Suusatamine (0)

Suusatamine
Tallinn 2015
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Murdmaasuusatamine 4
1.1. Ajalugu 4
1.2. Sõidustiil 5
2. Mäesuusatamine 6
2.1. Ajalugu 6
2.2. Mäesuusaalad 7
2.2.1. Kiirlaskumine 7
2.2.2. Ülisuurslaalom 7
2.2.3. Suurslaalom 8
2.2.4. Slaalom 8
2.2.5. Super - kombi 8
3. Laskesuusatamine 10
3.1. Ajalugu 10
4. Suusahüpped 11
5. Kahevõistlus 12
5.1. Individuaalne kahevõistlus 12
5.2. Meeskondlik kahevõistlus 12
5.3. Ühisstardiga kahevõistlus 12
6. Vigursuusatamine 13
6.1. Ajalugu 13
7. Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis 14
8. Eesti suusasportlased 15
8.1. Eesti murdmaasuusatajaid 15
8.2. Eesti mäesuusatajaid 15
8.3. Eesti laskesuusatajaid 15
8.4. Eesti suusahüppajaid 15
8.5. Eesti kahevõistlejaid 15
8.6. Eesti vigursuusatajaid 15

Sissejuhatus

Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel libiseva kattega pinnasel. Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine on üks olulisemaid spordialasid vastupidavuse arendamiseks ja jõukohane kõigile.
Suusatamine on ka harrastus - ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala . Suusatamist harrastatakse mitmes variandis , näiteks murdmaa -, mäe- ja vigursuusatamisena.

1. Murdmaasuusatamine

Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat).

1.1. Ajalugu

See spordiala sündis Skandinaavias, sellest ka inglise keelne nimetus nordic skiing . Esimesed võistlused peeti Norras 1767. aastal.
Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50km distantsil . 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10km distantsil). 1956 asendati meeste 18km distants 15km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.
Kuni 1980. aastateni tunti ainult klassikalist sõiduviisi. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980. aastate alguses. Umbes samal ajal hakkas pooluisusammu kasutama ka soomlane Pauli Siitonen. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises , osa vabatehnikas. Teatesuusatamises näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabatehnikas.
Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda . Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921. aastal Tartus Emajõe jääl, distants oli 25km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936. aastal võtsid Eesti sportlased Lahtis osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud.
Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18km distantsil 30. ja suusamaratonis 23. kohale.

1.2. Sõidustiil

Klassikaline sõidustiil - oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal - või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda .
Uisu- ehk vabastiil - eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemas olu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk . Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid , peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale.

2. Mäesuusatamine

Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises.
Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav . Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis .
Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda.

2.1. Ajalugu

Kaasaegse mäesuusatamise hälliks peetakse Norrat. Sondre Nordheimi loodud suusakinnitus lubas nii pöörata kui ka hüpata, ilma et suusad jalast tuleksid. See võimaldas ka esmakordselt kasutada selliseid tehnikaid nagu telemark-pööre ja kristiaania pööre.
Mäesuusatehnikat arendasid oluliselt edasi kaks austerlast, peamiselt 19. sajandi lõpus Mathias Zdarsky ja 20. sajandi esimeses pooles Johannes Schneider. Esimene neist valmistas 1890. aasta paiku saabast paremini paigal hoidvad terasklambrid ja korraldas 1905. aastal esimese ametliku mäesuusavõistluse, mille ta ka võitis. Nii et ta oli Austria esimene suusaõpetaja ja esimene ametliku võistluse võitja. Tema tuntus jäi aga pigem entusiastide ringi, nii et 1922. aastal „ leiutas “ inglane Arnold Lunn mäesuusavõistlused uuesti. Seekord oli tegu tehnilisema slaalomilaadse trassiga, võitja selgus ajavõtu põhjal (varem arvestati pigem stiili), võistlejad pidid varasema ümber kepi sõitmise asemel läbima värava, s.o sõitma kahe kepi vahelt läbi. Schneider töötas välja nn Arlbergi tehnika, mis domineeris suusainstruktorite seas pea 80 aastat (kuni 1990-teni). Sahkpööre, sahkpöördest paralleelse lohisemiseni jne – väikeste muutustega püsis selline lähenemine kuni carving - suuskade tulekuni.
1931 . aastast on mäesuusatamine FIS-i juhtimise all. 1936. aastast on mäesuusatamine olümpiaala, kavas oli siis mäekahevõistlus (kiirlaskumine ja slaalom) nii meestele kui naistele.
Eestis sai mäesuusatamine võistlusspordina alguse peale 1936. aasta olümpiamänge . Oluline oli ilmselt seegi, et seal esines ka üks siitkandist pärit sportlane, toona Saksamaal elanud Karin Peckert-Forsmann. Ka Eesti esimesed mäesuusavõistlused peeti 1936. aastal Mustamäel. Esimesed Eesti meistrivõistlused toimusid 1940. aastal Viljandis Närska mäel - 200 m pikkusel rajal oli 15 väravat. Esimeseks Eesti meistriks tuli Evald Tupits.

