km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936. aastal Garmisch-Partenkircheni taliolümpial osales murdmaasuusataja Vello Kaaristo (Vassili Krassikov). Olümpiadebüüti ei saa sugugi ebaõnnestunuks lugeda. Kaariksoo sai 23. koha maratonis ning 30. koha 18 km distantsil. Kaaristo oli ka sõjaeelse Eesti suusatamise suurim täht, kelle töökusest räägiti legende. Kuid kelle tegelikud võimed jäid paraku erinevatel põhjustel siiski lõpuni avanemata. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. 1930-ndate keskel käivitatud organisatsiooniline töö (märginormid, teatesuusatamised, Eesti Talimängud), hakkas Teise maailmasõja eel esimesi tulemusi andma ning murdmaameeste kõrval hakkasid märku andma
Eesti laskesuusatamine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldine ajalugu......................................................................................................................... 3 Eesti ajalugu............................................................................................................................ 4 Eesti suusa ajalugu.............................................................................................................. 4 NL meistersportlase nimetus on omistatud ajavahemikus 1944-1989. a 294-le Eesti suusatajale, kusjuures 13 neist on kahekordsed meistrid. Laskesuusatamises on need järgmised:........................................................................................................................ 6 Eesti laskesuusatajate medalivõidud maailmameistrivõistlustel ajavahemikus 1968-
Eesti kergejõustiku ajalugu Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga proovinud joosta, hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM v
...........................................................................................................26 Tartu maraton.............................................................................................................27 Kasutatud krjandus.....................................................................................................28 2 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 3 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel
Vaadates üldpilguga tagasi kõigele toimunule, märgiks eraldi veel järgmist: Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. Sellest perioodist Eesti suusaspordi edendamisel tuleks ära märkida kahe mehe teeneid. Elmar Lepp töötades Eesti Kaitseliidu spordipealikuna, ETL esimehena 1934-1937.a. ja juhatuse liikmena, tegi ära suure töö suusaspordi arendamisel s.t. rahvahulkadesse viimisel organiseerides suusaseppade (-tislerite) kursused, muretsedes Skandinaaviamaadest suusavarustust, korraldas kaitseliitlaste meeskonnaga Soome lahe ületamise Aserist Kotkasse, samuti KL malevate teatesõidu ümber Eesti, Tallinn-Valkla-Tallinn kaitseorganisatsioonide meeskondade teatesõidud, Eesti meistrivõistluste algatamine, organiseeris eestlaste osalemise rahvusvahelistel suurvõistlustel 1936.a. Garmish-Partenkircheni taliolümpial ja 1938.a. Lahti MM-l, samuti üleriiklikud Kaitseliidu võistlused ja osavõtu rahvusvahelistest jõukatsumistest 1936.a. Zakopanes Po
SUUSATAMINE Referaat Tallinn 2010 SISUKORD...........................................................................................................2 MIS ON SUUSTAMINE JA SELLE MÕJU TERVISELE?....................................................3 HAIGENA HARJUTADA EI TOHI, RIIETUS ON SUUSATAMISEL VÄGA OLULINE ...............4 VALI ÕIGED SUUSAD JA SUUSATA ÕIGESTI, SUUSATAMISE TEHNIKA JA STIILID................................................................................................................5 MURDMAASUUSATAMINE....................................................................................... 6 SOOVITUSED ALGAJALE, SUUSATAMISEL KA TERVISERISKID.....................................7 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................8 2
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
Kõik kommentaarid