Suusatamine (0)

Suusatamine
Tallinn 2015
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Murdmaasuusatamine 4
1.1. Ajalugu 4
1.2. Sõidustiil 5
2. Mäesuusatamine 6
2.1. Ajalugu 6
2.2. Mäesuusaalad 7
2.2.1. Kiirlaskumine 7
2.2.2. Ülisuurslaalom 7
2.2.3. Suurslaalom 8
2.2.4. Slaalom 8
2.2.5. Super - kombi 8
3. Laskesuusatamine 10
3.1. Ajalugu 10
4. Suusahüpped 11
5. Kahevõistlus 12
5.1. Individuaalne kahevõistlus 12
5.2. Meeskondlik kahevõistlus 12
5.3. Ühisstardiga kahevõistlus 12
6. Vigursuusatamine 13
6.1. Ajalugu 13
7. Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis 14
8. Eesti suusasportlased 15
8.1. Eesti murdmaasuusatajaid 15
8.2. Eesti mäesuusatajaid 15
8.3. Eesti laskesuusatajaid 15
8.4. Eesti suusahüppajaid 15
8.5. Eesti kahevõistlejaid 15
8.6. Eesti vigursuusatajaid 15

Sissejuhatus

Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel libiseva kattega pinnasel. Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine on üks olulisemaid spordialasid vastupidavuse arendamiseks ja jõukohane kõigile.
Suusatamine on ka harrastus - ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala . Suusatamist harrastatakse mitmes variandis , näiteks murdmaa -, mäe- ja vigursuusatamisena.

1. Murdmaasuusatamine

Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat).

1.1. Ajalugu

See spordiala sündis Skandinaavias, sellest ka inglise keelne nimetus nordic skiing . Esimesed võistlused peeti Norras 1767. aastal.
Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50km distantsil . 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10km distantsil). 1956 asendati meeste 18km distants 15km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1