teatejooksus teine.7. septembril 2007. aastal Otepääl toimunud suvistel laskesuusatamise MM-il sai Lessing 10 km sprindis pronksmedali. Eesti kaitseväes on tal kaprali auaste. Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud
Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. 5 2. Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole
Talisportlased 1. Timo Simonlatser - suusataja 2. Peeter Kümmel - suusataja 3. Roland Lessing - suusataja 4. Andrus Veerpalu - suusataja 5. Kein Einaste - suusataja 6. Anti Sarapuu suusataja 7. Jaak Mae suusataja 8. Kadri Lehtla suusataja 9. Aivar Rehemaa suusataja 10. Eeri Vahtra suusataja 11. Kaspar Kokk suusataja 12. Karel Tammjärv suusataja 13. Algo Kärp suusataja 14. Siim Sellis suusataja 15. Piret Pormeister suusataja 16. Vahur Teppana suusataja 17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18. Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25. Anti Saarepuu suusataja 26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29. Jaanus Teppan suusataja ...
HINDELINE TUNNITÖÖ ÕS -iga 2018 Kuidas on õige? Jooni väljendites vigased või kirjakeelenormidele mittevastavad vormid, paranda need, argikeelsus asenda kirjakeelsega. Kirjuta nõutud käänded. Igale parandusele, saadud käändele lisa sõnaraamatu lehekülje number. TÄIDA TÖÖJUHENDIT 1. Osad suusatajad ei jõudnud maratoni lõppu Osa suusatajad ei jõudnud maratoni lõppu 2. aknate all kasvasid lilled Akende all kasvasid lilled 3. uuriti koha peal uuriti kohapeal 4. arhidektuur arhitektuur 5. Kas onut õnnitlesid? Kas onu õnnitlesid? 6. taotleti revansi taotleti revanši 7. sõbralik proffessor sõbralik professor 8. likviteeriti konhvlikt likviteeriti konflikt 9
lähistelekirjutanud Toorboora mäed.Valitsuse juures asuv kohanimekomisjon kutsuti seepeale suure käragakokku asja arutama. Üks ametnik õiendas, et sellise nime kaardile kandmine on ebaesteetiline, sest need mäed seal Afganitaanis on traagilise tähendusega. Kaardi firma jälle vaidles, et nemad panevad ikka nimesid peale, kui kohalikud nii kutsuvad, mis siis, et pole ametlik. Sellist nime olid kaardile tahtnud kohalikud suusatajad, kes neid künkaid nii kutsusid. Nii vaieldi hulk aega. Keeleteadlased arvasid, et eks ta ole, inimesed tahavad selliseidkollaseid päevakajalisi kohanimesid, aga ega neid kõiki kohe kaardile kanda ei saa, sest, mõelge kui paarisaja aasta pärast arvataksegi, et see on olnud päris ürgne eesti nimi . Osa inimesi naeris, sest neile see mõte meeldis. Lõpuks otsustati, et ainult valitsusel on õigus nime määrata.Ja sellega olgu jutul lõpp. Siis mõeldiveel, et tuleks teha
klapivad. http://www.ukstaffsearch.com/jobs/details/51511802/assistant-gardener/search Autoks on Mercedes-Bens. Sõiduvahend maksab £2,445, ka see raha tuleb võtta Saaremaa kinnisvara rahast, sellest jääb alles £82,367. Auto on mahukas ning mugav ka terve perega sõites. http://www.gumtree.com/p/mercedes-benz/mercedes-benz-m-class-2.7-ml270-cdi-5dr-hpi- clear-6-months-warranty/1129890111 Lapsed on lootustandvad suusatajad. Kodu läheduses ei ole ühtegi suusakooli kuid 23 miili kaugusel Hemel Hempsteadis asub suur Lume Keskus. Sinna saaksid ka lapsed bussiga või siis peaksid vanemad sõidutama. Lapsed saaksid hakata käima suusatunnis, mis kestab 1,5 tundi ning maksab £52, kuna noored on lootustandvad suusatajad, siis pole vanematele probleem maksta kahe lapse pealt £104 kuus. http://www.thesnowcentre.com/ Minu arvates tuleb pere väga hästi toime Inglismaal oma eluga. Ema ja isa teenivad kahe
