võistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Kui ameeriklane Bill Koch 80ndate alguses võistlustel suusaraja kõrval uisusammuga liueldes konkurentidele kandu näitas, ei osanud ta ehk arvatagi, millise murranguga on tegemist. Ta ütles vabatehnika kohta:"See pole jama, vaid uisusamm!". Klassikalise stiiliga võrreldes märksa kiirem uisusamm kogus üha populaarsust, aga ametnikud ei osanud tükk aega võtta selget seisukohta, mida kummalise sõiduviisiga peale hakata. Tehti piiranguid, millistel lõikudel võib uut stiili kasutada ja kus mitte. Kunagine Norra kuulsus Ove Aunli näiteks jäi ilma Sarajevo olümpiamängude hõbemedalist, sest "uisutas" finisikoridoris, kus seda teha poleks tohtinud. Iseäranis
võistkond. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks. Naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch, 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923
Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km
tõusude peal, kui rada on väga pehme ja keppide tõuge raskendatud. Teostuses on iseäralik see, et käed töötavad vahelduvalt ning suusad liiguvad samamoodi käärselt nagu teisteski sõiduviisides. Treeningharjutusena on selle sõiduviisi kasutamine aga suhteliselt heaks vahelduseks, samas aitab parandada koordinatsiooni ning tegelikult on üsna lihtne selle sõiduviisi abil läbida tõusvaid rajalõike.' Käetõuketa uisuviis Käetõuketa uisuviis ehk uisusamm ilma tõuketa on murdmaasuusatamises enamjaolt kasutusel laugetel laskumistel või laskumiste lõpus hoo suurendamiseks, aga ka tasandikel kui kiirus on liiga suur kepitõuke jaoks. Viimasel ajal on sõiduviisi tähtsus oluliselt tõusnud, kuna rajatingimused muutuvad üha paremateks ja täiustuvad suusad, mis teeb murdmaasuusatamise distantsid üha kiiremini läbitavateks. Seepärast ei ole suusatamisel tihti efektiivne kasutada käetõuget keppidega, vaid võimalikult madalas asendis uisutada
seda teha. Siis nüüd selles referaadis saan ma teada natuke rohkem suusatehnikast ja eks see ongi positiivne. Sisukord sissejuhatus Suusasammudest ja suusatamisest Ajaloost Suusatamise tervislike mõjusid Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis Tuleb valida õiged suusad Esimesest medalist maailma esimeseks suusamaaks (1999 2006) kokkuvõte Suusasammudest ja suusatamisest Suusatamine on raske ala igale alustajale, eriti uisusamm, kui sa pole sellega harjunud lapsest peale. Andrus Veerpalu, meie suurim sangar viimasest nädalast, pole kuulu järgi selle sammuga seniajani sina peale saanud. Kuidas siis nii, tundub ju kõik nii lihtne? Ometi on põhjus täiesti olemas: kui klassikaline suusasamm sarnaneb aastatuhandetega sisse harjunud kõndimise ja jooksmisega, siis uisutõuge on kuidagi kunstlik. Jalgu tuleb väänata viltu, tõugata ei saa täistallalt, tasakaalu tuleb viia ühelt jalalt teisele jne
ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks. Naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch, 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister
Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925.aastal korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937. aastal tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukesena klassikalist sõiduviisi. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Umbes samal ajal hakkas pooluisusammu kasutama ka soomlane Pauli Siitonen. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabatehnikas. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabatehnikas. EESTIS hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõuda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921. aastal Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923
distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980- ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiil). Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski
SUUSATAMINE Referaat Tallinn 2010 SISUKORD...........................................................................................................2 MIS ON SUUSTAMINE JA SELLE MÕJU TERVISELE?....................................................3 HAIGENA HARJUTADA EI TOHI, RIIETUS ON SUUSATAMISEL VÄGA OLULINE ...............4 VALI ÕIGED SUUSAD JA SUUSATA ÕIGESTI, SUUSATAMISE TEHNIKA JA STIILID................................................................................................................5 MURDMAASUUSATAMINE....................................................................................... 6 SOOVITUSED ALGAJALE, SUUSATAMISEL KA TERVISERISKID.....................................7 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................8 2 Mis...
erinevalt. Lisaks mõjutab järjestuse kujunemist ka tegelikud olud: ilm, lumi, jälgede seisund, maastiku iseloom. Lugedes olud tinglikult püsivaks võib suusatehnika õpetamise järjestus olla järgmine: Paigalpöörded: aste-, tõste- ja hüppepöörded. Need on rakendusliku tähtsuse kõrval ka olulised tunnetamaks kuidas jalapöidsaab suusa ja sideme vahenduselvahendusel suusa asendit muuta. Sellele võib lisada suusa tunnetamise harjutusi, mis on juurdeviivateks klassikaliste, eriti aga uisusamm ja mäeviiside õpetamisel. Eesmärgiks on jõuda tunnetuseni, et jalapöid koos suusaga moodustab terviku, et jalg muudab soovitud viisil suusa asendit alateadvuse tasandil ilma sellele mõtlemata. Tõusuviisid. Astesammuga, käär- ja poolkäärtõus, trepptõus, libiseva jooksu ja uisusammuga tõus. Laskumised otse (eri asentites ja põiki). Klassikalised sõiduviisid. Vahelduvtõukeline (VT) kahesammuline, paaristõukeline (PT) sammuta, PT ühesammuline. Uisuviisid
(http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht). Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht). Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht). Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km
Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980. aastateni tunti ainult klassikalist sõiduviisi. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980. aastate alguses. Umbes samal ajal hakkas pooluisusammu kasutama ka soomlane Pauli Siitonen. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabatehnikas. Teatesuusatamises näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabatehnikas. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km
võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Kuni 1980. aastateni tunti ainult klassikalist sõiduviisi. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980. aastate alguses. Umbes samal ajal hakkas pooluisusammu kasutama ka soomlane Pauli Siitonen. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabatehnikas. Teatesuusatamises näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabatehnikas. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921. aastal Tartus Emajõe jääl, distants oli 25km. 1923
teatesuusatamises 1 võistkond. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km
Kadrioru Saksa Gümnaasium Referaat SUUSATAMINE Autor: Kristel Danneberg Juhendaja: Margit Randver Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................3 1 SUUSATAMINE..............................................................................4 1.1 Klassikaline sõidustiil.................................................................4 1.2 Uisu- ehk vabastiil.....................................................................4 1.3 Tõu...
Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km
teatesuusatamises 1 võistkond. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
