Inimese suguelundkond ning areng (2)

Bioloogia kontrolltöö
Inimese suguelundkond ning areng
MEES
*Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on MUNANDID(spermide valmimine ja paljunemine; meessuguhormoonide süntees), aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised suguelundid on MUNANDIKOTT ja SUGUTI .
*Meessuguhormoonide arenemiseks vajalikud tingimused on: 1) kehatemperatuurist madalam temperatuur 2)ei tohi olla kokkupuudet verega.
*Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes.
* Seemnepurske ajal juhitakse spermid edasi mööda paarilisi seemnejuhasid, mis suubuvad kusepõie lähedal kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spremidele seemnepõikese ja eesnäärme nõre.
* SPERMA on meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega.
NAINE
*Naise suguelunditeks on munasarjad(naissugunäärmed – suguhormoonide tootmine, munarakkude valmimine), munajuhad , emakas(lihaseline õõneselund, mis on seotud tupe ja munasarjadega) ja tupp.
*OVULATSIOONIKS nimetatakse munaraku vabanemist munasarjast. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt avanenud.
*Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Nii toimub igakuine ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Kui viljastamist ei toimu, siis limaskest heidetakse kehast välja. Koos limaskestaga väljub ka viljastamata munarakk ja veri .
VILJASTUMINE
*Munajuha laienenud osas toimub viljastumine.
*VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine.
*Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo.
*Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema , rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar , mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest.
*Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta.
VILJATUS
*Ligi 10-20 % perekondi on viljatud.
*Viljatuse põhjused MEESTEL: 1)spermide vähesus 2)isassugurakkude arenemis- ja liikumishäired. NAISTEL: 1)häired munarakkude valmimises 2)seesmiste suguelundite haigused.
*Viljatuse ravimiseks kasutatakse hormoonravi , samuti kunstlikku ja kehavälist viljastamist.
INIMESE ALGNE ARENG
*Rakukobarast areneb esialgu IDULANE , see periood kestab umbes kaks kuud.
*Sellele kohale, kuhu idulane pesastus, kujuneb PLATSENTA( lootekest , mille kaudu on ema ja arenev organism ühenduses)
*Idulase väliskihist moodustuvad hatud , mis paigutatakse emaka limaskesta. Nii saab arenev organism ema vere kaudu kõik vajalikud toitained .
*Rakkude liikumise, paigutumise ja jagunemise tagajärjel moodustuvad kindlates kohtades rakkude kogumikud, mis ongi tulevaste organite algmed.
*Esimese kuu lõpuks areneb idulasel närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut.
*Idulane asub vedelikuga täidetud põies, mis kaitseb teda löökide, kuivamise ja temperatuurimuutuste eest.
*Teise kuu alguses hakkab eriti kiiresti arenema aju, samuti tekib rindkere ja kõht.
*Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik vajalikud organid olemas ning need ka talitlevad.
*Nüüd nimetatakse seda arenevat organismi looteks.
*Neljandal arengukuul algab luude arenemine; saab eristada poissi ja tüdrukut.
*Viiendal arengukuul on tunda loote liigutusi; loode kuuleb ja tajub ka ema häält.
*Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab kiiresti. Võimalik eristada silmi ja kulme.
*Seitsmendal kuul hakkab moodustuma rasvkude . Laps võib juba sündida, kuid ta pole iseseisev.
*Kaheksandal kuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks; kaob karvkate.
*Viimastel arengukuudel on kasvamine eriti kiire.
*Sünnitamine algab peale 280-päevalist rasedust.
*Sünnitamine algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega.
ELUJÄRGUD
*Esimene järk on IMIKUIGA (organismi kiire kasvamine ja arenemine)
*LAPSEIGA kestab jäävhammaste tulekuni ja sugulise küpsuse saavutamiseni. Lapseea algusperioodil õpib laps kõnelema ja liikuma; koolieeliku põhitegevuseks on mäng, arenevad fantaasia , iseloom ja tahe .
*PUBERTEEDIIGA saabub noorukitel suguküpsuse saavutamisega. Iseloomulikeks tunnusteks on kiire areng, enesevalitsemisraskused, ärrituvus, tundlikkus ja hormonaalsed häired. Ilmnevad eneseteadvus, iseseisvustung.
*NOORUKIIGA kestab 21-22 eluaastani, algab iseseisva töö ja elu ajajärk.
*TÄISKASVANU – varajases küpsuseas arenevad võimed maksimumini, luuakse perekond jms. Hilises küpsuseas (kuni 60. aastat) saavutatakse karjäärialaseid tipptulemusi.
*ELATANUEAS toimub aeglane taandareng, kahaneb õppimisvõime, ilmnevad tervisehäired.
*VANURIEAS süveneb taandareng veelgi.
*SURM – kliiniline surm (inimene on kaotanud teadvuse, südame töö on lakanud, samuti hingamine ) juhul, kui inimest elustada 5-6 m jooksul ei suudeta, läheb kliiniline surm üle bioloogiliseks surmaks(ajurakkude hävinemine).