· Otepää MK etappi jälgib üle maailma hinnanguliselt ligi 40 miljonit televaatajat. · Sündmuse korraldamisega on ühel või teisel viisil seotud umbes 700-800 inimest. · Läbi aegade on kõige rohkem olnud Otepää MK-l esindatud 27 riiki. Tänavu on üles antud 21 riiki. · Kõige enam poodiumikohti on Otepääl võitnud norrakad. · Kõige enam on võitnud J. Kowalczyk ja L. Bauer, mõlemad kolm korda. Nimetatud suusatajad on üles antud ka tänavu. · Eestlased on Otepää MK-l poodiumile jõudnud 10 korral. Viimati juhtus see 2010 kui Andrus Veerpalu ja Jaak Mae saavutasid vastavalt teise ja kolmanda koha 15 km klassikasõidus. · Otepää MK võistluste eelarve on ca 800 000 eurot. · Otepää MK etapi peasponsorid on ERGO ja Swedbank. · Tänavu tähistatakse Otepää MK raames maailmas esmakordselt toimuvat sündmust ,,World Snow Day"
meeskondade teatesõidud, Eesti meistrivõistluste algatamine, organiseeris eestlaste osalemise rahvusvahelistel suurvõistlustel 1936.a. Garmish-Partenkircheni taliolümpial ja 1938.a. Lahti MM-l, samuti üleriiklikud Kaitseliidu võistlused ja osavõtu rahvusvahelistest jõukatsumistest 1936.a. Zakopanes Poolas ning 1937.a. Kuopios Soomes, ta ajas ka ise sisse suusajälgi, mõõtis raja ja võistles Tartus Emajõel 1921.a. peetud esimestel Eesti meistrivõistlustel 25 km distantsil. jne.jne. Suusatajad nimetasid teda õigustatult Eesti suusatajate isaks. Aleksander Peepre(Peekaln) oli ETL suusatreener-instruktor, kelle tegevuseks oli suusaspordialaste seminaride korraldamine, treeningkavade koostamine, ühistreeningute ja võistluste organiseerimine, isikliku eeskujuga innustas ta nooremaid hüppajaid-kahevõistlejaid olles suusahüpetes 1936 ja 37.a. EMV pronksimees ning tõustes 1940-41.a. hõbemedalile, kahevõistluses Eesti meister 1937, 1940, 1941 ja vahepeal 1938.a. teine, osales ka 1938
Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega suusatajad. Külmumine ja esmaabi Eristatakse kaht peamist külmumisastet. Esimese astme külmumise puhul kaob külmuva koha tundlikkus ning nahk tõmbub valgeks. Esmaabi andmisel tuleb kannatanu toimetada sooja ruumi või vähemalt tuulevaiksesse kohta. Teise astme külmetust iseloomustab villide teke ja ka kudede kärbumine. Sel puhul tuleb külmunud koht sidemesse mähkida ja viimitamatult lähima arsti poole pöörduda. Enesekontrollist
Kuidas tekib lumelaviin? 0 Laviinid toimuvad järskudel gravitatsiooniliselt ebastabiilsetel nõlvadel. Nad on suureks ohuks mägistes piirkondades. 0 Lumelaviin tekib sulailma ja tavaliselt paksu lume tõttu. Mida kumeram on mägi seda suurem oht on lumelaviini tekkimisel. 0 https://goo.gl/xhhyXB Lumelaviinides vigastatud. 0 Vähestel juhtudel ei saa keegi lumelaviinide korral surma. Tavaliselt saavad vigastada lähedal asustatud inimesed, lumelaudurid, suusatajad ja loomad. Lumelaviini kahjud. 0 Osades suusakuurortites tehakse väiksemat sorti plahvatus öösel mäe peal. Kuna nad näevad, et lund on liiga palju. Hommikul peale lume plahvatust sõidab lume masin uue lume pealt ja mägi ongi korras. Teistes suusakuurortites kahjuks ei tehta nii ja inimesed võivad jääda lume alla. Kasutatud kirjandus 0https://goo.gl/3qpRsa 0https://et.wikipedia.org/wiki/Laviin 0https://goo.gl/EfjNmH 0https://goo.gl/bgPRsH 0https://goo.gl/xhhyXB
