Nimetu (4)

3 HALB

Kadrioru Saksa Gümnaasium
Referaat
SUUSATAMINE
Autor: Kristel Danneberg
Juhendaja : Margit Randver
Tallinn 2012
SISUKORD
SISUKORD……………………………………………………………………………...2
SISSEJUHATUS………………………………………………………………………..3
1 SUUSATAMINE……………………………………………………………………4

Klassikaline sõidustiil………………………………………………………..4

Uisu - ehk vabastiil …………………………………………………………...4

Tõusuviisid…………………………………………………………………..4

Laskumisasendid …………………………………………………………….5

Pöörded………………………………………………………………………6

Pidurdused …………………………………………………………………...6

Varustus ……………………………………………………………………...7
2 SUUSATAMISE MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED…………………………..7
3 VIGURSUUSATAMINE…………………………………………………………..8
4 MÄESUUSATAMINE………………………………………………………….....8
4.1 Mäesuusatamise ajalugu……………………………………………………….9
4.2 Võistlused……………………………………………………………………...9
4.3 Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused……………………………………9
4.4 Mäesuusatamine olümpiamängudel…………………………………………...9
5 SUUSAHÜPPED………………………………………………………………....10
5.1 Maailmakarikavõistlused suusahüpetes……………………………………….10
6 LASKESUUSATAMINE ………………………………………………………...11
6.1 Maailmakarikavõistlused laskesuusatamises………………………………….11
7 KAHEVÕISTLUS………………………………………………………………..12
7.1 Kahevõistluse alad……………………………………………………………..12
7.2 Maailmakarikavõistlused kahevõistluses……………………………………..12
8 SUUSASPORDI KUJUNEMINE EESTIS……………………………………...13
KOKKUVÕTE………………………………………………………………………...15
KASUTATUD MATERJALID.………………………………………………………16
LISAD…………………………………………………………………………………17
SISSEJUHATUS
Referaadi eesmärk on rohkem teada saada suusatamisest ning selle ajaloost. Töö tegemisel kasutan kindlasti internetti, vähemal määral või üldse mitte raamatuid. Esimeses peatükis räägin murdmaasuusatamisest, sõidustiilidest, tõusuviisidest, laskumisasenditest, pööretest ning pidurdustest. Teises peatükis räägin suusatamise maailmameistrivõistlustest. Kolmandas peatükis räägin suusaspordi kujunemisest Eestis (19. Sajandi lõpp kuni 1920). Nendele järgnevates peatükkides räägin erinevatest aladest , mis on seotus suusatamise ja suuskadega. Lisaks peatükkidele on veel sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus ning pildid.
SUUSATAMINE
Suusatamine on talispordiala, mida harrastatakse plast -, puu- või metallsuuskadel, mis kinnitatakse sidemetega suusasaabaste külge. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes kohtades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on jaotatud murdmaasuusatamiseks, mäesuusatamiseks ja laskesuusatamiseks ning suusahüpeteks ja kahevõistlusteks. Suusatamine on nii harrastusspordiala kui ka võistlusspordiala ning kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala .
Klassikaline sõidustiil
Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikaline sõidustiil jaguneb veel omakorda: vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis ja paaristõukeline sammuta sõiduviis. Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise jaoks määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda .
Uisu- ehk vabastiil
Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk . Suusasaabas toetab jala külgede pealt tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.
Tõusuviisid
Tõusuviisideks on trepptõus, käärtõus, poolkäärtõus ning libisamm-tõusuviis. 1.Trepptõusu kasutatakse peamiselt järsul mäeküljel, kui ollakse matkal ning väsinud. Samuti sobib see lastele, kes alles õpivad suusatamist. Keharaskus on mõlema suusa mäepoolsel serval. Suuski tõstetakse rööbiti mäenõlvaga ning nõlvast kaugem käsi toetub kepiga tugevalt lumme.
2.Käärtõus – mida järsem on mägi, seda laiem on käärasend. Suusad kanditakse suusa sisekülgedele, kehakalle ettepoole ning suusakeppidele toetudes surutakse kepiteravikud tugevasti kas jalakanna juurde või taha maha.
3.Poolkäärtõusu kasutatakse siis, kui suusad hästi ei pea. Üks suusk liigub enam-vähem otse, teine äärselt. Keppidega tõugatakse vahelduvalt ja järsult.
