Eesti suusatamise ajalugu (3)

EESTI SUUSATAMISE AJALUGU

2009
1892 - Oskar Kallas (keeleteadlane ja suursaadik) tõi soomest esimesed suusad
Eestisse.
1921 - esimesed ammetlikud suusavõistlused 21. jaanuaril Tartus Emajõel.
28. veebruaril selgitati esimesed Eesti meistrid samuti Tartus Emajõel.
Kavas oli 25 km, mille võitis Arnold Veimre-Veiss.
28. novembril asutati Eesti Talvespordi Liit, mis hakkas arendama ka
suusasporti.
1925 - 15.märtsil saavutas Theodor Andresson esikoha suusavõistlustel Berliinis.
Seda nimetatakse eestlaste seimeseks rahvusvaheliseks eduks suusaspordis.
1926 - 20.-21. veebruaril selgitati Rakveres Tammiku taga väljal Eesti meistrid.
Kavas oli kolm distantsi - 1 km, 5 km ja 25 km. Kahekordseks võitjaks
tuli Rakvere spordiklubi liige T. Andresson. Naiste 3 km võitis samuti
rakverelanna Peterson.
Jaanuaris toimusid kaitseorganisatsioonide suusavõistlused soomlaste
osavõtul. Tegemist oli tõelisel murdmaal korraldatud võistlusega. Varem
korraldati võistlusi jõe või järve jääl. Samas demonstreerisid soomlased
Nykänen ja Kuvaja eestlastele esmakordselt suusahüppeid.
1929 - 3. veebruaril avati Rakvere lähedal Tõrma Kõrgemäel Eesti esimene
suusahüppemägi. Esimese hüppe sooritas suusameister T. Andresson.
Pikimad hüpped ulatusid 10 meetrini. 10. märtsil hakati Eesti suusameisteid
selgitama esmakordselt murdmaastikul.
1931 - märtsis püstitas Eduard Bergman -Raidla Viljandi hüppemäel Eesti
suusahüpete pikkusrekordiks 21,5 m.
Toimus esimene suusamatk ümber Eesti. Tallinnast alguse saanud ja
Viljandis lõppenud rajal suusatas 224 talisportlast.
Aasta lõpul viis Soome kaisteliidu suusavalmistamise instruktor Eino
Sipola Tallinnas, Tartus ja Paides läbi suuskade valmistamise kursusi.
See oli tähtsaks tõukeks suusaspordi massilisuse kujunemisel.
1933 - Talvespordiliidu eestvedamisel töötati välja üleriiklikud suusatamismärgi
määrused.
2. ja 3. veebruaril koraldati üle riigi I Eesti Talimängud Mustamäel.
Üritustel osales üle 4000 sportlase. Mustamäel avati hüppetrampliin.
Vello Kaaristo (Krassikov) ja Katrin Peckert-Forsman võistlesid taliolümpiamängudel.
Parimaks kohaks Garmisch-Partekirchenis jäi Kaaristo
23. koht 50 km maratonis.
1939 - Tõrma Kõrgemäele ehitati Eduard Raidla initsiatiivil 30 m suusahüppetrampliin.
Korraldati tähesõit “ Peipsi rannast - Läänemereni”, mis finišeerus Rakveres.
Selgitati esimene Eesti meister 4 x 10 km teatesõidus.
Toimusid Viljandis Eesti esimesed meistrivõistlused mäesuusatamises.
Eestlased osalesid esmokordselt Kavgolovos NSVL meistrivõistlustel
suusatamises.
Detsembris koondati Uuralis rahvusliku väeosa spordirühma kõik tagalas
viibinud ja ellu jäänud eesti nimekamad suusatajad eesotsas Vello Kaaristoga.
Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises
võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes
kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt.
28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused
suusaaladel.
Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis . Algul Viljandis ja seejärel
Rakveres.
9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl.
Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega
Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises
pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja
kätte, sai mees endale alles 1971. aastal.
N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke
natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga
seotud inimese tegevus.
Üleliidulistel maanoorte meistrivõistlustel oli Eesti meeskond 4 x 11 km
teatesuusatamises teine ja naiskond 3 x 5 km teatesõidus kolmas.
1952 - Esimene eestlane Juku Pent osales(Saksamaa värvides) sõjajärgsel Oslo
taliolümpial.
1954 - Märtsis valmis Otepää spordimehe Hindrel Väärandi eestvedamisel
rajatud Väikese Munamäe hüppemägi, mille projekteeritud võimsuseks
oli 50 m.