Võistlusmaa pikkus oli 25km ja rada oli aetud Emajõe jääle. Mõtte algatajateks olid Ilmar Reimann ja Elmar Lepp. Võistlustest kirjutati järgmiselt ("Päevaleht",1921, nr.57): "27. veebruaril korraldas Tartu "Kalev" Emajõel ülemaailmsed suusavõistlused 25 km peale. Inimesed hakkasid jubakella poole kahe ajal Emajõele kalamehe maja kuurde kogunema. Ilm oli pehme. Niisugust inimeste hulka on harva võistlustel näha olnud. Kell oli just veerand kolm, kui suusatajad stardist välja liuglesid. Igaühel tuli neli ringi sõita. Ringi suurus oli 6250 m. Peale võistlust viidi suusatajad sauna. Peale pesemist tundsid võistlejad endid palju värskemad olevat. Võistluste korraldus Tartus oli hea. Võitjana tuli kohale Arnold Veiss ajaga 2 tundi 40 minutit. Kui vähe nendel aegadel suusaspordile tähelepanu pöörati, näitab asjaolu, et 1921.a."Eesti Spordilehes" ei kirjutatud nendest võistlustest sõnakestki. Ja
*uisusammpööre keharaskus ühele suusale, lasku kehast veidi allapoole, tõsta suusanina vajalikku suunda ning suuna raskus sellele suusale Keppidega võib tõugata kahte moodi *paaristõuked *vahelduvtõuked 1866 esimesed suusavõistlused Norras 1924 Rahvusvaheline Suusaföderatsioon ja peetakse esimesed taliolümpiamängud Prantsusmal 1936 eestlased esimest korda taliolümpial Eesti head suusatajad : Jaak Mae Andrus Veerpalu Allar Levandi Aare Tamme Elmo Kassin Edgar Tupits
2. veebruaril 1973. aastal, Tartus. Treeneriteks on tal olnud Aleksander Tammert ja Dave Wollman. Tema suurimaks saavutuseks on pronksmedal Ateena olümpiamängudel 2004.aastal, kettaheites. 3 Kristjan Rahnu on sündinud 29. augustil 1979. aastal, Kohilas. Treeneriks on K. Rahnul Roland Rahnu. Suurim saavutus on tal maailmameistrivõistlustel 6. koht, Helsingis 2005. aastal Eesti suusatajad Suusatamine on üks viis liikumiseks lume või muu libiseva kattega pinnal. Suusatades liikumise hõlbustamiseks ning tasakaalu püsimiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi aladest. Eesti kuulsaimateks meessuusatajateks on vaieldamatult Andrus Veerpalu ning Jaak Mae, naissuusatajatest on Eestis kuulsaim Kristina Smigun. Andrus Veerpalu on 8. veebruaril 1971. aastal, Pärnus sündinud Eesti tuntuim murdmaasuusataja
«See lugu on pullisitt, midagi sellist ei ole kunagi juhtunud, kirjeldatud tegelasi pole reaalelus olemas: ei Abielukat, ei Arvutiga Tehtud Meest, ei minu Vibraatori (selle suurema) Vanemat Venda, ei Sõbrannasid ega Mercat ehk mind ennast. Mulle meeldiks käsitlus, et sellel lool pole ka autorit. Iga lause taga on tarviline korrutada: fiktsioon ning kunstiline tõlgendus. Merca Lõik raamatust: «Sportaste endi kohta võiks öelda, et jõudlus on neil päris hea, suusatajad ja jooksjad hakkavad lõppu jõudes kiirustama, maadlejad ei saa kuidagi oma vaimus matilt minema, kaugushüppajad arvavad, et mida pikem lüke, seda parem, ja väravavahid tegutsevaid vaid siis, kui mäng nende värava all käib. Enamasti kepivad nad lonkavas valsirütmis: aeglane, kiirekiire, aeglane, väga kiire. Käsi spordimehed enamasti kah kasutada ei oska. Isegi korvpallurid mitte, ehkki nende
1767 Norra 1234 Aafrika 1912 Venemaa 1.3. Millal hakati pidama ametlike maailmameistrivõistlusi? 1925 1937 1853 1.4. Mis aastal peeti esimene avalik suusatamise võistlus? 1698 1843 1823 1.5. Kus ja millal toimusid esimesed taliolümpiamängud? 1932. a USA Lake Placid 1928. a Sveits Sankt Moritz 1924. a Prantsusmaa Chamonix 1.6. Milline piltidest kujutab Sotsi taliolümpiamängude maskotte? EESTI KUULSAMAD SUUSATAJAD 2. Millistel olümpiamängudel võitis Jaak Mae pronksmedali? Torino 2006 Salt Lake City 2002 Vancouver 2010 2.1. Mitmekordne olümpiavõitja on Andrus Veerpalu? Kolmekordne Pole kunagi võitnudki. Kahekordne. 2.2. Millise halva kogemuse osaliseks sai Kristina Smigun-Vähi aastal 2002? Ta murdis rangluu. Teda süüdistati dopingu kasutamises. Ta murdis jalaluu. 2.3. Mitmenda koha saavutas Aivar Rehemaa Sotsi suusavahetusega sõidus?