4.Libisamm-tõusuviis ehk vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis vaid ülesmäge. Libisamm peab muutuma lühemaks ja teravamaks, kehaasend peab rohkem ette vajuma ning kepilöök lumme toimus tugijala kanna juures või tagapool.
Laskumisasendid
Laskumisasenditeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend , madalasend ja põikilaskumisasend.
1.Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla.
2.Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. 3. Laskumine puhkeasendis - matkavariant: jalad põlvest peaaegu sirged , kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha; võistlusvariant: jalgade asend sama, kuid käed on toodud vahetult lõua alla ja kepid on paralleelselt maaga ning kepiteravikud suunatud taha.
4.Laskumine poolmadal- ja madalasendis ehk kiirlaskumisasendid - munaasend (poolmadal): jalad kõrvuti või siis üks veidi eespool, sääred suusarajaga risti, kere toetub reitele, õlavarred surutud vastu sääri, põlved on kaenlaaugus ning kepiteravikud suunatud taha. Raskus täistallal või kandadel; madalasend (kükkasend): täiskükk, jalalabad kõrvuti, kere toetub reitele, sirged käed ees suuskade kohal, kepid kaenla all ja suunatud taha.
5.Laskumisel põikilaskumisasendis on mäepoolne jalg teisest poole jalalaba võrra eespool. Sääred on hüppe- ja põlveliigesest ette kallutatud mäe poole, nii et ülalt vaadates katavad põlved suusaninasid. Jalad ja puusad on suuskade kantimiseks kallutatud mäe poole, aga kere on keha tasakaalustamiseks kallutatud ja pööratud oru poole. Mäepoolne käsi on orupoolse suusa kohal all-ees ja orupoolne käsi puusade kõrgusel all-taga.
Pöörded
Pöörded paigal:
1. Astepööre ümber suusakandade ja/või suusaninade.
2. Tõstepöörded kõrvale, tagant üle suusa ja eest üle suusa. Tõstepöördeid kasutatakse, kui on vaja sooritada 180° pööret paigal.
Pöörded liikumisel: uisusamm- ehk astepööre, sahkpööre, poolsahkpööre, käärpööre.
1. Uisusammpöördel ehk astepöördel viiakse keharaskus pöördevälisele suusale, pöördesisene suusk tõstetakse vajalikus suunas ja samaaegselt kantakse keharaskus välimise jala tõukega pöördesisesele suusale. Tegevust korratakse, kuni õige liikumissuund on saavutatud. Liikumiskiiruse suurendamiseks toimub keharaskuse ülekandmise momendil keppide üheaegne tõuge. Liikumine meenutab veidi lonkamist. Kere kallutada ette ja põlvist liikuma. Jälgida, et tõuge toimuks pöördevälise jalaga.
2. Sahkpöördesse minek ja ka kogu pööre sooritakse sahkasendis. Laias sahkasendis kantakse keharaskus kere kallutamisega pöördevälisele suusale. Seega, kui keharaskus kantakse paremale suusale, toimub pööre vasakule, ja vastupidi.
3. Poolsahkpööret kasutatakse peamiselt raja pöördelistel kohtadel ja koheva lumega nõlvadel. Keharaskus pöördesisesel suusal, pöördeväline suusk koormamata veidi eespool ning veidi kanditud. Pööramiseks kanditakse suusk ja järk-järgult kantakse üle ka keharaskus. Õige suuna saavutamisel kantakse keharaskus lõplikult pöördevälisele suusale ja pöördesisene suusk tuuakse teise juurde.
4. Käärpööret kasutatakse tavaliselt otselaskumisel lõpupöördena. Pööre sooritakse käärasendis.
Pidurdused
Sahkpidurdus, poolsahkpidurdus, triivpidurdus (pidurdamine külglibisemisega).
1. Sahkpidurdus. Jalad on laias harkseisus, pöiad pööratud sissepoole ning sääred kallutatud ette. Suusaninad peaks olema kohakuti ja veidi lahus. Reied jäävad kerega ühele sirgele, käed all-kõrval. Pidurdusel kanditakse suusa siseküljed, põlvi ei tohi kokku suruda ja keharaskus liigub kandadele.
2. Poolsahkpidur. Põikilaskumisasendis tuleb keharaskus kanda mäepoolsele suusale, orupoolne suusk viia sahkasendisse ja seejärel kantida. Suusaninad on kohakuti. Mida järsem pidurdus, seda enam kallutatakse ette, lähendades mäepoolset kätt sahas oleva jala labale.