2.2. Mäesuusaalad

Tänapäeval on mäesuusavõistlutel esindatud 5 distsipliini:
1. Kiirlaskumine (Downhill)
2. Ülisuurslaalom (Super G)
3. Suurslaalom (Giant Slalom )
4. Slaalom (Slalom)
5. Super-kombi (Super Combi)
Mäesuusatamise spordialade võistlused võib tinglikult jagada kahte kategooriasse: kiiruslikud (kiirlaskumine ja ülisuurslaalom) ja tehnilised (suurslaalom ja slaalom). Super-kombi haarab elemente mõlemast.

2.2.1. Kiirlaskumine

Kiirlaskumine on paljude jaoks kuninglik ala, kuna seal on suurimate kiiruste tõttu peale tehniliste oskuste ja erakordsete füüsiliste võimete vaja ka eriti kindlat vaimu. Selliste kiiruste juures lähevad hüpped väga pikaks ja kurvides sõitjale mõjuvad jõud väga suureks.
Kiirlaskumine on kõigist mäesuusatamise aladest kiireim , rajal on väravaid kõige vähem, u 67m. Ühe pöörde terviklikuks sooritamiseks võib kuluda isegi 6-7 sekundit aega. Keskmine mäekalle võib olla 26%
Kiirlaskumiseks sobivad suusad on pikemad ja sirgemad, mis võimaldavad pikki ja suure raadiusega pöördeid sooritada .

2.2.2. Ülisuurslaalom

Ülisuurslaalom on maailmakarika-kalendris alates 1982. aastast. Tegu on kiirlaskumise kõrval teise niiöelda kiirusalaga. Rada on siin küll lühem ja kiirused pisut väiksemad, kuid selle eest on rohkem ja väiksemate vahedega pööravaid väravaid. Samamoodi kui kiirlaskumises selgub võitja ühe laskumise põhjal.
Ülisuureslaalomi pöörded on palju sagedamini kui seda on kiirlaskumisel, ja pöörde terviklikuks sooritamiseks kulub 4-5 sekundit. Raja pikkus on umbes 2km ning raja kalle 30%.
Ülisuurslaalomi suusad on ka pikemat sorti, kuid kiirlaskumise omadest siiski lühemad, et kõiki neid pöördeid efektiivsemalt võtta.

2.2.3. Suurslaalom

Suurslaalomi esimene ametlik võistlus peeti Itaalias 1935. aastal – lume vähesuse tõttu tuli tavapärase kiirlaskumise asemel teha tihedamate pööretega ja lühem rada. Et rada oli lühem, koosnes võistlus kahest sõidust. Väravate paigutus nõuab siin pidevat suunamuutust, kuid neid pole siiski nii tihedalt. Võistlustel peetakse ühel nõlval kaks sõitu (eri radadel ), võidab see, kelle aeg on kahe sõidu kokkuvõttes kiireim.
Suurslaalomi raja pikkus on 1.2-1.5km pikk ja umbes 28 kraadise kaldega rajal. Väravate vahe on 15m ning pööret sooritatakse 2-3 sekundiga.
Suuskade pikkus on tunduvalt lühem, nende funktsionaalsus seisneb pöörete sooritamise efektiivsuses samas kiirust pöörete vahel säilitades.