aasta jooksul, kes asus troonile oma ristitud nime all. Enne teda valitses Haraldi-nimeline kuningas Harald IV 855 aastat tagasi. Ja veel Harald V on esimene Norra kuningas viimase 766 aasta jooksul, kes abiellus norralannaga. Kuningas Harald on tuntud kui rahvusvahelise klassiga purjetaja. 1972. aastal võitis ta Kieli regati ja 1968. aastal "Kuldse karika" võistlused. Nagu kõik norralased, on muidugi mõista ka kuningliku perekonna liikmed suured suusatajad. Demokraatlikkus, taktitunne, huumor ja suur töövõime on Harald V tunnussõnad. 2 Kasutatud kirjandus: 1. Vambola Põder "Krooniga ja kroonita" 2. http://www.zzz.ee/eestinaine/9808/kuningakoda.htm 3
Treenerid, kohtunikud, võistluste korraldajad. "Mitteametlik" toetav personal Nt: perekonnad, sõbrad, tuttavad Meedia Nt: reporterid, ajakirjanikud, saadete tegijad Sporditurismi mõjud Otsene majanduslik mõju mis peegeldub rahas Ettevõtted Nt:liikme ja sisseastumismaksud, jaekaubandus, toit ja joogid, isiklike ja rendiautode kasutamine jne. Valitsus Nt:tollid, maksud, hotellid jne. Keskkonnamõjud :looduse ja keskkonnaressursside säästlik majandamine Nt:matkajad, suusatajad või mägiratturid mõjutavad looduskeskkonda, kus nende tegevus toimub. Tervisemõjud: parandab tervist või kasvatab riske Pildid: Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tänan kuulamast !
www.kuutsemae.ee E-P 5 www.kytiorg.ee www.kiidi.ee Paul Suumann 11 Surmad Hukkunute aasta keskmine 45 40 39 35 30 25 20 15 14 10 5 6 1 0 Suusatajad Lumelaudurid Mehed Naised Excel http://www.nsaa.org/nsaa/press/0506/facts-about-skiing-and-snowboarding.asp Paul Suumann 12 Surmad Surmad Hukkunute aasta keskmine 3500
Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja talispordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalaskumises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, mis muidu oleks võtnud kõvasti aega ja jaksu. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud
kunstnikke, sportlasi ja veel muid tegelasi, kes on head igaüks omal alal. Me võime öelda, et eestlased on jõudnud tippu erinevatel aladel. Hiljutigi leiutasid meie kodumaa mehed skype, uue internetitelefoni. Sellega on rahul paljud inimesed, kes seda kasutavad. Kingiti ju see ka USA presidendile kui ta tuli külastusvisiidile Tallinna. Eestist on sirgunud ka palju muusikuid ja sportlasi nagu näiteks rallisõitja Marko Märtin , suusatajad Kristiina Smigun, Jaak Mae, Andrus Veerpalu jt. Kuulus kirjanik Ernst Hemmingway on öelnud, et igas sadamas leidub vähemalt üks eestlane, mis näitab, et eestlased on oma töökuse ja ettevõtlikusega maailmas kuulsaks saanud. Selliseid ütlusi on kindlasti veelgi, kuid olgu siin ära toodud vähemalt üks neist. Eesti kultuur tervikuna on minu arust väga heal tasemel. Eesti autoreilt on sündinud palju häid filme, näidendeid ja lavastusi. Kui minna teatrisse
arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Kahevõistluse alad jagunevad: individuaalne kahevõistlus, individuaalne sprintkahevõistlus, meeskondlik kahevõistlus, ühisstardiga kahevõistlus. Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Suusahüpped Suusahüpped on talispordiala
üheaegselt koormatud ligi 90% lihastest. Võrreldes käimise ja jooksmisega, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele palju väiksem ning seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste spordialade harrastajatele. Pilt 1 Suusatajad 3 Tallinna Ülikool 1 Suusatamise positiivsed küljed ja terviseriskid 1.1 Suusatamise positiivsed küljed Suusatamine sobib igas vanuses; Ssuusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele; Suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid kui ka alajäsemeid;
Eestlane ei ole koguaeg vaba olnud vaid kõigest viimased kümme aastat. Alati on meid juhtinud ja rakkes hoidnud võõrvõim, kas oli selleks Rootsi, Saksa või Venemaa. Alates Muistsest vabadusvõitlusest on olnud eestlane orjaikkes. Spordist lähtudes on eestlane alati oma sportlastele kaasa elanud. Eestlastena oleme rahul vaid parimaga. Meie ühtekuuluvustunne sõltub paljuski sellest, kuidas Eestil parasjagu läheb. Ma arvan, et me kõik olime rõõmsad , et oleme eestlased, kui suusatajad tõid taliolümpiamängudelt koju kolm kõige säravamat medalit. Aga kui läheb kehvemini, siis teeme näo, et sellist Eestit ei ole me küll tahtnud. Kuna meid- eestlasi on nii vähe võrreldes paljude teiste rahvastega, siis me peame eriti pingutama, et jääda ka tulevikus maailmakaardile püsima. Selleks on vaja olla ühtne ja solitariseeritud rahvas.