3. Triivpidurdus. Põikilaskumisasendist paigal sirutada kiirenevalt jalgu, kandes keharaskuse päkkadele ja viies kannad risti nõlvaga. Painutades sujuvalt jalgu hüppe- ja põlveliigesest, kanda keharaskus täistallale, kantides veidi suuski ning jalgade kiire sirutusega taastada põikilaskumissuund.
Varustus
Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.
Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe.
Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid.
SUUSATAMISE MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED
Rahvusvaheline Suusaföderatsioon korraldab põhja suusaaladel maailmameistrivõistluseid, kus võistlusaladeks on murdmaasuusatamine, suusahüpped ja suusakahevõistlus.
Aastal 1925 tehti algust niinimetatud FIS-i meistrivõistlustega meestele, mis 1937. aastast hakkasid kandma ametlikult maailmameistrivõistluste nimetust. Ka varem peetud samalaadsed võistlused tunnistati tagantjärele maailmameistrivõistlusteks.
Kuni 1939. aastani peeti murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlusi igal aastal. Taliolümpiamängude aastail maailmameistrivõistlusi eraldi ei korraldatud, 1956. aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena.
Pärast Teist maailmsõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. Aastal Lake Placidis (USA). Seal otsustati, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant.
Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. Aastal Falunis (Rootsi), kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3×5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSV Liidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid .
Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais - ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi moodustasid ehk venelane Alevtina Koltšina (7 kuldmedalit) ja norralane Gjermund Eggen (3 kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt).
Kuni 1980. aasta taliolümpiamängudeni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka maailmameistrivõistluste väärtus.
1982. aasta maailmameistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel.
VIGURSUUSATAMINE
Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. See sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s.
Ametlikult peeti esimesed võistlused 1966. aastal New Hampshire'i osariigis Attitashis. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal.
1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana. Võisteldi balletis , küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes.
1992. aastal Albertville'i olümpial olid kavas samad alad. Ballett ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron.
Lillehammeris 1994. aastal lisandusid olümpiamängude kavva vigurhüpped.
MÄESUUSATAMINE
Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises.
Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis .
Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda.
Mäesuusatamise ajalugu
Mäesuusatamise kodumaa on Norra, nüüdisajal harrastatakse seda eriti Alpimaades (sellest ka nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti1922 Mürrenis (Šveits).
Võistlused
Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga- aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: slaalom , suurslaalom, ülisuurslaalom, kiirlaskumine, alpi kahevõistlus, kiirsuusatamine ja võistkonnavõistlus.
Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused
Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte.
Mäesuusatamine olümpiamängudel
Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni mängudest. Algul oli kavas ainult alpi kahevõistlus (kiirlaskumine + slaalom). 1948. aasta Sankt Moritzi olümpiamängudel lisandusid kiirlaskumine ja slaalom eraldi aladena. 1952. aastal Oslos jäeti ära alpi kahevõistlus ja lisandus uurslaalom.
Alates 1988. aasta taliolümpiamängudest Calgarys on mäesuusatamises kavas viis ala: kiirlaskumine, supersuurslaalom, suurslaalom, slaalom ja alpi kahevõistlus.