2.2.4. Slaalom

Slaalom on alpi võistlusaladest vanim ja tehniliselt kõige nõudlikum. Kuna väravate vahed on väiksed, tuleb teha kiiresti väikese raadiusega pöördeid, iga eksimus võib viia värava vahelejätmiseni ja seega katkestamiseni.
Slaalomi sõit koosneb kiiretest paljudest pööretest, mis tuleb 1-2 sekundiga sooritada ümber väravate, mis paiknevad 6-9 m kaugusel teineteisest. Raja pikkus on alla 1km, raja kalle umbes 32%.
Slaalomi suusad on kõigist teistest mäesuusaaladel kasutatavatest kõige lühemad, veidi liivakella kujulised, et neid kiireid ja äkilisi pöördeid oleks üldse võimalik sooritada.

2.2.5. Super-kombi

Super-kombi on uuem versioon varasemast alpi kahevõistlusest. Koosneb kas lühendatud (või tavapikkuses) kiirlaskumisest või ülisuurslaalomist ja ühest slaalomi laskumisest. Mõlemad sõidud peetakse samal päeval, mõlema sõidu ajad summeeritakse ning kokkuvõttes kiireim aeg määrab võitja. Maailmakarika võistluste raames võisteldakse alates 2005. aastast. Eesti sõitjatel siin veel midagi erilist ette näidata pole, kuid lätlane Kristaps Zvejnieks oli 2013. aasta kevadel Norra juunioride meistrivõistlustel teine ja juunioride MM-il kaheksas.

3. Laskesuusatamine

Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid.
Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades .
Meeste distantsid on 10km sprint , 12,5km jälitussõit, 20km ja 15km ühisstart . Naistel on kavas 7,5km sprint, 10km jälitussõit, 15km ja 12,5km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastast on uudse alana kasutusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest.

3.1. Ajalugu

Selle alaga tegid sõjaväelased algust juba keskajal, esimene võistlus peeti 1767. aastal Norra ja Rootsi piiril . Esimesel neljal taliolümpial (1924, 1928, 1936 ja 1948) oli laskesuusatamine näitlik ala. Olümpiakavva võeti laskesuusatamine 1960. aastal meeste alana ja 1992. aastal ka naiste alana.
Maailmameistrivõistlusi peetakse igal aastal, võisteldakse nii individuaalselt kui ka teatesõidus, mehed 1958. aastast, naised 1984. aastast. Rahvusvahelisi tiitlivõistlusi korraldab Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union, IBU), mis asutati 2. juulil 1993. aastal.
Eestis hakati laskesuusatamisega tegelema pärast Teist maailmasõda. Esimesed meistrivõistlused peeti meestele 1960.

4. Suusahüpped

Suusahüpped on talispordiala , kus võisteldakse suusahüppemäelt suuskadega kõige kaugemale hüppamises.
Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel (hüppevõimsus ~90m), suurel (hüppevõimsus ~120m) ja lennumäel (hüppevõimsus 140m ja rohkem).
Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse. Punkte arvestatakse hüppe pikkuse ja stiili eest; viimast hindavad 5 kohtunikku.
Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad (240–255 cm), laiemad ja raskemad (koos sidemetega 7–8kg) ning neil on 2–5 soont.

5. Kahevõistlus

Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest.