Rakveres sporditeed alustanud suusahüppaja-kahevõistleja Uno Kajak
osales Moskva lähistel rahvusvahelistel suusamängudel (kohal olid Norra,
Rootsi ja N Liidu paremad), kus saavutas kahevõistluses 9. koha.
Kahevõistleja Uno Kajak arvati N Liidu olümpiavõistkonda ja Cortina
D`Ampezzo talimängudel saavutas Eesti esimene olümpiakahevõistleja
26. koha. (koondise kandidaadiks oli ka Uno Aavola)
9. märtsil tuli 22 aastane Uno Kajak Kirovis N Liidu meistriks kahevõistluses,
mis oli eestlaste esimene suurvõit sel alal. N Liidu meistrivõistlustel
kahevõistluses oli Raimond Mürk neljas. 15 km murdmaarajal saavutas ta
esikoha.
Viie liiduvabariigi matšil Vorohtas tõid Eestile esikoha Jüri Teder slaalomis
ja Raimond Mürk kahevõistluses.
Põhja mängudel hiilgas noorteklassi kuulunud Helle Tallo- Ritsing , kes võitis
5 km distantsi ja oli 3 km teine. Uno Kajak võitis Gorkis toimunud N
Liidu MV-l hõbe-medali kahevõistluses ja 4. koha suusahüpetes.
13. jaanuaril selgitati Otepääl esmakordselt Eesti meister 20 km laskesuusatamises.
Meistriks tuli Valmar Kokkota.
Toimus I Tartu-Kääriku 53 km pikkune suusamatk. Raja läbis 210 suusatajat.
Võistlejatest, kes lõpetasid sõidu Otepääl, oli naistest kiirem Helle
Tallo-Ritsing ja meestest Rein Tikk.
Viidi läbi esimene suusamaraton Tallinn- Keila -Tallinn. 42 km pikkusel
Võistlusmaal tegid kaasa viieliikmelised võistkonnad.
26. veebruaril Gorkis hüppas Uno Kajak esimese eestlasena üle 100 m -
100,5 meetrit.
1962 - 3.-7. jaanuarini toimus Eesti nelja hüppemäe turnee. Rakvere, Viljandi ja
Otepää trampliinidel peetud võistlused võitis Valev Aluvee noore üllataja
Tõnu Haljandi ees.
4.-11. märtsini Bakurianis toimunud esimestel N Liidu talispartakiaadi
võistlustel võitis Eesti teatemeeskond - Valeri Zelentsov, Arvi Oks, Heino
Tsernjavski ja Rein Tikk - 4 x 10 km teatesuusatamises pronksmedali.
Tuuli Truu (Rakvere) esines tublilt mäesuusatamises jõudes kahel korral
esikuuikusse.
1963 - 20. oktoobril avati Otepääl Aptekrimäel uus tehiskattega suusahüppemägi
N Liidu meistrivõistlustel Murmanskis võitis kaks hõbemedalit juunioride
arvestuses Aavo Teigamägi.
1964 - Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil osalesid esmakordselt kolmeliikmelised
naiskonnad.
Esimese suusasportlasena omistati Eesti NSV teenelise sporditegelase
aunimetus Erna Abelile.
Tõnu Haljand võitis hõbemedali N Liidu meistrivõistlustel suvistes
suusahüppetes.
1965 - Võrulased võitsid suusatamise maanoorte I talimängud.
Balti matši suusatamises ja laskesuusatamises võitis Eesti koondis.
1966 - N Liidu noore meistrivõistlustel murdmaasuusatamises saavutasid
kaksikvõidu Vaike Grünberg ja Erika Valdson. 3 x 3 km teatesõidus
võitis esikoha Kalevi kolmik Ann Karu, Erika Valdson ja Ingrid Mägar.
Sügisel valmisid Paul Pahla ehitatud tehisrajad (freeslaastud+pilliroog)
Kose -Lükatile(800 m) ja Kallaveresse(300 m).
1967 - N Liidu meistrivõistlustel mäesuusatamises Terskolis oli Rakverest pärit
Tuuli Truu kiirlaskumises viies ja arvati N Liidu Grenoble olümpiakoondise
kandidaadiks.
Murmanskis peetud Põhja mängudel oli suurüllatajaks Eesti teatenelik
Aavo Teigamägi, Tõnu Kinks, Hain Kinks Valeri Zelentso, kes võitis
4 x 10 km teatesõidu. Zelentsov oli võidukas ka 30 km distantsil .
Dünamo koondises tulid meeskondlikus kahevõistluses N Liidu meistriteks
Tõnu Haljand ja Hasso Jüris.