Second level Third level Fourth level Fifth level Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, PõhjaAmeerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud
Antson. "Mäletan, et kandsime kõrgeid puuvillaseid mütse, kuni välismaal ilmusid välja esimesed nailonist peakatted. Välisreisilt tulles oli igal mehel paar tükki kaasas, aga need läksid enamasti müügiks." Mis aga enim Antsoni tähelepanu pälvib, on jää. "Ausalt öeldes esimese poole tunni jooksul ma muud ei teinudki kui imetlesin rada. Kõigil on võrdsed tingimused, sirgetel pole jääl näha ühtki kriimu. Vanasti jälgisime nagu suusatajad, kuidas ilm ja tingimused muutuvad," räägib Antson.
Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5%C3%B5rdej%C3%B5ud http://et.wikipedia.org/wiki/Liugeh%C3%B5%C3%B5rdumine http://www.slideshare.net/vilve/hrdejud Hõõrdejõud Hõõrdejõud on väga oluline, kuna mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Iga liikuv keha jääb hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma, kui mingi muu jõud hõõrdumist ei kompenseeri. Hõõrdejõu vähendamise vajadusega on kokku puutunud kõik suusatajad, seevastu teemeistrid näevad vaeva, et talvistel teedel hõõrdumist suurendada. Hõõrdejõuga seonduva tundmine on eluliselt tähtis.Hõõrdejõud mõjub mitte ainult liikuvatele vaid ka paigalseisvatele kehadele. Näiteks püsib veeklaas käes ja nael seinas just tänu hõõrdejõule.Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Et jõud takistab liikumist, nimetatakse seda vahel ka takistusjõuks. Hõõrdejõud tekib alati kehade
Jakob Westholmi Gümnaasium Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Kristiina hõbe 4 Eesti suusatajad olümpial taseme järgi jaotatuna 6 Eestlaste vastuvõtt Eestis 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Sissejuhatus «Super! Olümpia läks korda, võitsime medali!» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Paraku selgus, et enamikule Eesti sportlastele kujunes Vancouveri taliolümpia läbikukkumiseks.
tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 10 RL klass SUUSATAMINE Referaad Mõisaküla aprill 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 2 Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis......................................................................... 3 Esmakordne suusatamine........................................................................................................ 3 Haigena harjutamine................................................................................................................ 3 Riietumine................................................................................................................................ 4 Õiged Suusad ja Suusatamine...............................................................................................
ka internetis koos teiste online-mängijatega. Mina ei pea õigeks pidada sporti tööks ja tegeledagi ainult sellega ja mitte millegi muuga. Oleks hea, kui oskaks ka midagi muud teha ja omaks ka kõrgharidust/kutseharidust. Erinevalt paljudest muudest töökohtadest, ei saa sportlased tegeleda oma alaga kogu elu. Spordis on eelkõige tähtis, et sa oled noor, terve ja aktiivne. Raskematel aladel, nagu näiteks suusatamine ja jalgpall, on kõige olulisem vanus ja füüsiline vorm. Paljud suusatajad ja jalgpallurid lõpetavad oma karjääri juba enne 40ndat eluaastat,sest nende tervis ei pea enam nii suurele koormusele vastu. Sporti võib pidada ka äriks. Spordis on omavahel seotud nii võistleja, sponsor, treener kui ka palju organisatsioone, kes on omavahel sõlminud lepingu. Iga osapool võidab ja teenib teiste pealt kasumit. Eestis tegeletakse tippspordiga vähe, kuid sportlasi, kes on saavutanud mõnel võistlusel hea koha, on Eesti kohta üpris palju
Tallinna Tehnikagümnaasium SUUSATAMINE Referaat Lota Aadla 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Suusatamine......................................................................................................................................3 2. Õige riietumine.................................................................................................................................4 3. Õige suusa valimine.........................................................................................................................5 4. Vigastused, mis võivad tekkida........................................................................................................6 5. Suusatamise stiilid............................................................................................................................7 6. Võistlusalad............................