5.1. Individuaalne kahevõistlus

Üldiselt peetakse suusahüpped ja murdmaasuusatamine kahel järjestikusel päeval, kuid toimub ka ühepäevalisi võistlusi. Sõidetakse 15 kilomeetrit.
Suusahüpetes saadud punktid arvestatakse ajaks nii, et iga 10 punktile vastab 1 minut ja järelikult igale punktile 6 sekundit. Ajad ümardatakse täissekunditeks allapoole: kui tekib sekundi murdosa , siis murdosa ei arvestata.

5.2. Meeskondlik kahevõistlus

Meeskondlik kahevõistlus kulgeb samamoodi nagu individuaalne, kuid iga võistleja suusatab 5 kilomeetrit. Võistkond koosneb üldiselt 4 sportlasest, kuid peetakse ka 3 osavõtjaga võistlusi. Väike erinevus on ka punktide ümberarvestamisel ajaks.

5.3. Ühisstardiga kahevõistlus

Ühisstardiga kahevõistlusel alustavad kõik osalejad murdmaasuusatamist samaaegselt. Hiljem, peale finišit, sooritatakse suusahüpped pööratud järjestuses, kus viimasena hüppab esimesena suusatamise lõpetanud sportlane.

6. Vigursuusatamine

Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast.

6.1. Ajalugu

Vigursuusatamise mõtles välja norralane Stein Eriksen (1952. aasta Oslo olümpiamängude suurslaalomi võitja), kes karjääri lõpul asus elama Ameerika Ühendriikidesse.
Suusainstruktorina töötades tuli tal 1960. aastate lõpus mõte muuta suusatamine vaatemängulisemaks. Uuendus võitis akrobaatilise suusatamise nime all kohe noorte poolehoiu, esmalt USA-s ning 1970. aastate alguses Euroopaski. Maailmakarikasari käivitus 1979. aastal, maailmameistrivõistlusteni jõuti 1986. aastal.
Vigursuusatamine jõudis olümpiamängudele 1988. aastal Calgarys näitliku alana ning 1992. aastal Albertville’is küngaslaskumisena. 1994. aastal Lillehammeris lisandusid ka vigurhüpped.

7. Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis

• suusatamine sobib igas vanuses
  
• suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele
  
• suusatamine on justkui kogu keha treening , tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid
  
• suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 – 1000 kcal tunnis
  
• suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks
  
• suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele – ilus loodus, lumi, vaikus , mets, puhas õhk
  
• vigastuste risk suusatamisel on madal
  
• suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe.
  

8. Eesti suusasportlased

8.1. Eesti murdmaasuusatajaid

Kein Einaste; Peeter Kümmel; Jaak Mae; Tatjana Mannima; Triin Ojaste; Raul Olle; Aivar Rehemaa; Kaili Sirge

8.2. Eesti mäesuusatajaid

Ranek Koni; Tõnis Luik; Triin Tobi; Lise Anette Vaher ;

8.3. Eesti laskesuusatajaid

Margus Ader ; Sirli Hanni ; Kauri Kõiv ; Priit Narusk ; Tõnu Pääsuke ; Eveli Saue ; Rene Zahkna; Indrek Toberluts

8.4. Eesti suusahüppajaid

Marti Nõmme; Siim Tanel Sammelselg

8.5. Eesti kahevõistlejaid

Kristjan Ilves; Karl Mustjõgi; Han Hendrik Piho ; Kail Piho; Karl-August Tiirmaa

8.6. Eesti vigursuusatajaid

Kelly Sildaru
Kasutatud materjal
http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine
http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine
http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/
http://www.eok.ee/murdmaasuusatamine
http://maesuusatamine.weebly.com/maumlesuusatamise-ajalugu.html
http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4esuusatamine
http://et.wikipedia.org/wiki/Suusah%C3%BCpped
http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_p%C3%B5hja_suusaalade_maailmameistriv%C3%B5istlused#Kahev.C3.B5istlus
http://et.wikipedia.org/wiki/Kahev%C3%B5istlus
http://www.eok.ee/sochi2014/7663
http://et.wikipedia.org/wiki/Vigursuusatamine
http://www.suusaliit.ee/
16