Kahevõistleja Tõnu Haljand täitis esimese eestlasena suurmeistri normi.
Veebruaris peetud Grenoble`i taliolümpial tegi N Liidu koondises kaasa
Eesti kahevõistleja Tõnu Haljand, kes pälvis suurkonkurentsis 12. koha.
24.-25. veebruarini peetud XX Faluni suusamängudel Rootsis saavutas
juunioride 5 kilomeetris Ann Karu teise koha.
Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil alustas võidukäiku Tamsalu EPT
Meeskond - Are Roonet, Madis Rohi , Valeri Brussov ja Arvo Orupõld.
1969 - Jaanuaris võitis Tõnu Pääsuke 15 km laskesuusatamises esikoha
rahvusvahelistel juunioride võistlustel Rumeenias .
2. märtsil Zakopanes lõppenud laskesuusatamise MM-võistlustel saavutas
Tõnu Pääsuke juunioride 15 km distantsil 5. koha.
Kirovis peetud N Liidu meistrivõistlustel mäesuusatamises oli Tuuli Truu
kolmevõistluses viies ja kiirlaskumises seitsmes.
Murmanskis lõppenud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises oli
Ingrid Mägar neljasnii 5 km kui 10 km distantsil.
1970 - Otepääl valmis laskesuusatajatele mõelud Andsumäe lasketiir, mille
ehitasid peamiselt sportlased ise.
Veebruaris tuli Tiit Tamm Otepääl N Liidu juunioride meistriks kahevõistluses.
Juunioride EM-võistlustel murdmaasuusatamises saavutas hõbemedalid
Rutt Rehemaa (Šmigun) 5 km ja 3 x 5 km teatesuusatamises.
Laskesuusatamise MM-il oli juunioride seas Tõnu Pääsuke taas viies,
4 x 7,5 km teatesõidus saavutas ta N Liidu koondises pronksmedali.
17. veebruaril toimusid Tallinna Toompargis uudse üritusena suusatamise
pargivõistlused. Võitsid Ann Karu ja Valeri Zelentsov.
1971 - Eesti Suusaspordiföderatsioon alustas infobülletääni väljaandmist.
Otepääl toimunud N Liidu juunioride meistrivõistlustel suusatamises
Võitis neidude 5 km esikoha Rutt Rehemaa ja noormeeste 10 km Urmas
Müür.
1972 - Rutt Rehemaa (Šmigun) tuli Euroopa juunioride kahekordseks meistriks-
5 km ja 3 x 5 km teatesõidus.
Juunioride laskesuusatamise MM-võistlustel võitis Matti Paavo N Liidu
koondisega 3 x 7,5 km teatevõistluses hõbemedali.
1973 - Juunioride EM-võistlustel murdmaasuusatamises kordas oma möödunud
aasta saavutust - võites kaks kuldmedalit.
1974 - Rutt Rehemaa tuli N Liidu juunioride meistriks.
Eesti meistrivõistlustel laskesuusatamises võisteldi esmakordselt 10 km
sprindis.
1975 - Võrus avati Andsumäe 30 m hüppetrampliin.
N Liidu meistrivõistlustel kahevõistluses juunioridele saavutas hõbemedali
Fjodor Koltšin.
Suurmeistri normi täitsid Matti Paavo laskesuusatamises ja Jüri Voodla
murdmaasuusatamises.
1976 - N Liidu meistrivõistlustel laskesuusatamises oli Eesti parimana Ants
Freimuth 20 km distantsil 11.
1977 - Juunioride MM- võistlustel kahevõistluses saavutas hõbemedali Fjodor
Koltšin. Märtsis tuli N Liidu meistriks kahevõistluses.
Esimest korda selgus Eesti meister naiste 20 km suusatamises, kelleks
osutus Külli Mäesoo.
1978 - Valmis Otepää Tehvandi õppe-treeningkeskus (n.ö Pentagon), praegune
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus.
1979 - 4. märtsil tuli Uno Leist Vasaloppeti suusamaratonil viiendale kohale.
Krasnojarski lennumäel püstitas Vladimir Golubev 128 m Eesti suusahüpperekordi.
1980 - Fjodor Koltšin tuleb Bakurjanis N Liidu karikavõitjaks kahevõistluses ja
tagas sellega olümpiapääsme.
Tartu maraton sõidetakse esmakordselt vastupidises suunas - Käärikult
(Matu väljalt) Tartusse. Võitis Arne Sirel .
