Eestlaste saavutused taliolümpial 1928-2010 (2)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Eestlased taliolümpiamängudel (referaat)

Eesti päritolu sportlasi on ajalugu pillutanud üle maailma ning sundinud võistlema mitmete maade lipu all. Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Seepärast on raske otsustada, kui palju keegi neist Eesti sportlane oli või on. Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928 1928. aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud, mis toimusid Sveitsis Sankt Moritzi linnas.1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop. Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936 Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch-Partenkirchenis sõitis 18 km (saavutas 30

Kirjandus

2

doc

Eesti sportlased taliolümpiamängudel

EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti sportlased osalevad taliolümpiamängudel alates 1928. aastast ja on võitnud 5 medalit, neist kaks kuldmedalit: 1964. aastal Ants Antson kiiruisutamises (1500 m) ja 2002. aastal Andrus Veerpalu murdmaasuusatamises (15 km). Torino taliolümpiamängudest võtavad osa 31 Eesti sportlast. 1928. aastal Sankt Moritzis, Shveitsis peetud olümpiamängud olid esimesed, mis juba toimumise hetkel kandsid taliolümpiamängude nime. Neist mängudest võttis Eestist osa kaks kiiruisutajat, kellest oli edukam Christfried Burmeister. Tema parim tulemus oli15. koht 500 m distantsil. Järgmised talimängud, millest eestlased osa võtsid, toimusid 1936 aastal Garmisch- Partenkirchenis, Saksamaal. Eestil oli 5-liikmeline esindus, kaks naissportlast ja kolm meessportlast. Naistest asus esimesena võistlema Karin Peckert-Forsman, kellest sai esimene Eesti naisolümpialane. Eesti edukaimaks võistlejaks Garmisch-Partenkirchenis oli 50 k

Kehaline kasvatus

57

doc

EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL

33,6 24. Christfried Burmeister Eesti 5000 m 9.46,2 22. Aleksander Mitt Eesti 500 m 47,7 19. Aleksander Mitt Eesti 1500 m 2.35,0 21. Aleksander Mitt Eesti 5000 m 9.35,2 Seitsmekordne Eesti meister Christfried Burmeister käis võimeid mõõtmas Sankt Moritzi taliolümpial Sankt-Motitz, 1928 - Eesti olümpiadelegatsiooni koosseis  Mehed Naised Kokku Kiiruisutamin 2 0 2 e Kokku 2 0 2 Eesti esimesed taliolümplased (vasakult) Christfried Burmeister, Johannes Villemson (esindaja),Aleksander Mitt ja Eduard Hiop (esindaja) Sankt Moritzi olümpiamängudel IV taliolümpiamängud, GarmischPartenkirchen · 06.02. 16.02.1936 Iluuisutamine

Sport

8

docx

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

Eestlased olümpial E.S.S "Kalevi" poolt Belgia Olümpiakomiteele saadetud osavõtutaotlusele saabus küllalt lootusetult kõlav vastus: võistlejate ülesandmine olümpiamängudeks võib toimuda Venemaa Olümpiakomitee kaudu, kuna Eesti Vabariik ei ole ROK-i liige. Johannes Villemsoni juhtimisel asuti otsima muid võimalusi. Ühendusse astuti Eesti tolleaegse saadikuga Londonis, "Kalevi" seltsi liikme Ants Piibuga, kes omakorda saatis kirja Belgia OK-le, et taotleda eestlaste osavõttu olümpiamängudest. Sealne olümpiakomitee andis meie taotluse edasi ROK-i presidendile Pierre De Coubertinile.Pariisis oleva kalevlase, Eesti saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest informeeris ROK-i president belglasi, kes teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust juhtiv keskne organisatsioon. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K.

