Eestlaste saavutused taliolümpial 1928-2010 (2)

Eestlaste saavutused taliolümpial
Referaat

Sisukord

Sissejuhatus 3
Olümpiamängude ajaloost 4
23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta d'Usseaux ROK-i liikmeid ettepanekuga korraldada olümpiavõistlusi ka talialadel ning soovis näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas. 4
Eesti Olümpiakomitee 4
Eesti Olümpia Komitee (EOK) ajalugu algab 8. detsembriga 1923, mil kinnitati selle põhikiri Tallinn Haapsalu Rahukogu poolt. EOK-i ülesanneteks määras põhikiri sidemed Rahvusvahelise Olümpiakomiteega (ROK), olümpiamängudest osavõtmise, olümpialaste ettevalmistamise ja EOK-i osakondade loomise maakondades. Aastatel 1932—1936 puudus Eestil oma esindaja ROK-is ning vajalikku informatsiooni saadi Soome esindaja kaudu. 1936. a. kinnitati liikmeks suurärimees Joakim Puhk. ROK-i liige oli ta kuni oma vägivaldse surmani 1942. aastal. Dr. Friedrich Akeli tööd EOK-i esimehe kohal jätkas esialgu abiesimehena Johan Laidoner, kes 1934. a. kinnitati ametlikult EOK esimeheks. 4
Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel 5
Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928 5
Garmisch- Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936 5
Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. 5
Oslo 14.02. - 25.02.1952 5
VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent , kes 20. veebruaril 1952 saavutas 50 kilomeetri suusatamises Saksamaa koondist esindades 26 koha ajaga 4 t 30 min 56 sek. Juku Pent (õige nimega Johnnes Pent) sündis 20.11.1918 Jänedal ning suri 16.10.1991 Saksamaal. Ta oli eesti suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja. 5
Cortina d'Ampezzo 26.01. - 05.02.1956 5
Eestlastest võttis osa Uno Kajak N.Liidu koondise koosseisus suusakahevõistluses ja saavutas 26. Koha.Uno Kajak (09.05.1933 Tartu) oli omal ajal tuntud suusahüppaja-kahevõistleja, hiljem sama ala treener . N. Liidu meist­ri­võistlustelt võitis Kajak kahevõistluses kulla (1956) ja hõbeda (1958), 1960. aas­tal tuli ta N. Liidu ametiühingute meistriks. 1961. aastal kordas Kajak Gorkis tollast N. Liidu suusahüpperekor­dit – 100,5 m. Kajak võitis 1951–1961 Eesti meistrivõistlustelt suusahüpetes 4 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi, kahe­võist­luses 3 kulda, 1 hõbeda, 1 pronksi ning 4 x 10 km teatesuusatamises hõbeda. 5
Innsbruck 29.01. - 09.02.1964 6
Grenoble 06.02-18.02.1968 6
Eestlastest võtsid osa Ants Antson , kes saavutas 1500m kiiruisutamises 12. koha ning Tõnu Haljand, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 12. koha. 6
Lake Placid 13.02. - 24.02.1980 6
Eestlastest võttis osa Fjodor Koltšin, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 15. koha. 6
Saraevo 08.02. - 19.02.1984 6
Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha. 6
Calgary 13.02. - 28.02.1988 6
Lillehammer 12.02. - 27.02.1994 7
Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. 7
Nagano 07.02. - 22.02.1998 7
Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. 7
Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 7
Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants , Ronald Lessing , Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu , Raul Olle , Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Šmigun, Katrin Šmigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits , kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine ), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). 7
Torino 10.02. - 26.02.2006 7
Vancouver 12.02. - 28.02 2010 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud Materjal 10
Lisa 1 11

Sissejuhatus

Eestlased on osalenud taliolümpiamängudel alates 1928.aastast.Spordialadel milles eestlased juba ammusest ajast osalenud on: suusatamine , iluuisutamine , kiiruisutamine , mäesuusatamine, laskesuusatamine (Lisa 1). Et sportlased saaksid taliolümpial osaleda on neil abiks Eesti Olümpiakommitee,kes korraldab sportlaste minekut olümpiale.Igal taliolümpiamängudel on osalenud eestlased.Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa.