XIII taliolümpiamängudel Lake Placidis pälvis Fjodor Koltšin kahevõistluses
15. koha.
1981 - Otepääl valmis rollerirada. Tartu maratoni võitsid Mati Albert, Tõnu Sirel
ja Uno Leist ning kuulutati Eesti meistriteks suusamaratonis (aeg kõigil
2:30.10)
1982 - Arne Sirel teenis maailmakarikavõistluste etapil 15 km 19. koha eest kaks
esimest ametlikku MK- sarja punkti. Fjodor Koltšin oli Holmenkolleni
MM-võistluste kahevõistluses N Liidu koondises alles 25. koha.
Pärnu lähedal valmis Võiste spordibaas (praegune Jõulumäe)
1983 - Laskesuusatamise MM-il saavutas juunioride 15 km pronksmedali Even
Tudeberg ja hõbeda N Liidu juunioride koondises 3 x 7,5 km teatesõidus.
Tartu suusamaratoni lõpetas 6875 suusatajat. Meestest võitis Jaanus
Teppan ja naistest Rutt Šmigun.
1984 - Allar Levandi võitis juunioride MM-il meeskondlikus kahevõistluses
N Liidu koondises pronksmedali.
Kaia Parve võitis naiste laskesuusatamise I MM-l maailmameistritiitli
3 x 5 km teatesõidus.
Kaia Parve võitis kaks hõbemedalit N Liidu meistrivõistlustel naiste
laskesuusatamises.(5 km ja 10 km distantsidel)
1985 - Allar Levandi oli kahevõistluse MM-il 19s ja tuli juunioride maailmameistriks
N Liidu koondises meeskondlikus kahevõistluses.
Kaia Parve tuli kahekordseks maailmameistriks naiste laskesuusatamises
ja võitis hõbemedali 5 km distantsil.
N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises võitis kaks kuldmedalit
Kaia Parve. Parvest sai N Liidu teeneline meistersportlane.
1986 - Allar Levandi tuli kahevõistluses esimeseks Oberstdorfis peetud rahvusvahelistel
võistlustel.
Naiste laskesuusatamise kahekordseks maailmameistriks tuli Kaia Parve.
Eesti suusameistrivõistlusi hakati korraldama nii klassika - kui ka
vabatehnika stiilis.
17. jaanuaril avati Rakveres spordiselts „Kalev“initsiatiivil Palermo linnalinnaossa
ehitatud valgustatud suusarada .
1987 - Suusatamise MM-il võitis Allar Levandi N Liidu koondises meeskondlikus
kahevõistluses pronksmedali, individuaalselt oli viies.
Naiste laskesuusatamise MM-il saavutas Kaia Parve 10 km distantsil
hõbemedali ja tuli kuuendat korda maailmameistriks N Liidu 3 x 5 km
teatenaiskonnas.
Suusakahevõistluse maailmakarikavõistluste etapil saavutas meeskondliku
esikoha N Liidu kolmik - Allar Levandi, Vassili Savin, Andrei Dundukov
1988 - Ago Markvart võitis juunioride MM-il N Liidu koondises võistkondlikus
kahevõistluses pronksmedali.
Galgary taliolümpiamängudel võideti Eesti suusaspordile esimene ja 20.
sajandil ainus olümpiamedal. Individuaalses kahevõistluses võitis Allar
Levandi pronksmedali.
Oma spordikarjääri lõpetas Kaia Parve, tulles seitsmendat korda maailmameistriks
naiste laskesuusatamises.
N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises võitis Eesti naiskond
koosseisus Kaia Parve, Eva Rinne, Zoja Petrušina hõbemedali.
Tõnu Pääsuke (Kaia Parve treener) sai N Liidu teenelise treeneri nimetuse.
Otepääl peeti Eesti NSV I talimängud ja spordipidu.
1989 - Juunioride suusatamise MM-il võitis Ago Markvart kahevõistluses kaks
pronksmedalit ja juunioride maailmameistriks tuli Elmo Kassin 4 x 10 km
teatesuusatamises, kuuludes N Liidu meeskonda.
Otepääl Tehvandil valmis suusastaadion.
1990 - Allar Levandi tuli kahevõistluse maailma karikasarja üldarvestuses
teiseks.
25. mail jätkas tegutsemist Eesti Suusaliit (ESL), mis on 1921. aastal
loodud Eesti Talvespordi Liidu õigusjärglane. Presidendiks valiti Rakverest
pärit riigimees Arnold Green .
Kronoloogiat pikemalt saab lugeda Rakvere Spordikeskuse koduleheküljel
7