ning eraldub energia 2)suur osa energiast hajub soojusena, kuid osa sellest talletatakse 3)salvestatud energiat saavad organismid kasutada sünteesireaktsioonides, liikumisel, temperatuuri säilitamisel ja muus elutegevuses Keha sisekeskkond püsib stabiilsena Mingi kehasisese kõrvalekalde korral hakkab organism kiiresti taastama esialgset olukorda. Negatiivse tagasiside korral käivitub muutusele vastupidine reaktsioon, mis lõpuks taastab esialgse olukorra. Välikeskkond: tuul, lumi, madal õhutemp. Negatiivne tagasiside: 1)termoretseptorid registreerivad kehatemperatuuri languse 2)peaajus asuv närvikeskus kontrollib kehatemeratuuri ja reguleerib kehas sooja tootmist. Käivitatakse protsessid, mille tulemusena vabaneb soojusenergia 3)organid saavad käsu närvikeskuselt, tänu millele hakkavad need talitlema nii, et normaalne sisekeskkond taastuks *karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku (kananahk)
energia ja ained neid õmbritsevast keskkonnast, atmosfäärist tuleb lehepinna kaudu päikeseenergia ja CO2, mullast juurte kaudu vesi ja mineraalsed toitained. Mullakeskkond on tigedalt seotud kõige maastikusfääri komponentidega. See süsteem jaotub kuueks horisontaalseks kihiks.Taimkatte ülemiselt piirilt kuni juurte leviku alumise piirini moodustub süsteemi taim-muld-õhk sisekeskkond, mis omakorda jaotub atmosfääri- ja mullakeskkonnaks. Kogu süsteemi ümbritseb välikeskkond. Seda süsteemi iseloomustab tema terviklikkus, ehituse ja funktsioneerimise keerukus, dünaamilisus, isereguleerumise ja adapteerumise võime. 65. Millised on geofüüsikalised auramise arvutamise meetodid? Geofüüsikaliste meetodite gruppi kuluvad soojusbilansi, turbulentse difusiooni ja mitmed teised meetodid. Selle lähtealuseks onkeskkonna füüsikalised parameetrid. Soojusbilansi meetod: E=R-P-B, kus E aurumine, R kiirgusbilanss, P-turbulentne soojusvoog, B-
Väljund (tulem) toode ja teenus, kasum ja kahjum, töötajate areng ja nende rahulolu Tagasiside info tulemuste ja organisatsiooni kohta Situatsiooniline (olukorraline) koolkond (Draft): o Kõige tähtsam on ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut: Juhile püütakse näidata võimalusi, kuidas olla oma igapäeva töös paindlik. Sjuhtimisstiili määrab sise- ja välikeskkond o Teooria plussid: avaneb võimalu ühitada eelnevad teooriad. o Teooria miinused: liigselt tuuakse välja rõhuasetust keskkonnale, andmata juhile ja organisatsioonile võimalust sündmusi seestpoolt mõjutada. Õppiv organisatsioon (Senge): o Iseloomulik avatus uutele ideedele ning uute teadmiste genereerimine ja levitamine o Kõigile töötajatele antakse võimalus toimuvaga kursis olla, leida
- Tavaline liikumine tekib samamoodi nagu nihkest tajusüsteemis. Ühest vaateväljast jõuab teave varem ajju kui teisest. 2 signaali jõuavad ühte punkti 2 eri kohast korraga. Liikumist tuvastavad rakud reageerivad kui ajaline nihe on kahes nägemisväljas. Nii järeldame et on liikumine. Otsene taju ja kehastustunnetus Mille poolest erineb otsese taju lähenemine konstruktivistlikust lähenemises? - Otsene taju rõhutab rohkem seda et stiimulite tajumisel on tähtsam välikeskkond - Konstruktivistid rõhutavad et tähtsam on see mis inimese ajus toimub. Tegelikult on visuaalne info lmselt suurel määral alt-üles töötlusele suunatud (väliskeskkonnast lähtuvalt) kui vaatlustingimused on head, aga kui vaatlus toimub lühikese aja vältel või stiimul pole selgelt vaadeldav siis toimub töötlus rohkem ülalt-alla. - Gibson keskendus ökoloogilisele tasandile mitte füsioloogilisele. - Konstruktivistid keskendusid äratundmisele ja gibson tegevusele.
Norepinefriin tähelepanelikkus,emotsioonid,uni,õppimine,meeleolu Serotoniin-uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressiivsus, impulsiisvus, depressiivsus,suitsiid) Kasutatakse spetsiaalseid ajuprotsesside registreerimise ja kuvamise meetoteid Positronide emissiooni tomograagia(PET) Magnetresonants-kuvamine(MRI) Sensoorsed tunnetusprotsessid Aisting: Keskkonna üksikomaduste kui stiimulite,ärritajate vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess.Mitte üksnes välikeskkond vaid ka sisekeskkond · Nägemine(visuaalne modaalsus) · Kuulmine(auditiivne) kuulmismeele puhul igalt poolt vastuvõetavad hääled · Maitsmine(gustatoorne) · Haistmine(olfaktoorne) · Puuteaisting(taktiilne) · Kompimine(haptiline) · Valu(notsitseptiivne) · Tasakaal(vestibulaarne) · + temperatuur,kinesteetilised (liikumis-),nälg,jne. Kõik,mis meil on mälus ja mõtlemises,on millalgi olnud aistingus
annaabi.ee 