langema. Olenemata raskustest ma tean, et me saame alati kõigega hakkama, kuna oleme siiski ühtehoidev rahvas ja usun, et paljudki tunnevad eestluse üle uhkust. Eesti on äärmiselt väike riik. Seda rahvaarvult kui ka pindalalt. Vaatamata sellele leidub ka meie riigis palju ütlemata häid sportlasi ja talente. Juba ammustest aegadest saati saame olla uhked oma olümpiavõitjate üle. Tänapäeval on Eesti mainet tõstnud nii suusatajad, kergejõustiklased, sõudjad kui ka vehklejad. Nemad ongi meie pisikese riigi maailmas tuntuks teinud. Kui vaadata noorsportlaste indu ja tahtejõudu tippu jõudmiseks, võime kindlad olla, et ka tulevik on meil tublide sportlastega kindlustatud.Usun, et meil leidub tulevikus veel palju sportlasi, keda saab lennujaamas suure rõõmu ja lauluga vastu võtta . Samuti paljud välismaalased tunnevad meie kodumaa vastu huvi tänu kuulsate dirigentide Eri Klasi ja
KEHALISE TÖÖVÕIME TESTID DÜNAAMILINE TÖÖ · Töö kestvus < 3 min - skeletilihaste omadused · Töö kestvus 3-10 min - südame-veresoonkonna süsteem - hingamissüsteem - O2 kandjad · Töö kestvus 11-30 min - skeletilihaste omadused - piimhappe ainevahetuse omadused · Töö kestvus üle 30min - lihasesisene glükogeenidepoo (saame infot, kui hästi on arenenud meie lihastesisene glükoosivaru aeroobne ainuvahetus) KEHALINE TÖÖVÕIME · Aeroobne töövõime - piiriks on max O tarbimine - töö toimub oksüdatiivse formuleerimise teel - mõõdetakse mitu l/min suudab organism max hapnikku tarbida NB! Peab välja arvutama ka suhtnäitaja (hõlmab sportlase kehakaalu), et kg'i peale võrdlusmoment tekitada l/min/kg > hea: ~50ml/min/kg (tav sportmängurlased) tav inimene: 25-30 ml/min/kg ülihea: 80-90ml/min/kg (suusatajad, jalgrat...
1. Turunduse mõiste. Toode ja teenus erinevus ja sarnasus. • Turunduse on tegevususe süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. Turundus on selliste tegevuste leidmine selleks, et tekkiks müük. • Toote ja teenus on mõlemad valmistatud selleks, et tarbijate vajadusi rahuldada. Nende erinevus seisneb sellest, et üks on materjaalne tein mitte materijaalne hüvitis. 2. Turundusmeetmestik. McCarthy Pd. Unikaalne müügiargument. Eristumise vajalikkus turunduses. • Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. • McClarthy lõi 4P mudeli : Toode(millist sortiminti, kvaliteediga, kuidas pakendatud, milline garantii), hind(baashind, allahindlused, makseperriood, krediiditingimused), müügikanal ehk turustus, turunduskommunikatsioon ehk Toetus(kuidas antakse teada pakkumise olemasolust ...
Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Kuulsad Eesti suusatajad • Andrus Veerpalu • Kristina Šmigun • Tatjana Mannima • Darja Jurlova • Vello Kaaristo • Silvia Oja • Helga Sildmäe Kasutatud allikad http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine
Ja pidagem kindlasti silmas kui tõuke alguses liikus keha raskus ette päkkadele, siis kepitõuke ajal vajub suusataja kandadele, et vähendada survet suusa esiosale. Paaristõuke ajal tuleks vältida niiöelda allaistet, mis suurendab survet suusale. Tõuke lõpus sellises tagaasendis olles tuleb jalad sirged hoida. Libisetakse seni, kuni püsib suusatõukest saadud hoog, aga selle vähenemisel tuleb käed taas kiiresti ette viia ja uuesti tõugata. Sageli lisavad suusatajad paaristõukele ühe suusatõuke. Paaristõukelist ühesammulist suusatamisviisi kasutatakse juhul, kui kiirus pole paaristõugetega liikumiseks küllaldane. Sellise suusatamisviisi puhul on kõige tähtsamad käte etteliikumise ehk hoo ja suusatõuke omavaheline rütmitamine. Need kaks tegevust peavad toimuma samaaegselt koos käte etteviimisega tuleb ühe suusaga ka tõugata. Kui aga käed on ette jõudnud, tuleb tegutseda samamoodi nagu paaristõukelise sammuta suusatamisviisi puhul.
olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale. Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud
Avinurme Gümnaasium Suustatmine Referaat Koostaja: Joanna Fjodorova Juhendaja: Riina Väät 2014 Sisukord 1. Suusatamine 2. Sõidustiilid 3. Suusatamise maailmameistrivõistlused 4. Võistlusalad 5. Ajalugu 6. Eesti suusatajad Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski tihtipeale suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge
muudest koormistest, talle tehti kalleid kingitusi, talle eraldati tasuta parim koht teatris. Mõnikord vermiti võitjate auks metallraha ja neile määrati eluaegne pension. Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrval. Eesti olümpiavõitjad Eesti sportlased on saanud medaleid nii suveolümpial kui taliolümpial. 2006.a taliolümpiamängudel Itaalias said kuldmedaleid suusatajad Kristiina Smigun ja Andrus Veerpalu. Suveolümpial on võitnud kuldmedaleid rattasõitja Erika Salumäe ja kümnevõistleja Erkki Nool. 2008. aastal suveolümpiamängudel Hiinas sai kuldmedali Gerd Kanter, hõbemedali said Jüri Jaanson ja Sulev Hendrikson.. Erki Nool kergejõustik Sydney 2000 Andrus Veerpalu suusatamine Salt Lake City 2002 Kristina Smigun suusatamine Torino 2006 Andrus Veerpalu suusatamine Torino 2006 Gerd Kanter kergejõustik Peking 2008
rullsuuskadel sõit ilma keppideta või ühe kepiga, paaristõukeid lisaraskustega. Lisaks palju suusaimitatsiooni harjutusi, nagu näiteks jooksmine suusakeppidega, hüppetreeningud. Rullsuuskadel tegin tempotreeninguid ning kiirenduslõike kaks korda nädalas alates juulikuust kuni sügise keskpaigani. Järgmises tsüklis, mis algas oktoobri algusest, suurenes oluliselt juba võistluslike harjutuste osakaal. Võistlesin nii rullsuuskadel kui ka jooksmises. Kui teised suusatajad käisid sel perioodil lumelaagris suusatunnetust otsimas, siis minul kahjuks sellist võimalust ei olnud. Seega pidin jätkama rullsuusatreeningutega ning treeningud olid sedavõrd intensiivsemad. Talvekuudel, võistlushooajal olid nädalavahetused sisustatud võistlustega, langes ka treeningmaht, koormused langetati võistluskiiruse saavutamiseks. Treeningutel toimus ka palju kontrollvõistluseid, mis olid intensiivsuselt võrdsed võistlussõiduga. Hooaja lõpus algas
lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole
sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid (Vikipeedia Murdmaasuusatamine 13.04.2010). Eesti suusatajad KRISTINA SMIGUN VÄHI Kristina Smigun Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.
tulemusi. Kasvuhormoon soodustab lihaste ja luude kasvamist. Sünteetilise kasuvhoromooni manustamise kõrvalmõjude hulka kuuluvad allergilised reaksioonid, diabetogeensed toimed ja akromegaalia, kui manustada suurtes doosides. (M. Jegathesan, Spordimeditsiini käsiraamat arstile ja treenerile). Positiivseid dopinguproove seoses kasvuhormooniga on andnud nii anaeroobse kui ka aeroobse lävega sportlased näiteks tõstjad, maadlejad, suusatajad pesapallimängijad. Esimene skandaalseim kasvuhormooni kuritarvitamise juhtum leidis aset 1988 aasta Souli olümpiamängudel, kus kanadalane Ben Johnson võitis 100 meetri sprindi hämmastava ajaga 9,79 sekundit (püstitatud maailmarekord tühistati pärast positiivse dopinguproovi andmist). Mõtlemapanev on ka endise ameerika jalgpalluri Lyle Alzado surivoodil tunnistatud väide, et 80 protsenti ameerika jalgapalli mängijatest on sünteetilist kasvuhormooni tarbinud.
