada. Tartu maratoni võitsid Mati Albert , Tõnu Sirel
ja Uno Leist ning kuulutati Eesti meistriteks suusamaratonis (aeg kõigil
2:30.10)
1982 - Arne Sirel teenis maailmakarikavõistluste etapil 15 km 19. koha eest kaks
esimest ametlikku MK- sarja punkti. Fjodor Koltšin oli Holmenkolleni
MM-võistluste kahevõistluses N Liidu koondises alles 25. koha.
Pärnu lähedal valmis Võiste spordibaas (praegune Jõulumäe)
1983 - Laskesuusatamise MM-il saavutas juunioride 15 km pronksmedali Even
Tudeberg ja hõbeda N Liidu juunioride koondises 3 x 7,5 km teatesõidus.
Tartu suusamaratoni lõpetas 6875 suusatajat. Meestest võitis Jaanus
Teppan ja naistest Rutt Šmigun.
1984 - Allar Levandi võitis juunioride MM-il meeskondlikus kahevõistluses
N Liidu koondises pronksmedali.
Kaia Parve võitis naiste laskesuusatamise I MM-l maailmameistritiitli
3 x 5 km teatesõidus.
Kaia Parve võitis kaks hõbemedalit N Liidu meistrivõistlustel naiste
laskesuusatamises.(5 km ja 10 km distantsidel)
1985 - Allar Levandi oli kahevõistluse MM-il 19s ja tuli juunioride maailmameistriks
N Liidu koondises meeskondlikus kahevõistluses.
Kaia Parve tuli kahekordseks maailmameistriks naiste laskesuusatamises
ja võitis hõbemedali 5 km distantsil.
N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises võitis kaks kuldmedalit
Kaia Parve. Parvest sai N Liidu teeneline meistersportlane.
1986 - Allar Levandi tuli kahevõistluses esimeseks Oberstdorfis peetud rahvusvahelistel
võistlustel.
Naiste laskesuusatamise kahekordseks maailmameistriks tuli Kaia Parve.
Eesti suusameistrivõistlusi hakati korraldama nii klassika- kui ka
vabatehnika stiilis.
17. jaanuaril avati Rakveres spordiselts „Kalev“initsiatiivil Palermo linnalinnaossa
ehitatud valgustatud suusarada .
1987 - Suusatamise MM-il võitis Allar Levandi N Liidu koondises meeskondlikus
kahevõistluses pronksmedali, individuaalselt oli viies.
Naiste laskesuusatamise MM-il saavutas Kaia Parve 10 km distantsil
hõbemedali ja tuli kuuendat korda maailmameistriks N Liidu 3 x 5 km
teatenaiskonnas.
Suusakahevõistluse maailmakarikavõistluste etapil saavutas meeskondliku
esikoha N Liidu kolmik - Allar Levandi, Vassili Savin, Andrei Dundukov
1988 - Ago Markvart võitis juunioride MM-il N Liidu koondises võistkondlikus
kahevõistluses pronksmedali.
Galgary taliolümpiamängudel võideti Eesti suusaspordile esimene ja 20.
sajandil ainus olümpiamedal. Individuaalses kahevõistluses võitis Allar
Levandi pronksmedali.
Oma spordikarjääri lõpetas Kaia Parve, tulles seitsmendat korda maailmameistriks
naiste laskesuusatamises.
N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises võitis Eesti naiskond
koosseisus Kaia Parve, Eva Rinne, Zoja Petrušina hõbemedali.
Tõnu Pääsuke (Kaia Parve treener) sai N Liidu teenelise treeneri nimetuse.
Otepääl peeti Eesti NSV I talimängud ja spordipidu.
1989 - Juunioride suusatamise MM-il võitis Ago Markvart kahevõistluses kaks
pronksmedalit ja juunioride maailmameistriks tuli Elmo Kassin 4 x 10 km
teatesuusatamises, kuuludes N Liidu meeskonda.
Otepääl Tehvandil valmis suusastaadion.
1990 - Allar Levandi tuli kahevõistluse maailma karikasarja üldarvestuses
teiseks.
25. mail jätkas tegutsemist Eesti Suusaliit (ESL), mis on 1921. aastal
loodud Eesti Talvespordi Liidu õigusjärglane. Presidendiks valiti Rakverest
pärit riigimees Arnold Green .
Kronoloogiat pikemalt saab lugeda Rakvere Spordikeskuse koduleheküljel
Võistlused
Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga- aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel.
Mäesuusatamise võistlusalade seas on:
Slaalom
Suurslaalom
Ülisuurslaalom
Kiirlaskumine
Alpi kahevõistlus
Kiirsuusatamine
Võistkonnavõistlus
Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused
Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte.
Olümpiamängud
Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni mängudest. Algul oli kavas ainult alpi kahevõistlus (kiirlaskumine + slaalom). 1948. aasta Sankt Moritzi olümpiamängudel lisandusid kiirlaskumine ja slaalom eraldi aladena. 1952. aastal Oslos jäeti ära alpi kahevõistlus ja lisandus suurslaalom.
Alates 1988. aasta taliolümpiamängudest Calgarys on mäesuusatamises kavas viis ala: kiirlaskumine, supersuurslaalom, suurslaalom, slaalom ja alpi kahevõistlus.