SUUSAHÜPPED
Suusahüpped on talispordiala. Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel (hüppevõimsus ~90 m), suurel (hüppevõimsus ~120 m) ja lennumäel (hüppevõimsus üle 140 m ja rohkem). Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse. Punkte arvestatakse hüppe pikkuse ja stiili eest; viimast hindavad 5 kohtunikku. Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad (240–255 cm), laiemad ja raskemad (koos sidemetega 7–8 kg) ning neil on 2–5 soont. Võistleja varustus peab vastama FIS määrustele.
Maailmakarikavõistlused suusahüpetes
Suusahüpete maailmakarikavõistlused on Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni FIS-i poolt korraldatav iga aastane kõrgetasemeline suusahüppajate rahvusvaheline mitmeetapiline sari.
Esimesed maailma karikavõistlused korraldati 1979-1980 hooajal, kus üldvõidu viis koju Austriat esindanud Hubert Neuper. Aastate jooksul on enim karikavõistlustel etappe võitnud Matti Nykänen 46 korral. Lisaks on ta olnud 22 korda teine ja 8 korral kolmas. Enim poodiumikohti on teisel soomlasel Janne Ahonenil. Ahonen on jõudnud poodiumile 102 korral (seisuga 8. jaanuar 2008), millest 34 on kõige kõrgemal astmel, lisaks 42 teise koha kohti ja 26 kolmandaid kohti.
Maailma karikavõistluste sarja osana on algusest peale olnud ka nelja hüppemäe turnee . Ka Kesk-Euroopa turneeks kutsutav võistlus toimub neljas erinevas kohas: Oberstdorfis, Garmisch-Partenkirchenis, Innsbruckis ja Bischofshofenis. Muud tuntumad võistluspaigad karikavõidu nimel on: Lahti Salpausselän Kisat (Soomes), Holmenkollen (Norras), Falun(Rootsis), Sapporo (Jaapanis), Zakopane (Poolas) ning lennumäe võistlused Planicas, Kulmis, Vikersundis, Oberstdorfis ja Harrachovis.
LASKESUUSATAMINE
Laskesuusatamine ehk biatlon on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid.
Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades .
Meeste distantsid on 10 km sprint , 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria . Alates 2005. aastas on uudse alana kasutusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest.
Laskesuusatamine kuulus algselt 1958.aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne – UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union – IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias .
Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias. Olümpiamängude kavva võeti ala Squaw Valleys 1960. aastal.
Maailmakarikavõistlused laskesuusatamises
Laskesuusatamise maailma karikavõistlused on laskesuusatamise rahvusvaheline kõrgetasemeline iga aastane võistlussari. Karikavõistluste sarja korraldab Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (IBU).
Esimene võitja maailma karikavõistlustel selgus 1977–1978 hooaja lõpul. Naised selgitasid esimese karikavõitja 1982. aastal. Kõigi aegade edukam maa on meeste arvestuses endine Saksa DV ehk Ida-Saksamaa. Seda maad esindanud võistlejad on võitnud karika kokku üheksa korda. Naiste arvestuses on edukam maa, tänu Magdalena Forsbergile Rootsi kaheksa võiduga. Meeste ja naiste koguarvestuses on parim maa Norra 12 karikavõiduga. Kõige rohkem karikavõistluste etappe on võitnud norralane Ole Einar Bjørndalen. Talle on neid kogunenud aastate jooksul 91 (seisuga 29. märts 2010).
Alates hooajast 2008/2009 muudeti Maailma karikavõistluste punktisüsteemi: Punkte saab 40 paremat (eelneva 30 asemel) (võitja saab 60 punkti, 2. koht 54, 3. koht 48, 4. 43, 5. 40, 6.38, 7. 36, 8. 34, 9. 32, 10. 31, ja nii edasi järgmiste kohtade saajad ühe punkti eelmisest vähem, 40. koha saajani, kes saab 1 punkti).
KAHEVÕISTLUS
Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Suusakahevõistlus sai alguse 1880. aastatel Norrast. Taliolümpiamängude kavva kuulub kahevõistlus algusest (1924) peale.