said aru et vastuhakk tuleb tugev. 226 november 1939 Soome piirivalve tetas Karjala kannasel, et Nõukogude poolel tulistati. Molotov saatis kirja soomlastele et Mainilas olevat Nõukogude vägesi rünnatud, oli 13 ohvrit. Tegelikult olid soomlaste suurtükid n Nõukogude liit teatas et Soome agressiooni pärast ütleb NSV liit lahti mittekallaletungilepingust Soomega. Ilm muutus karmiks kuid soomlased oli sellega harjunud ja kandsid sooje valgetvärvi kaitserõivad, samuti olid nad head suusatajad ja ratsanikud. Nad õpetati tegutsema väikeste rühmadena. Ning nad suutsid võidelda külmunud maal nädalaid. Nende punkrid olid kaevatud sügavale maaalla. Transport oli Nliiduga võrreldes algeline kasutati peamiselt hobuseid. 64 000 hobust mängisid Talvesõjas elutähtsat rolli, samuti kasutati kaerarakendeid ja muid vahendeid. Soome maamiinid oli sageli tehtud puust mis tegi need väga halvasti märgatavaks. Rindejoone taga töötasid lottad 100 000 naisest abijõud
Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega suusatajad. Varustus 5 Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt
Võistlussuusa kvaliteet oli tipptasemel. Ka "Kommunaaris" toodetud suusasaapad olid oma aja kohta päris head. "Marat" on tootnud kombinesoone. Määrdekeetjad on olnud kõrges hinnas, peamiselt suusatõrva baasil keedetud määrded on toonud ka medaleid. Teada nimed on Johannes Kooviti "JOKO", Oleg Tõnsuaadu "Adux", Karl Lont, Toivo Kreinert jpt. Viimane korraldas ka ühe viimastest tõrvaajamistest Aegviidu männikändudest. Koondises "Flora" toodetud sünteetilise määrde kohta poetasid suusatajad küll sarkastiliselt: "Viru veri ei värise ja "Viro" määre ei libise!", aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud. Ühel korral tehti ka puhastusvedelikku "Arex". Algselt ajas rajameistrite brigaad võistlusteks jälgi, siis ilmus lumesaan "Buran". Nüüd on juba traktori baasil rajamasinad. Sobivaimatele maastikele on rajatud võistlus- ja treeningkeskusi, mille lipulaevaks on Otepää Tehvandi koos suusa- staadioniga
Kepikõnni populaarsuse kasv tingis vajaduse uue rahvusvahelise võrgustikuse järele. 2004. Aastal asustati PoleAbout International Network (PIN). PIN on kiiresti arenev organisatsioon, mis korraldab parimaid kepikõnnialast koolitust ning on avatud kõikide riikide selle alaga tegelevatele koolituskeskustele. 3.Tekkelugu. Keppikõnniga tegelesid põhiliselt ainult murdmaasuusatajad, sest kepikõnd järgib üsna täpselt selle suusaspordiliigi tehnikat. Murdmaa suusatajad kasutavad kepikõndi oma suvise treeningvormina pikkadel retkedel mööda metsi ja soid, piki mäeveerusid ja tundraradu juba vähemalt 1930-ndatest aastatest alates. Algul kutsuti seda suusatamiskõnnakuks. Suusatajate tehnika oli tempokam ja jõulisem kui kepikõndi harrastavail tervisesportlastel. Et keppide kaasabil on jõudsam liikuda, seda teati juna ammustel aegadel, isegi on sellest piiblis juttu, kuidas targad mehed kõrbes liikudes kepid abiks võtsid.
SUUSATAMINE Referaat Tallinn 2010 SISUKORD...........................................................................................................2 MIS ON SUUSTAMINE JA SELLE MÕJU TERVISELE?....................................................3 HAIGENA HARJUTADA EI TOHI, RIIETUS ON SUUSATAMISEL VÄGA OLULINE ...............4 VALI ÕIGED SUUSAD JA SUUSATA ÕIGESTI, SUUSATAMISE TEHNIKA JA STIILID................................................................................................................5 MURDMAASUUSATAMINE....................................................................................... 6 SOOVITUSED ALGAJALE, SUUSATAMISEL KA TERVISERISKID.....................................7 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................8 2 Mis...
1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale. Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud
lainepikkusega kiirgust üldse läbi ei lase. Osoonikihi õhenemisel kümnendiku võrra kasvaks aga maapinnal ultraviolettkiirgus lainepikkusel 300 nm 1,6 korda, 293 nm juures 6 korda ja lainepikkusel 288 nm 50 korda. Huvi loodusliku ultraviolettkiirguse mõõtmise vastu on viimastel aastatel kasvanud kogu maailmas, nii keskkonnakaitse ja tervishoiuga tegelejate kui ka pikemalt päikese käes viibijate (põllutöölised, meremehed, suusatajad, päevitajad) huvides. Nii ongi ilmateadetesse ilmunud ka andmed UV-kiirguse tugevuse kohta. UV-A 315400 nm UV-B 280315 nm UV-C 100280 nm Viimase alapiirkonna kiirgus neeldub atmosfääris peaaegu täielikult, UV-B kiirguse maapinnani jõudmine sõltub suurel määral osoonikihi paksusest, UV-A kiirgus 36 neeldub osoonikihis vähesel määral. Kuna tehniliselt ei ole võimalik ehitada teravapiiriliselt kiirguse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
