Inimeste paljunemine; inimene kui tervik (2)

Inimeste paljunemine; Inimene kui tervik Õp. lk. 104- 127
1.Tunda jooniselt ära mehe ja naise suguelundkonda kuuluvad elundid ; leida loetelust igale elundile sobiv ülesanne.
Mees: seemnepõieke- väljutab seemnevedeliku organismist
seemnejuha- seda mööda liiguvad spermid
munandid- selles valmivad spermid ning sünteesitakse suguhormoone
eesnääre- eritab nõret, mis on sperma üks koostisosa
peenis - uriini ja seenevedeliku kehast väljajuhtimine
Naine: emakas - areneb loode
munasarjad- paljunevad ja valmivad munarakud , toodavad naissuguhormoone
munajuhad - toimub viljastumine
tupp - seemnerakkuude vastuvõtmine ja loote väljutamine
2.Paranda seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstis vead.
Seemnerakk - spermid moodustuvad munandites; spermid hakkavad tekkima ja valmima alles murdeeas suguküpsuse saabudes; korraga valmib tuhandeid sperme, küpsed spermid talletuvad munandimanustes; ühe spermi arengutsükkel kestab u.80 päeva; sperme valmib pidevalt alates murdeeast kuni elu lõpuni; ühe seemnepurskega eritub mitusada miljonit spermi; spermid vajavad arenemiseks kehatemperatuurist madalamat temperatuuri; spermid ei tohi kokku puutuda organismi verega, sest vere kaitserakud hävitavad nad; väikseimad ja kiiremad; meelemürgid kahjustavad
Munarakk – moodustuvad munasarjades; kõik on moodustunud looteeas ning elu jooksul juurde ei teki; naise elu jooksul valmib enamasti ükshaaval u 400 munarakku; iga kuu valmib üks munarakk suguküpsel naisel; munarakkude valmimine kestab 45-50 eluaastani; küpse munaraku vabanemine munasarjast on ovulatsioon ; mitteviljastunud munarakk eemaldub organismist menstruatsiooni käigus; kui munarakk viljastatakse, hakkab sellest emakas arenema loode
3.Järjesta viljastumise või loote arengu etapid.
Viljastumine: 1) spermid liiguvad naise organismi; 2) spermid koonduvad munarakku ümber; 3) spermid eritavad ühendeid, mis võimaldavad sissepääsu munarakku; 4) üks sperm tungib munarakku; 5) toimub viljastumine; 6) viljastunud munarakk jaguneb kaheks.
Loote areng: 1) viljastatud munarakk hakkab munajuhas jagunema ja moodustub rakukobar ; 2) rakukobar pesastub emaka limaskestas ; 3) rakukobar areneb emakas idulane ; 4) idulasel areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut ja hakkab tuksuma südamealge; 5) kujuneb loode, kes sarnaneb väliselt inimesega; 6) emaka lihaseliste kokkutõmmetega algab sünnitus.
4.Idulase ja loote staadium; erinevused.
5.Inimese sünnijärgse arengu etapid, kliiniline ja bioloogiline surm.
0-1a – imikuiga: kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema, tekkivad hambad, lihased tugevnevad.
1-12a – lapseiga : mängimine, lasteaed , kool, õppimine, jäävhambad, jätkub kiire kehaline ja vaimne areng õpib liikuma, kõnelema, lugema, kirjutama, arvutama .
12-18a – murdeiga : teised sugutunnused , tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv.
18-21a – noorukiiga : jätkub kehaline areng (aeglustub), lõpuks on organism vaimselt ja kehaliselt välja kujunenud, arenetakse täiskasvanuks.
21-...a – täiskasvanuiga :
21- 60a küpsusiga: organismi kujunenud, rohkem ei muutu; võimed arenevad maksimumini; lõpuks hakkavad võimed aeglaselt taandarenema.
60-75a elatanuiga : pension , kahaneb jõud, langeb õppimisvõime, nõrgeneb mälu ja tähelepanu, väheneb kehaline suutlikkus , tervise halvenemine.
75-90a vanuriiga : süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi.
90-...a raugaiga: süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi.
Kliinilise surma seisundis on inimene kaotanud teadvuse, seiskuvad südame töö ja hingamine . Samuti on nahk sinakaskahvatu, lihased lõtvunud ja silmapupillid laienenud. Rakud ja koed suudavad organismi hapnikuvarudest elada veel 5-6 minutit. Selle aja jooksul saab elustada.
Bioloogilise surma nähtavateks tunnusteks on keha jahtumine , vere ümberpaiknemine madalamal asetsevatesse kehaosadesse ja lihaskangestus. Meditsiin samastab bioloogilise surma aju surmaga. Elustada bioloogilise surma korral ei saa.
6.Kui kaua kestab looteline areng inimesel?
Looteline areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõpeb sünnitusega.
7.Millal lakkab naisel munarakkude valmimine?
Munarakkude valmimine kestab 45- 50 eluaastani.