Uue alana kuulub kahevõistluse hulka ühepäevavõistlusena sprint, mis oli esimest korda MM-võistluste kavas 1999. aastal ja olümpiamängudel2002. aastal.
Kahevõistlus on muutunud päris palju, võrreldes algusaastate ajaga . Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor.
Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finišeerib. Alati sõidetakse vabas stiilis.
Kahevõistluse alad
Kahevõistluse aladeks on:
1.Individuaalne kahevõistlus: Üldiselt peetakse suusahüpped ja murdmaasuusatamine kahel järjestikusel päeval, kuid toimub ka ühepäevalisi võistlusi. Sõidetakse 15 kilomeetrit. Suusahüpetes saadud punktid arvestatakse ajaks nii, et iga 10 punktile vastab 1 minut ja järelikult igale punktile 6 sekundit. Ajad ümardatakse täissekunditeks allapoole: kui tekib sekundi murdosa , siis murdosa ei arvestata.
2.Individuaalne sprindikahevõistlus.
3.Meeskondlik kahevõistlus: Meeskondlik kahevõistlus kulgeb samamoodi nagu individuaalne, kuid iga võistleja suusatab 5 kilomeetrit. Võistkond koosneb üldiselt 4 sportlasest, kuid peetakse ka 3 osavõtjaga võistlusi. Väike erinevus on ka punktide ümberarvestamisel ajaks.
4.Ühisstardiga kahevõistlus.
Maailmakarikavõistlused kahevõistluses
Maailma karikavõistlused kahevõistluses on Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni FIS-i poolt korraldatav iga aastane kõrgetasemeline kahevõistluse rahvusvaheline mitmeetapiline sari. Esimesed maailmakarikavõistlused toimusid 1983–1984 hooajal, mille võitis norralane Tom Sandberg.
Punktide jagamine:
Koht
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
25.
26.
27.
28.
29.
30.
Punktid ind.
100
80
60
50
45
40
36
32
29
26
24
22
20
18
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
Punktid meesk.
200
150
130
110
90
70
60
50
40
30
25
20
15
10
5
SUUSASPORDI KUJUNEMINE EESTIS (19. SAJANDI LÕPP KUNI 1920)
Kui kaugele ulatuvad suusaspordi juured Eestis, selle üle on aegade jooksul küll arutletud, kuid täit selgust ja vastust pole. Kindel on see, et suuski tundsid eestlased ilmselt nagu ka meie põhjanaabrid juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks.
Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Näiteks uisusport saavutas tänu saksa rahvusest linnakodanikele eestlaste seas populaarsuse juba 19. sajandi viimasel veerandil. Ajal, mil Eesti kiiruisutajad võistlesid juba Euroopa meistrivõistlustel, ei tuntud suusatamist kui spordiala endiselt. Ega lugu ei olnud lihtsam ka maailmas.
Alles 19. sajandi viimasel kümnendil toimus Euroopas n-ö suusaspordi sünd. Seda on nimetatud ka taassünniks, kus muistne , peaaegu täielikult kadunud ja unustatud suusasport taas levima hakkas.
Eelkõige Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal. Järg jõudis niiviisi ka Eestisse. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes ja lumel liikujaid. Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi oma töö.
KOKKUVÕTE
Selle töö kirjutamisel sain teada väga palju uut ja huvitavat suusatamise kohta, mida ma varem ei teadnud . Suusatamine on üks suure tähendusega spordiala, see jaguneb omakorda mitmeks erinevaks spordialaks, kuid sõiduvahendiks on ikka suusad.
KASUTATUD MATERJALID
http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine
http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=98&cid=137&cgid =
http://www.oppekava.ee/index.php/Suusatamine
http://et.wikipedia.org/wiki/Vigursuusatamine
http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4esuusatamine
http://et.wikipedia.org/wiki/Suusah%C3%BCpped
http://et.wikipedia.org/wiki/Suusah%C3%BCpete_maailmakarikav%C3%B5istlused
http://et.wikipedia.org/wiki/Laskesuusatamine
http://et.wikipedia.org/wiki/Maailma_karikav%C3%B5istlused_laskesuusatamises
http://et.wikipedia.org/wiki/Kahev%C3%B5istluse_maailmakarikav%C3%B5istlused
http://et.wikipedia.org/wiki/Kahev%C3%B5istlus
LISAD
Kahevõistlus
Laskesuusatamine
Mäesuusatamine
Suusahüpe
vigursuusatamine

