Suusatamine ja Eesti suusatajad (0)

SAVERNA PÕHIKOOL
KEHALINE KASVATUS
Sandra Sumberg
Suusatamine
referaat
veebruar 2015
Sisukord
1) Sissejuhatus
2) Levinumad sõidustiilid

• Klassikaline sõidustiil
  
• Vaba - ehk uisustiil
  

3) Murdmaasuusatamine

• Eesti tuntumad murdmaasuusatajad
  

4) Laskesuusatamine

• Eesti tuntumad laskesuusatajad
  

5) Mäesuusatamine

• Eesti tuntumad mäesuusatajad
  

6) Kasutatud allikad
Sissejuhatus
Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel .Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski sageli suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse suusasaapaid.
Vanimad jäljed suusatamisest pärinevad kaljujoonistelt ja koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Tänapäeval harrastatakse suusatamist paljudes maades, eriti külmema kliimaga riikides.
Suusatamine on ka harrastus - ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala . Suusatamist harrastatakse mitmes variandis , näiteks murdmaa -, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine , vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise , alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi.Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal , kus suusatajat veab edasi mootorpaat.
Levinumad sõidustiilid
Klassikaline sõidustiil
Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal - või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis).Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda .
Uisu- ehk vabastiil
Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale.
Murdmaasuusatamine
Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat).
Klassikalises ja vabatehnikas sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnikas sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe.Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid.
Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo ). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil . 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast.
Kuni 1980. aastateni tunti ainult klassikalist sõiduviisi. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980. aastate alguses. Umbes samal ajal hakkas pooluisusammu kasutama ka soomlane Pauli Siitonen. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabatehnikas. Teatesuusatamises näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabatehnikas.
Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda . Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. [1936]aastal võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud.Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ja suusamaratonis 23. kohale.
Eesti tuntumad murdmaasuusatajad:
Jaak Mae (sündinud 25. veebruaril 1972 Tapal) on eesti endine murdmaasuusataja.Ta on osalenud viitel olümpiamängudel ja kümnetel maailmameistrivõistlustel. Parimateks saavutusteks on 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys 15 km klassikas võidetud pronksmedal ja 2003. aasta maailmameistrivõistlustel Val di Fiemmes 51 km klassikas võidetud hõbemedal. Maailma karikavõistlustel on ta jõudnud poodiumile seitsmel korral. Parim koht MK- sarja lõplik paremusjärjestususes on 2001.–2002. aasta hooajal saadud kuues koht, kuigi ta jõudis sel hooajal poodiumile vaid korra.Pärast sportlaskarjääri lõpetamist on ta olnud Eesti Suusaliidu juhatuse liige ja Otepää MK-etappide korralduskomitee juht. 2013. aastast on ta Suusaliidu peasekretär. Jaak Mae treener oli Mati Alaver.
Kristina Šmigun-Vähi
(neiupõlvenimega Kristina Šmigun; sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja .Esimest korda osales ta olümpiamängudel 1994. aastal Lillehammeris, kus jäi parimaks kohaks 10 km vabastiilis saadud 27. koht.2002. aasta taliolümpial Salt Lake Citys jäi Kristina Šmiguni parimaks kohaks 30 km klassikas seitsmes. Lõputseremoonial kandis Šmigun Eesti lippu. Nädal pärast olümpiat võitis ta maailmakarikavõistluste Lahti etapi 10 km vabatehnikasõidus, alistades olümpiavõitja Stefania Belmondo kuue sekundikümnendikuga.2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos võitis ta kuldmedali nii 10 km klassikas kui ka 15 km suusavahetusegasõidus. Samal aastal andis Rahvusvaheline Olümpiakomitee Šmigunile Sportstar '​i aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Šmigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud .Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta naissportlaseks.Kristina Šmiguni treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Šmigun.
Laskesuusatamine
Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades .
Meeste distantsid on 10 km sprint , 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart . Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria . Alates 2005. aastas on uudse alana kasutusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. Laskesuusatamine kuulus algselt 1958. aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne – UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union – IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias .Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias. Olümpiamängude kavva võeti ala Squaw Valleys 1960. aastal.
Eesti tuntumad laskesuusatajad:
Indrek Tobreluts (sündinud 5. aprillil 1976 Tartus) on eesti laskesuusataja. Ta osalenud viitel olümpiamängudel alates 1998. aasta Nagano olümpiamängudest.Ta esindab Elva Suusaklubi, tema treener on Jüri Käen. Ta oli Eesti lipukandja Sotši olümpiamängude avatseremoonial.Eesti kaitseväes on tal kaprali auaste.
Roland Lessing (sündinud 14. aprillil 1978 Tartus) on Eesti laskesuusataja.1998. aastal sai Lessing juunioride talvistel Euroopa meistrivõistlustel Minskis jälitussõidus 9. koha. Aasta hiljem samas peetud laskesuusatamise suvistel maailmameistrivõistlustel oli ta sprindis 24, jälitusjooksus 19 ja teatejooksus kolmas. 2000. aasta laskesuusatamise suvistel maailmameistrivõistlustel Hantõ-Mansiiskis oli ta sprindis 6, jälitusjooksus 5 ja teatejooksus teine.7. septembril 2007. aastal Otepääl toimunud suvistel laskesuusatamise MM-il sai Lessing 10 km sprindis pronksmedali. Eesti kaitseväes on tal kaprali auaste.
Mäesuusatamine
Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav . Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis .
Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga- aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel.
Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte. Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch -Partenkircheni mängudest. Algul oli kavas ainult alpi kahevõistlus (kiirlaskumine + slaalom). 1948. aasta Sankt Moritzi olümpiamängudel lisandusid kiirlaskumine ja slaalom eraldi aladena. 1952. aastal Oslos jäeti ära alpi kahevõistlus ja lisandus suurslaalom.
Alates 1988. aasta taliolümpiamängudest Calgarys on mäesuusatamises kavas viis ala: kiirlaskumine, supersuurslaalom, suurslaalom, slaalom ja alpi kahevõistlus.
Eesti tuntumad mäesuusatajad:
Deyvid Oprja (sündinud 17. veebruaril 1982 Tallinnas) on eesti endine mäesuusataja .Ta lõpetas aastal 2001 Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Ta osales 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos (suurslaalomis katkestas ja slaalomis vigastuse tõttu ei startinud) ja 2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris (suurslaalomis sai 66. koha ja slaalomis katkestas).
Lise Anette Vaher (sündinud 12. aprillil 1996) on eesti mäesuusataja. Ta on pälvinud tiitli "Eesti parim noor mäesuusataja".Aastal 2008 saavutas ta Eesti Noorte Meistrivõistlustel suurslaalomis 3. koha. Aastal 2009 pälvis ta ülisuurslaalomis ja suurslaalomis Eesti Noorte Meistri tiitli ning slaalomis saavutas 2.koha.Aastatel 2010 ja 2013 saavutas ta slaalomis ja ülisuurslaalomis EnMV-tel 3.koha ning 2013. suurslaalomis 2.koha. Samuti saavutas Lise 2013 aastal Eesti Meistri Võistlustel suurslaalomis 2. koha ja slaalomis ning ülisuurslaalomis 3. koha.
Kasutatud allikad:

• http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Laskesuusatamine
  
• Eesti spordi taskuentsüklopeedia
  
• Tiit Lääne "SUUSATAMINE - EESTI RAHVUSSPORT "