Olümpiamängude ajaloost

23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta d'Usseaux ROK-i liikmeid ettepanekuga korraldada olümpiavõistlusi ka talialadel ning soovis näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas.

Rootsi esindaja teatas, et 1913. aastal korraldatakse Rootsis juba neljandad Põhjamaade mängud ning seega pole olümpia raames talialadel erilist mõtet võistelda.
Seejärel tegi d'Usseaux ettepaneku võtta Põhjamaade mängud ROK-i kaitse alla ja viia V olümpiamängud läbi ajavahemikul 1. juuni 1912 - 31. mai 1913. Stockholmi mängude korralduskomitee esimees ja „Põhjamaade mängude isa” Viktor Balck oli aga kõigutamatu ja sai ka enamiku ROK-i liikmetest enda poole. 18. jaanuaril 1913 võttis 1916. aasta Berliini olümpiamängude korralduskomitee kavva ka talialad: ilu- ja kiiruisutamise, jäähoki ning 12 ja 50 km murdmaasuusatamise. Sõja tõttu need mängud ei toimunud.
1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Need toimusid 25. jaanuarist 4. veebruarini 1924 Prantsusmaal Chamonix´s. Osalesid Austria, Belgia, Itaalia, Jugoslaavia , Kanada , Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia , Šveits, Tšehhoslovakkia, Ungari ja USA. Kokku osalesid 258 sportlast, neist 13 naist. Suurim võistkond oli Prantsusmaal: 43 sportlast. Kokku võisteldi 14 alal.

Eesti Olümpiakomitee

Eesti Olümpia Komitee (EOK) ajalugu algab 8. detsembriga 1923, mil kinnitati selle põhikiri Tallinn Haapsalu Rahukogu poolt. EOK-i ülesanneteks määras põhikiri sidemed Rahvusvahelise Olümpiakomiteega (ROK), olümpiamängudest osavõtmise, olümpialaste ettevalmistamise ja EOK-i osakondade loomise maakondades. Aastatel 1932—1936 puudus Eestil oma esindaja ROK-is ning vajalikku informatsiooni saadi Soome esindaja kaudu. 1936. a. kinnitati liikmeks suurärimees Joakim Puhk. ROK-i liige oli ta kuni oma vägivaldse surmani 1942. aastal. Dr. Friedrich Akeli tööd EOK-i esimehe kohal jätkas esialgu abiesimehena Johan Laidoner, kes 1934. a. kinnitati ametlikult EOK esimeheks.

Olümpiamängudel osalemise õigus anti Eestile 1920.a., kui Eesti esindusele võimaldati osavõtt Antverpeni olümpiamängudes.

Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel

Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928

1928. aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud, mis toimusid Šveitsis Sankt Moritzi linnas.1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop.

Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936

Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht.

Oslo 14.02. - 25.02.1952

VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas 50 kilomeetri suusatamises Saksamaa koondist esindades 26 koha ajaga 4 t 30 min 56 sek. Juku Pent (õige nimega Johnnes Pent) sündis 20.11.1918 Jänedal ning suri 16.10.1991 Saksamaal. Ta oli eesti suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja.

Cortina d'Ampezzo 26.01. - 05.02.1956

Eestlastest võttis osa Uno Kajak N.Liidu koondise koosseisus suusakahevõistluses ja saavutas 26. Koha.Uno Kajak (09.05.1933 Tartu) oli omal ajal tuntud suusahüppaja-kahevõistleja, hiljem sama ala treener. N. Liidu meist­ri­võistlustelt võitis Kajak kahevõistluses kulla (1956) ja hõbeda (1958), 1960. aas­tal tuli ta N. Liidu ametiühingute meistriks. 1961. aastal kordas Kajak Gorkis tollast N. Liidu suusahüpperekor­dit – 100,5 m. Kajak võitis 1951–1961 Eesti meistrivõistlustelt suusahüpetes 4 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi, kahe­võist­luses 3 kulda, 1 hõbeda, 1 pronksi ning 4 x 10 km teatesuusatamises hõbeda.

Innsbruck 29.01. - 09.02.1964

Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Šilkov. Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg.
Olümpiakulla võitis Antson. 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grišin, Eduard Matussevitš, norralased Willy Haugen ja Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll lemmikdistantsiks, aga eestlane oli siiski rohkem tuntud mitmevõistlejana.