Suusatamise stiilid

Klassikaline sõidustiil
Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal - või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul.
Laskesuusatamine
Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid.
Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades .
Meeste distantsid on 10 km sprint , 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria . Alates 2005. aastas on uudse alana kasuatusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest.
Laskesuusatamine kuulus algselt 1958.aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne – UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union – IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias .
Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias. Olümpiamängude kavva võeti ala Squaw Valleys 1960. aastal.
Suusahüpped
Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel (hüppevõimsus ~90 m), suurel (hüppevõimsus ~120 m) ja lennumäel (hüppevõimsus üle 140 m ja rohkem).
Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse. Punkte arvestatakse hüppe pikkuse ja stiili eest; viimast hindavad 5 kohtunikku.
Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad (240-255 cm), laiemad ja raskemad (koos sidemetega 7-8 kg) ning neil on 2-5 soont. Võistleja varustus peab vastama FIS määrustele.

Kahevõistlus

Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Suusakahevõistlus sai alguse 1880. aastatel Norrast. Taliolümpiamängude kavva kuulub kahevõistlus algusest (1924) peale. Uue alana kuulub kahevõistluse hulka ühepäevavõistlusena sprint, mis oli esimest korda MM-võistluste kavas 1999. aastal ja olümpiamängudel 2002. aastal.
Kahevõistlus on muutunud päris palju, võrreldes algusaastate ajaga . Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor.
Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finišeerib. Alati sõidetakse vabas stiilis.
Vigursuusatamine
Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast ning sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. Ametlikult peeti esimesed võistlused 1966. aastal Attitashis, New Hampshire'i osariik. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana, kus võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes.
1992. aastal Albertville'i olümpial olid samad alad kavas, kusjuures ballet ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisandus olümpiamängude kavva vigurhüpped.
Kokkuvõte
Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo).
Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas.
Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala.
Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele.
Suusad peaksid olema kallid ning algajatele sobivad lühemad suusad. Suuski tuleb ka määrida et paremini libiseda. Suusasaapad peaksid olema pigem suured kui väikesed, sest muidu hakkab jalg külmetama. Suusakeppide pikkus sõltub stiilist, ja samuti ka suuskade pikkus. Haigena ei tohiks suusatama minna. Suusatamine on väga kasulik spordiala mida saab talvel lumega harrastada.
Tartu maraton
Tartu maraton on Eesti tuntuim ja osavõtjaterohkeim suusamaraton. Maraton toimub igal aastal veebruari kolmandal pühapäeval ning kuulub rahvusvahelisse Worldloppeti ja Eesti Estoloppeti pikamaasuusatajate sarjadesse.
Maratoni Tartu- ja Valgamaal kulgeva raja põhivahemaa on 63 kilomeetrit ja lühivahemaa 31 kilomeetrit. Maratoni sõidetakse traditsiooniliselt klassikalises stiilis. Maratoni reeglid on vastavuses Rahvusvahelise Suusaliidu ja Eesti Suusaliidu pikamaasuusatamise võistlusmäärustega.
Maratoni korraldab Klubi Tartu Maraton.
Ajalugu
Esimene Tartu maraton toimus 1960. aastal. 1967. aastal toimus võistlus esmakordselt ka naistele. 1986. aastal lõpetas Tartu maratoni 9858 osavõtjat, mis on kehtiv lõpetajate rekord . Worldloppeti sarja kuulub üritus alates 1994. aastast. Alates 1997. aastast korraldatakse lisaks põhivahemaale ka lühikese vahemaaga maratoni.
Pärast esimest maratoni aastal 1960 on Tartu maraton ära jäänud 12 aastal. Viimati, 2008. aastal, jäi maraton ära kehvade lumeolude tõttu.
Põhimaa
Põhivahemaa pikkuseks on alates 2003. aastast olnud 63 kilomeetrit. Pikim oli maraton 1997. aastal – 65 km ning lühim 2002. aastal – 42 km. Vahemaa start on Otepääl ja finiš Elvas.
Maratoni rajal on 7 teenindus-toitlustuspunkti: Matus, Andes , Kuutses, Peebus, Palus , Hellenurmes ning viimane umbes 4 kilomeetrit enne finišit. Kolmes mainitud punktidest on ka vahefiniš.
Vahemaa 12 parema ajaga meest ja 6 paremat naist autasustatakse diplomi , medali, karika ja auhindadega.
Kasutatud kirjandus

Tervise treening. 2006, Tarvo Kiudma materjalid

http://www.trimm.ee/site/index.php?module=article&id=50

http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine

http://wwx.postimees.ee/260106/lisad/kasu/190009.php

http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_maraton
27