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 45 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lovelove1 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Suusatamine

Tallinna Lilleküla Gümnaasium SUUSATAMINE Referaat Koostaja: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Sirje Volmer Tallinn 2013 Sisukord Suusatamine....................................................................1 Murdmaasuusatamine.....................................................2 Mäesuusatamine.............................................................3 Laskesuusatamine...........................................................4 Suusahüpped...................................................................5 Kahevõistlus....................................................................6 Vigursuusatamine............................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................8 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade k?

Atleetvõimlemine

doc

Suusatamine referaat

Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................7 Ajalugu.........................................................................................................................9 Võistlused...................................................................................................................11 Suusatamise stiilid .....................................................................................................12 Kokkuvõte...................................................................................................................14 Kasutatud krjandus..................................................................................

Kehaline kasvatus

docx

Suusatamine ja selle stiilid

SUUSATAMINE Hanna-Liisa Kool 10.klass Avinurme Gümnaasium 2012 Sisukord: Üldiselt Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- võ

Kehaline kasvatus

odt

Suusatamine

Suusatamine Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusatamine.......................................................................................................................4 1.1. Ajalugu......................................................................................................................................4 1.2. Sõidustiil...................................................................................................................................5 2. Mäesuusatamine...............................................................................................................................6 2.1. Ajalugu......................................................................................................................................6 2.2. Mäesuusaalad...........................................

Suusatamine

rtf

Suusatamine ja Eesti suusatajad

SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid  Klassikaline sõidustiil  Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine  Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine  Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine  Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski sageli suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse suusasaapaid. Vanimad jäljed suusatamisest pärinevad kaljujoonistelt ja koopamaalingutelt. Vanim suusk on

Suusatamine

docx

Suusatamise referaat

Suusatamise võistlusalad Eliise ja Elsa Suusaspordi alla käivad suusatamisega seotud spordialad.Suusaspordi kodumaa on Skandinaavia. Võistlusspordi liike on kaks: niinimetatud põhja alad (murdmaasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus (suusahüpped + murdmaasuusatamine)) ning alpi alad (mäesuusatamine ettevalmistatud radadel). Põhja alad on olümpiamängude kavas olnud 1924. aasta taliolümpiamängudest saadik ning maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1939. Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta taliolümpiamängudest saadik ning alates 1939. aastast on kahe aasta tagant peetud maailmameistrivõistlusi. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuu

Kehaline kasvatus

doc

Suusatamine - keskkooli referaat

Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................8 Ajalugu........................................................................................................................11 Eesti ajalugu...............................................................................................................13 Võistlused...................................................................................................................21 Suus

Kehaline kasvatus

docx

Suustatmine

Avinurme Gümnaasium Suustatmine Referaat Koostaja: Joanna Fjodorova Juhendaja: Riina Väät 2014 Sisukord 1. Suusatamine 2. Sõidustiilid 3. Suusatamise maailmameistrivõistlused 4. Võistlusalad 5. Ajalugu 6. Eesti suusatajad Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski tihtipeale suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse suusasaapaid. Vanimad jäljed s

Suusatamine

Rohkem sarnaseid