Kehaline kasvatus

1

docx

Eesti osalus taliolümpiamängudel

Eesti osalus taliolümpiamängudel viimasel kahekümnel aastal Taliolümpiamänge peetakse alates 1924. aastast.Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes.Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata. Eestit on esindanud viimase kahekümne aasta jooksul taliolümpiamängudel sellised inimesed: Olga Vassiljeva, Allar Levandi, Ago Markvardt, Peter Heli, Toomas Tiru, Kalju Ojaste, Eveli Peterson, Katrin Smigun, Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kristina Smigun ja paljud teised. Kõige edukatemaks neist on osutunud Kristina Smigun kes saavutas kaks kuld medalit Torinos (2006a.) toimunud taliolümpiamängudel ja hõbeda koha Vancouveris (2010a.) toimunud taliolümpiamängudel. Andrus Veerpalu võitis Salt Lake Citys

Kehaline kasvatus

11

doc

Kaasaegsed olümpiamängud

Innsbruck 4. ­ 15. Veebruar 1976 Olümpiast võttis osa 37 riiki 1123 sportlasega, neist 231 naist. Esimest korda osalesid Andorra ja San Marino. Lake Placid 13. ­ 24. Veebruar 1980 Olümpial osales 37 riiki 1072 sportlasega, neist 233 naist. Esimest korda võtsid olümpiamängudest osa Hiina ja Küpros. Eestist osales mängudel kahevõistleja Fjodor Koltsin. Sarajevo 8. ­ 19. Veebruar 1984 Olümpiamängudel osales 49 riiki ja 1274 sportlast, nende seas 274 naist. Esmakordselt osalesid taliolümpial Costa Rica, Egiptus, Monaco, Neitsisaared, Puerto Rico ja Senegal. Calgary 13. ­ 28. Veebruar 1988 Olümpial Osales 57 riiki 1423 sportlaega, sealhulgas 313 naist. Esimest korda osalesid olümpial Fidzhi, Guam, Guatemala, Jamaica. Albertville 8. ­ 23. Veebruar 1992 Olümpial asales 64 riiki 1810 sportlasega, neist 488 naist. Esmakordselt osalesid Alzeeria, Bermuuda, Brasiilia, Honduuras, Horvaatia, Iirimaa, Sloveenia ja Svaasimaa. Esmakordselt pärast 1964

Kehaline kasvatus

13

doc

Referaat: Eestlased Vancouver'i taliolümpiamängudel.

KOOL Eestlased Vancouver'i taliolümpiamängudel Koostaja:Sinu Nimi Juhendaja:Õpetaja Nimi  Tartus, 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avatseremoonia...................................................................................................................... 3 Olümpiakoondis..........................................................................................................................4 Iluuisutamine ja jäätants..........................................................................................................4 Maria Sergejeva ja Ilja Glebov ....................................................................................

Kehaline kasvatus

7

doc

Eesti suusatamise ajalugu

2009 1892 - Oskar Kallas (keeleteadlane ja suursaadik) tõi soomest esimesed suusad Eestisse. 1921 - esimesed ammetlikud suusavõistlused 21. jaanuaril Tartus Emajõel. 28. veebruaril selgitati esimesed Eesti meistrid samuti Tartus Emajõel. Kavas oli 25 km, mille võitis Arnold Veimre-Veiss. 28. novembril asutati Eesti Talvespordi Liit, mis hakkas arendama ka suusasporti. 1925 - 15.märtsil saavutas Theodor Andresson esikoha suusavõistlustel Berliinis. Seda nimetatakse eestlaste seimeseks rahvusvaheliseks eduks suusaspordis. 1926 - 20.-21. veebruaril selgitati Rakveres Tammiku taga väljal Eesti meistrid. Kavas oli kolm distantsi - 1 km, 5 km ja 25 km. Kahekordseks võitjaks tuli Rakvere spordiklubi liige T. Andresson. Naiste 3 km võitis samuti rakverelanna Peterson. Jaanuaris toimusid kaitseorganisatsioonide suusavõistlused soomlaste osavõtul. Tegemist oli tõelisel murdmaal korraldatud võistlusega. Varem korraldati võistlusi jõe või järve jääl

Kehaline kasvatus

Meedia

Kommentaarid (2)