8.Mida saab loode emalt ja millised ained liiguvad loote verest ema verre? (õp. lk. 117 joonis)
Loode emalt: toitained, hapnik, antikehad , hormoonid, vesi, ravimid , haigused, meelemürgid
Loote verest ema verre: jääkained, süsihappegaas, hormoonid, vesi.
9.Mis ülesannet täidab lootevedelik?
Lootevedelik kaitseb loodet muljumiste, kuivamise ja temperatuurimuutumiste eest.
10.Mis ühendab loodet platsentaga?
Loodet ühendab platsentaga nabanöör, milles on suured veresooned .
11.Nimeta 4 tegurit, mis põhjustavad loote väärarengut.
* kui last ootav naine haigestub punetistesse esimese kolme raseduskuu ajal
* alkohol , suitsetamine * halb toitumine
* vitamiinide puudumine * kõhu põrutus, kukkumine
12.Nimeta 4 põhjust, miks looda võib kahjustuda.
* keemilised ühendid ( liimid , värvid, taimekaitsemürgid, lahustid )
* alkohol, tubakas , mõningad ravimid
* kiirgused * põrutused
* pidev rappumine * kitsaste riiete surve
13.Miks peavad just tütarlapsed ja naised hoidma oma tervist ja jälgima tervislikke eluviise?
Tütarlapsed ja naised peavad oma tervist eriti hoidma, sest neil on juba sünnihetkel olemas kõik munarakud ja elu jooksul uusi juurde ei teki. Mis tahes kahjulikud mõjutused, nagu alkohol, kiirgus, mõningad haigused, võivad kahjustada korraga kõiki naise munarakke, mille tagajärjel võivad sündida häiretega järglased.
14.Miks lakkab naise organismis munarakkude küpsemine u.50-ndal eluaastal ?
See on oma moodi kaitsekohastumus, kui peale seda sünnitada võib laps sündida väärarenguga.
15.Kuidas takistavad soovimatut rasestumist ...
... rasestumisvastased hormoonitabletid- nende kasutamisel pidurdub munarakkude küpsemine ja ovulatsioon, mistõttu viljastumine on võimatu. Korrapärasel tarvitamisel on see kõige kindlam rasestumisvastane vahend.
... kondoom- takistab spermide tungimist naise suguorganitesse.
16.Milline vahend kaitseb suguhaiguste eest?
* vältida sugulisi vahekordi juhuslike partneritega
* kasutada kondoomi, sest see on ainus rasestumisvastane vahend, mis kaitseb nakkuse saamise eest
17.Organism kui terviku talitus- humoraalne ja neuraalne regulatsioon erinevate olukordades .
18.Nimeta 2 positiivset ja 2 negatiivset muutust, mis on inimesel kaasnenud kahel jalal kõndimisega.
+ esijäsemed ehk käed vabad (saame nendega sooritada erinevaid liigutusi ja kaasas kanda esemeid) + püstine kehahoid
- liikumine aeglasem kui neljal jalal - sünnitamine raskem - S-kujuline selgroog - siseelundid toetuvad üksteise peale
- keha mass jaotub väikesele pindalale, suurem koormus
19.Mida mõistetakse negatiivse tagasiside all?
Negatiivse tagasiside all mõeldakse mingi kehasisese kõrvalekade korral käivitub sellele vastupidine reaktsioon , mis taastab organismis esialgse olukorra.
20.Kuidas toimub negatiivse tagasiside siis, kui inimese kehatemperatuur tõuseb?
Keha ülekuumenemise kohta jõuavad signaalid peaaju kehatemperatuuri kontrollkeskusesse ja vastuseks sellele algavad muutused, mis langetavad kehatemperatuuri.
* higi eritub nahapinnale (aurab ja nahapind jahtub)
* naha pindmiste veresoonte laienemine ( soojus läheb läbi naha väliskeskkonda)
21.Kuidas toimub negatiivse tagasiside siis, kui inimese kehatemperatuur langeb?
Kehatemperatuuri langedes käivitab peaaju vastav regulatsioonikeskus muutused, mis soodustavad organismis soojatootmist.
* tõmbuvad kokku karvapüstitajalihased (eraldub energia)
* energiaraikaste toitainete lagundamine (vabaneb soojusenergia)
* ahenevad naha veresooned (takistab soojusvahetust läbi naha)
* lihaste kokkutõmbumine ja lõtvumine ehk lõdisemine (eraldub soojus ja kehatemperatuur tõuseb)
* veri ühtlustab temperatuuri kogu kehas
22.Otsusta esitatud näidete puhul, kas elundit ja ainet seob süntees- või lõhustamisprotsess; kumb kulutab ja kumb vabastab energiat; kumb vajab ensüüme?
Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed ja organid .
Lõhustumisreaktsioonides lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks, s.o. lihtsamateks ühenditeks. Lõhustumisel vabaneb energia.
23.Vasta teksti põhjal küsimustele organismis toimuvate muutuste kohta.