Grenoble 06.02-18.02.1968

Eestlastest võtsid osa Ants Antson, kes saavutas 1500m kiiruisutamises 12. koha ning Tõnu Haljand, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 12. koha.

Lake Placid 13.02. - 24.02.1980

Eestlastest võttis osa Fjodor Koltšin, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 15. koha.

Saraevo 08.02. - 19.02.1984

Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha.

Calgary 13.02. - 28.02.1988

Allar Levandi saavutas individuaalses suusakahevõistlus 3. koha.
Albertville 08.02. - 23.02.1992
Eesti koondisesse kuulusid: Allar Levandi, Ago Markvardt, Toomas Tiru, Peeter Heli (kahevõistlus), Piret Niglas, Elmo Kassin, Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Andrus Veerpalu, Taivo Kuus (murdmaasuusatamine), Krista Lepik, Eveli Peterson , Jelena Poljakova, Urmas Kaldvee, Hillar Zahkna, Kalju Ojaste, Aivo Udras, Kristjan Oja (laskesuusatamine). Parima koha saavutas Allar Levandi 6. koht individuaalses kahevõistluses

Lillehammer 12.02. - 27.02.1994

Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt.

Nagano 07.02. - 22.02.1998

Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha.

Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002

Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Šmigun, Katrin Šmigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris.
Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km).

Torino 10.02. - 26.02.2006

Olümpia koondisesse kuulusid: laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Priit Viks , Eveli Saue; murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Priit Narusk, Anti Saarepuu, Kaspar Kokk , Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kristina Šmigun, Silja Suja, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima; iluuisutajad Diana Rennik, Aleksei Saks , Jelena Glebova; kahevõistleja Tambet Pikkor; suusahüppajad Jens Salumäe, Jaan Jüris; mäesuusatajad Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja.
Andrus Veerpalu jaoks olid need juba viiendad taliolümpiamängud.
Parimad kohad saavutasid: Andrus Veerpalu 1. koht 15 km klassikastiilis, Jaak Mae 5. koht 15 km klassikastiilis, Anti Saarepuu 8. koht 1,4 km vabastiilisprindis (+4,0) Kristina Šmigun 1. koht 7,5 km + 7,5 km suusavahetusega sõidus (42:48.7) 1. koht 10 km klassikastiilis. 8. koht 30 km vabastiilis ühisstardist.Meeste teatesõit 8. koht 4 × 10 km teatesõidus.

Vancouver 12.02. - 28.02 2010

Eestlased kes osalesid, iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Štork ja Taavi Rand.Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja.
Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni , Kadri Lehtla , Kristel Viigipuu .
Murdmaasuusatamises: Kristina Šmigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima.Jäätantsijad Caitlin Mallory ja Kristjan Rand
Eestlastest kõige edukam oli Kristiina Šmigun-Vähi kes saavutas 10.km vabastiilis 2.koha.

Kokkuvõte

Eesti sportlased on esindanud Eestit väga edukalt tuues taliolümpiamängudelt häid kohti. Kõige edukam ala on olnud suusatamine. Väga edukad aastad oli Eestie 2002 ja 2006. 2002.aastal Jaak Mae tõi pronksi ja Andrus Veerpalu kulla ning hõbeda.2006.aastal Andrus Veerpalu kulla 15 km klassikastiilis, Kristina Šmigun kulla suusavahetusega sõidus ja kulla 10 km klassikastiilis. Samuti on valitud Veerpalu ka korduvalt Eesti parimaks meessportlaseks.

Kasutatud Materjal

http://et.wikipedia.org/wiki/1924._aasta_taliol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud
http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=7802
http://et.wikipedia.org/wiki/Juku_Pent
http://www.kalev.ee/est/?news=912542&category=32&Eesti-suusasportlased-taliolumpiamangudel-1936%E2%80%931980
http://www.omkuld.ee/antson.ht m
http://www.eok.ee/est/olympiamangud/innsbruck_1964
www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1992_-_2000

Lisa 1

Suusatamine Iluuisutamine Kiiruisutamine
Mäesuusatamine Laskesuusatamine